Legislator Case Law & Legislation
1-21-1795/13 AI generated

1-21-1795/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-21-1795/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 07.04.2021. a otsusega tunnistati E.C süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E.C-l tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg tele 1 ja 3, jäeti see karistus täitmisele pööramata, kui - E.C ei pane 1 tase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p -aas -des 1

Legislator headnote

AI generated

1-21-1795/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: takistanud oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist. E.C-l 3 kuuks alkoholi tarvitamise keelamine ei annaks mingit arvestatavat sisulist lisaväärtust.

Keywords

AI generated
alcohol dependence aggravated drunk driving cannabis consumption serious narcotics offense risk of reoffending substance abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill

2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1795 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne E.C

katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla krimimaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Karmen Dräbtšinski Süüdimõistetu E.C isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIO

ON

Jätta rahuldamata

erakorralise ettekande taotlus E.C

katseaja pikendamiseks ja . täiendava kohustuse määramiseks

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 07.04.2021. a otsusega tunnistati E.C süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E.C-l tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg tele 1 ja 3, jäeti see karistus täitmisele pööramata, kui - E.C ei pane 1 tase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p -aas -des 1

– 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb

- kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E.C registreerib end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 23.04.2021. E.C katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 07.04.2021 ja lõpeb 07.04.2022.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindus esitas 28.03.2022 Tartu Maakohtule Võru erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada E.C katseaega kuu võrra

ja määrata E.C-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest E.C 09.03.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kokkuvõtlikult ilmus märgitakse erakorralises ettekandes järgmist.

2.1. E.C katseaeg algas 23.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.05.2021. Sel kohtumisel selgitati E.C-le kriminaalhoolduse olemust ja nõudeid, millest arusaamist kinnitas E.C

oma allkirjaga. E.C registreeris end tähtaegselt riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbis programmi raames esmase hindamise teenuse. Kuna E.C-l polnud temast mitteolenevatel põhjustel võimalik sotsiaalprogrammis osaleda, asendati see kohustus struktureeritud vestlustega.

2.2. E.C ilmus esimest korda kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes 04.06.2021, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 07.06.2021 talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ilmus E.C registreerimisele alkoholijoobes 22.11.2021, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 24.11.2021 teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale, ilmus E.C 09.03.2022 taas kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis jõi E.C , et ta enne 04.06.2021 viinaga segatud mahla. Enne 22.11.2021 tarvitas E.C nädalavahetusel alkoholi ja 08.03.2022 tarvitas ta alkoholi naistepäeva puhul.

2.3. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada E.C katseaega kuu võrra ja keelata katseajal alkoholi tarvitamine. E.C-l E.C käitumiskontroll on olnud probleemne, sest alkoholi kuritarvitamine takistab kriminaalhoolduse eesmärgipärast teostamist. Samuti on alkoholi tarvitamine E.C puhul uue kuriteo põhjusrisk ja alkoholi tarvitamise keeld aitaks tal olla

õiguskuulekas.

Kohtu seisukoht

3. KarS 74 § lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS 75 - § lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist ja kontrollnõude rikkumise tõttu katseajaks täiendava kohustuse määramist.

4. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 09.03.2022. alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti val a samal päe kell 10:03 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga E.C joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja E.C ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,259 milligrammi alkoholi. Samuti tuli E.C suust alkoholilõhna, reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane ja ta värises (tl 7 7 pöördel). E.C - selgitas, et tarvitas eelmisel õhtul naistepäeva puhul alkoholi (tl 8).

5. Kohus märgib, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Kuna E.C alkoholi tarvitamisest tingitud seisund (s.o häiritud reaktsioon ja aeglane kõne) välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga ja tal polnud mõjuvat põhjust sellises seisundis kriminaalhooldusosakonda ilmuda, rikkus E.C KarS 75 lg 1 p- § s 2 sätestatud kohustust. Erakorralisele ettekandele lisatud õiguste ja kohustuste lehe järgi selgitati E.C-le katseaja alguses kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, sealhulgas keeldu ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. Ning

E.C on need õigused ja kohustused allkirjastanud (tl 9). Arvestades suhteliselt väikest alkoholikogust E.C organismis ja tema selgitusi, et tegemist oli eelmise õhtu alkoholi tarvitamise jääknähtudega, leiab kohus, et E.C rikkus 03.02.2022 registreerimiskohustust hooletusest.

6. Analüüsides E.C kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on E.C kriminaalhooldus kestnud 1 aasta, on katseaja viimane päev ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. E.C ilmus 04.06.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu ) kriminaalhooldusosakonda alkoholi pärast kriminaalhoolduse algust tarvitanuna, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle 07.06.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 13). Seejärel ilmus E.C kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna 22.11.2021 (s.o peaaegu 6 kuud koostas pärast esimest hoiatust), mille eest kriminaalhooldusametnik 24.11.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 15). Praeguses asjas selgus, et E.C pärast teist kirjalikku hoiatust) ilmus 09.03.2022 (s.o veidi enam kui 3 kuud taas kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mis tõi kaasa registreerimiskohustuse rikkumise. K korduvalt okkuvõtlikult nähtub eelnevast, et E.C on katseajal ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mistõttu pole ametnikul olnud võimalik temaga sisuliselt vestelda.

7. Kohtu hinnangul ei õigusta eelnev aga E.C katseaja pikendamist ja talle lisakohustuse määramist. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on E.C ilmunud valdavalt (s.o ülejäänud

12- l pole t korral) kriminaalhooldusosakonda kainena, mis näitab, et ta tõenäolisel alkoholisõltuvust ja ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Kuigi 3-l korral polnud ametnikul võimalik E.C alkoholi tarvitamise tõttu temaga sisuliselt vestelda, läbis

E.C siiski tähtaegselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning praeguseks (s.o katseaja lõpuks) on toimunud ka struktureeritud vestlused liiklusohutuse teemal. Samuti pole E.C katseajal uusi süütegusid toime pannud. Eelnevast nähtuvalt on kriminaalhoolduse peamised eesmärgid saavutatud ja senised rikkumised pole

takistanud oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist. E.C-l 3 kuuks alkoholi tarvitamise keelamine ei annaks mingit arvestatavat sisulist lisaväärtust.

8. Lähtudes ülal toodust, jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse E.C katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)