2-21-130761/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-130761

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagivaldus Elena Borsuk

vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Aktiva Finants määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Aktiva

Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja

Kostja

(võlgnik):

Elena

Borsuk

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühingu

Aktiva

Finants

määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2022

määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks samale maakohtule.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 4. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Elena Borsuk (võlgnik, kostja) vastu

võlgnevuse 248 eurot 43 sendi saamiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude 22. oktoobril 2021 üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud

makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. KÜ XXXXXXXX esindaja kinnitas 14.

oktoobril 2021, et kostja ei ela aadressil XXXXXXXX. Võlgnik on Venemaal vanemate juures.

XXXXXXXX korteriomanik kinnitas 13. oktoobril 2021, et võlgnik ei ela antud aadressil,

nemad on uued omanikud. Võlgniku poeg kinnitas 14. oktoobril 2021, et võlgnik on Venemaal,

Moskvas, aadressi ei tea. E-posti teel ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetada.

2. Hageja palus Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses hagi rahuldada ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 151 eurot ja 83 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, viivise

21 eurot 73 senti ning viivise alates 17. novembrist 2021 põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingud. Elisa Eesti AS

loovutas nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja ei ole hagejat teavitanud kontaktandmete ja elukoha muutumisest. 4. oktoobri 2021

seisuga oli kostja elukohaks rahvastikuregistri järgi XXXXXXXX, X maakond.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 2 järgi kui kostja elukoht ei ole teada, võib

hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja on hagi esitanud kostja viimase

teadaoleva elukoha järgi. Puuduvad andmed kostja registreeritud elukoha kohta välisriigis.

Kostja omab seotust Eesti Vabariigiga, sest omab kinnisasja aadressil XXXXXXXX linn, X

maakond.

Hageja palus toimetada kostjale dokumendid avalikult Ametlike Teadeannete kaudu. Juhul kui

kostja ei vasta hagile, lahendada asi tagaseljaotsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus keeldus 31. jaanuari 2022 määrusega hageja hagi kostja vastu võlgnevuse

nõudes menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tegi hagejale kohtunõude ja selgitas, et kostja elukoht olemasolevatel andmetel on

Venemaal ja seega peab hageja esitama kostja kirjaliku nõusoleku asja lahendamiseks Eesti

kohtus või tuleb hagejal täpsustada kostja elukoha andmed. Hageja ei ole esitanud kostja muid

andmeid ega kirjalikku nõusolekut. Maakohus märkis, et tegi päringu ka politseisse kostja

elukoha tuvastamiseks, politsei vastuse kohaselt elab kostja Venemaal.

Maakohus luges kogutud andmete põhjal tuvastatuks, et kostja elukoht on Venemaal.

TsMS§ 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. Kuna antud juhul elab kostja Venemaal ega oma Eesti kodakondsust, esineb n-ö

rahvusvaheline element ning kohtul tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades. Eesti Vabariigi ja

Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil-

ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad

asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kuna kostja

elukoht on Venemaal, tuleb hagejal pöörduda hagiga Venemaa kohtusse. Eesti kohtus oleks

võimalik asja arutada, kui selleks oleks kostja kirjalik nõusolek. Hageja ei ole uusi kostja

andmeid ega kostja kirjalikku nõusolekut esitanud.

Eeltoodu alusel leidis maakohus, et antud tsiviilasi allub Venemaa kohtule. Maakohus keeldus

seetõttu avalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas 22. veebruaril 2022 Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja on seisukohal, et nii korteriühistu esindaja kui ka kostja poja sõnadele ei saa tugineda

tõendamaks, et kostja elukoht on Venemaal. Korteriühistu esindaja ja kostja poeg ei ole kohtule

ega hagejale edastanud täpseid andmeid kostja aadressi kohta Venemaal. Samuti ei ole kostja

ise hagejale ega Elisa Eesti AS-le teatanud oma uusi kontaktandmeid.

Kostjal on lisaks Vene Föderatsiooni kodakondsusele ka Eesti pikaajalise elaniku

elamisloakaart, dokumendi nr XXXXXXXXX.

Rahvastikuregistri järgi on kostja elukohaks XXXXXXXX, X maakond. Sama aadress on

märgitud ka kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingule. Hagi on esitatud õigesti TsMS §

79 lg 2 kohaselt isiku viimase teadaoleva elukoha järgi. Lisaks kuulub kostjale Eestis

korteriomand aadressil XXXXXXXX linn, X maakond.

Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas, sel juhul on mõlemad kohad elukohad

ning ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust. Käesoleval juhul ei ole

tõendatud, et kostja elab Venemaal. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastus tõendab vaid, et

kostja võib viibida Venemaal, kuid ei tõenda, et kostja elab Venemaal. Tõendatud on, et kostja

viimane teadaolev elukoht oli Eestis.

Teoreetiliselt on võimalik olukord, kus Eesti kohtute arvates elab isik Venemaal, Vene kohtute

arvates aga Eestis. Selline olukord ei vastaks ilmselgelt õigusabilepingu art 1 lg-s 2 väljendatud

eesmärgile kaitsta kummagi liikmesriigi kodanike õigust pöörduda vabalt ja takistamatult teise

lepingupoole kohtute poole. Käesoleval juhul, kuivõrd puuduvad andmed kostja täpse aadressi

kohta Venemaal, puudub hagejal reaalne võimalus pöörduda oma nõudega kostja vastu

Venemaa kohtusse.

Maakohus on teinud väära määruse menetlusse võtmise keeldumise osas.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei

otsusta hagi menetlusse võtmist.

7. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja äriühing, kellele on loovutatud nõudeõigus

lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Nõude

aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud leping(ud).

TsMS § 70 lg 1 järgi määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja

menetleda Eesti kohus. TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Eesti Vabariigi

ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades art 21 lg-te 1 ja 2 järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui

kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Asja

materjalidest nähtuvalt hageja vastavat nõusolekut kohtule esitatud ei ole. Seega tuli maakohtul

tuvastada, missuguses riigis on kostja elukoht.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu määruses märgitu põhjal lugeda tuvastatuks, et

kostja elukoht on Venemaal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagi

menetlusse võtmisest.

8.1. Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt on kostja elukohaks

XXXXXXXX, X maakond. Sama aadress on kostja elukohaks ka rahvastikuregistris.

TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. TsMS § 79 lg 2

sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase

teadaoleva elukoha järgi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas.

Hageja on lähtunud hagi esitamisel kostja viimasest teadeolevast elukohast. Puuduvad andmed

kostja täpsema elukoha kohta. Kostja ei ole teinud muudatusi rahvastikuregistris oma elukoha

sissekirjutuse osas, samuti ei ole korteriomanik muutnud kostja sissekirjutust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa maakohtu märgitud tõenditest järeldada, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt

Eestis ja samuti ei saa praegusel juhul ka välistada, et kostjal on lisaks rahvastikuregistrisse

kantud elukohale ka teine elukoht. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja viibib Venemaal,

ei tähenda see veel seda, et kostja seal elab ja tal Eestis elukoht puudub. Ajutine viibimiskoht

ei oma elukoha tuvastamisel tähtsust.

8.2. Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ XXXXXXXX esindaja Pärnu Maakohtule kinnitanud,

et kostja ei ela kinnistusraamatu järgi temale kuuluva kinnisasja aadressil ning kostja on

Venemaal vanemate juures. Kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressi

(XXXXXXXX) korteriomaniku sõnul ei ela kostja sellel aadressil ja nemad on uued omanikud.

Kostja poeg kinnitas, et kostja on Venemaal, Moskvas, aadressi ei tea.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes asja materjalides olevate isikute ütlustele tuginedes ei saa teha

järeldust, et kostja elab Venemaal. Kui kostja on Venemaal vanemate juures, nagu kinnitas

korteriühistu esindaja, ei ole usutav kostja poja selgitus, et ta ei tea kostja aadressi. Asjas

kogutud ütlused on üldised ning ei anna asuda järelduseni, et kostja on asunud elama

Venemaale ja kostjal puudub elukoht Eestis.

8.3. Asja toimikust nähtuvalt on PPA 2. novembril 2021 kohtunõudele esitatud vastuses

märkinud, et PPA piirikontrolli andmekogus on fikseeritud kostja viimane piiriületus väljumisel

Eesti Vabariigist 23. augustil 2021 kell 14:30 Narva maanteepiiripunkti kaudu. PPA on

selgitanud, et ei saa välistada, et ületatud on ka sisepiiri ning on täpsustanud, et piirikontrolli

andmekogus olevatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja andmed ei välista piiriületust. PPA

tõi välja, et kostja on 16. juulil 2021 täitnud Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse, kolmanda

riigi kodaniku elamisloa, elamisloakaardi ja välismaalase passi taotlusele märkinud

kontaktandmetena:

XXXXXXXX

linn;

telefon

XXXXXXXXX,

e-post

XXXXXXXXXXXXXXXX. PPA lisas, et tal puudub info isiku tegelikust asumisest antud

aadressil ja antud kontaktide kasutamisest sama isiku poolt. 29. detsembri 2021 maakohtule

esitatud vastuses märkis PPA, et kostja praegune asukoht ja sidevahend on Narva

politseijaoskonnale teadmata. PPA lisas, et kostja endise abikaasa sõnade järgi käesoleval ajal

elab kostja Venemaa Föderatsioonis, täpsemat asukohta ta ei tea ning täpsemad andmed isiku

võimaliku asukohta kohta politseil puuduvad.

Kohtualluvust tuleb kontrollida kohtusse pöördumise aja seisuga. Hageja esitas Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4. oktoobril 2021, seega

on kostja kinnitanud enda elukoht Eestis ca 2,5 kuud enne avalduse esitamist ning viibinud

Eestis vähem kui 1,5 kuud enne avalduse esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja

elukoht võis olla ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Eestis.

Lähtudes PPA vastusest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul PPA kinnitanud, et kostja elab

Venemaal ning PPA vastusest ei saa ka järeldada, et kostjal ei ole elukohta Eestis. PPA on küll

viidanud kostja endise abikaasa sõnadele Venemaal elamise kohta, aga PPA-le on teadmata

kostja asukoht ja sidevahend. Oluline on siinkohas PPA antud selgitus, et ei saa välistada, et

ületatud on ka sisepiiri ning piirikontrolli andmekogus olevatel andmetel ei ole õiguslikku

tähendust ja andmed ei välista piiriületust.

8.4. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kostjal kinnisvara aadressil XXXXXXXX linn, X

maakond. Täiendavalt oleks saanud maakohus uurida kostja pojalt kostja kontaktandmeid.

Kuna korteriühistu esindaja on kinnitanud, et võlgnik on Venemaal vanemate juures, ei ole

usutav kostja poja selgitus, et ta ei tea kostja aadressi.

Maakohtul oli võimalus uurida, kas kostja töötab Eestis ja on saanud maksustatavat tulu. Kui

maakohus tegi päringud töötamise registrisse ja Maksu-ja Tolliametisse, oleks maakohus

pidanud need lisama määruse põhjendustesse.

Lähtuvalt eelnevast ei võimalik asuda seisukohale, et kostja elab Venemaal. Kostja elukoht võib

olla Eestis. Maakohus ei ole määruses piisava põhjalikkusega selgitanud, mida ta on teinud

kostja elukoha väljaselgitamiseks.

9. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke