2-20-13071/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13071

Tsiviilasi

K. I. elatise nõue M. M. vastu

Tsiviilasja hind

3 060 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. I. (ik XXX); lepinguline esindaja Peeter Malve, e-post:

info@amantese.ee

Hageja

lepinguline

esindaja:

Peeter

Malve,

e-post:

info@amantese.ee

Kostja: M. M. (ik XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat

Denis Polman, e-post menetlus@vilippus.ee

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 14.06.2021 ja edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. M.lt elatis K. I. ülalpidamiseks perioodi 20.05.2020 kuni 09.07.2021

eest summas 1 779,29 eurot.

Menetluskulude jaotamine.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

Lk 2 (7)

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja põlvnemine kostjast tuvastatud 16.02.2018 Harju

Maakohtu lahendiga tsiviilasjas 2-16-2583. Sama tsiviilasja raames mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja elatise summas 283,88 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (tlk 90 –

94). Kostja täitis elatise tasumise kohustust kuni hageja täisealiseks saamiseni. 29.05.2020

saatis hageja kostjale kirja, milles palus jätkata elatise tasumist 290 euro suuruses summas,

kuna hageja omandab juba 2019.aastast gümnaasiumiharidust Inglismaal xxx´i kolledžis.

Plaanitav kooli lõpp on 2021.aasta suvel. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud ega

asunud ülalpidamiskohustust täitma.

Hageja kulud ühe kuu kohta on kokku 729,37 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest:

Kulu nimetus

Hageja

Kulu suurus, eurot

1. Kulu riietele (hagis loetelu p-s 1 ja p-s 9)

ca 40 (viitab üldteadaolevale asjaolule) ja

10.91 aastas 130,93 eurot; tlk 35 - 36

2. Toit, meelelahutus väljaspool kooli

(palub

lugeda

üldteadaolevaks

asjaoluks)

3. Hügieen, meigitarbed, vitamiinid

10 (aastas 120, tlk 15 – 15 pöördel)

4. Käsimüügiravimid, vitamiinid

10 (viitab üldteadaolevale asjaolule)

5. Igapäevatarbed, kingitused

16,56 (aastas 198,76; tlk 16 - 16 )

6. Kooli administratiivkulu

132,45 (aastas 1 589,39; tlk 18)

7. Koolitarbed, raamatud

21,66 (aastas 260; tlk 20 - 21)

8. Lisaharidus (TV pakett + lisakanalid)

15,50 (tlk 19)

9. jalatsid

30 (viitab üldteadaolevale asjaolule)

10. mobiiltelefon,

kõnetasud,

telefoni

arved

Inglismaal (kõnekaardid)

14,12 (iga kahe aasta tagant tuleks

vahetada telefoni. Telefoni maksumus ca

339 eurot; tlk 40) + 17,094 (tlk 42) + 7,87

(aastast 94,51; tlk 41)

11. taskuraha

128,83

12. lennupiletid

157,41 (aastas 1 889; tlk 22 - 34)

13. rongipiletid

8,83 (aastas 106,06; tõendeid ei ole)

14. reisimine emaga

57,24 (aastas 686,96 eurot; tlk 9 - 14)

Lk 3 (7)

15. muud

väiksemad

väljaminekud/igapäevatarbed

7,37 (aastas 88,44; tlk 48)

16. kooli muud kulud (voodiriided, voodipesu ja

nende vahetus - + muud ühistegevuse eest

kooli esitatavad arved)

52,36 (aastas 628,42 eurot; tlk 38)

17. juuksur, spaakülastus (juuksur korra kuus,

spaa 3-4 korda aastas)

(aastas

eurot;

viitab

üldteadaolevale asjaolule)

Kokku:

729,30

Hageja selgitas, et kooli kõrvalt tööl ei saa käia, kuid vaheaegadel 2019. ja 2020.aastal on

teeninud isiklikke vahendeid summas 586,19 eurot (tlk 47).

Hageja taotles kostjalt elatise summas 340 eurot alates 09.09.2020 kuni 09.07.2021

väljamõistmist (hageja vajadused 8 752,44- iseteenitud 586,19= 8 166,25/12= 682,52 eurot

kuus /2= 340,26). Ühtlasi taotles hageja kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist 1 223,94

eurot perioodi 20.05.2020 kuni 08.09.2020 eest. Elatis tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt iga kuu

10-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

2. Palun jätta hagi rahuldamata, kuna hagi rahuldamine oleks ebaõiglane, sh hageja ei

omanda kõrgharidust PKS § 97 p 2 tähenduses. Kostjale jäi ebaselgeks, hageja õppetegevuse

vorm ning mida hageja välismaal õpib.

Kostja on pensionär ning saab üksnes vanaduspensioni 994 eurot kuus (tlk 154). Kostja

omandis on kinnisasi asukohaga xxx. Samuti kuuluvad kostjale AS X aktsiad, kuid aktsiad ei

ole börsil noteeritud, mistõttu ei ole tegemist likviidse varaga.

Kostja hinnangul on kõik hageja väljatoodud kulud ülepaisutatud ning ebavajalikud. Kostja

palun jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt kogutud tõendid.

3. Kohus rahuldas 29.09.2021 kostja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas

Haridus- ja teadusministeeriumi väljastama hageja üldharidust tõendava dokumendi koopia.

4. Kohus tegi 21.01.2022 päringu Akadeemilise Tunnustamise Infokeskusele (Eesti

ENIC/NARIC Keskus), milles palus anda teada, kas hageja esitatud x kolledži lõputunnistust

tunnustatakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis ning millisele kvalifikatsioonile vastab

nimetatud kooli lõpetaja lõputunnistus (nt põhi-, kesk- või kõrghariduse või kutseõppe

tasemeõppe kvalifikatsioonile).

Kohtuotsuse põhjendused.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

• hageja põlvneb kostjast (tlk 69);

• hageja õpib/õppis Inglismaal x´i kolledžis, mille lõpetas nimetatud kolledži, mille

kohta on väljastatud 30.07.2021 diplom (tlk 148),

• kostja tasus hagejale kuni 19.05.2020 elatist summas 283,88 eurot, pärast seda on

hageja olnud täies ulatuses hageja ema ülalpidamisel. hagejal on lisaks kostjale veel

üks alaealine laps;

• kostja on pensionär ja saab vanaduspensioni 994 eurot, omab kinnisasja xxx ja kostjale

kuuluvad AS X aktsiad.

Lk 4 (7)

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja omandas haridust, mis vastab perekonnaseaduse

(PKS) § 97 lg-s 2 sätestatud õppevormile ning kas hageja igakuised kulud on vajalikud ja

põhjendatud.

7. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on PKS § 96 ja § 97

punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last

ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-

13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse)

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse

esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest

elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt

Riigikohtu 24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.

jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

8. Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et hagejal tekkis õigus saada oma

vanematelt ülalpidamist PKS § 97 p 2 alusel alates ajast mil ta omandas keskharidusele

vastavat haridust X kolledžis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

9. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles, kas elatise hagi esitamine kostja vastu on

õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab

esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma

lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud hagejale ülalpidamist alates hageja

täisealiseks saamisest, s.o alates 20.05.2020, oli hageja poolt hagi esitamine 09.09.2020 kostja

vastu õiguslikult põhjendatud.

10. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud

arvestades tema poolt esitatud ja tõendatud ülalpidamiskulusid.

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi õppimine on väga oluline ning ilmselge

investeering lapse paremaks toimetulekuks oma iseseisvas elus, tuleb siiski välismaal

õppimisega seotud lisakulutuste finantseerimise võimalustega arvestada. Kohus asub

seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus,

peavad vanemad koos otsustama muu hulgas millises koolis laps käib. Võttes arvesse, et

Lk 5 (7)

hagejal oli võimalus jätkata oma gümnaasiumihariduse saamist Eesti Vabariigis, ei pea kostja

elatise kaudu kinni maksma hageja ja hageja ema poolt valitud koolivaliku tõttu tekkinud

lisakulusid, mistõttu võtab kohus nimetatud asjaolu hageja hariduse omandamisel tekkinud

kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse hindamisel arvesse.

Hageja on 11.01.2021 menetlusdokumendis välja toonud (tlk 86), et viibis kolledžis

05.01.2020 kuni 14.02.2020, 22.02.202 kuni 17.03.2020, 04.09.2020 kuni 16.10.2020 ka

01.11.2020 kuni 04.12.2020. Hageja oli distantsõppel alates 20.03.2020 (s.o kuni 04.09.2020)

ja alates 2021. aastast. See tähendab, et alates 2021.aastast oli hageja täielikult distantsõppel.

o

kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks kokku 80,91 eurot. Kohus on seisukohal, et

kuigi hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab

kanda ka tavaliselt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski

uuendada, eriti kui arvestada, et tegemist on noore inimesega. Nimetatud kulu tekiks

ka Eesti Vabariigis haridust omandades – kohtu hinnangul põhjendatud kulu.

o

kulutusteks hügieeni- ja meigitarvetele ning vitamiinidele peab kohus põhjendatuks

arvestada kokku 10 eurot, sest üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, vajavad

aegajalt ka kosmeetikatooteid ning vitamiine.

o

käsimüügiravimitele ja vitamiinidele peab kohus põhjendatuks 7 eurot, sest hageja on

vitamiinid toonud eraldi kuluartiklina välja ka koos hügieeni- ja meigitarvetega.

o

koolikohustuse täitmisega seotud kulud 21,66 eurot. Kohus on seisukohal, et

üldteadaolevalt kaasnevad ka Eesti Vabariigis koolis õppimisega kulud koolikohustuse

täitmisele, sest aegajalt on kindlasti vaja osta raamatuid, kaustikuid vm

kantseleitarbeid;

o

kulutused toidule ja vabale ajale 100 eurot. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et

õppivad noored suhtlevad tihedamalt ka mitte ainult välisriigis õppides, käies kinos,

muuseumides või külastades muid kultuuriüritusi, millega kaasnevad ka kulud. Ka

vajab iga inimene süüa hoolimata, millises riigis ta parasjagu viibib. Kohus peab

mõistlikuks kuluks toidule ja vabale ajale 100 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole

sellises ulatuses toidu ja vabaajakulu Eesti Vabariigis õppides/elades väiksem.

o

Sidekulu kokku 39,084 eurot (mobiiltelefon 14,12 eurot (hageja vahetab telefoni

keskmiselt iga kahe aasta tagant), kõnetasud Eesti 17,094 eurot, telefoni arved

Inglismaal 7,87 eurot). Kohus asub seisukohale, et telefoni väljavahetamine iga kahe

(2) aastat tagant ei ole hädavajalik ning kostja ei peaks finantseerima ka hageja

Inglismaal ostetavate kõnekaarte. Kohus peab hageja mõistlikuks sidekuluks 17,094

eurot.

o

Juuksuri ja spaakülastused 20 eurot – kohtu hinnangul käivad inimesed juuksuri juures

ning naiste juukselõiku on reeglina meeste juukselõikusest kallim. Samas kohus leiab,

et kostja ei pea hüvitama hagejale tema spaakülastusi, sest see ei ole esmavajalik kulu.

Seetõttu peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks kuluks juuksuri külastusele 15 eurot.

o

Kooli muud kulud 52,36 eurot –Hageja kirjelduse järgi vahetatakse kolledžis viibides

pesu kooli poolt ning nimetatud kulule lisanduvad veel muud ühistegevustega seotud

kulud, mille eest kool arve esitab. Kohtu hinnangul vahetab ja peseb inimene oma

voodipesu ka kodus viibides, kuid ühises majapidamises ei ole selle kulu nii suur,

mistõttu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks majapidamiskuluks 10 eurot.

Kohus leiab, et kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja kulutusi kingitustele, kooli

administratiivkulu, TV pakettide, ema antud taskuraha, lennupileteid/rongipileteid, reisimist

emaga ning muid väikseimaid väljaminekuid/igapäevatarbeid.

Lk 6 (7)

Kõige eeltoodu alusel on kohtu hinnangul K. I. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 261,66

eurot kuus.

11. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et hageja ema on hagejat ülal pidanud ning

selle üle vaidlust ei ole ning kostja on toonud välja, et tema igakuiseks sissetulekuks on

vanaduspension 994 eurot, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue kostja vastu

osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 130,83 eurot, mis on pool hageja

ülalpidamiskuludest.

Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest alates 09.09.2020 kuni

09.07.2021.

12. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS

§ 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud

hagejale elatist vajalikus ulatuses perioodil 20.05.2020 kuni 08.09.2020, s.o 3 kuu ja 18 päeva

eest, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud osaliselt mõistlikus ja vajalikus

elatise ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane

ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi

20.05.2020 kuni 08.09.2020 eest summas 470,99 eurot (3x130,83 + 78,50).

13. Kuna kostja ei ole hagejale elatist tasunud ka ajavahemikul 09.09.2020 kuni

09.07.2021 (10 kuud) on kõige eeltoodu alusel kostjal elatise võlg hageja ees ka perioodi

09.09.2020 kuni 09.07.2021 eest kokku 1 308,30 eurot (130,83 x 10).

Seega on muutunud elatise nõue sissenõutavaks kogusummas 1 779,29 eurot, mis tuleb

kostjalt välja mõista.

14. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist. Võttes

arvesse, et hagi lahendamise ajaks on elatise tasumise kohustus lõppenud, puudub vajadus

määrata kindlaks igakuine elatise tasumise viis ja kord. Kohtuotsuse jõustumise ajaks

sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda viivitamatult.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hagi

rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda,

kes kompromissiga ei nõustunud.

37.

14.06.2021 istungil tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille

kohaselt kohustuks kostja tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja oli nõus kohtu

kompromissettepanekuga, hageja mitte (tlk 111 pöördel). Kostja ei ole menetluses taotlenud

kostja menetluskulude hageja kanda jätmist. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et kohus

rahuldas hageja nõude 38% ulatuses, kostja on nõustunud kohtu kompromissettepanekuga ja

Lk 7 (7)

kostja ei ole taotlenud enda menetluskulude hageja kanda jätmist, jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja summas

340 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3 060 eurot (9 x 340).

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.