Legislator Case Law & Legislation
4-10-3429/4 AI generated

4-10-3429/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-10-3429/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-10-3429/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3429 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

K.J-i (isikukood xxx, elukoht xxx) väärteoasi LS § 7415 lg 1 järgi

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.09.2010.a. kiirmenetluse otsus nr 10220102021919

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras:

Jätta K.J-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.09.2010.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220102021919 rahuldamata.

Jätta K.J-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.09.2010.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220102021919 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

K.J-i esitas 01.10.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo 02.09.2010.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220102021919. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga summas 900 krooni. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg seoses komandeeringute ja hõivatusega.

2 Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsus on tehtud 02.09.2010.a. ning otsusel on

kirjas, et menetlusalusele isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsusel on allkiri selle kohta, et

menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 02.09.2010.a. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 17.09.2010.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 01.10.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

K.J niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei

nähtu.. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt avalduses toodud väide, et ta ei saanud kaebust

tähtaegselt esitada seoses komandeeringute ja hõivatusega, on paljasõnaline, kuivõrd kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet kinnitaks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud asjaolu, et ta oli hõivatud, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli otsuse kättesaamise momendist teada kaebekord ning tähtaeg. Hoolika suhtumise korral oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma

kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. K.J ei pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka e-posti või tavaposti teel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et K.J ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik