2-22-2455/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-2455

Tsiviilasi

E. O. hagi A. T. ja H. T. vastu tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. O.; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: vandeadvokaat A. A.

e-post XXX

Kostja I: A. T., isikukood XXX, elukoht XXX.

Kostja I seaduslik esindaja: T. T.; isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja I seaduslik esindaja: K. P.; isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja II: H. T.; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja II seaduslik esindaja: T. T.; isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja II seaduslik esindaja: K. V.; isikukood XXX; elukoht

XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. O. hagi A. T. ja H. T. vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks menetlusse

võtmata.

2. Jätta menetluskulud E. O. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. E. O. (hageja) esitas 15. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.T.(kostja

I) ja H. T. (kostja II) vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Hageja palub kohustada

kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku teisele

järjekohale kostja I kasuks seatud märkuse ja omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse

kantud märke kustutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek

kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II

kasuks seatud märkuse ja omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud märke

kustutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus täiteasjades nr XXX ja XXX vara enampakkumine, mille käigus

hageja tegi kinnisasja asukohaga XXX (edaspidi kinnisasi) enampakkumisel parima

pakkumise. Hagejal tekkis enampakkumise akti alusel kinnisasjale omandiõigus. Hageja kanti

14. novembril 2019 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

Kinnisasja kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistusraamatu kolmandasse jakku teisele

ja kolmandale järjekohale on kantud märkused, mille kohaselt 1) kostjal I on alates 5.11.2025

õigus nõuda T. T. järelpärijana ½ nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. – temale

üleandmist ning 2) kostjal II on alates 2.08.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana ½ nimetatud

mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. - temale üleandmist.

Kuivõrd kinnistu omand läks hagejale üle ja selle õiguspärasus tuvastati tsiviilasjas nr XXX, ei

ole ei T. ega T. T. võimalik eelmärkega tagatud kohustusi täita. Nad ei ole kinnisasja omanikud.

Neil ei ole võimalik kinnisasja omandit üle anda. Eelmärkega tagatud õiguste maksmapanek on

seega välistatud.

2. Tartu Maakohus jättis 3. märtsil 2022 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o hageja nõude täpsustamiseks ja hagi

aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks.

3. Hageja esitas 18. märtsil 2022 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja palub kohustada

kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse (III) jakku teisele

järjekohale kostja I kasuks seatud omandiõiguse üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke

kustutamiseks. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusregistris registriosa

nr XXX kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II kasuks seatud omandiõiguse

üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märgitakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi menetlusosalise esitatav

taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud. Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus).

5. Hageja palub kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX

kolmandasse (III) jakku teisele järjekohale kostja I kasuks seatud eelmärke kustutamiseks.

Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusregistris registriosa nr XXX

kolmandasse (III) jakku kolmandale järjekohale kostja II kasuks seatud eelmärke

kustutamiseks. Hageja esitas kostjate vastu seega hagi kohustamaks kostjaid andma kindla

sisuga tahteavaldus.

6. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Isiku vastu

TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi esitamine eeldab seega, et isikul oleks kohustus anda kindla sisuga

tahteavaldus. Isiku vastav kohustus saab tuleneda lepingust või seadusest (vt P. Varul jt.

Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik. Juura, 2012, lk 90, p 3.2).

7. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostjate kohustus anda hageja poolt soovitud

tahteavaldused, tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lõikest 8. AÕS § 63 lg 8 näeb ette, et

isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle

kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on

välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Hageja tugineb

hagi alusena seega sellele, et kostjate kasuks kinnistusregistris registriosa nr XXX kolmandasse

jakku kantud eelmärgetega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud.

Hagiavalduse kohaselt toimus täiteasjades nr XXX ja XXX vara enampakkumine, mille käigus

hageja tegi kinnisasja enampakkumisel parima pakkumise. Hagejal tekkis enampakkumise akti

alusel kinnisasjale omandiõigus. Hageja kanti 14. novembril 2019 kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse. Hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmise ajal olid

kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku kostjate kasuks sisse kantud

eelmärked. Eelmärked kanti kinnistusraamatusse 29. aprillil 2014. Hageja omandas seega

kinnisasja teades, et kinnistusraamatusse on kantud kostjate kasuks eelmärked, mille kohaselt

kostjal I on alates 5.11.2025 õigus nõuda T. T. järelpärijana ½ nimetatud mõttelise osa omandi

eelpärijalt – T. T. – temale üleandmist ning kostjal II on alates 2.08.2025 õigus nõuda T. T.

järelpärijana ½ nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt – T. T. – temale üleandmist.

Hagiavalduse kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr XXX tuvastatud, et hageja

sai kinnisasja enampakkumise ja hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmise

tagajärjel kinnisasja omanikuks. Hageja hinnangul ei ole kostjatel seetõttu enam võimalik

kostjate kasuks seatud eelmärgetega tagatud õigusi maksma panna.

8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt. Pärandvara hulka

kuuluva kinnisasja käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 2

järgi järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab

järelpärija õigusi. Pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise

käigus, on PärS § 48 lg 3 järgi järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine.

Käsutustehing on kehtiv, kui võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda

kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel

saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg 1 alusel saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kui eeldada hagiavalduses väljatoodud asjaolude õigsust, muutub kinnisasja käsutustehing

PärS § 48 lg 3 alusel järelpärimise tähtpäeva saabumisel tühiseks. Hageja ei tugine kohtu

selgitustele vaatamata hagiavalduses sellele, et võlausaldaja võiks järelpärimise tingimuse

saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Hageja ei toonud kohtu

selgitustele vaatamata seega välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et kinnisasja

käsutustehing võiks olla kehtiv ka järelpärimise tähtpäeva saabumisel. Kuna kinnisasja

käsutustehing muutub järelpärimise tähtpäeva saabumisel tühiseks, ei ole kinnisasja

käsutustehingul alates sellest kuupäevast TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi. Kuna

kinnisasja käsutustehingul ei ole pärast järelpärimise tingimuse saabumist enam õiguslikke

tagajärgi, tuleb selle tehingu alusel saadu, s.o kinnisasja omandiõigus, TsÜS § 84 lg 1 teise

lause ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi anda. Eelpärijatel on pärast järelpärimise tingimuse

saabumist VÕS § 1028 lg 1 alusel seega nõue hageja vastu kinnisasja omandiõiguse

üleandmiseks. Kuna eelpärijatel tekib nõue hageja vastu kinnisasja omandiõiguse

üleandmiseks, tekib ka järelpärijatel võimalus nõuda kinnisasja omandiõiguse endile üle

andmist. Kostjatel on pärast järelpärimise tähtaja saabumist seega võimalik panna maksma

eelmärgetest kostjatele tulenevaid õigusi. Kostjate kasuks seatud eelmärgetega tagatud õiguste

maksmapanek ei ole AÕS § 63 lg 8 mõttes seega välistatud.

9. Hageja peab hagiavalduses välja tooma sellise asjaolude kogumi, mille õigsust eeldades oleks

võimalik hagi rahuldada. Hageja peab antud juhul seega välja tooma, et kostjatel on lepingust

või seadusest tulenev kohustus anda hageja poolt soovitud tahteavaldused, et kostjate kasuks

seatud eelmärgetega tagatud õiguste maksmapanek on välistatud ning et kinnisasja

käsutustehing, mille alusel hageja sai kinnisasja omanikuks, on kehtiv ka järelpärimise tähtaja

saabumisel. Kuna asjaolu, kas võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda

kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt, on käsutustehingu kehtivust puudutav

asjaolu, on tegemist hagi aluseks oleva asjaoluga, millele peab tuginema hageja. Tegemist ei

ole kostjate vastuväitega, s.o asjaoluga, mille kostjad peaksid välja tooma. Hageja ei toonud

hagiavalduses välja sellist asjaolude kogumit, mille õigsust eeldades oleks võimalik hagi

rahuldada. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel

nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel seega menetlusse võtmata.

10. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik