2-22-3157/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3157 Tsiviilasi T K hagi A-C K vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja A-C K (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja T K-R, lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T K ja A-C K vahel tsiviilasjas nr 2-22-3157 sõlmitud kompromiss.

2. T K tasub A-C K iga kuu 10. kuupäevaks T K-R arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elatist summas 235 eurot kuni lapse 19. aastaseks saamiseni eeldusel, et laps omandab keskharidust. Juhul, kui laps ei omanda keskharidust peale

18. aastaseks saamist, on isa kohustatud tasuma lapsele elatist 235 eurot kuni lapse

18. aastaseks saamiseni.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3157.

5. Määruse peale ei saa poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T K (hageja, isa) esitas 1. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A-C K (kostja, laps) vastu elatise vähendamiseks.

2. Kostja on hageja ja T K-R alaealine laps (sündinud x. xxxxxx xxxx). Tsiviilasjas nr 2-19-12574 lepiti kokku, et isa tasub lapsele igakuiselt elatist 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Kohus võttis hagi 8. märtsi 2022 määrusega menetlusse.

4. Pooled esitasid 4. aprillil 2022 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et saavad aru kompromissi õiguslikest tagajärgedest, on nendega nõus ja paluvad menetluse lõpetada.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik