2-22-21/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-21

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. aprill 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-21

Tsiviilasi

J.Š. pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J.Š. (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post

XXX)

ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.Š. pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 16.00 J.Š, isikukood XXX; elukoht

XXX, pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Einar Vallandi töötasu suuruseks ajutises menetluses 561 eurot,

millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20

eurot, kokku 673,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, XXX,

arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Nimetada pankrotihalduriks Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel 742 0583, XXX; e-

post einar.vallandi@haldur.just.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. aprill 2022 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Kohustada J.Š. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 21. aprillil 2022 kell 10.00 kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

8. Jätta J.Š. menetluskulud J.Š. kanda.

9. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

10. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse ärakiri edastada võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja p 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

J.Š. esitas kohtule 03.01.2022 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma olemasolevaid kohustusi täita ja ta on muutunud alaliselt

maksejõuetuks. Avalduse kohaselt on avaldaja elu olnud keeruline. XXX on ühised XXX, kes elavad

XXX XXX. Avaldaja maksab neile omavahelise kokkuleppe kohaselt elatist. Avaldaja praegune

XXX on XXX, kuna tekitas avaldajale kehalisi ja moraalseid vigastusi. Avaldaja on elanud XXX,

kuid suutnud natuke raha koguda, et üürida endale ja XXX korter. Avaldajal on oma üleelamiste tõttu

tõsised XXX, mille XXX peab ta XXX. Avaldaja maksejõuetus on tekkinud kohustustest, mis on

võetud stabiilse rahalise seisu ajal, kuid on elumuutuste tõttu jäänud tasumata. Avaldaja töötab XXX

XXX tundi kuus tasuga XXX eurot tunnis, tema brutopalk on ligikaudu XXX eurot kuus. Avaldaja

saab peretoetust XX eurot kuus, kuni kolmeaastase lapse toetust XXX eurot kuus ja töövõimetoetust

XXX eurot kuus. Avaldaja saab täiendavat abi XXX. Avaldajal puudub kinnisvara ja muu

registervara. Avaldajal oli auto, mis varastati. Avaldaja elab üürikorteris XXX. Tema igakuisteks

kulutusteks on: üür 260 eurot, kommunaalkulud 120 eurot, elekter 28-30 eurot, elatis XXX eurot, toit

üle 200 euro, ravimid 56-60 eurot, kaabeltelevisioon ja internet 25 eurot, telefon 15-17 eurot ja riided

lastele vastavalt vajadusele. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohus nimetas 09.02.2022 määrusega J.Š. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning J.Š. pankrot välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust

eeldatakse. J.Š. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega.

Üldandmed

Võlgnik sündis XXX, kus lõpetas keskkooli XXX aastal. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX oli XXX

S.Z. XXX sündis XX.XX.XXXX tütar A.Z. ja XX.XX.XXXX tütar Z.A. Aastatel XXX – XXX elas

XXX. XXX kaugõppes XXX eriala. Paralleelselt töötas XXX-s XXX. Võlgniku endine XXX elab

seniajani XXX. Alates XX.XX.XXXX on võlgnik XXX D.Š. Sellest XXX sündis XX.XX.XXXX

tütar Š.A. Võlgniku isiklikud suhted ei ole olnud harmoonilised. Võlgniku väitel olid ja on tema

endisel XXX võlad, selle tõttu oli peres tülisid. Pärast lahkuminekut on olnud vaidlusi ühiste laste

kasvatamise ja ülalpidamise osas. Viimati elasid võlgniku esimesest XXX sündinud XXX XXX

võlgniku endise XXX ja tema XXX juures, kuid ka see kooslus nähtavasti ei olnud sõbralik. Võlgnik

väidab, et XXX. aasta veebruaris sekkusid võlgniku endise XXX järjekordse peretüli lahendamisse

XXX ja XXX ning hetkel on XXX XXX elava võlgniku XXX hoole all. Võlgnik on suhelnud XXX

tegeleva institutsiooniga, kes kuuldavasti kavatseb esitada lähiajal XXX kohtusse hagi võlgniku ja

tema endise XXX ühiste laste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud küsimuste reguleerimiseks.

