3-22-640/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-640 Haldusasi X kaebus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 38 500 eurot Menetlusosalised Kaebaja – X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 16.03.2022 kaebuse, mille tekst on järgnev: „Lugupeetud Ruth Prigoda. Palun pärida Tallinna Vanglalt nõue 38 500 eurot. Palun menetleda nõuet, kui kohtueelne menetlus on Tallinna Vanglas läbi. Lisan kohtueelse menetluse osad dokumendid.“ Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla direktori asetäitja Erkki Osolainen 11.03.2022 vastus kaebaja pöördumistele. 11.03.2022 vastusest selgub üksnes see, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale 2022. aasta veebruaris ja märtsis mitmeid pöördumisi seoses sooviga saada ravi väljaspool vanglat ja Tallinna Vangla on selgitanud, et psühhiaatri hinnangul ei ole kaebaja ennetähtaegne vabastamine, täiendavatele uuringutele või mujale ravile saatmine põhjendatud. Tallinna Vangla 11.03.2022 vastuses ei ole mainitud 38 500 euro nõudmist.

2. Kohus tegi 17.03.2022 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates, et kõrvaldada kaebuse puudused järgnevalt: 1) selgitada, millise tegevusega Tallinna Vangla kaebajale 38 500 euro ulatuses kahju tekitas ja kas see on varaline või mittevaraline kahju; 2) täpsustada, kas kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud Tallinna Vanglale taotluse 38 500 euro hüvitamiseks, millal ta selle esitas (kuu ja aasta täpsusega) ja kas ta on Tallinna Vanglalt vastuse saanud.

3. Kaebaja sai 17.03.2022 määruse kätte 22.03.2022.

2(2) KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Kohus jättis kaebuse puuduste tõttu 17.03.2022 määrusega käiguta. Kaebaja sai määruse kätte 22.03.2022. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 29.03.2022. Kaebaja ei ole kohtule vastust esitanud.

6. Kaebuses märgitakse kaebuse faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p 7). Kaebajal tuli selgitada, millise tegevusega Tallinna Vangla temale 38 500 euro ulatuses kahju tekitas ja kas see on varaline või mittevaraline kahju. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. HKMS § 41 lg 2 sätestab, et kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole selgitanud, mis asjaoludega seoses ta selle esitab. Lisaks jättis kaebaja täpsustamata, kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. Kohus leiab, et kaebus ei ole ilma täiendava selgituseta menetletav, sest kaebuses ei ole põhjendusi ja kaebuse alust pole võimalik tuvastada.

7. Kohus palus kaebajal täpsustada, kas kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud Tallinna Vanglale taotluse 38 500 euro hüvitamiseks, millal ta selle esitas (kuu ja aasta täpsusega) ja kas ta on Tallinna Vanglalt vastuse saanud. Vangistusseaduse § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tavaliselt nõuab kohus kohtueelse menetluse materjalid välja vanglalt, kuid olukorras, kus kaebuse alus on ebaselge, võib vanglal olla keeruline tuvastada õiget kohtueelse menetluse lahendit ainult kahjuhüvitise summa põhjal. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja esitanud Tallinna Vangla vastu vähemalt 13 kaebust, kus ta nõuab kahjuhüvitise väljamõistmist erinevates summades. Seega võib eeldada, et ka Tallinna Vanglale esitatud kohtueelseid kahju hüvitamise taotlusi on mitu ja nendest ühtegi pole võimalik kindlalt seostada kaebusega, mille alus on ebaselge. Kahjuhüvitise summa ei ole usaldusväärne kriteerium õige kohtueelse lahendi tuvastamiseks, sest kahjuhüvitise summa ei pea kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kattuma. Kuna kaebuse alus on jäänud ebaselgeks, ei saa kohus kontrollida, kas sama aluse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

8. Kuna kaebaja jättis kõrvaldamata puudused, mis takistavad kaebuse menetlemist, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selle esitajale.

9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik