2-21-130550/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-130550

1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-21-130550 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A M vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 4060,21 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806) Hageja esindaja: Carlo Kask (lepinguline esindaja)

Kostja: A M (ik XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A M Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kokku 3605 (kolm tuhat kuussada viis) eurot 77 senti.

3. Välja mõista A M Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt alates 06. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni (seisuga 07. aprill 2022 moodustab põhinõue 2075,03 eurot) viivisemääras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (seisuga 07. aprill 2022 moodustab sissenõutav viivis kokku 1495,74 eurot) mitte enam kui 2075,03 euro põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud A M kanda.

5. Välja mõista A M Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.

6. Välja mõista A M Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

7. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

2-21-130550

2(4)

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 06. novembril 2019 kompromissileping/ võlatunnistus nr 24855752. Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaen Nr. 18-020719-VL, 22.02.2018, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2812,02 eurot ja viivised summas 838,13 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 3649,15 eurot (2812,02+ 837,13). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus nõuet summas 746,99 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 euro katteks ning 736,99 euro kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2075,03 eurot ja viivised 837,13 eurot.

Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma

2-21-130550

3(4) kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 03.08.2020, 03.02.2021, 09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevus: 2075,03 eurot, 2) kompromissisumma viivised: 837,13 eurot, 3) viivised: 658,61 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 2075,03 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 529 x 0,06 % päevas.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 24855752, 06.11.2019.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 2912,16 eurot (s.h põhinõue 2075,03 eurot, enne 06.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 837,13 eurot), viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates 26.07.2020 kuni 05.01.2022 summas 658,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2075,03 eurot alates 06.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale edastatud 17. märtsil 2022 kostja poolt maksekäsu menetluses kohtule antud e-postile. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06. novembri 2019 lepingust 24855752 tuleneva võlgnevuse 2912,16 eurot (s.h põhinõue 2075,03 eurot ja enne 06. novembrit 2019 sissenõutavaks muutunud viivised 837,13 eurot), viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates 26. juulist 2020 kuni 05. jaanuarini 2022 summas 658,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 3605,77 eurot, ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates 06. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 2075,03 euro ulatuses.

Menetluskulud

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud 490 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

2-21-130550

4(4)

Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.

Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja.

Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2).

Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 750 eurot (490+20+240).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus Kohtunik