2-21-17841/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 2-21-17841

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-21-17841 Tsiviilasi T. S. hagi E. S. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx); Hageja seaduslik esindaja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:); Kostja: E. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 06.04.2022. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja T. S. (seadusliku esindaja M. S. kaudu) ja kostja E. S. vahel 06.04.2022. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Pooled on kokku leppinud, et E. S. kohustub maksma lapsele T. S. elatist alates 15. maist 2022. a 250 eurot kuus kuni T. S. täisealiseks saamiseni. 1.2. Kompromissi korras T. S. loobub E. S. elatise nõudmisest tagasiulatuvalt. 1.3. E. S. kohustub maksma punktis 1.1 kokku lepitud elatist hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval. Esimene elatisemakse tuleb teha hiljemalt 15. mail 2022. a ja elatis tuleb maksta M. S. pangakontole nr EE502200001107898567 (Swedbank). 1.4. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.

2 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-17841 menetlus T. S. hagis E. S. vastu elatise nõudes. 3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M. S. esitas 12.11.2021. a kohtule alaealise lapse T. S. nimel hagiavalduse E. S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja T. S. M. S. ja kostja E. S. ühine laps, kes elab ema juures. Kostja elab lapsest eraldi ja lapsele elatist ei maksa. Hageja igakuised vajadused on kokku 485 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulud toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot ja muusikakooli kulud 25 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas (290 eurot) tagasiulatuvalt alates 01.05.2021. a. 2. Kohus võttis hagi 06.12.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja E. S. esitas 02.02.2022. a kohtule kirjaliku, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatas, et on nõus hakkama maksma hagejale elatist alates kohtuotsuse tegemisest, kuid ei ole nõus maksma elatist nõutavas summas ega tagasiulatuvalt. Kostja väitel on ta hetkel töötu ja tal puudub sissetulek, mille arvel elatist maksta. Kostja tegeleb aga aktiivselt tööotsingutega. 4. 06.04.2022. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi. Istungil osalesid hageja seaduslik esindaja M. S. ja kostja E. S. . Pooled pidasid istungil läbirääkimisi ja saavutasid elatise maksmise küsimuses kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3 - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seetõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole teada pooltel menetluskulude tekkimist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik