4-22-529/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. 2022, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-22-529 (233022000125) Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

R.O , isikukood XXX, elukoht , ei XXX tööta. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra tn. 3, 21003 Narva linn.

Väärteoasi

R.O kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 11.02.2022 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233022000125.

RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § § 132 p , § 135 lg 2 § 155 120, , -156

Jätta R.O kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna

233022000125 R.O 11.02.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr karistamises liiklusseaduse

227 lg 2 alusel § juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks, muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse R.O jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

) (7

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Asjaolud ning menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija Alan Vladimirovi 11.02.2022 karistati R.O üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233022000125 liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS)

27 lg 2 § 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et R.O 14.01.2022 kella 12.52 paiku aadressil Elektrijaama tee 1 km, Narva linnas, juhtis mooto

- 6 km/h rsõidukit kiirusega 80 +/ , millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 24 km/h § 15 l , rikkudes

LS g

1 p 2 sätestatud keeldu ja pani toime § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS

Otsuse alusel tunnistas menetlusalune isik R.O, et ta sõitis protokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga ja ületas lubatud kiirust (50 km/h). Antud väärteo toimepanemine on tõendatud ja menetlusaluse isiku enda ütlustega kiirusmõõturi kasutamise tunnistaja J T , protokolliga koos liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestisega. Menetlusalune isik on 26.01.2022 esitanud vastulause, mille kohaselt menetlusalune isik ei teadnud, et liikus Narva linna territooriumil, mistõttu sõitis 75 km/h nagu asulavälisel teel. Palub juhtimisõigus alles jätta, kuna see on tema tuluallikas. Samuti palub rahalise karistuse määramisel võimaldada seda ositi tasuda.

R.O esitas eelnimetatud otsuse peale 11.02.2022 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus muuta 11.02.2022 otsust, asendad

kohtuvälise menetleja es juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga. Palub võimaldada rahatrahvi maksmine osade kaupa. Ta on töötu ja ainuke võimalus lisatulu saada on seotud autoga COVID- reisimisega. Seoses tervise halvenemisega vanuse tõttu ja

19 põdemise

tõttu on tal raske liikuda. Ta peab pidevalt käima erinevate arstide juur es. R.O seletas

rikkumist sellega, et sel kohal sõidab harva ja mäletas, et see oli linnast väljas. Teda eksitas ka viadukti ees olev 50 km/h märk. Arvas, et enne seda märki võib kiiremini liikuda.

Kuna kaebaja R.O esitas kaebuse puudustega, kohus oma 16.02.2022 määrusega andis menetlusalusele isi a kule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks päeva. Kaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 01.03.2022.

07.03.2022 esitas kaebuse esitaja R.O kohtule parandatud kaebuse. Kaebaja palub muuta politsei otsust ja määrata karistuseks rahatrahv. Kaebuse kohaselt on tal raske varaline seisund. Ta on töötu pika aja jooksul Otsib tööd iseseisvalt. Ta on Töötukassas arvel ja saab toetust. Ta püüab . täita oma kohustusi rahatrahvid maksmise osas, kuid seda on raske teha käesoleval ajal. Juhil e uba aitab tal l amaksmist. Kaebuse esitaja ei soovi osa eida tööd ja ta saab alustada oma kohustuste välj võtta kohtuistungist ega kaitsja osalust menetluses.

08.03.2022 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning seoses kaebaja palvega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, palus kohus VTMS § 120 alusel esitada arvamuse asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning seisukoha kaebuse kohta.

18.03.2022 esitas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule oma seisukoha väärteoasjas. Vastuseks kohtu andis politsei teada, et

sega päringule kohtuväline menetleja on nõus asja lahendami kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Tut vudes R.O

kaebusega, on menetleja seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja karistuse määr ja liik

) (7

vastavad suurusele. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise isiku süü hindamisel on kohtuväline etlusaluse isiku süü tunnistamisega. Samas on menetleja arvestanud men kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel arvestanud, et menetlusaluse isiku karistusregistris on 5 kehtivat

väärteokaristust, millest 3 on määratud LS § 227 lg 2 alusel kiiruse ületamise eest. Samuti juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et ükski menetlusalusele isikule määratud rahatrahvidest ei ole tasutud ning trahvide väljanõudmiseks on alustatud täitemenetlused, mis pole samuti tulemusi andnud. 01.11.2021 koostatud kohtumäärusega väärteoasjas 4-21-4084

(261018004315) asendati menetlusalusele isikule määratud rahatrahv arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei ole menetlusalune isik hoidunud samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemisest ning see pole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma. Samuti ei kinnita kaebaja varasem käitumine tema väidet, et ta püüab talle varem määratud rahatrahve tasuda. Nimelt pole ta alates 2015. aastast tasunud mitte ühtegi talle määratud rahatrahvi. Kaebaja toob trahvide maksmata jätmise põhjenduseks selle, et ta on töötu ja tal pole trahvi maksmiseks raha. Samas ei ole tema väidetav raske majanduslik olukord seganud tal omada mootorsõidukit ning süstemaatiliselt kiirust ületada. Kohtuvälise menetleja jaoks on arusaamatu, kuidas ei ole kaebaja suutnud 8 aasta jooksul endale tööd leida, kuid samas jõudnud toime panna hulga liiklusrikkumisi, mille eest määratud rahatrahvid on ta jätnud tahtlikult tasumata. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku jaoks on saanud harjumuseks trahvide tasumata jätmine ning ta on enda arvates leidnud viisi, kuidas vältida vastutust tema poolt toime pandud väärtegude eest. Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul otstarbekas kaebajat rahatrahviga karistada, kuna ta

jätab selle tasumata, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine ainus meede, millega on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi seadusekuulekalt käituma.

Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palu jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. s

II. Koht

u põhjendused

Kohus, tutvunud R.O kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p

3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku (KarS) § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda -

väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

) (7 isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on R.O pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav § 2 järgi. LS

27 lg 2

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 14.01.2022 kella

12.52 paiku asulas mootorsõidukit kiirusega 80 +/ ületades seega lubatud sõidukiirus mitte

- 6 km/h,

vähem kui 24 km/h. Oma tegevusega rikkus R.O LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalif väärteo. itseeritava

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel

50 kilomeetrit tunnis.

LS § 2 p 2 kohaselt a ja väljasõiduteed on tähistatud asula sula on hoonestatud ala, mille sisseliikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. LS

27 lg 2 m § 2 näeb ette vastutuse ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis – ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et R.O-le on selgitatud VTMS § s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja -

kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (lk 15 pöördel). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ütlused väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole ka asjaoludes, et R.O juhtis väärteoprotokollis ja otsuses märgitud kohal ja ajal sõidukit lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 24 km/h ületamisega. Seda kinnitavad järgmised väärteoasjas kogutud tõendid: kiirusmõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, pardakaamera salvestis, tunnistaja ütlused.

M s (lk 22-23) tunnistas menetlusalune isik R.O enetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli oma süüd ja selgitas, et 14.01.2022 umbes 12:52 juhtis autot Mercedes B170 mööda Elektrijaama teed ja arvas, et on linnast väljas, seepärast ületas veidi kiirust. Hakkas sõitma Tiigi tänavast ja ei mõelnud, et asub linnas.

Kiirusmõõturi kas (lk 19) nähtub, et 14.01.2022 kell 12:52 teostati riikliku utamise protokollist

järelevalve mõrras liikumiskiiruse mõõtmist Ida-Viru maakonnas Narvas Elektrijaama tee 1 km

R.O poolt juhtinud sõiduki Mercedes B170, reg-nr. , suhtes. Suurim lubatud XXX sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Sõidukiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009668. Kiirusmõõturi lugem 80 km/h

6 km/h, lõplik lugem 74 km/h. Mõõtmise ajal + - kasutati pardakaamerat.

Tunnistaja J T (lk 18) kohaselt olles 14.01.2022 teenistuses koos patrullpolitseinikuga Erik ütluste Järvet, sõites mööda Elektrijaama tee nendele tuli vastu halli värvi sõiduk Mercedes, reg-nr. , XXX

kiirusega 80 km/h. Sõiduk oli peatatud Kadastiku tn. 10, Narva, juures. Sõidukis oli ainult juht R.O. R.O oli rikkumisega nõus.

Kiiruse ületamist tõendab ka videosalvestis (lk 28), millel on kaks videofaili 20220114_135110_F.MOV ja 20220114_135210_F.MOV. Failidest n eespool ähtub politseisõiduki

) (7

olev pardakaamera salvestis . Salvestiste ed st on näha, et mootorsõiduki Mercedes B170, reg-nr. XXX, kiirus on 80 km/h.

Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et 14.01.2022 kell 12:52 juhtis R.O Narva linnas Elektrijaama tee 1. kilomeetril -nr. mootorsõidukit Mercedes B170, reg XXX, kiirusega 80 +/- t

6 km/h, ületades lubatud sõidukiirus mitte vähem kui 24 km/h. Seega täitis R.O enda tegevusega LS § 227 - lg s 2 , rikkudes sätestatud väärteo objektiivse koosseisu LS § 15 lg 1 p 2.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pannud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemat möönab seda.

Kohus on seisukohal, et R.O õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et ta teostab Kohtu süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

hinnangul R.O lubatud Menetlusalu

oli teadlik, et sõidab asulas ja ületab sõidukiirust. se isikuna tunnistas ta oma süüd väärteo toimepanemises, s.o kiiruse ület Tema väide sellest, et amises.

ta arvas, et sõidab linnast väljas , kuna juhib juht sõidukit , ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav liiklusmärkide alusel. Seega täitis R.O süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu.

S stavaid ja

üüd väli õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 24 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 keeldu ja pani toime

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusisiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg s 2 ettenähtud väärteona. - Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 ) mitte vähem kui km/h

24 km/h võrra, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS §

227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi (§ 133 p 4).

III. Maakohtu seisukoht R.O-le stetava karistuse osas mõi

V

- ja Piirivalveameti aidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhtivuurija Alan Vladimirov, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Kohtuväline menetleja mõistis juhtimisõiguse äravõtmis R.O-le karistuseks t 2 kuuks, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja arvesse,

) (7 et isik tunnis

tas oma süüd ning omab 5 kehtivat väärteokaristust, millest 3 on määratud LS § 227 lg

2 alusel kiiruse ületamise eest. Samuti kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et ükski juhtis

menetlusalusele isikule määratud rahatrahvidest ei ole tasutud ning trahvide väljanõudmiseks on alustatud täitemenetlus 01.11.2021 koostatud kohtumäärusega ed, mis pole samuti tulemusi andnud. väärteoasjas nr 4 4084 asendati menetlusalusele isikule määratud rahatrahv üldkasuliku tööga.

LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 227 lg- 2 s ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks keskmist määra ehk alla sanktsiooni . Maakohtu

hinnangul vastab selline karistus liigi

ja määra poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ning . ka karistuse eesmärkidele

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-

11, p 11 ja nr 3-1-1-52-

56 kohaselt arvestada erija 13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

H leidis kohus, innates menetlusaluse isiku süü suurust, et menetlusalune isik ületas lubatud

sõidukiirust 24 km/h võrra, mis on LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, alammäära lähedases määras. Ta pani väärteo toime otsese tahtlusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist suuruse . keskmise süü ga

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus nõus kohtuvälise menetleja

seisukohaga, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekas, kuna isik jätab rahatrahv tasumata ning seega jääb eripreventiivne eesmärk – mõjutada isikut e

edaspidi seadusekuulekalt käituma likult ei tööta.

- saavutamata. Menetlusalune isik amet Vastavalt

karistusregistri õiendile (lk 39-41) on menetlusealuse isikul neli kehtivat väärteokaristust, kaks nendest on sõidukiiruse ületamise eest. Kõik mõistetud rahatrahvid on jäänud tasumata. Kahes väärteoasjas mõistetud rahatrahvid asendatud üldkasuliku tööga. Seega eelnenud väärtegude eest on

määratud trahvide tasumata jätmine näitab, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või tahe järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub eeltoodust, et rahatrahv kui karistusliik ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste rikkumiste süstemaatilist toimepanemist, seega rahatrahv

ei täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus viitab Riigikohtu otsusele (3-1-1-6-17 p 18-

19), mille kohaselt üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse

) (7 äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3%. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 2 km/h võrra, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust liiklusohutusse ja üleolevat suhtumist nii liiklusreeglitesse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Seega on kohtuväline menetleja ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt põhjendatult kohaldanud karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, kõrvaldades teisi liiklejaid ohustava juhi liiklusest.

Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et mõistetud R.O-le karistus

juhtimisõiguse äravõtmise näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja annab vähemalt ajutiselt panuse liiklusohutuse suurenemisse.

Kaebuses tõi menetlusalune isik välja, et s isega vanuse tõttu ja eoses tervise halvenem COVID-19 põdemise tõttu on tal raske liikuda. Ta peab pidevalt käima erinevate arstide juur KarS § 50 lg 2 es.

kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikoh

14 märkinud, et liikumispuude us on oma lahendis nr 3-1-1-58-

olemasolu peab üldjuhul tõendama menetlusalune isik. Kohus loeb kaebaja argumendi tervisliku seisundi osas paljasõnaliseks, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud ühtegi kinnitavat tõendit, mis näitaks, et liikumispuudest tingituna on isikul juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik. Swedbank AS väljavõttest ka ei nähtu, et isik on töövõimetustoetuse saaja.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik