4-22-701/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-22-701 1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-701 Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi F.R-i liiklus 242 lg 1 väärteoasi seaduse § järgi Menetlusalune isik F.R isikukood XXX; elukoht xxx, xxx xxx ; töökoht Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik F.R kohtuvälise menetleja esindaja Diana Tahtarova tunnistaja A H

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § dest 132 p 1, 133, 134, § 155 - -156, maakohus otsustas:

1. F.R-i kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Jätta Prefektuur 2. i 2022 2330,22,000286 F.R-i i märts . a üldmenetluse otsus väärteoasjas karistamise kohta liiklus 242 lg 1

seaduse § järgi muutmata.

Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2. Edastada kohtuotsus F.R-ile ja Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuurile.

4-22-701 2(5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 05.04.2022. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 0 i esitata, jõustub kohtuotsus 5.05.2022. Kui kassatsiooni e 06.05.2022.

ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus

1. 02.03.2022 tegi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

menetlusgrupi

Diana Tahtarova 2330,22,000286 III vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr üldmenetluse otsuse, millega karistas F.R (ik XXX) liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 alusel rahatrahvi

ga 8 trahviühikut, s.o 32 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei andnud F.R enne manöövri sooritamist nõuetekohast suunamärguannet vähemalt 3 sekundit, rikkudes sellega LS § 39 lg-t 1. 31.01.2022 koostatud väärteoprotokolli kohaselt pani F.R teo toime 31.01.2022 kell 9.15 Rahu-Tallinn-Narva mnt ristmikul liikudes Rahu tänava suunas. Kaebus ja poolte seisukohad kohtus

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas menetlusalune isik V. Vailiev 02.03.2022

puudustega keabuse, . kaebuses esinenud puudused kõrvaldas F.R 11.03.2022

F.R vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, vaidlustab väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Politseipatrulli tegevuses näeb eelarvamust, kuna liikumine suunavööndis kohustab sisse lülitama suunatuld ainult manöövri korral, mis vahetab

liikumissuunda, aga tema liikus vastavalt liiklusmärgile „liikumine ainult vasakule“ ja seetõttu arvab, et tal oli täielik õigus jätta suunatuli sisse lülitamata. F.R palub Ida prefektuuri 02.03.2022. a otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

3. Kohtumenetluses jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtus uuritud tõendid

5. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana politseiametnik l 31 pöördel VTMS § 31 A H (t ; 3 lg 1 alusel).

6. Kohus vaatas kohtuistungil kohtumenetluse poolte osavõtul toimikus (tl 21) olevat videosalvestist. Videot kohtusaalis vaadanud F.R kinnitas, et tegemist on vaidlusaluse sündmusega ja täpselt nii kõik aset leidis nagu videolt nähtub.

7. Kohtuistungil kuulati üle ka menetlusalune isik F.R, kes faktilistele asjaoludele vastu ei vaielnud, leides jätkuvalt, et tal ei olnud ohustust suunamärguannet anda, kuivõrd ta k ei vahetanud

F.R leidis, et tal ei olnud kohustust anda manöövrit sooritades sõidurada.

suunamärguannet, kuna ta ei takistanud kedagi ning igale professionaalsele ja ka mitteprofessionaalsele autojuhile o selge, kuhu ta liigub. li

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja ,

esindaja arvamuse, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse

4-22-701 3(5)

kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et F.R-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning temale LS § 242 lg 1 alusel mõistetud karistus, rahatrahv 8 trahviühikut, s.o 32 eurot, tuleb jätta muutmata.

9. Kohus lei , et F.R-i ab poolt väärteo toimepaneminse asjaolud on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise F.R-i menetleja poolt. 14) heidetakse F.R-ile ette 242 lg 1 Väärteoprotokolli kohaselt (tl LS §

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes selles, et tema 31.01.2022 Ida- Virumaal Narva linnas Rahu-Tallinn-Narva mnt ristmikul liikudes sõidukiga Renault Traffic

registreerimismärgiga Rahu tänava suunas ei andnud enne manöövri sooritamist xxx nõuetekohaselt suunamärguannet vähemalt 3 sekundit rikkudes LS § 39 lg 1. Kohtus uuritud videosalvestis

-Narva mntelt nähtub, et nimetatud sõiduk seisab esmalt Tallinn l ning seejärel

sooritab vasakpöörde Rahu tänavale hetkekski suunamärguannet andmata. Tunnistaja A Hi ü st nähtuvalt 31.01.2022 tööl Narva linnas patrullis. Koos paarimehega sõitsid tluste oli tema Rahu tänaval. Nende ees sõitis sinist värvi kaubik, millel kogu aeg põlesid tagurdustuled sõidu ajal. Kaubik sõitis Rahu tänavalt, keeras Tallinna maanteele. Ja seal keeras tagasi Rahu tänavale

elektrijaama suunda. Keerates Tallinna maanteelt Rahu tänavale ta ei näidanud suunatuld.

Mootorsõiduk peatati Kadastiku tänaval ning juhile selgitati, et tal kogu aeg põlevad tagurdustuled sõidu ajal ja ta ei näidanud suunatuld manöövrit sooritades. Tagurdustuled isik lülitas isik kohe kohapeal välja. Sellega, et ta ei näidanud suunatuld, isik nõustus, aga ta selgitas, et ta ei pea näitama, kuna tal on peatee, tal on märk kohustuslik sõidusuund ja sel juhul ta ei

pea näitama. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et juht alustas manöövrit ja eelnevalt,

vähemalt 3 sekundit ei andnud suunamärguannet ega jätkanud märuannet manöövri ajal

vastavalt LS § 39 lg 1 sätestatud nõuetele. , et sündmus just nii aset leidis, nagu Seda videosalvestiselt , ei eita ka F.R ise. ja tunnistaja ütlustest nähtub

10. F.R leidis nii kaebuses kui ka kohtuistungil, et kui manöövri ajal sõidurada ei

va Kaebaja selgitas kohtuistungil, et liikumine hetata, siis ei pea suunamärguannet andma.

toimub suu ning teda navööndites õpetati nii, et kui liigud pikki suunavööndit, siis ei pea suunatulemärguannet sisse lülitama. LS § 39 lg 1 sätestab, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri

või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. Seega seadusest tulenevalt tuleb suunamärguannet anda enne igasuguse manöövri alustamist, suunamärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada pärast manöövrit. LS § 2 p 37 määratleb, mis on manööver – manööver igasugune pööre

on

või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Seega on kolme liiki manöövreid, esiteks

igasugune pööre, teiseks mis tahes sõiduraja vahetus ja kolmandaks ümberpõige. Kõikide

nimetatud manöövrite kehtib LS § 39 lg 1. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et sooritamisele suunamärguannet tuleb näidata üksnes siis, manöövri ajal vahetatakse ka sõidurada. LS § 2 kui p 61 kohaselt on

vale- . Vaieldamatult on tuvastatud, et F.R pööre kõr või tagasipööre sooritas oma sõidukiga vasakpööret ehk kõrvalepööret, seega kehtis ka temale LS § 39 lg 1 ehk

tal oli kohustus näidata mitte hiljem kui 3 sekundit enne kõrvalepöörde alustamist suunamärguannet. Nagu kohtuväline menetleja asjakohaselt märkis, ei tühista osutusmärk 534, millest menetlusalune isik rääkis, suunamärguan näitamise kohustust. de Ka F.R ise ei osanud kohtuistungil välja tuua ühtegi sätet ega märki, mis tühistaks LS § 39 lg 1 sätestatud -s kohustuse.

11. F.R leidis, et tal ei olnud kohustust anda suunamärguannet, kuna ta ei takistanud kedagi ning igale professionaalsele ja ka mitteprofessionaalsele autojuhile on selge, kuhu ta liigub. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Liikluses on äärmiselt oluline, et kõik juhid peaksid kinni kehtestatud reeglitest, kuivõrd sõidukite kiirused on suured ning sellega on risk nii varale kui tervisele ja elule märkimisväärne. Seetõttu ongi oluline pidada kinni kehtestatud

4-22-701 4(5)

reeglitest, s ennetada tei est see võimaldab kõikidel liiklejatel ste juhtide käitumist ja vastavalt sellele reageerida. Suunamärguande eesmärk on muuhulgase see, et teistele liiklejatele antakse märku, et eessõitev sõiduk hakkab manöövri sooritamiseks pidurdama ning vastavalt sellele saavad ka teised liiklejad oma sõidukiirust reguleerida. Seejuures ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga, et igale autojuhile o li selge, kuhu ta liigub, kuna sellelt sõidurajalt sai osutusmärgi 534 kohaselt ainult vasakule pöörata. Liikluses osalevad nii noored kui eakad juhid, kogenud juhid

kui ka juhid, kes pole konkreetse linna liikluskorraldusega tuttavad. Seejuures ei saa jätta

t ka seda ähelepanuta , et menetlusalune isik sõitis kaubikuga, mille tagant võib väiksema mootorsõiduki iiklusmärkide nägemine juhile l olla raskendatud. Seega ei pruugi iga autojuht ette teada, millisest sõidurajast millises suunas just sellel teelõigul sõita saab. Sellisel juhul ongi sujuvaks liiklemiseks abiks eesoleva sõiduki antavad märguanded. Liiklus peab toimuma kokkulepitud reeglite kohaselt, vaid sellisel juhul saavad kõik liiklejad ennetada teiste liiklejate

käitumist ning vastavalt sellele oma käitumist kohandada. Kui iga juht järgiks vaid liiklus selliseid nõudeid, mis tema hinnangul vajalikud on, siis kaotaks liikluse toimimine igasuguse ettenähtavuse ning suureneks oht nii varale kui kaasliiklejate elule ja tervisele.

12. Kohus nõustub iseenesest sellega, et tegemist ei ole raske rikkumisega, arvestades konkreetset olukorda, kuid see, kas tegemist on raske rikkumisega, määratleb isiku süü suuruse, kuid ei vabasta isikut liiklusnõuete täitmisest.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõendamist F.R-i kui mootorsõiduki juhi on leidnud poolt 31.01.2022 kell 9.15 liiklusnõuete rikkumine, s.o LS § 242 lg le - 1 vastav väärteokoosseis.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu LS leidis aset ning selle väärteo pani toime F.R.

14. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

15. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on

täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

16. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii

toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.R oma rikkumist ei tunnistanud. Ta

ei kahetsenud toimepandut ega taotlenud kohtult kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistuse kergendamist seostamata seda oma eksimusega. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest mõistetava karistuse maksimummäär on 0 trahviühikut. Seega 2

kohtuväline menetleja on kohaldanud F.R-ile rahatrahvi alla keskmist määra (miinimummäär on 3 trahviühikut ehk 12 eurot, keskmine määr on 11 trahviühikut ehk 44 eurot, KarS § 47 lg 1). Kohtu hinnangul määratud karistuse liik ja määr on vasta F.R-ile vuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. F.R-ile n rahatrahvi määrami e omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist

4-22-701 5(5)

tulevikus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 jätab kohus

rahuldamata F.R-i kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.03.2022. a otsusele väärteoasjas § 242 lg 1 alusel määrati rahatrahv nr 2330,22,000286 millega temale

LS 8 , s.o 32 eurot. trahviühikut

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva kohtunik