2-17-10840/153 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-10840

Kohtuasi

X avaldus korraldada lepitusmenetlus

Q avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, isa ja laste suhtlemiskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I:

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Avaldaja

II:

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Õnneli Matt

Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kohalik omavalitsus: Keila Linnavalitsus, esindaja KK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil. Lahendada

kaebus kirjalikus menetluses.

2. Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tühistada resolutsiooni punktis 2 kindlaks

määratud suhtlemiskorra punktide 7 ja 15 osas ning teha tühistatud osas uus määrus,

millega täiendada suhtluskorra punkte 7 ja 15. Suhtluskorra punkti 7 lisada lause

„Paaritutel aastatel vastupidi“. Täiendada suhtluskorra punkti 15 teist lõiku selliselt,

et määrata, et vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib oma

suhtluskorra järgsetel aegadel lastega puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

2-17-10840

3.2. Muuta

Harju

Maakohtu

20.04.2018

määrusega

kehtestatud

X

(isa)

suhtlemiskorda laste Y-ga ja D-ga ning määrata uus suhtluskord (terviktekst koos

muudetud ja muutmata jäänud tingimustega ning uues numeratsioonis):

3.2.1. Lapsed viibivad isa juures paarisnädala nädalavahetustel ööbimisega alates

reedel kella 19.00-st, kus isa võtab lapsed nende elukohast (siin ja edaspidi on

laste elukohana mõeldud ema elukohta) ja toob lapsed tagasi nende elukohta

hiljemalt pühapäeva õhtul kella 18.00-ks.

3.2.2. Laste ema komandeeringus viibimise ajal viibivad lapsed isa juures.

3.2.3. Suvine suhtluskord kehtib perioodil alates 24. nädalast kuni 33. nädalani

k.a. Algab isa nädalaga, st. 24. nädal on isa nädal, 25. nädal on ema nädal ja

nii kordamööda kuni aasta 33. nädalani. Laste üleandmine suvepuhkuse ajal

on pühapäeva õhtuti kell 17.00. Alates 34. nädalast kehtib tavapärane

suhtluskord.

Vanemal on õigus 1 kord suvise suhtluskorra kehtimise ajal puhata lastega

järjest 2 nädalat. Eelnev lepitakse kokku hiljemalt sama aasta 01. maiks,

seejuures ülejäänud nädalad korrigeeritakse vastavalt: so selliselt, et ei tekiks

ühe vanema juures suvise suhtluskorra kehtimise ajal 3-nädalast perioodi.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtib käesolevas punktis sätestatud üldine

suvine suhtluskord (nädal ühe vanemaga, nädal teise vanemaga).

3.2.4. Jõuluperioodil paaritul aastal 23.12 alates kella 10.00-st kuni 28.12 kella

17.00-ni viibivad lapsed emaga, paarisaastal isaga. 28.12. alates kell 17.00

kuni 02.01.2018 kella 10.00-ni viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul

aastal isaga. 25.12. veedavad lapsed kella 14.00 kuni 19.00-ni selle vanemaga,

kellega jõuluperioodi (23.12-28.12) koos ei veedeta.

3.2.5. Kevadvaheajal aprillikuus viibivad lapsed paaritul aastal emaga,

paarisaastal isaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel

laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus

pühapäeval kell 15.00.

3.2.6. Sügisvaheajal oktoobrikuus viibivad lapsed paaritul aastal isaga,

paarisaastal emaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel

laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus

pühapäeval kell 15.00.

3.2.7. Talvevaheajal veebruarikuus viibivad lapsed paarisaastal kooli poolt

kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kella 10.00-st kuni kolmapäeval kella

9.00-ni isaga, ning kolmapäeval kella 9.00-st kuni pühapäeval kella 15.00-ni

emaga. Paaritutel aastatel vastupidi.

3.2.8. Laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi. Isa

korraldab paaritul aastal Y sünnipäeva ja paarisaastal D sünnipäeva, ema

paarisaastal Y sünnipäeva ja paaritul aastal D sünnipäeva. Sünnipäeva

mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda.

3.2.9. Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedavad lapsed isaga kella

10.00-st kuni kella 18.00 ning emadepäeva (maikuu teine pühapäev) emaga

kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni juhul, kui lapsed viibivad sellel päeval

suhtluskorra järgi teise vanema juures. Lastele tuleb järgi teise vanema

juurde see lapsevanem, kelle päeva tähistatakse.

3.2.10. Vanema sünnipäeva veedavad lapsed kella 16.00-st kuni 18.00-ni selle

vanemaga, kellel on sünnipäev. Kui lapsed viibivad suhtlemiskorra järgi teise

vanema juures, tuleb sünnipäeva tähistav vanem ise kell 16.00 lastele järgi ja

tagastab lapsed suhtlemiskorra järgsesse asukohta hiljemalt kella 18:00-ks.

2-17-10840

3.2.11. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas

vormis (eelistatult e-kiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate

vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele

vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist

võimaldavas vormis.

3.2.12. Lapsed antakse üle vanemate vahel vahetult laste elukohas, s.t. isa tuleb

järgi lastele laste elukohta ja toob nad tagasi laste elukohta, v.a. isadepäev,

emadepäev ja lapsevanema sünnipäevad, mil lastele tuleb järgi lapsevanem,

kellega tähtpäev on seotud. Nimetatud laste üleandmise kord kehtib ka

koolivaheajal.

3.2.13. Vanem tagab tema juures viibiva lapse kooli või huviringidega seotud

kohustuste täitmise (mh koolitööd, vaheajaks jäetud ülesanded, huviringides

osalemine, esinemistel osalemine).

3.2.14. Lapse haigestumisel on vanem kohustatud teavitama teist vanemat

viivitamatult SMS teel. Lapse haigestumisel viibib laps oma alalises elukohas.

Lapse haigestumisel isa juures on isa kohustatud tagama lapse ravi kuni

ajani, mil last on võimalik eelneval kokkuleppel emaga transportida ema

juurde (palavik on alanenud vmt).

3.2.15. Kummalgi vanemal on õigus reisida lastega oma suhtluskorra järgsetel

aegadel Euroopa Liidu liikmesriikidesse ilma teise vanema nõusolekuta.

Reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestvusest ja sihtkohast.

Vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib lastega oma

suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu.

Vanem peab teise vanema poolt esitatud soovi korral andma kirjaliku

nõusoleku lapse reisimiseks teise vanemaga. Nõusolek tuleb anda hiljemalt 1

nädala jooksul peale vanemapoolse soovi esitamist.

Laste reisimisel isaga annab ema laste reisidokumendid lastega kaasa ja isa

tagastab reisidokumendid koheselt peale reisi lõppemist koos lastega.

3.3. Jätta rahuldamata Q nõue vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja lõpetatud osas Q-le ainuhooldusõiguse andmiseks.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laste isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja I, laste isa) esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse

algatamiseks ja laste ema suhtes sunnivahendite rakendamiseks.

2-17-10840

2. Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-10840

avaldaja ja Q (laste ema) vaheline laste suhtluskorra kokkulepe, milles määrati kindlaks isa ja

laste Y ja D (puudutatud isikud) suhtlemiskord. Pärast kohtumääruse jõustumist on laste ema

korduvalt määrust rikkunud. Seetõttu esitab laste isa avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Laste isa palub lepitusmenetluse ebaõnnestumisel laste põhilise viibimiskoha osas teha

muudatus ja kehtiv suhtluskord pöörata laste peamise elukoha küsimuses peegelpilti selliselt,

et laste peamine kodu ja viibimiskoht oleks laste isa juures ja määrata kindlaks suhtluskord ema

ja laste vahel. Laste isa suudab vanemana tagada laste emale tema kui vanema suhtluskorra

järgsed õigused, sh sellised, milliseid laste ema ei ole suuteline täitma laste isa suhtes. Lisaks

tagab laste alaline elukoht isa juures lastele parema vaimse heaolu ja kasvatuse. Võrreldes laste

ema poolt pakutava elukeskkonnaga, on isa juures alati stressivaba, avatud, diskuteeriv,

lugupidav ning headusel põhinev suhtlus. Selline elukeskkond on lastele vajalik parema vaimse

ja emotsionaalse arengu huvides, kasvatamaks neist enesekindlad ja psühholoogiliselt terved

inimesed. Laste isa palub lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral teha täitemenetluse korras

sundtäidetava kohtumääruse koos vajalike täitmismeetmete (sunnivahendite) kohaldamise

võimalusega laste ema suhtes. Laste ema kahjulikku mõju lastele kirjeldab see, et laste ema ei

anna lapsi isale üle vastavalt kehtestatud suhtluskorrale, ei nõustu haiguse tõttu ärajäänud laste

ja isa koosviibimisi asendama, ei teavita oma tööalastest väliskomandeeringutest ja jätab lapsed

kolmandate isikutega, ei anna laste isale edasi lapsi puudutavat olulist infot ja otsustab lastega

seotud olulisi asju ainuisikuliselt, kahjustab laste suhet teise vanemaga.

3. Laste isa palus jätta laste ema avalduse rahuldamata. Hooldusõiguse küsimustes, millistes

laste ema taotleb ainuhooldusõigust, ei ole vanemate vahel sellist vaidlust, mis tingiks

hooldusõiguse andmise laste emale. Kui laste huvides on hooldusõiguse andmine ühele

vanemale, siis tuleb see anda laste isale. Ema avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks tuleb

jätta läbi vaatamata, sest konkreetse nõude näol on tegemist kohtusse pöördumisega asjas, milles

juba kehtib jõustunud kohtulahend.

4. Laste isa ei nõustu laste ema ja laste esindaja arvamusega, et laste ja isa nädala sees toimuvad

suhtluspäevad võiks ära jääda. Kui uues suhtluskorras muuta sellised korrad nn vabatahtlikuks,

siis lapsed, kes on ema mõju all, hakkavad neid kohtumisi ema soovil ka ära jätma ja laste

õigust suhtlusele isaga piiratakse põhjendamatult. Isa oskab ja abistab lapsi kodutöödes ning

lastel on isa juures asju, mingit stressi lastel isa juures olemisega, ka öösel, ei ole olnud. Laste

ema ettepanekutele vastav suhtluskord näeb lastele ette põhjendamatult vähe aega lahuselava

vanemaga.

Laste ema avaldus ja seisukoht

5. Laste ema esitas 21.07.2020 kohtule avalduse vanemate hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks laste viibimiskoha, hariduse (sh ka huvihariduse), tervise ja vara küsimustes ning

lõpetatud

osas

ainuhooldusõiguse

saamiseks

ning

isa

ja

laste

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. 08.06.2021 lõplikus seisukohas soovib laste ema vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamist või ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha, hariduse (sh

huvihariduse) ja tervise küsimustes ja emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmist ning isa

ja laste suhtluskorra muutmist.

6. Laste ema ei tunnista laste isa avaldust esitatud kujul. Vanemate vahel on suured

erimeelsused laste elu korraldamise küsimustes ning eemal elava vanemaga suhtlemise

korraldamises. 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtluskord on tekitanud vanemate vahel

segadust ja mitmeti mõistmist. Alates määruse kehtima hakkamisest on toimunud pidevalt

suhtluskorra rikkumisi ning mõlema vanema vahel on erimeelsused suhtluskorra tõlgendamise

osas. Laste ema on korduvalt otsinud selles osas kohtuvälist lahendust ja koostööd laste isaga,

2-17-10840

kuid tulemusteta. Laste ema ei vaidle laste ja isa suhtlusele vastu. Laste ema on lapsed isa juurde

saatnud 93% suhtluskorras ettenähtud kordadest, olnud paindlik isale lisaaja andmisel, jaganud

lastesse puutuvat informatsiooni jmt. Laste ema ei ole takistanud laste ja isa suhtlust. Vanuse

suurenedes on tekkinud olukordi, kus lapsed ei soovi isa juurde minna. Enamasti on see

neljapäeviti või reede õhtuti ning mõned korrad on olnud seotud isa suhtes oleva

usaldamatusega (isa ei aita lapsi õppetöös ning ei vii huviringidesse või hilineb sinna

viimisega). Ema esitas selgitused, millistel juhtudel ei ole lapsed isaga suhtluskorra järgi

kohtunud. Kuna suhtluskorra kehtestamise ajal jäi tähelepanuta isaga algavate nädalavahetuste

ja koolivaheaja alguste kattuvus, kuid erinev kellaaeg, siis on tekitanud see vanemate vahelist

erinevat tõlgendamist. Lapsed on läinud ajal, mil koolivaheaeg algas isaga, isa juurde laupäeval

kl 10.00, mitte reedel kl 17.00. Seda seetõttu, et laste huviringid lõppesid reedel kl 17.00. Pärast

pikka koolinädalat ja reedest koolipäeva peab olema lastel ka n-ö hingetõmbeaeg ning aeg

asjade pakkimiseks. Lapsed ei ole isa juurde läinud ka liikumispiiranguga eriolukorras, kuna

isa ei andnud emale piisavalt informatsiooni oma leibkonnas toimuva kohta ning ema ei saanud

seega riske hinnata, ning laste haigestumisel. Laste isa on jätnud oma avalduses välja toomata,

et laste ema on ise laste isale pakkunud või nõustunud laste isa poolt soovitud suhtluskorravälise

lisaajaga vähemalt kümnel korral. Laste isa on rikkunud olemasoleva suhtluskorra 19-st

punktist 10 punkti. Sellega on laste isa ise tõestanud, et ei suuda tagada omalt poolt suhtluskorra

täitmist.

7. Kooli ajal neljapäevaste kohtumiste kohustuslikkus 10- ja 11-aastasele lapsele on liigselt

koormav nii koolikohustuste, huviringide kui laste endi arvamuse tõttu. Tegemist ei ole

lasteaialastega, kelle suhted isaga kannatavad, kui nad iga nädal ei kohtu. Koolinädala sees

ärkavad lapsed kl 7.00 ning lähevad magama kl 21.00. Lapsed on kehtiva korra kohaselt kodust

ära 12 tundi ning ei ole võimalik, et nad 2 tunniga jõuavad õppida, pilli mängida, pesta, puhata

ja valmistuda järgnevaks koolipäevaks. Lapsed saavad suhtluskorra kohaselt veeta isaga

koolivaheaegu ja nädalalõppusid. Laste koolikoormus suureneb iga aastaga ning samuti

muutuvad huviringide ajad hilisemaks. Vanema lapse huviring lõpeb 2020. aasta sügisel kl

18.00. 2019-2020. aastal käisid lapsed neljapäeviti ka ratsutamistrennis kl 19-20.00. Samuti ei

ole lastel vanemaks saades enam kooli ja huviringide vahelist vaba aega. Mida vanemaks lapsed

saavad, seda olulisem on kvaliteetaeg, mitte kvantiteetaeg. Lapsel on õigus lahuselava

vanemaga kohtuda, aga tal ei ole seda kohustust. Sellisel seisukohal on ka terapeudid,

psühholoogid ning lastekaitsetöötajad.

8. Laste isa soovib, et vanemal oleks õigus last tema õigel sünnipäeval külastada vähemalt 2 h

jooksul. Määratlemata on, kus külastamine aset leiab ning mida tähendab „vähemalt 2 h

jooksul“. Suhtluskord peab olema selge ja üheselt mõistetav, et vältida vanemate vahelisi

konflikte. Isa on seni alati saanud viibida laste sõpradega korraldataval sünnipäeval. Samuti ei

ole lisatud lause laste huvides, kuna mõlema lapse sünnipäevad on kooli toimumise ajal (aprillis

ja oktoobris), mis tähendab, et lastel on nendel päevadel lisaks koolile tõenäoliselt ka

huviringid. Samuti soovib laps ise otsustada, mida ta oma sünnipäeval teeb. Mida vanemaks

lapsed saavad, seda vähemoluliseks muutuvad vanemad. Kohustus vähemalt 2 tundi

sünnipäeval vanemaga veetmiseks ei ole lapse huvidega kooskõlas. Isa saab korraldada lapse

sünnipäeva ajal, mil laps on isa juures.

9. Laste ema palus suhtluskorra raames reguleerida laste viibimise laagris selliselt, et vanem

otsustab laagrites osalemise, kui kõnealune laager toimub ajal, mil laps on suhtluskorra järgi

temaga. Vanemad lubavad lastel suve jooksul vähemalt ühes ööbimisega laagris osalemist.

Ööbimisega laagrites viibimine lepitakse kokku mõlema vanema vahel ja muudetakse

suhtluskorda selliselt, et mõlemad vanemad saavad suvel viibida lastega võrdse osa ajast.

2-17-10840

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

10. Keila Linnavalitsus oli seisukohal, et lepitusmenetluse algatamine on põhjendatud ning on

reaalne vajadus üle vaadata seni kehtinud suhtluskorra punktid. Samuti tuleb lepitusmenetluse

raames arvesse võtta asjaolu, et mõlemad lapsed käivad koolis. Seega on oluline suhtluskorra

täitmise kõrvalt jätta piisavalt aega ka puhkamiseks, sh eakaaslastega/sõpradega suhtlemiseks.

Isa nõue lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral praeguse suhtluskorra peegelpildis

kohaldamiseks laste ema suhtes ei lähtu laste parimast huvist. Alates vanemate lahku kolimisest

on lapsed elanud ema juures ning peavad oma alalist elukohta oma koduks. Samuti on lapsed

kohtumisel lastekaitsetöötajale avaldanud, et soovivad elada igapäevaselt ema juures ja käia

külas isa juures. Laste ema avalduse osaline või täielik rahuldamine võib lõpetada vanemate

vahelised pidevad vaidlused ja lahkhelid ning võimaldada lastele stabiilsema elukorralduse ja

kasvukeskkonna.

Lastele määratud esindaja seisukoht

11. Lastele määratud esindaja palus rahuldada laste ema avalduse suhtlemiskorra muutmiseks

selles osas, milles taotletakse nädala sees mõnetunnise kohtumise ärajätmist ning ülejäänud

osas korrastada suhtluskord vastavalt kummagi poole ärakuulamisel avaldatud seisukohtadele.

Suhtluskord lapsega peab olema täitmiseks lihtne, kõigile arusaadav ning ei peaks eelkõige

lapselt võtma ära võimalusi tegeleda huvihariduse või harrastustega, ükskõik kumma vanema

juures laps parasjagu viibib. Puudutatud isik I, kes on tänaseks juba 11-aastane, kinnitas

esindajale, et ta on mitmel korral ise ütelnud nädala sees toimuma pidanud kohtumise eel isale,

et tal ei ole täna võimalik temaga kohtuda, isa aga on selle peale väga pahaseks saanud ja temaga

riielnud. Isa ei ole tema vastuväidetest hoolinud ja on sundinud teda kohtumisele tulema,

mistõttu tal on vahele jäänud treeninguid või on ta olnud sunnitud ära ütlema kutse mingile

üritusele. Seega selles osas lapse isa avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. 20.04.2018

suhtluskord on koostatud ajal, mil lapsed olid veel lasteaiaealised ning neil puudusid sisuliselt

harrastused ja sõbrad väljaspool kodu. Kui laps on suurem ja käib koolis, millega seoses tal on

vaja kodus järgmiseks koolipäevaks valmistuda ja teha koduseid ülesandeid, ja kui lapsel on

tekkinud omad harrastused, siis tuleb tõsiselt kaaluda, kas eraldi kohtumine paariks tunniks

nädala sees tugevdab lapse ja vanema vahelist suhet või on pigem lapsele koormav ja tõukab

teda vanemast eemale, kes tema soovidest ja elukorraldusest ei hooli. Vestlusest lapse isaga

ilmnes, et ta kaldub ületähtsustama omaenda õigusi ja vajadusi ning laste endi arvamuse või

huvide arvestamine tundub temale ülearune. Arvestades mõlema lapse enda arvamust ja ka

seda, et kooliealiste laste, kes pärast kooli tegelevad veel mingite huvitegevustega, argipäev on

isegi tulvil tegevusi ja kohustusi, mida laps peab täitma, ei ole vajalik lapsi kohustada kohtuma

isaga nädala sees mõneks tunniks, millise aja vältel tegelikult koos lapsega mingit mõtestatud

tegevust arendada ei jõua. Nüüdseks ei ole enam ohtu, et laps unustaks isa või kaotaks temaga

sideme, kui ta kohtub isaga regulaarselt nädalavahetuste jooksul. Mis puutub välisreisidesse

koos lastega, siis esindaja hinnangul ei ole vajalik saada selleks eraldi luba, küll aga peaks teist

vanemat sellest eelnevalt teavitama.

12. Lastele määratud esindaja palus anda laste emale otsustusõiguse laste elu- ja viibimiskoha

üle. Lapsed on pärast poolte kooselu lõppemist elanud kogu aeg koos emaga, kes on ehitanud

enda ja laste elukohaks eramu, kus lastel on kummalgi omaenda tuba. Elamu kuulub laste

emale, mistõttu puuduvad takistused laste majutamiseks selles elamus. Laste isa soov määrata

laste elukohaks tema elukoht, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd tal puudub selline elukoht, mida

oleks võimalik õiguslikult tema valduses oleva elukohana määratleda. Elamine oma

elukaaslasele kuuluvas majas, aga samuti oma vanematele kuuluvas eramus, ei kujuta endast

õiguslikult siduvat elukohta, kuhu isikul oleks võimalik ilma eluruumi omaniku nõusolekuta

oma perekonnaliikmeid majutada.

2-17-10840

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 02.07.2021 määrusega tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning

muudeti Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud isa suhtlemiskorda lastega ning

määrati kindaks uus suhtluskord (terviktekst koos muudetud ja muutmata jäänud tingimustega

ning uues numeratsioonis):

1. Lapsed viibivad isa juures paarisnädala nädalavahetustel ööbimisega alates reedel kella

19.00-st, kus isa võtab lapsed nende elukohast (siin ja edaspidi on laste elukohana mõeldud

ema elukohta) ja toob lapsed tagasi nende elukohta hiljemalt pühapäeva õhtul kella 18.00-

ks.

2. Laste ema komandeeringus viibimise ajal viibivad lapsed isa juures.

3. Suvine suhtluskord kehtib perioodil alates 24. nädalast kuni 33. nädalani k.a. Algab isa

nädalaga, st. 24. nädal on isa nädal, 25. nädal on ema nädal ja nii kordamööda kuni aasta

33. nädalani. Laste üleandmine suvepuhkuse ajal on pühapäeva õhtuti kell 17.00. Alates 34.

nädalast kehtib tavapärane suhtluskord.

Vanemal on õigus 1 kord suvise suhtluskorra kehtimise ajal puhata lastega järjest 2 nädalat.

Eelnev lepitakse kokku hiljemalt sama aasta 1. maiks, seejuures ülejäänud nädalad

korrigeeritakse vastavalt: s.o selliselt, et ei tekiks ühe vanema juures suvise suhtluskorra

kehtimise ajal 3-nädalast perioodi. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtib käesolevas

punktis sätestatud üldine suvine suhtluskord (nädal ühe vanemaga, nädal teise vanemaga).

4. Jõuluperioodil paaritul aastal 23.12 alates kella 10.00-st kuni 28.12 kella 17.00-ni

viibivad lapsed emaga, paarisaastal isaga. 28.12. alates kell 17.00 kuni 02.01.2018 kella

10.00-ni viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga. 25.12. veedavad lapsed

kella 14.00 kuni 19.00-ni selle vanemaga, kellega jõuluperioodi (23.12-28.12) koos ei

veedeta.

5. Kevadvaheajal aprillikuus viibivad lapsed paaritul aastal emaga, paarisaastal isaga.

Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb

kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.

6. Sügisvaheajal oktoobrikuus viibivad lapsed paaritul aastal isaga, paarisaastal emaga.

Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb

kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.

7. Talvevaheajal veebruarikuus viibivad lapsed paarisaastal kooli poolt kehtestatud vaheaja

eelsel laupäeval kella 10.00-st kuni kolmapäeval kella 9.00-ni isaga, ning kolmapäeval kella

9.00-st kuni pühapäeval kella 15.00-ni emaga.

8. Laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi. Isa korraldab

paaritul aastal puudutatud isiku I sünnipäeva ja paarisaastal puudutatud isiku II sünnipäeva,

ema paarisaastal puudutatud isiku I sünnipäeva ja paaritul aastal puudutatud isiku II

sünnipäeva. Sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda.

9. Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedavad lapsed isaga kella 10.00-st kuni

kella 18.00 ning emadepäeva (maikuu teine pühapäev) emaga kella 10.00-st kuni kella

18.00-ni juhul, kui lapsed viibivad sellel päeval suhtluskorra järgi teise vanema juures.

Lastele tuleb järgi teise vanema juurde see lapsevanem kelle päeva tähistatakse.

10. Vanema sünnipäeva veedavad lapsed kella 16.00-st kuni 18.00-ni selle vanemaga, kellel

on sünnipäev. Kui lapsed viibivad suhtlemiskorra järgi teise vanema juures, tuleb

sünnipäeva tähistav vanem ise kell 16.00 lastele järgi ja tagastab lapsed suhtlemiskorra

järgsesse asukohta hiljemalt kella 18:00-ks.

11. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis

(eelistatult e-kiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped

loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist

sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.

2-17-10840

12. Lapsed antakse üle vanemate vahel vahetult laste elukohas, s.t. isa tuleb järgi lastele

laste elukohta ja toob nad tagasi laste elukohta v.a. isadepäev, emadepäev ja lapsevanema

sünnipäevad, mil lastele tuleb järgi lapsevanem, kellega tähtpäev on seotud. Nimetatud laste

üleandmise kord kehtib ka koolivaheajal.

13. Vanem tagab tema juures viibiva lapse kooli või huviringidega seotud kohustuste

täitmise (mh koolitööd, vaheajaks jäetud ülesanded, huviringides osalemine, esinemistel

osalemine).

14. Lapse haigestumisel on vanem kohustatud teavitama teist vanemat viivitamatult SMS-i

teel. Lapse haigestumisel viibib laps oma alalises elukohas. Lapse haigestumisel isa juures

on isa kohustatud tagama lapse ravi kuni ajani, mil last on võimalik eelneval kokkuleppel

emaga transportida ema juurde (palavik on alanenud vmt).

15. Kummalgi vanemal on õigus reisida lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel Euroopa

Liidu liikmesriikidesse ilma teise vanema nõusolekuta. Reisiv vanem teavitab teist vanemat

reisi kestvusest ja sihtkohast.

Vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist lastega puhkuse eesmärgil väljapoole

Euroopa Liitu. Vanem peab teise vanema poolt esitatud soovi korral andma kirjaliku

nõusoleku lapse reisimiseks teise vanemaga. Nõusolek tuleb anda hiljemalt 1 nädala jooksul

peale vanemapoolse soovi esitamist.

Laste reisimisel isaga annab ema laste reisidokumendid lastega kaasa ja isa tagastab

reisidokumendid koheselt peale reisi lõppemist koos lastega.

13.1. Maakohus jättis rahuldamata laste ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas laste emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Maakohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

14. Kuivõrd vanemad ei ole jõudnud lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, sh ka

pärast nõustaja poole pöördumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 563 lg 5), siis

tunnistab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määrab, millises ulatuses tuleb muuta

suhtlemist puudutavat määrust (TsMS § 563 lg 7 p 2). Maakohus on 20.04.2018 kinnitanud

vanemate vahel sõlmitud kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada

tingimusi, mille määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus puudub.

Kohus ei saa suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja

arvestades lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks

kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi vanemad ei saa toimida selles vanuses laste

puhul selgelt vastu tahtmist, siis seda, mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga, ei saa panna

lapse otsustada. Arvestades laste tihedat ajakava (kool, treeningud), ei ole lastel võimalik nädala

sees isa juures viibida ning kehtiva suhtluskorra p 2 tuleb uuest suhtluskorrast välja jätta. Kohus

ei pea põhjendatuks ema ettepanekut, et lapsed läheksid isa juurde laupäeval kell 10.00 ja isa

tooks lapsed tagasi pühapäeval kell 15. Kuna puudutatud isikul I lõpeb treening reedel kell 18.00,

siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell 19.00. Puudutatud isiku I sõnul võtab

ta tavaliselt isa juurde õppimiseasjad kaasa, pühapäeva õhtul vaatab veel üle, saab iseseisvalt

hakkama. Seega on põhjendatud, et isa toob lapsed laste elukohta pühapäeval kell 18. Küll aga

on põhjendatud, et lapsed viibivad isaga ajal, kui laste ema on komandeeringus. Alati tuleb

eelistada laste vanemat teistele isikutele. Kehtiva suhtluskorra p-i 3 tuleks täiendada ema

ettepanekuga, samuti tuleb täiendada koolivaheaegade alguse ja lõpuaegu.

15. Lapsed on kohtule avaldanud, et soovivad elada ema juures. Lapsed olid väga häiritud, et

vanemad ei saa kokkuleppele. Eelmine kord käisid nad vanas majas kohtus. Laste nähes

vanemad ei vaidle, kuna nad ei puutu kokku, ainult kirjutavad. Puudutatud isik II ütles, et ema

2-17-10840

ei ütle isale tere ja isa ei tule väravast sisse, see on kokku lepitud. Lapsed on öelnud vanematele,

et lõpetage vaidlemine. Pigem tahaks lapsed olla isa juures üle nädala nädalavahetusel.

Puudutatud isikule I meeldiks nädala sees isa juures olla, aga ei ole aega, kuna on ratsutamine ja

muusikakool.

16. Maakohus menetleb lepitusmenetluse raames ka laste ema avaldust, arvestades laste ema

esitatud muutunud asjaolusid (RKTKm nr 3-2-1-32-11, p 12). Kohus ei menetle laste ema alles

lõplikes seisukohtades esitatud nõuet vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuna kogu

menetluse kestel on laste ema soovinud vanemate hooldusõiguse osalist lõpetamist. Lapsed on

avaldanud soovi elada emaga ja laste isal tuleb seda aktsepteerida. Vanemate vahel ei ole

selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid ületamatuid

erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks, kui nad teeksid laste huvides jõupingutusi

omavaheliste suhete parandamiseks. Vanematel tuleks kuulata oma lapsi, keda väga häirib see,

et vanemad ei saa kokku lepitud. Kohus jätab laste ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja laste emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks

rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel ei ole põhjendatud ka laste isa taotletud TsMS § 563 lg

7 p 3 kohaldamine.

17. Sunnivahendite kohaldamine oleks õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud

suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on

vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (TsMS § 563 lg 7 p 1).

Määruskaebus

18. Laste isa esitas 19.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

suhtluskorra kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega:

1) pöörata suhtlemiskord peegelpilti (suhtluskorra p-d 1, 12, 14, 15).

2) määrata, et suhtluskord algab paarisnädala reedel kell 17.00 ning paaritu nädala neljapäeval

veedavad lapsed aega lahus oleva vanemaga pärast laste huviringide lõppu (suhtluskorra p 2.1);

3) täiendada suhtluskorra p-i 7 järgmiselt: „paaritutel aastatel vastupidi“;

4) täiendada suhtluskorra p-i 8 järgmiselt: „lapse õigel sünnipäeval on lahus viibival vanemal

õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“;

5) täiendada suhtluskorra p-i 12 järgmiselt: „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema

otsesest või kaudsest halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse

kujundamisest“;

6) täiendada suhtluskorra p-i 14 järgmiselt: „kõik lahuselava vanema ärajäänud kohtumised

lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala jooksul või

mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“,

7) täiendada suhtluskorra p-i 15 järgmiselt: a) reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestusest

ja sihtkohast „ja tagab telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt

kord päevas“; b) vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist lastega puhkuse eesmärgil

väljapoole Euroopa Liitu „oma suhtluskorra järgsetel aegadel“;

8) määrata, et kui laste ema rikub käesolevat lastega suhtlemise korda või sellest tulenevaid

kohustusi, on kohtutäituril õigus rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 183 ja määrata

selle alusel laste emale sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras.

19. Laste isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks.

20. Laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudutavatel teemadel suhtlema, mistõttu on ta

ebasobivam lapsevanem omamaks laste üle suuremat mõju, kui laste isa. Seetõttu tuleb laste

põhilise viibimiskoha osas teha muudatus TsMS § 563 lg 7 p 3 alusel. Tulenevalt täielikult

2-17-10840

puuduvast koostöötahtest, valede esitamisest ja laste vaimse tervise süstemaatilisest

negatiivsest mõjutamisest, on laste ema ebasobiv laste põhiliseks kasvatajaks ja hooldajaks.

21. Maakohus ei ole arvestanud laste huvidega. Vanemate vaheline konflikt on juba laste

vaimsele tervisele mõjunud laastavalt, seega ei ole õige maakohtu poolt sellise suhtluskorra

määramine, mis endiselt jätab laste põhiliseks viibimiskohaks laste ema elukoha ning võtab

lastelt ka ainsa tööpäeva isaga – üle nädalase neljapäeva. Kohus pidanuks lastega suhtlemise

korra pöörama peegelpilti, s.o määrama laste põhiliseks elukohaks laste isa elukoha.

22. Maakohus on ebaõigesti lahuselava vanema üle nädala toimuvaid nädalavahetusi

lühendatud 2 h võrra - selle asemel, et nädalavahetus algaks kl 17, algab see kl 19. Lahus elava

vanema aeg lastega on tundides sedavõrd väike, et iga tunni kärpimine nõrgendab lapse ja

vanema suhet. Laste ema õigustus, nagu oleks lapsed hõivatud huviringide, sõprade või muu

sellisega, ei ole õige.

23. Suhtluskorra p-i 14 tuleks lisada, et lahuselava vanemaga ärajäänud kohtumised

asendatakse. Tänavu suvel on laste ema jätnud ühe lapse nädalaks ajaks isale üle andmata

põhjendusega, et laps ei soovi tulla. Laste tahe ei ole käesoleval juhul üldse välja selgitatav,

sest laste ema on võtnud võimu laste ja nende arvamuse üle ja kuritarvitab seda.

24. Suhtluskorra p-i 15 tuleks lisada lastega side pidamise võimalus mittereisivale vanemale

läbi laste. Samuti peaks mõlema vanema reisid ka väljaspoole EL-i lastega mahutuma selle

lapsevanema aegadele. Vastasel juhul leiab aset see, et laste ema reisib laste isa aegadel ega

asenda neid.

25. Kohus oleks pidanud määrama sunnimeetmed, et sundida laste ema reaalselt suhtluskorra

määrust järgima. Laste ema poolsed suhtluskorra rikkumised ja ebaõige tõlgendamine ei ole

märk vanemate võimatusest koostööd teha, vaid sellest, et laste ema ei soovi suhtluskorra

kokkulepet täita.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

26. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda. Laste

ema hinnangul tuleks uuesti kaaluda ema poolt lõppseisukohas esitatud laste laagrites käimise

võimalikkust laste jaoks, kuna 2021. a. suvel on toimunud intsident, milles isa tõttu jäi lapsel

koos oma parima sõbra ja klassikaaslasega laagrisse minemata ja laps oli väga õnnetu.

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on

vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus muutis Harju Maakohtu 20.04.2018

määrusega kehtestatud suhtluskorda ja määras kindlaks uue suhtluskorra (s.o täpsemalt

suhtluskorra punktid 1, 7, 8, 12, 14, 15). Lisaks on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse

osas, milles kohus jättis kohaldamata TsMS § 563 lg 7 p-des 1 ja 3 sätestatu.

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

suhtluskorra punktide 7 ja 15 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendada laste

ja isa suhtluskorda vastavate suhtluskorra punktide osas. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata ning ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ning

2-17-10840

ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

30. TsMS § 563 lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas

perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu

või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega

tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb

rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet;

3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

31. Käesoleval juhul on maakohus tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutnud

Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda (TsMS § 563 lg 7 p 2).

TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel suhtlemist reguleerivat

määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva

suhtlemiskorra. Viidatud sätte alusel saab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 alusel anda

lapsest lahus elavale vanemale varasemas suhtlemist reguleerivas kohtumääruses sätestatust kas

suuremas või väiksemas mahus suhtlusõiguse (vt RKTKm nr 2-17-9910/133, p 17; nr 3-2-1-

64-10, p 34). Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul ulatuslik

diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle

teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapsega suhtlemise

korra määrab kohus PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus

suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Vanema ja lapse suhtlemise

korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja

huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi

asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm nr

3-2-1-83-11, p 22).

32. Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks lapse

huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub

alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud

asjaolude kaalumisel või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

33. Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada määruskaebuse osas, milles laste isa palub

täiendada suhtluskorra punkti 7 selliselt, et lisada sinna lause „paaritutel aastatel vastupidi“.

Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada osaliselt suhtluskorra punkti 15 selliselt,

et määrata, et vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib lastega oma suhtluskorra

järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Laste ema ei ole vastuses

määruskaebusele eeltoodule vastu vaielnud ja on toimiku materjalidest nähtuvalt sarnases

sõnastuses muudatustega nõus olnud (vt laste ema 21.07.2020 avaldus).

34. Ülejäänud osas on määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on lähtunud isa ja laste

suhtlemise korda kindlaks määrates õigesti PKS §-st 143 ja §-st 123, arvestades seejuures

menetlusosaliste seisukohtadega. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega

menetlusõiguse normide rikkumist.

35. Ringkonnakohus ei pea määruskaebust põhjendatuks osas, milles laste isa palub teha laste

põhilise viibimiskoha osas muudatuse TsMS § 563 lg 7 p 3 alusel ning muuta sellest tulenevalt

ka suhtluskorda (s.o määrata see peegelpilti). Maakohus on põhjendatult leidnud, et vanemate

vahel ei ole selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid

2-17-10840

ületamatuid erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks ja mis annaksid alust ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Asjas ei ole ka tõendatud, et ema keeldub pahatahtlikult

laste üleandmisest või takistab laste kohtumisi isaga. Ema on menetluses esitanud arusaadavad

selgitused ja põhjendused, millistel juhtudel ei ole lapsed isaga suhtluskorra järgi kohtunud.

Toimiku materjalide pinnalt ei leia kinnitust isa väited selle kohta, et laste ema kahjustab laste

vaimset heaolu ja tervist ning et laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudavatel teemadel

suhtlema. Lapsed on pärast vanemate kooselu lõppemist elanud emaga ning laste selline

elukorraldus on kehtinud mitmeid aastaid. Laste isa ei ole esile toonud selliseid kaalukaid

asjaolusid, mis tingiksid selle muutmist. Lapsed on nii lastekaitsetöötajale kui ka kohtule

avaldanud, et soovivad elada ema juures (tl 84 pöördel, III kd, tl 7; IV kd). Toimiku

materjalidest nähtub ka, et laste ema elukoht kuulub talle endale ning lastel on kummalgi oma

tuba, kuid isa elab enda elukaaslasele kuuluvas majas.

36. Kolleegium ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorra punkti 1 isa poolt soovitud viisil.

Vastava punkti osas on maakohus selgitanud, et kuivõrd puudutatud isikul I lõpeb treening

reedel kell 18.00, siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell 19. Ka laste ema

on menetluses selgitanud, et laste koolikoormus suureneb iga aastaga ning samuti muutuvad

huviringide ajad hilisemaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt soovivad lapsed oma

huvitegevustega tegeleda, seega ei pea kolleegium põhjendatuks muuta määrust osas, et

suhtluskord algab kell 17.00. Ka lastele määratud esindaja on nõustunud, et kindlaksmääratav

suhtluskord ei peaks lapselt ära võtma võimalusi tegeleda huvihariduse või harrastustega.

37. Arvestades, et lastel on koolinädala sees kooliga seotud tegevused, õppetöö ja huviringid,

ei ole laste huvides määrata suhtluskorrajärgseks päevaks ka neljapäev. Eeltooduga on

nõustunud nii lastekaitsetöötaja kui ka lastele määratud esindaja. Vastav suhtluskorra punkt on

määratud kindlaks ajal, mil lapsed käisid veel lasteaias, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul

põhjendatud koolilaste puhul, kellel on vaja nädala sees valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja

kellel on huvi tegeleda oma harrastustega. Puudutatud isik I on kinnitanud esindajale, et sellised

kohtumised on kohati koormavad ning ka puudutatud isik II eelistaks suhelda isaga

nädalavahetustel, kuivõrd siis on rohkem aega (tl 119, III kd). Arvestades laste seisukohti, leiab

kolleegium, et nädalasisesed kohtumised võivad kujuneda lastele koormavateks ja pingeid

tekitavateks. Kolleegium nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga, et kuivõrd tegemist

on juba 10- ja 12-aastaste lastega, siis nüüdseks ei ole enam ohtu, et laps unustaks isa või

kaotaks temaga sideme, kui ta kohtub isaga regulaarselt nädalavahetustel.

38. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 8 täiendamine selliselt, et „lapse õigel sünnipäeval

on lahus viibival vanemal õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“, ei sisaldunud 20.04.2018

kohtumääruses. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Kolleegium peab laste

sünnipäevade regulatsiooni puhul piisavaks, et laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad

vanemad vaheldumisi ning sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda.

Laste ema on selgitanud, et laste isa on seni alati saanud viibida laste sõpradega korraldataval

sünnipäeval. Kolleegium ei pea põhjendatuks lisaks reguleerida lapsega koos veedetava aja

kestust sünnipäeva päeval. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline täiendus kooskõlas ka laste

huvidega ning võimaldaks potentsiaalselt erinevate konfliktiolukordade tekkimist. Lapsed (10-

ja 12-aastased) on piisavalt vanad otsustamaks ise (kokkuleppel sünnipäeva korraldava

vanemaga), kuidas ja kellega ning millises ajalises mahus nad oma sünnipäeva soovivad

tähistada.

39. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra täiendus selliselt, et „kõik lahuselava vanema ära

jäänud kohtumised lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala

jooksul või mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“, ei ole kolleegiumi hinnangul laste huvides ega

2-17-10840

aita kaasa suhtluskorra täitmisele. Asenduskohtumised võivad kujuneda laste jaoks

koormavateks ja tekitada uusi konflikte, mis võivad laste suhteid isaga hoopis kahjustada.

Tegemist on koolilastega, kellel on nädala sees vaja valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja kes

tegelevad aktiivselt huvitegevusega. Kolleegium peab põhjendatuks, et selleks tuleb lastele

tagada võimalikult rutiinne elukorraldus. Lisaks on laste ema menetluses avaldanud, et lapsed

on isaga kohtunud 2018. aasta määruse kohaselt kokkulepitud kordadest 93-95% ulatuses.

40. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatavast määrusest põhjendatult jätnud välja

punkti, mille järgi „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema otsesest või kaudsest

halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse kujundamisest“.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on eeltoodud punkt sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning

on tekitanud vanemate vahel asjatuid vaidlusi, mis ei ole omakorda laste huvides. Tegemis on

hinnanguga, mida vanem saab tõlgendada enda huvidest lähtuvalt.

41. Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 15 täiendus selliselt, et reisiv vanem „tagab

telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt kord päevas“, ei ole

sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning vastavat suhtluskorra muudatust vanemad

maakohtu menetluses ei arutanud. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Toimiku

materjalidest ei nähtu, nagu oleks laste ja isa suhtlus ajal, mil lapsed ei viibi isaga, takistatud,

st isal ei ole võimalik lastele helistada või kirjavahetust pidada (nt SMS-i teel). Seetõttu peab

kolleegium vastavat kohustust reisil viibivale vanemale liigselt koormavaks. Lapsed on ka ise

juba piisavalt vanad, otsustamaks, et soovivad isale helistada või temaga muid sidevahendid

kasutades suhelda.

42. Toimiku materjalide pinnalt ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud TsMS

§ 563 lg 7 p-i 1 alusel sunnivahendite rakendamine. Laste ema ei ole 2018. a määrust täites

käitunud pahatahtlikult. Lapsed on isaga saanud kohtuda 93-95 % juhtudel. Sunnivahendite

rakendamine ei ole käesoleval juhul laste huvides. TsMS § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud

sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud

suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on

vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm nr 3-2-1-64-10, p 34).

Riigikohus on selgitanud, et sunniraha määramine oleks põhjendatud, kui vanem takistab

kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud

ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega see, et

vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid

see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema

tegude või tegevusetuse tõttu (RKÜKm nr 3-2-1-4-13, p 69). Menetlusosaliste seisukohtadest

nähtuvalt on vanematel olnud 20.04.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra erineva

tõlgendamise tõttu arusaamatusi. Asja materjalid ei võimalda järeldada nagu takistaks laste ema

ühepoolselt ebamõistlikult isa ja laste suhtlust ja oleks seejuures pahatahtlik. Laste ema on

toonud välja, et ka laste isa on rikkunud korduvalt suhtluskorda (tl 96-98, III kd). Ka

lastekaitsetöötaja on menetluses avaldanud, et kumbki vanem ei ole teinud teineteise suhtes

takistusi lastega suhtlemiseks ja kohtumiseks ning vanemate vahelise koostöö peamiseks

takistuseks on olnud suhtluskorra erinev tõlgendamine (tl 85, 128, III kd).

43. Kolleegium ei pea põhjendatuks reguleerida lastelaagrites käimist, nagu laste ema on

vastuses määruskaebusele palunud. Laste ema on selgitanud, et laste isa ei lubanud last eelmisel

suvel laagrisse, sest laager toimus 5 päeva jooksul isa suhtluskorra järgsel ajal. Kolleegium

märgib, et välistamaks konflikte ja pingeid vanemate vahel, saab vanem lastelaagri planeerida

ajale, mil laps viibib suvel suhtlemiskorra järgselt tema juures.

2-17-10840

44. Laste isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause

sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei

ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.

Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on

kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide

põhjal. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate või laste

täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

Arvestades, et lepitusmenetluses tehtav lahend tehakse eelkõige laste huvides, on põhjendatud

jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Juhindudes

TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas

kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus

kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)