Võlgniku seletuse kohaselt kavatsetakse nii võlgnikult kui tema endiselt XXX nõuda laste

ülalpidamiseks XXX eurot kuus (kahelt XXX kokku XXX eurot). Võlgnik ilmselt ei suudaks nii suurt

elatist maksta ja tema võlg hakkaks paratamatult kuhjuma. Seda probleemi puudutav teave piirdub

seni üksnes võlgniku suuliste selgitustega. Detailset ametlikku teavet kaasuse asjaolude ja võimalike

lahendusviiside kohta ajutisel pankrotihalduril ei ole. Võlgniku praeguse XXX senine kulg annab

alust kahelda selles, et võlgniku peresuhted saavad tulevikus olema stabiilsed vähemalt nii palju, et

võlgnik saaks keskenduda iseenda ja ülalpeetavate vajaduste rahuldamisele ega peaks olema XXX ja

ohvriabi andjate teenuste tarbija. Võlgniku väitel on ka tema XXX probleeme XXX kuid ta loodab,

et pärast XXX saab ta XXX ja olukord paraneb. Võlgniku praeguse XXX suhtes on täitemenetlusi

läbi viidud alates XXX aastast, jätkuvalt on menetluses üheksa täiteasja. Võlgniku XXX on korduvalt

kriminaalkorras karistatud XXX, XXX, XXX seotud tegude ja XXX eest. Ta kannab praegugi XXX

võlgniku suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla tarvitamise eest, sealhulgas korduva tapmisega

ähvardamise eest. Võlgnik praegu ei soovi XXX lõpetada. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX töötas

võlgnik XXX. XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX töötas võlgnik XXX osalise tööajaga XXX. Hetkel

võlgnik XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik ajavahemikus XX.XX.XXXX –

XX.XX.XXXX ning XXX. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku brutotulu oli 2018. aastal XXX eurot,

2019. aastal XXX eurot (peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitis ja Eesti

Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis) ja 2021. aastal XXX eurot (peamiselt tagasivõetud

pensionifondi osakute eest makstud summa). Nimetatud summadele lisanduvad Eesti Töötukassa

poolt makstav töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ja elatisabi ning

kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku

XXX brutotulu 2019. aastal XXX eurot ja 2020. aastal XXX eurot. Võlgniku XXX viibib XXX alates

XX.XX.XXXX ning ta ei ole teeninud tulu XXXX ja XXX aastal.

Vara

Andmed võlgnikul realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta puuduvad. Võlgnikul on viimastel

aastatel tulu teenimise võime puudunud, samas on tal kolm ülalpeetavat. Praegu ei ole alust arvata, et

ettenähtavas tulevikus saab võlgnikul olema sissetulek, mille arvel saaks kasvõi mingilgi määral katta

pankrotimenetluse kulusid ning täita kohustusi võlausaldajate ees.

Kohustused

Võlgniku väitel ei ole tal tasumata XXX tekkinud võlgu. Pankrotiavalduse ja muude allikate põhjal

võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised isikud:

Võlausaldaja nimi:

E-posti aadress:

Nõude summa:

P.O.

XXX

9 599,98 €

T.S.K.T.R.

XXX

2 288,03 €

Sotsiaalkindlustusamet

info@sotsiaalkindlustusamet.ee

1 156,80 €

PlusPlus Capital AS

menetlus@plusplus.ee

1 000,90 €

E.L.I.A.

XXX

816,59 €

Politsei- ja Piirivalveamet

politsei@ppa.ee

740,40 €

Aktiva Finants OÜ

ylar@julianus.ee

398,87 €

T.T.H.

XXX

309,23 €

T.M.A.

XXX

20,00 €

A.K.

XXX

1 008,00 €

Kristel Maalman

kristelmaalman.buroo@taitur.just.ee

752,32 €

Risto Kütt

risto.kytt@taitur.just.ee

228,24 €

Krista Järvet

krista.jarvet@taitur.just.ee

178,10 €

Anne Böckler

anne.bockler@taitur.net

156,00 €

Elin Vilippus

elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee

132,00 €

Kersti Seisler

kersti.seisler@taitur.just.ee

117,39 €

Mati Roodes

mati.roodes@taitur.just.ee

48,00 €

Võlad kokku: 18 950,85 €

Kohustuste selgituseks märgib pankrotihaldur järgmist:

1. Nimekirjas ei ole püütud kajastada võlgade täpset suurust, sealhulgas kõrvalnõudeid, mida

võlausaldajad saavad esitada. Näiteks – võlgnik esitas ajutisele haldurile tutvumiseks võlgniku ja P.O.

vahel sõlmitud laenulepingu täienduse, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama P.O. ees oleva

9599,98 euro suuruse põhivõla igakuiste 455,93 euro suuruste maksetena hiljemalt 26.10.2023.

Põhivõlale pidi lisanduma intress 12 140,83 eurot ja haldustasu 144 eurot. Lepingu alusel tasutav

summa kokku 21 884,64 eurot. P.O. esindaja kinnitas ajutisele haldurile suuliselt nõude olemasolu

ning lubas esitada oma nägemuse nõude suuruse kohta koos nõuet tõendavate dokumentidega.

Aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur seda teavet saanud. P.O. nõuet puudutav teave on

ebapiisav.

2. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ nõue on aegunud. Täitemenetluste andmebaasist nähtub, et

ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ nõude aluseks oleva kohtulahendi täitmiseks algatas kohtutäitur

Kersti Vilbo täitemenetluse 04.03.2011. Vastavalt TsÜS §-le 159 lg 1 katkes kohtulahendist tuleneva

nõude aegumine ja algas uuesti täitmisele esitamisel. TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiv

redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta

asemel. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut ka enne 2011. a 1. märtsi

tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-s 13 asunud

seisukohale, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10

aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi. Vastavalt TsÜS §-le 142 lg 1 teisele lausele võib kohustatud isik pärast nõude aegumist

keelduda kohustuse täitmisest. Sissenõudja nõude aegumine ei lõpeta täituri õigust nõuda võlgnikult

oma töötasu.

3. Nimekiri ei kajasta võlgniku igapäevase eluga seotud jooksvaid kohustusi. Neid saab võlgnik täita

oma jooksva sissetuleku mittearestitava osa arvel.

4. Nimekirjas ei kajastu XXX elavate võlgniku alaealiste laste ülalpidamisega seoses võimalikud

tekkinud ja edaspidi tekkida võivad kohustused, sest ajutisel halduril ei ole aruande koostamise hetkel

selle kohta piisavalt usaldusväärseid andmeid.

Maksejõuetus

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgniku kohustuste suuruseks on 18 950,85 eurot.

Võlgnik on pankrotiavalduses väitnud, et võttis kohustusi ajal, mil tal oli stabiilne rahaline seis.

Makseraskusi seostab tema ja endise XXX ühiste laste kasvatamisega seotud liialt suurte kulude ning

omavaheliste erimeelsustega, samuti praeguse XXX ebamoraalse elustiiliga. Võlgniku seletusest jääb

mulje, et ta nägi endale võetud kohustuste katteallikana ebaselge päritoluga raha, mida kas tegelikult

üldse ei teenitud või mis vastupidiselt võlgniku ootustele kulus XXX ja XXX ostmiseks. Ajutisel

halduril ei ole õnnestunud tuvastada perioodi, millal võlgniku rahaline seis oli stabiilne. Sellekohase

arupärimise vastuseks tunnistas võlgnik, et tema XXX tegeles XXX ning sissetulek oli valdavalt

mitteametlik. Võlgnik on tunnistanud sedagi, et nii eelmises kui praeguses XXX sõltus võlgnik

materiaalselt XXX. Seniajani kestab võlgniku suhtes 04.03.2011 alustatud täitemenetlus, mille

raames sundtäidetavat nõuet ei ole suudetud peaaegu üldse täita. Kõnealuse nõude aegumisele

eelnenud perioodi saaks stabiilse rahalise seisu või maksevõime olemasoluna käsitada üksnes juhul,

kui võlgnik tegelikult suutnuks oma kohustust täita, kuid hoidus sellest tahtlikult. Kui nii võlgniku

endisel kui praegusel XXX olid endal võlad ja võlgnik sõltus oma XXX, oleks palju loota, et XXX

annavad võlgnikule raha tema võlgade tasumiseks. Ajutisel halduril ei ole andmeid XXX teenitud

tulu kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik ajavahemikus XX.XX.XXXX –

XX.XX.XXXX ning 2020. aastal maksustatavat tulu. Võlgniku brutotulu oli 2018. aastal XXX eurot,

2019. aastal XXX eurot (peamiselt Sotsiaalkindlustusametilt saadud vanemahüvitis ja Eesti

Haigekassalt saadud töövõimetushüvitis) ning 2021. aastal XXX eurot (peamiselt tagasivõetud

pensionifondi osakute eest makstud summa). Nimetatud summadele lisanduvad Eesti Töötukassa

poolt makstav töövõimetoetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ning kohaliku

omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku XXX

brutotulu 2019. aastal XXX eurot ja 2020. aastal XXX eurot. Võlgniku XXX viibib XXX alates

XX.XX.XXXX ning ta ei ole teeninud tulu XXX ja XXX aastal. Ses kontekstis on esmapilgul raske

mõista, kuhu ja miks oli võlgnikul tarvis liigelda just sõiduautoga Audi Q7 ning miks oli vaja anda

selle omanikule lubadus, et võlgnik tasub sõiduki omanikule maksegraafiku alusel summa, mis on

umbes poole suurem sõiduki harilikust väärtusest. Võlgnik on suuliselt seletanud ja XXX

kontoväljavõttega tõendanud, et XXX võttis erinevatelt laenuandjatelt tuhandeid eurosid laenu ning

andis saadud raha autoga seotud maksete tegemiseks. Väidetavalt lubas võlgniku XXX nii oma emale

kui võlgnikule, et täidab võetud kohustused, kuid tegelikult ei ole midagi niisugust juhtunud. Taolises

taustsüsteemis ei ole väga üllatav seegi, kui auto, mille enda kasutusse saamise eest lubatakse tasuda

auto harilikust väärtusest umbes poole suurem summa, muutub „ootamatult“ kuriteo objektiks pärast

seda, kui võlgniku paadunud kurjategijast XXX on selle andnud kasutamiseks teistele paadunud

kurjategijatele. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuste hulgas nimetanud XXX elustiili

ebamoraalsust. Samas tundub, et võlgnik on seda elustiili aktsepteerinud. Võlgnik on avaldanud, et

ajutise halduri jaoks mõistetamatuks jäänud tegevuste (äriühingu juhatuse liikmeks hakkamine ilma

soovita ühingust midagi teada või seda tegelikult juhtida; sissetuleku suurusega ilmses vastuolus

oleva krediidilepingu sõlmimine) initsiatiiv pärines XXX. Kui võlgnik sõltus XXX mitteametlikust

sissetulekust, ei olnud nähtavasti kohane esitada küsimusi või teha etteheiteid sissetuleku hankimise

viisi kohta. Loodetavasti on võlgnik vähemalt praeguseks mõistnud, et ebamoraalsel elustiilil ei saa

olla positiivseid tagajärgi. Arvestades eeltoodut ei saa võlgniku varaliste probleemide tekkimine olla

juhuslik. Osaliselt on see tingitud kergemeelsest suhtumisest varaliste kohustuste võtmisse ja

täitmisse. Selline suhtumine on omane üsna paljudele isikutele. Lisaks on võlgnik oma isiklike suhete

ja igapäevaelu osas teinud ilmselt valesid valikuid, muuhulgas on alusetult lootnud, et XXX kes ei

täida enesegi kohustusi, täidab oma lähikondsete kohustusi. Valede valikuteni võisid viia varem

kujunenud ebaõiged hoiakud, kuid nende hoiakute täpse olemuse ja tekkepõhjuste kirjeldamiseks ja

analüüsimiseks ei ole ajutisel halduril piisavalt teavet. Püsiv kokkupuude seltskonnaga, kelle jaoks

kohustuste mõtlematu võtmine ning võlgu olemine on normaalne osa elust, on XXX ning võib

soodustada sarnase maailmavaate ja ellusuhtumise kujunemist. Jääb vaid loota, et pankrotiavalduse

esitamisele eelnes võlgniku põhimõtteline otsus oma suhtumist radikaalselt muuta ning tulevikus

vältida piisavalt kaalutlemata käitumist. Kui see on teisiti, ei ole ka pankroti väljakuulutamine

pikemas perspektiivis võlgniku olukorda leevendav abinõu. Hetkel ei ole alust väita, et võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Juhul kui võlgnik ei hoidunud tema suhtes 2011. aastal

sundtäitmisele antud nõude rahuldamisest tahtlikult kõrvale, võib öelda, et võlgnik on alates 2011.

aastast olnud võimetu täitma enda kohustusi. Pärast XXX naasmist XXX aastal ei ole võlgnik

tõenäoliselt olnud maksejõuline, vaid on olnud sõltuv oma XXX mitteametlikust sissetulekust.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. J.Š. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus J.Š. enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete

täitmisele 17 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS §

171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete

täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna

kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi

vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik