3-22-544/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-544

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-544.

2. Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust

vabastamiseks.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-197 materjalide hulgas

sisalduv Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus

nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 26.12.2021 taotluse hüvitada talle mittevaraline kahju

5000 eurot seoses jalutuskäikude võimatuse ja taotluste hilinenud lahendamisega. Kaebaja

taotles 2021. a oktoobris humanitaarkorras kõrgendatud voodriga talvejalatseid, kuid tema

taotlus lahendati alles 18.12.2021. Taotlust rahuldamata jättes ei arvestanud vangla, et kauplus

ei müü talvejalatseid. Kaebajal on suhkruhaiguse tõttu jalalabad suures osas amputeeritud,

mistõttu vajab ta käimiseks kõrgendatud säärtega ortopeedilisi jalatseid. Sobivate jalanõude

puudumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik käia ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 värskes õhus

jalutamas. Ka on kaebaja esitanud vanglale alates 2021. a aprillist 67 taotlust riideesemete ja

jalatsite riigieelarvest eraldamiseks, kuid taotlustele vastati alles 18.12.2021. Jalutuskäikude

3-22-544

2(5)

ärajäämise eest nõudis kaebaja hüvitisena 4000 eurot ja taotluste hilinenud lahendamise eest

1000 eurot.

2. Tallinna Vangla jättis 28.02.2022 vastusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja

sissetulek kolmel eelneval kuul enne taotluse esitamist oli 126 eurot. Seega oli tal uute

jalanõude ostmiseks piisavalt raha: detsembris müüdi kaupluses kaht sorti spordijalatseid

hinnaga vastavalt 42 ja 116,95 eurot. Jalutusboksis liikumiseks ei ole vaja spetsiifilisi

jalanõusid, sest seal ei ole lumehangesid ega loike. Ka meditsiiniosakond ei ole leidnud, et

kaebaja vajaks jalutuskäigul käimiseks kindlat liiki jalanõusid. Kaebajal oli kambris kaks paari

jalanõusid ja viis paari sokke, sh ortopeedilised saapad, mistõttu oli tal võimalik jalutuskäigul

käia. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust sellele, et talvejalatsid muretsetakse riigieelarveliste

vahendite arvelt. Tallinna Vangla vabandas 11.01.2022 vastuses selle eest, et osa taotlusi jäi

tähtaegselt lahendamata. Samas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada et taotluste

hilinenud lahendamine põhjustas kaebajale rahas hüvitatavat kahju. Kaebajal oli võimalik

esitada vaie.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.03.2022 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles jäi taotluses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja

ei saanud ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 jalutamas käia, sest tal ei olnud sobivaid jalanõusid

ja ta kartis külma saada. Kaebajal on kambris küll kaks paari jalatseid ja viis paari sokke, kuid

sellest ei tulene õigustust jätta talvesaapad väljastamata ja kaebajale tähtaegselt vastamata.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt nõutavast riigilõivust vabastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt

tasutavast riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta,

andes kaebajale 150 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva alates määruse

resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2).

Menetlusabi antakse, kui isik ei ole oma majandusliku seisundi tõttu suuteline menetluskulusid

kandma või kui ta suudab seda teha üksnes osaliselt ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on tema jaoks edukas (vt HKMS § 111 lg 1). Kaebaja majanduslik

seisund ei võimalda tal maksta kaebuselt 150 euro suurust riigilõivu (riigilõivuseaduse (RLS)

§ 60 lg 2, HKMS § 112 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlust ei saa siiski rahuldada, sest kaebusel

puuduvad eduväljavaated.

Kinnipeetaval on põhjendatud vajaduse korral võimalik taotleda vangla kulul jalanõude

väljastamist (Tallinna Vangla kodukorra p 11.4.1). Jalanõud väljastatakse, kui kinnipeetava

kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem, kui taotluses soovitud eseme maksumus ning

jalanõud on kinnipeetavale vajalikud. Vangla vastusest nähtuvalt ei tuvastanud

meditsiiniosakond, et kaebajal oleks näidustus kindlat liiki jalanõudega jalutuskäigule

minemiseks. Kaebajal on kambris ketsid (alates 13.05.2021) ja ortopeedilised saapad (alates

03.08.2020). Tingimused jalutusboksis, kuid eriti invajalutusboksis, ei eelda, et isik vajab

liikumiseks spetsiifilisi jalanõusid: seal puuduvad lumehanged, sügavad lombid jms. Kaebaja

liigub ringi ratastoolis. Kaebaja pidi olemasolevaid saapaid saama kanda ka oktoobris-

novembris. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei olnud võimalik kanda saabaste sees lisasokke või

villaseid sokke.

Sõltumata sellest, kas kambris olevad jalanõud sobisid jalutuskäigul osalemiseks, ei pidanud

vangla kaebajale taotletud jalatseid väljastama, sest kaebajal oli nende ostmiseks piisavalt raha.

Kaebaja väitest, et vangla ei müü talvejalatseid, ei saa teha järeldust, et vangla peab kaebajale

soovitud jalatsid hankima. Kui vangla kaupluses ei müüda vajaminevat kaupa, siis on

kinnipeetaval võimalik esitada vanglale taotlus eritellimusel kauba soetamiseks (vt Tallinna

Vangla kodukorra punkt 15.6). Kaebajale selgitati seda mh 24.01.2022 vaideotsuses

nr 5-15/21/617-2. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks taotlenud vanglalt luba osta endale oma

3-22-544

3(5)

raha eest eritellimusena talvejalatsid ja vangla oleks sellest keeldunud. Seega ei ole

jalutuskäigud jäänud tegemata vangla õigusvastase tegevuse tulemusena.

Kaebaja ei ole selgitanud, missuguse kahju põhjustas tema taotlustele hilinenud vastamine.

Halduskohtule ei olnud ka äratuntav, et see saanuks kaasa tuua rahaliselt hüvitamisele kuuluva

kahju. Vangla vabandas kaebaja ees. See on kaebaja pahameele heastamiseks piisav.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.03.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada

menetlusabi taotlus ja vabastada ta kaebuselt tasutavast riigilõivust. Halduskohus oleks pidanud

kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastama, sest tema sissetulek ei ole 150 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks piisav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Seepärast jääb kaebaja

taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Ühtlasi arvestab

ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel halduskohtus esitatud menetlusabi taotlust, mitte

korduvat menetlusabi taotlust. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel aluseks

halduskohtus tuvastatud asjaolud (HKMS § 203 lg 2 ja § 198 lg 1). Menetlusabi taotluse

asjaolud ei ole võrreldes varasemaga muutunud (HKMS § 158 lg 2)

7. Kaebaja nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist kahel erineval alusel: esiteks

seoses sellega, et ta ei saanud ajavahemikul 01.10.–26.12.2021 käia jalutuskäikudel, sest vangla

ei väljastanud talle talvesaapaid; teiseks seoses sellega, et vangla viivitas taotluste

lahendamisega. Kaebaja ei ole välja toonud, missuguse õigushüve riive eest ta hüvitist taotleb.

Kuna ta ei ole väitnud, et jalutuskäikude ärajäämine või taotluste lahendamisega viivitamine

oleks kahjustanud tema tervist, järeldab ringkonnakohus, et kaebaja seostab vangla tegevust

inimväärikuse alandamisega. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vangla tegevusel võiks olla

puutumus muude riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvedega.

8. Nõuded ei ole esitatud samal alusel, mistõttu tuleb ka nende eest tasumisele kuuluvat

riigilõivu arvestada eraldi. Vangla tegevuse tulemusena ära jäänud jalutuskäikude eest nõudis

kaebaja kohtueelses menetluses hüvitisena 4000 eurot ning taotluste lahendamisega viivitamise

eest 1000 eurot. Ringkonnakohus eeldab, et kaebaja on jäänud kaebuses kohtueelses menetluses

esitatud taotluste juurde, sest ta ei ole kaebuses uusi väiteid ega asjaolusid välja toonud.

Liitkaebuselt tasumisele kuuluvatest riigilõivudest on suurim 120 eurot (HKMS § 104 lg 1,

RLS § 60 lg 2).

9. Kaebaja kahekordne keskmine sissetulek neljal eelneval kuul (05.11.2021–04.03.2022)

enne menetlusabi taotluse esitamist ja pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi on väiksem kui

120 eurot. Majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi

taotluse lahendamisel hinnata. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on vähendada

põhjendamatute kaebuste esitamist. Riigilõivu riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud.

Seepärast on menetlusabi andmist piiratud tingimusega, et kavandatav menetluses osalemine

peab olema isiku jaoks edukas ja mõistlik. Edukuse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse

asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg-d 1–3). Menetlusabi andmine ei ole

põhjendatud vähese perspektiiviga vaidluste pidamiseks.

10. Hüvitamisnõude lahendamisel tuleb tuvastada RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud

kahju hüvitamise eeldused. Muu hulgas eeldab kahju hüvitamine avaliku võimu kandja

õigusvastast tegu või tegevusetust avalik-õiguslikus suhtes, kannatanul kahju tekkimist ning

3-22-544

4(5)

põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju vahel. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud,

tuleb kontrollida ka seda, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks. Mittevaraline kahju

hüvitatakse rahas, kui seda õigustab õigushüve kahjustamise raskus.

11. Kinnipeetav võib põhjendatud vajaduse korral taotleda vanglalt muu hulgas jalanõusid.

Vangla arvestab eelarveliste vahendite arvelt soetatavate jalanõude väljastamisel kinnipeetava

kolme kuu keskmist vaba raha jääki, taotluses soovitud eseme maksumust ja eseme saamise

põhjendatust (vt Tallinna Vangla kodukorra p 11.4.1). Vangla jättis kaebaja taotluse

talvesaabaste väljastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja kolme kuu vaba raha jääk on

talvesaabaste ostmiseks piisav, kaebaja ei ole taotlenud talvesaapaid eritellimusena ning tal

puudub talvesaabaste järele vajadus (18.12.2021 otsus nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastus

nr 5-8/21/32032-2, 24.01.2022 vaideotsus nr 5-15/21/617-2).

12. Ringkonnakohus möönab, et vangla ei ole välja toonud, kui palju võiks talvesaapad, sh

eritellimuse alusel väljastatavad talvesaapad maksta. Vangla kaupluses puudub võrreldav

toode. Vangla vastusest nähtuvalt müüdi seal kaht erisugust paari spordijalanõusid, kuid mitte

talvesaapaid. Vangla hinnangul pidi kaebaja samal ajal ostma endale ise hügieenitarbeid ja

aluspesu. Puudub aga teave, kui vajalikud need esemed kaebajale olid. Seepärast on keeruline

hinnata, kas kaebajal oli saabaste ostmiseks, sh eritellimuse tegemiseks ja selle eest

maksmiseks, piisavalt raha. Selliselt ei olnud õige jätta taotlust rahuldamata pelgalt põhjusel, et

kaebajal oli talvesaabaste ostmiseks piisavalt raha.

13. Vaatamata eelnevale ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada heaks, sest vangla hindas ka

kaebaja taotluse põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis

pidada vangla kaalutlusi õigusvastaseks. Kaebajal oli vaidlusalusel ajal kambris kaks paari

jalanõusid, s.o ketsid ja ortopeedilised saapad, samuti oli tal kambris viis paari sokke. Kui

olemasolevatel saabastel puudus vooder, oli kaebajal võimalik jalutamisel sooja hoidmiseks

kasutada täiendavaid sokke. Ka pikad vormipüksid pidid aitama sooja hoida. Vangla vastusest

nähtuvalt ei pea jalutusboksis jalutamiseks olema spetsiifilisi jalanõusid: sinna ei kogune

hanged, samuti ei teki seal loike. Kaebajal ei olnud talvesaabaste väljastamiseks ka

meditsiinilist näidustust. Seega ei saa väita, et kaebaja vajas jalutuskäikudeks tingimata

talvesaapaid. Ühtlasi ei saanud jalutuskäigud ära jääda vangla õigusvastase tegevuse

tulemusena. Samal ajal ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses, kaebuses ega ka

määruskaebuses kirjeldanud, milles seisnes jalutuskäikude ärajäämisest tekkinud mittevaraline

kahju. See omakorda tekitab kahtluse nii kahju tekkimises kui selle raskuses. Isegi kui

jalutuskäikudel mitteosalemine tekitas kaebajale kahju, oli tal võimalik kahju tekkimist vältida

või vähendada, kasutades olemasolevaid jalanõusid. Ringkonnakohtule ei nähtu ka selget

põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel. Kohtupraktika seisukohti

arvestades on kahju hüvitamine rahas kaebaja taotletud ulatuses ka vähetõenäoline. Seepärast

ei ole põhjendatud kaebajat taotletavalt summalt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastada.

14. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-197 materjalide hulgas

sisalduva Tallinna Vangla 18.12.2021 vastuse nr 5-8/21/32653-1, 11.01.2022 vastuse

nr 5-8/21/32032-2 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/617-2. Need dokumendid on vajalikud

määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 2).

15. Kaebaja etteheited taotluste lahendamisega viivitamisele on põhjendatud. Vangla ei

lahendanud kaebaja taotlusi riideesemete ja jalanõude väljastamiseks tähtaegselt. Samas ei

tähenda igasugune haldusorgani õigusvastane tegevus, et kannatanule tekib kahju ning see

kahju tuleb hüvitada rahas. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb talle tekkinud

mittevaraline kahju. Sellise kahju tekkimine ei ole ringkonnakohtule ka äratuntav. Vangla

18.12.2021 vastusest nähtuvalt olid kaebajal alates 03.08.2020 kambris kahed lühikesed püksid,

kaks vormi komplekti, neli T-särki, müts, suvemüts, jope, sall, kindad, lisavormijakk ja

3-22-544

5(5)

lisavormipüksid. Kaebajale olid meditsiinilistel põhjustel 14.12.2020 väljastatud ka lisariided:

kaks T-särki, kaks jakki, kahed püksid ning 10.12.2020 lisavormielementidest kaks T-särki ja

püksid; samuti olid tal isiklike asjade hulgas kambris saapad, ketsid ja viis paari sokke. Kaebajal

oli isikuarvel raha, mille eest hädapärasemaid riideid osta. Kaupluses müüdavad riided ei olnud

ülemäära kallid (vt Tallinna Vangla 18.12.2021 vastus). Selliselt ei saanud tal olla kannatusi,

mille oleks põhjustanud riiete puudumine. Kaebaja õiguste riive sai olla järelikult

väheintensiivne. Ka ei vaidlustanud kaebaja vangla tegevusetust taotluste lahendamisel. Vangla

on kaebaja ees ka juba vabandanud. Kui kahju on väike, on hüvitamiskaebuste puhul peetud

piisavaks toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse rahuldamine kaebaja taotletud

ulatuses on kohtupraktika seisukohti arvestades äärmiselt vähetõenäoline. Kui kaebaja soovib

vaidlust pidada, tuleb tal seda teha oma raha eest.

16. Arvestades eelnevat, jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)