Legislator Case Law & Legislation
2-21-112528/24 AI generated

2-21-112528/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-112528/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus

Legislator headnote

AI generated

2-21-112528/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus

Keywords

AI generated
knee injury coaching contract assistance to Ukraine one-year qualifying period fault of counsel post-flight grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-112528

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Yury

Kershonkovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Yury Kershonkovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Yury Kershonkov (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja:

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Yury Kershonkovi määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus

menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 5).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud kuni kostja asendamiseni maakohtus

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

4. Lugeda Viru Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hageja taotlus kostja asendamiseks.

4.2. Asendada tsiviilasja nr 2-21-112528 kostja Yury

Kershonkov kostjaga Artur Kalugin.

4.3. Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Yury

Kershonkovi vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

4.4. Kohustada Osaühingut EUROPARK ESTONIA

esitama asendatud kostja jaoks hagiavalduse terviktekst

hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse

kättesaamisest.

4.5.

Jätta

kuni

kostja

asendamiseni

tekkinud

menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda.

5. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 3. mail 2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

Yury

Kershonkovi

(kostja)

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus

tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus

edastas asja 23. augusti 2021. a määrusega kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru

Maakohus võttis hagi 28. septembri 2021. a määrusega menetlusse.

Hageja nõude aluseks on tasumata leppetrahvinõuded, mis on esitatud seoses

parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga XXXXXXX parkimisel hageja

opereeritavatel

parkimisaladel.

Leppetrahvi

nõuete

väljastamise

ajal

oli

sõiduki

omanik/vastutav kasutaja kostja.

Viru Maakohus rahuldas hagi 26. oktoobri 2021. a tagaseljaotsusega. Kostja esitas

tagaseljaotsuse peale kaja, mille maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega ning

taastas tsiviilasjas menetluse.

Kostja vaidles 24. novembri 2021. a vastuses hagile vastu, teatades, et oli juba vastuväites

makseettepanekule märkinud, et ei ole makseettepanekus kirjeldatud lepinguid sõlminud ning

oli juba maksekäsu kiirmenetluse esitanud kohtule tõendina Artur Kalugini allkirjastatud

kinnituse sõiduki valdamise kohta hagis märgitud ajal. Kostja esitas A. Kalugini kinnituse koos

vastusega hagile uuesti.

Hageja esitas 22. detsembril 2021 taotluse senise kostja asendamiseks kostjaga Artur Kalugin.

Hageja palus jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude hageja kanda jätmine

oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kuna kostja ei ole osalenud menetluses lepingulise esindaja

vahendusel, siis ei ole kostjal menetluskulusid ka tekkinud. Kuni kostja asendamiseni tekkinud

kostja menetluskulud tuleks jätta kostja kanda, sest viimane oleks saanud tekkivaid

menetluskulusid vältida.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2022. a määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks,

asendas kostja Yury Kershonkov kostjaga Artur Kalugin, jättis hagi kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks läbi vaatamata (TsMS § 208 lg 1), kohustas hagejat esitama asendatud kostja

jaoks hagiavalduse tervikteksti hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ning

jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja taotlus kostja asendamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 järgi

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on kohtule esitanud tõendi selle kohta, et

hagetaval perioodil oli kostja asemel sõiduki tegelikuks valdajaks Artur Kalugin. Seega on hagi

esitatud ekslikult vale kostja vastu. Kohus asendas hageja taotlusel senise kostja teise kostjaga.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib aga kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus leidis, et käesoleval juhul esinevad

asjaolud, mis põhjendavad menetluskulude jaotamist TsMS § 168 lg-s 4 toodud reeglist

erinevalt. Kuigi sõiduki tegeliku valdaja kohta andmete esitamine menetluse varasemas

staadiumis oleks olnud menetlusökonoomikast lähtuvalt mõistlik, puuduvad asjas veenvad

tõendid selle kohta, et esialgsel kostjal oleks olnud kohtueelselt teada info sõidukiga seoses

esitatud leppetrahvide kohta. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites

märkinud, et ta ei olnud kirjeldatud lepinguid sõlminud ja kinnitas, et alates 28. augustist 2014

ei ole ta sõidukit juhtinud. Uus kostja on sõiduki valduse kinnitanud 27. mail 2021, s.o peale

hagi kohtule esitamist.

TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd poolte menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist, asja läbivaatamata jätmist TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel ja menetluskulude hageja

kanda jätmist.

Määruskaebuse kohaselt esitas kostja juba maksekäsu kiirmenetluses 18. mail 2021 hageja

nõudele vastuväite. Kostja kinnitas, et oli küll sündmuse toimumise ajal auto omanik/vastutav

kasutaja, ent autot kasutas kolmas isik. Vastuväitele oli lisatud ka kolmanda isiku A. Kalugini

kinnitus, et sündmuse toimumise ajal kasutas autot tema. Seega oli hageja juba maksekäsu

kiirmenetluse ajal teadlik, et esitas nõude vale kostja vastu. Sellele vaatamata, esitas hageja

14. juunil 2021 hagiavalduse Harju Maakohtule kostja vastu, millega tekitas kostjale

kohtukulud. Menetluskulude poolte enda kandma jätmine on äärmiselt ebaõige ning

ebaseaduslik, kuna hageja ei teavitanud kostjat kohtuväliselt oma nõuetest ning kostjal puudus

võimalus kohtuväliseks lahendamiseks.

4. Maakohus võttis 22. veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse osaliselt menetlusse

menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maakohus selgitas, et kostjal on õigus edasi kaevata 6. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni

p-de 3 ja 5 osas. Muus soas ei ole kostjal kaebeõigust. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja

kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikkust korrast ning kohus pidi keelduma hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1

p 3 alusel. Määruskaebuse resolutsioonis aga taotleb kostja asja läbi vaatamata jätmist vastavalt

TsMS § 371 lg 1 p-le 3. Kostja asendamisega loetakse hagiavaldus esialgse kostja suhtes

tagasivõetuks. Hagi tagasivõtmine on TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise

aluseks. Seega ei ole kostja määruskaebus selles osas põhjendatud ja on perspektiivitu

TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses, sest määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks

kaebust ilmselt rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Transpordiametist saadud päringu alusel oli kostja

sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hageja proovis võtta kostjaga kohtueelselt ühendust. Hageja

alustas võlgnevuse sissenõudmist kostjalt heauskselt, lähtudes talle edastatud andmetest. Kostja

ei ole tõendanud, et tema selle sõiduki omanik/vastutav kasutaja vaidlusalusel ajaperioodil ei

olnud. Isegi, kui kostja oleks sõiduki 2014. a seisuga võõrandanud uuele kostjale, siis oleks

pidanud sõiduk olema registreeritud uue kostja nimele. Eeltoodut arvesse võttes on praegusel

juhul mõistlik jätta tekkinud menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostjal oli võimalus

kohtueelselt teavitada hagejat tekkinud olukorrast ning selle tagajärjel ei oleks alustatud

kohtumenetlust kostja osas. Kostja esitas tõendid selle kohta, et keegi teine kasutas sõidukit,

alles siis kui oli kohtumenetlus alustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 5) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud kuni kostja asendamiseni hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust kostja asendamise osas ega hageja

kohustamises esitada uus hagiavaldus uue kostja vastu. Vaidlustamata osas on maakohtu

määrus jõustunud (TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause).

Maakohus võttis 22. veebruari 2022. a määrusega kostja määruskaebuse menetlusse osaliselt

üksnes menetluskulude jaotuse osas ning keeldus ülejäänud osas määruskaebuse menetlusse

võtmisest. Maakohus edastas kostjale määruse e-postiga hoiatades, et kirja kättesaamise

kinnituse mittesaatmisel loeb kohus kohtudokumendid vastavalt TsMS § 3141 lg-le 1

kättesaaduks kolme tööpäeva jooksul kirja saatmisest.

Maakohutu määruses on märgitud, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kostja

poolt määruse kättesaamise kohta. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostja osalist

määruskaebuse

menetlusse

võtmist

vaidlustanud.

Seega

lahendab

ringkonnakohus

määruskaebust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

8. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, leides, et

käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud üldreegli, s.o TsMS § 168 lg 4, kohaldamise

kõrvalekaldumiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Üldjuhul tuleb hagi tagasivõtmisel ja hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude jaotusel

lähtuda TsMS §-st 168. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel

erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või

ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses ei ole üldreeglist kõrvale kaldumine

põhjendatud. Maakohtu põhjendus TsMS § 162 lg 4 kohaldamise kohta on vastuoluline.

Maakohus kinnitab ühelt poolt, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oli enne

kohtumenetluse algatamist teadlik hageja võimalikust nõudest. Samas jättis maakohus

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda põhjusel, et sõiduki tegeliku valdaja

kohta andmete esitamine kostja poolt menetluse varasemas staadiumis oleks olnud

menetlusökonoomikast lähtuvalt mõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti. Sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada

kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (Riigikohtu 26. jaanuari

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja

esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 4 kohaldamine oleks tema suhtes

ebaõiglane.

Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas kolmanda isiku A. Kalugini 18. mai 2021. a kinnituse

selle kohta, et just tema kasutas sõidukit, juba maksekäsu kiirmenetluses maksettepanekule

vastuväite esitamisel 18. mail 2021. Tulenevalt TsMS § 485 lg-st 3 teatab kohus avaldajale

vastuväitest ja selle esitamise ajast. Kostja esitas A. Kalugini kinnituse uuesti koos

hagivastusega 24. novembril 2021.

Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks tuginedes samale kostja poolt esitatud A. Kalugini

18. mai 2021. a kinnitusele alles 22. detsembril 2021. Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta ei

oleks nimetatud A. Kalugini kinnitust enne 22. detsembrit 2021 või enne kostja poolt selle koos

hagivastusega kohtule uuesti edastamist 24. novembril 2021 kätte saanud. Seega on eluliselt

usutav kostja määruskaebuses esitatud seisukoht, et hageja oli või vähemalt pidi olema teadlik

juba maksekäsu kiirmenetluse ajal, et esitas nõude vale kostja vastu. Kostja esitas vastuväite ja

asjakohase tõendi, et ta ei ole õige kostja esimesel võimalusel. Seega tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna käesoleval juhul alust ka hageja etteheide kostjale

sõiduki andmete õigeaegselt muutmata jätmise kohta.

9. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud määruskaebemenetluses jätta

TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seetõttu jätab ringkonnakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;

20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke