2-21-4736/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4736

Kohtuasi

Aareng Solutions OÜ hagi X (X) ja A.G. Finances &

Consulting OÜ vastu tahteavalduse saamiseks juhatuse

liikme

lepingu

punkti

5.1

muutmiseks

ning

enamsaadud juhatuse liikme tasu 5109.50 eurot ja

kahjuhüvitise 16 248 eurot koos viivisega saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aareng Solutions OÜ määruskaebus

X ja A.G. Finances & Consulting OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aareng Solutions OÜ (registrikood 14017010),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maris Vutt

Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II A.G. Finances & Consulting OÜ (registrikood

11714872), juhatuse liige X

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Aavik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta täiendavate tõenditena vastu võtmata hageja ja kostja I poolt 22.07.2021 ning

kostja II poolt 06.12.2021 esitatud dokumendid 22.07.2021 osanike koosoleku ja

selle vaidlustamise kohta tsiviilasjas nr 2-21-13188.

2. Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule.

3. Hageja määruskaebus rahuldada.

4. Kostjate määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jaotab maakohus lõpplahendis.

2-21-4736

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada ei saa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.03.2021 esitasid Aareng Solutions OÜ ja Y Harju Maakohtule hagi Aareng

Solutsions OÜ, X ja A.G. Finances & Consulting OÜ vastu. Hagi juurde lisatud

12.03.2021 volikiri kinnitas esindusõiguse kokkulepet Aareng Solutions OÜ ühe

osaniku Y ning Advokaadibüroo TGS Baltic AS vandeadvokaatide Andres Kalmi ja

Maris Vutti vahel.

2. Kohus jättis 29.03.2021 hagi käiguta. Hagejad kõrvaldasid 30.03.2021 puudused ja

esitasid hagi tervikteksti. Selle kohaselt nõuab Aareng Solutions OÜ (hageja) kostjatelt

I ja II juhatuse liikme lepingu punkti 5.1 muutmist, enamsaadud juhatuse liikme tasu

5109.50 eurot tagastamist ja solidaarselt kostjatelt kahjuhüvitist 16 248 eurot ning

viivist.

3. Hageja esitas avalduse hagi tagamiseks. 12.04.2021 määrusega rahuldas kohus hagi

tagamise taotluse.

4. 12.04.2021 kirjaga teatas kohus hageja esindajatele, et tegi hagi tagamise avalduse

lahendamise kohta määruse eeldusel, et 30.03.2021, mil oli esitatud hagi terviktekst, ei

olnud veel kinnitatud W ja Aareng Solutions OÜ vahel 05.04.2021 sõlmitud

kompromissi tsiviilasjas nr 2-21-2524. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu

08.04.2021 määrusega ning sellega loeti tühiseks hageja 19.01.2021 üldkoosoleku

otsused, millega on mh volitatud pidama X ning A.G. Finances ja Consulting OÜ-ga

õigusvaidlust Advokaadibüroo TGS Baltic AS. Kohus palus hageja esindajatel

kinnitada, et Advokaadibüroo TGS Baltic AS omab endiselt volitusi hageja nimel

avalduste esitamiseks ning esitada seda kinnitavad tõendid.

5. Hageja esindajad esitasid kohtule 29.04.2021 vastuse, milles märkisid, et

Advokaadibüroo TGS Baltic AS on jätkuvalt hageja esindajaks. Hageja osanikule

Y-le anti 19.01.2021 osanike otsusega volitus sõlmida hageja nimel Advokaadibürooga

TGS Baltic AS kliendileping õigusteenuse osutamiseks seoses äriühingu juhatuse

liikme ja temaga seotud ühingu vastu nõuete esitamisega. Y andis

19.04.2021 kinnituse, et ei pea osanikuna tsiviilasjas nr 2-21-2524 tehtud kompromissi

endale siduvaks, kuna selle ainsaks eesmärgiks oli blokeerida juhatuse liikme X ja

temaga seotud ühingu vastu nõuete esitamine. Y on ka kinnitanud, et

19.01.2021 osanike koosolekul antud hääl ja selle alusel antud volitus advokaadibüroole

on jätkuvalt kehtiv.

6. Maakohus määras 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4976 hagi tagamise korras

äriühingu teiseks juhatuse liikmeks H. Kohus määras, et juhatuse liikmetel X-l ja H-l

on õigus äriühingut esindada ainult ühiselt. 12.05.2021 tegi registripidaja äriregistrisse

vastavasisulise kande. Sellest tulenevalt palus maakohus 04.06.2021 kirjaga esitada

mõlema seadusliku esindaja allkirjadega seisukoht hageja volitatud esindaja kohta.

7. X esitas 09.06.2021 seisukoha, milles märkis, et ei eksisteeri kehtivat osanike otsust,

millega Advokaadibüroo TGS Baltic advokaate oleks volitatud tsiviilvaidluste

pidamiseks. Hageja lepinguliseks esindajaks on V. Titova.

8. H esitas 16.06.2021 seisukoha, et X seisukoht on temaga kooskõlastamata ja tema

seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 168 lõike 1 punktis 10 sätestatud

2-21-4736

piirangust ja sellest, et X ei saa huvide konflikti tõttu otsustada endaga ega endaga

seotud äriühinguga õigusvaidluse pidamise küsimusi, on hageja andnud kehtiva volituse

Advokaadibüroole TGS Baltic ühingu esindamiseks tsiviilasjas nr 2-21-4736. V. Titova

ei ole Aareng Solutions OÜ lepinguline esindaja. Aareng Solutions OÜ soovib

menetluse jätkumist esitatud nõuetes X ja A.G. Finances & Consulting OÜ vastu.

9. 29.04.2021 Advokaadibüroo TGS Baltic AS seisukoha kohaselt on ühingule esindaja

määramine osanike pädevuses. Sellest tulenevalt ei saanud juhatuse liige X volitada V.

Titovat hagejat käesolevas asjas esindama. Osanikud võtsid 19.01.2021 võtnud vastu

otsuse, et hagi esemeks olevates nõuetes on ühingu esindajaks Advokaadibüroo TGS

Baltic. Osanike otsus võeti vastu 50% osaniku Y häältega. Teine 50% osanik W (X

abikaasa) antud küsimuses ÄS § 177 lõike 1 alusel hääletamiseks õigustatud ei olnud.

Y kinnitas 19.04.2021 menetlusdokumendi lisas Advokaadibüroo TGS Baltic

esindusõigust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja tühistas 12.04.2021 määrusega seatud hagi

tagamise abinõud. Lisaks määras, et määruse jõustumise korral tuleb tagastada hageja

poolt alates 12.04.2021 kohtu deposiitkontole tasutud raha Aareng Solutions OÜ

pangaarvele, kel tuleb see edasi kanda X pangaarvele saamata jäänud juhatuse liikme

tasuna. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras menetluskulude rahalise

suuruse määrata kindlaks pärast määruse jõustumist.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 1 punkti 9 kohaselt jätab kohus

hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud

esindusõiguse olemasolu. ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohaselt kuulub osanike

pädevusse nõukogu liikmega, või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmega

tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise

otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 170

lõike 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud

üle ½ osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse

nõuet.

12. Ühingul on kaks võrdse osalusega osanikku (Y ja W). Põhikirja punktide 3.1-3.3 järgi

annab osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel iga osa 1 euro ühe hääle ja

koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud

häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui koosolekul antakse selle poolt kohalolijate

häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri

ei sätesta teisiti.

13. Seega nähtub eeltoodust, et hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu ja hageja esindaja

volitamiseks on vaja osanike otsust. Käesoleval ajani ei ole kehtivat osanike otsust

kohtule esitatud. Harju Maakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2524 on

sõlmitud kompromiss hageja ja W vahel, millega otsustati, et 19.01.2021 üldkoosolekul

vastuvõetud otsused alustada käesoleva tsiviilasja menetlust ja määrata osaühingu

esindajateks Advokaadibüroo TGS Baltic AS vandeadvokaadid on tühised. Tühine

otsus on kehtetu algusest peale (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lõige 1).

14. Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4979 määras kohus hagi

tagamise korras ühingu teiseks juhatuse liikmeks H. Kohus määras, et juhatuse liikmetel

on õigus ühingut esindada ainult ühiselt. Kohus palus seepeale praeguses asjas

2-21-4736

04.06.2021 kirjaga esitada mõlema juhatuse liikme allkirjaga seisukoht hageja volituste

kohta. Kohtule ühist allkirjastatud seisukohta ei esitatud. Samuti ei ole esitatud kehtivat

ühingu osanike üldkoosoleku otsust, mis lubaks hagi juhatuse liikme vastu esitada.

Määramata on ühingu esindaja selles vaidluses.

15. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal volitus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi

(juhatuse liikme vastu) esitamiseks ning kohtumenetluse algatamiseks. Seega tulenevalt

esindusõiguse puudumisest tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Juhul kui osanikud

otsustavad tulevikus vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus

esitada hagi uuesti.

16. TsMS § 386 lõike 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata. TsMS § 390 lõike 2 teisest lausest tulenevalt tuleb hagi tagamist

tühistava määruse täitmisega oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.

17. Kostja esitas 26.04.2021 ja 27.04.2021 Harju Maakohtu 12.04.2021 hagi tagamise

määruse peale määruskaebuse. Kuna kohus tühistab hagi tagamise määruse, puudub

alus ja vajadus määruskaebuse lahendamiseks.

18. TsMS § 168 lõike 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus määrab jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177

lõike 1 punkt 2).

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

19. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse,

millega

jätkata

tsiviilasja

menetlust,

alternatiivselt

jätkata

määruskaebemenetlust 12.04.2021 kaebuse alusel.

20. Hagi jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. X on menetluses kostja ja tal on ühised

majanduslikud huvid teise kostjaga. Teise kostja ainuosanikuks on X abikaasa, kes on

koos X-ga ka teise kostja juhatuse liikmed. X-l puudub pädevus otsustada, kas ja

milliseid nõudeid hageja tema ja temaga seotud äriühingu vastu esitab ning kes sellises

vaidluses hagejat esindab. Maakohtu otsustus küsida X kinnitust on arusaamatu.

Juhatuse liikme ja temaga samaväärseid majanduslikke huvi omavate isikute vastu

nõude esitamine on osanike pädevuses, mida on praegusel juhul osanikud ka otsustanud

19.01.2021 koosolekul.

21. Kostjate tuginemine tsiviilasjas nr 2-21-5254 sõlmitud kompromissile on hea usu

põhimõtte vastane, sest selle eesmärgiks on abikaasade kokkumängu kaudu takistada

kostjate vastu nõuete esitamist. Äriühing ei olnud tsiviilasjas nr 2-21-2524

nõuetekohaselt esindatud, sest W-ga õigusvaidluse pidamiseks esindaja määramist

hageja osanike poolt otsustatud ei olnud. X ei tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524

esindajana osaleda ega esindajat määrata tulenevalt ÄS § 177 lõikest 1 ja § 168 lõike 1

punktist 10. Maakohus jättis hageja seisukohad tähelepanuta, rikkudes kohtulahendi

põhjendamise kohustust.

22. Kohus ei oleks tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524 kompromissi üldse kinnitada TsMS

§ 430 lõike 3 esimese lause alusel. Juhatuse liikme esinduspiiranguid on kohtupraktikas

laiendatud ka toimingutele temaga samaväärseid huve omavate isikutega. Hageja

hinnangul on täiendavalt vaieldav, kas kompromissi korras on võimalik osaniku otsuse

tühisust tuvastada. Seda põhjusel, et kuigi formaalselt on sellises menetluses hagejaks

2-21-4736

üks osanik ja kostjaks äriühing, on tegemist sisuliselt osanike vahelise vaidlusega. Kui

sellise kompromissi kinnitamine kõne alla tuleks, tulnuks kaasata ka teine osanik, kelle

häältega otsused vastu võeti.

23. Maakohus jättis hindamata Y poolt 19.04.2021 antud kinnituse esindusõiguse kohta.

Maakohus ei andnud hinnangut, kas või miks ei saa kinnitust lugeda piisavaks osas, mis

puudutab hageja esindusõigust praeguses tsiviilasjas. Praeguses asjas tuleb arvestada

ka Riigikohtu 11.06.2021 seisukohta kriminaalasjas nr 1-18-5732, kus osundati, et

juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks on esindusõiguse kindlaks tegemiseks

vajalik vähemalt ühingu osanike kirjalik tahteavaldus (punkt 60). Selline tahteavaldus

on olemas osanike 19.01.2021 otsuse näol. Teisel osanikul antud küsimuses ÄS § 177

lõike 1 alusel hääletamiseks õigust ei ole (vt ka Riigikohtu eelpool viidatud otsuse

punkt 62; ka tsiviilasi nr 3-2-1-26-17, punktid 10-11).

24. Kui kohus rahuldab määruskaebuse, tuleb 02.07.2021 määrus tühistada ka

menetluskulude jaotuse osas.

25. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja jätta kulud solidaarselt hageja nimel menetluses

esinenud vandeadvokaatide kanda. Praeguses asjas kohaldub erinormina TsMS § 227

lõike 6 esimene lause.

26. Pooled

vaidlevad

vastastikku

kaebustele

vastu.

Hageja

palub

jätta

määruskaebemenetluse kulud kostjate kanda. Kostjad paluvad kulud jätta

vandeadvokaatide A. Kalmi ja M. Vutti kanda.

27. Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tuleb TsMS § 659 ja

§ 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja

asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis

läbi vaatamata hagiavalduse, mida ta ei olnud veel menetlusse võtnud. Samuti rikkus

maakohus hageja esindusõiguslike isikute volituste kontrollimisel oluliselt ÄS § 168

lõike 1 punkti 10 ja § 177 lõiget 1.

29. TsMS § 238 lõike 1 alusel keeldub ringkonnakohus tsiviilasja materjalidesse vastu

võtmast täiendavate tõenditena hageja ja kostja I 22.07.2021 ning kostja II 06.12.2021

esitatud dokumente 22.07.2021 osanike koosoleku ja selle vaidlustamise kohta

tsiviilasjas nr 2-21-13188. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei ole praeguses asjas

tähtsust omavaid elulisi asjaolusid tõendavate dokumentidega.

30. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagi menetlusse võtnud, mistõttu

ei olnud vaidlustatud määruses õige kohaldada TsMS § 423. Nimetatud sättes on

reguleeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks juhul, kui hagi on eelnevalt menetlusse

võetud (TsMS § 372 lõige 1) ja alused ilmnevad edasises menetluses. Praeguses asjas

ei ole maakohus hagi menetlusse võtmise määrust teinud. Seega sai kohus hagi

tõrjumiseks kasutada TsMS § 371 lõike 1 punkti 12, kuid ka sel alusel hagi menetlusse

võtmisest keeldumine ei ole praeguses asjas põhjendatud.

31. TsMS § 217 lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus TsÜS-is esinduse kohta

sätestatut, kui seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lõike 1 kohaselt on suhetes teiste

2-21-4736

isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. Kuna

praeguses asjas soovib äriühing esitada hagi oma juhatuse liikme ja temaga seotud (isik

on äriühingu juhatuse liige ja ainuosaniku abikaasa) äriühingu vastu, tuleb hageja

esindusõiguslike isikute tuvastamisel lähtuda erinormina ÄS § 168 lõike 1 punktist 10.

Nimetatud sättest tuleneb, et sellises olukorras kuulub õigusvaidluse pidamise

otsustamine ja selles vaidluses osaühingule esindaja määramine osanike pädevusse.

Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas osanikud on teinud vastavasisulise kirjaliku

tahteavalduse (Riigikohtu otsus nr 1-18-5732, punkt 60).

32. Kuna hagejal on 2 võrdset osanikku, kellest 1 on juhatuse liikme abikaasa ja teise kostja

ainuosanik ja juhatuse liige, on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et juhatuse liikme

abikaasa kohta osanikuna kehtib praegusel juhul ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud

hääleõiguse piirang. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-26-17 (punktis 11) ja 3-2-1-144-11

(punktis 13) selgitanud, et samamoodi kui osanik ei või hääletada tema endaga

õigusvaidluse pidamist ja selleks esindaja määramist ei või osanik hääletada ka siis, kui

otsustatakse, kas pidada õigusvaidlust osaniku ainuosalusega äriühinguga, sest ka

sellisel juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti; osanike nõusolekut on vaja

põhjusel, et vältida isiklike huvide eelistamist osaühingu huvidele. Ringkonnakohus on

seisukohal, et samast seaduse mõttest tulenevalt ei saa isiklike ja äriühingu

majanduslike huvide eeldusliku konflikti tõttu hääletada füüsilisest isikust osanik, kui

otsustatakse õigusvaidluse pidamist tema abikaasaga.

33. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus praeguses asjas tuvastama, kas ÄS § 168 lõike 1

punkti 10 kohase tahteavalduse on teinud osanik, kelle puhul hääleõiguse piirangut ei

ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastav kirjalik otsene tahteavaldus on tsiviilasjas

esitatud, kuna Y tahteavaldus nii õigusvaidluse pidamiseks kui selleks äriühingule

esindaja määramiseks nähtub selgelt nii 19.01.2021 koosoleku protokollist (osanik

hääletas otsuste poolt) kui tema 19.04.2021 kinnitusest kohtule koosolekul antud häälte

kohta. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg (TsÜS § 68 lõige 2). Protokollist ja kinnitusest nähtub selgelt, et hääleõiguslik

osanik soovib õigusvaidlust pidada ja määras selleks äriühingu esindajaks konkreetse

advokaadibüroo advokaadid. Y tahteavaldust äriühing (juhatuse liikme isikus) ja teine

osanik (st abikaasad X-d) kompromisslepinguga tühistada ei saanud, mistõttu ei oma

tähtsust, et 19.01.2021 osanike otsus on tsiviilasjas nr 2-21-2524 kinnitatud

kompromissiga loetud tühiseks.

34. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga, kes sidus praeguses

asjas hageja esindusõiguse tema juhatuse liikmete ühise nõusolekuga ja leidis, et kui

X (kostja II) ei ole nõus vandeadvokaatidest lepinguliste esindajatega, kellele oli

volitused andnud Y, siis neil esindusõigus puudub. Samuti, et puudub osanike kohane

otsus õigusvaidluse pidamiseks ja esindaja määramiseks. Kuna hagiavalduse esitanud

vandeadvokaatidel oli hagi esitamise ajal ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohane

esindusõigus, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohtul puudub pädevus otsustada hagi menetlusse võtmist.

37. Kuna hageja kaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu määrus tuleb tühistada mh

menetluskulude jaotuse osas, on välistatud kostjate kaebuse rahuldamine.

38. Määruskaebemenetlusega seotud kulud jaotab maakohus lõpplahendis (TsMS § 173

lõike 3 teine lause).

39. Kuna puudub alus jätta hagi läbi vaatamata, puudub ka alus tühistada TsMS § 386 lõike

4 alusel hagi tagamise abinõud ega jaotada menetluskulusid.

2-21-4736

40. Hagejate 05.04.2022 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks lahendab

ringkonnakohus peale kostjate seisukohaga tutvumist või peale kostjatele seisukoha

andmiseks antud tähtaja möödumist, kui seisukohta ei esitata.

(allkirjastatud digitaalselt)