2-20-4189/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4189

Tsiviilasi

Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku vastu kahju

hüvitamiseks

Sergei Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

51 227,83 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Kuliku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. märts 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Sergei

Kulik

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja (hageja): Kimo Fassade OÜ, esindaja Kuldar

Kirt

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsus osaliselt, s.o Sergei Kulikult Kimo

Fassade OÜ kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise ja viivise suuruse ning menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3, 5, 7, 8, 9 ja 10).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku

vastu osaliselt ja 1) mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitis

32 999,84 eurot; 2) viivis kahjuhüvitiselt 32 999,84 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses; 3) jätta menetluskuludest 76% Sergei Kuliku ja 24% Kimo Fassade

OÜ kanda; 4) mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja menetluskulude

katteks 3188,80 eurot; 5) mõista Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks välja

menetluskulude katteks 86,40 eurot; 6) tasaarvestada Sergei Kulikult ja Kimo Fassade

OÜ-lt väljamõistetud menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista

Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3102,40 eurot

ning viivis menetluskuludelt 3102,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku vastu osaliselt.

2. Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 32 999,84 eurot.

3. Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 32 999,84

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. märtsist 2020 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

4. Jätta Sergei Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu rahuldamata.

5. Jätta Kimo Fassade OÜ hagiga seotud menetluskulud 76% ulatuses Sergei Kuliku

kanda ja 24% ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda.

6. Jätta Sergei Kuliku vastuhagiga seotud menetluskulud Sergei Kuliku kanda.

7. Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 3188,80

eurot.

8. Mõista Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks menetluskulude katteks välja 86,40

eurot.

9. Tasaarvestada Kimo Fassade OÜ ja Sergei Kuliku käesoleva kohtuotsuse punktides 7

ja 8 märgitud vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Sergei Kulikult Kimo

Fassade OÜ kasuks välja 3102,40 eurot.

10. Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 3102,40

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.“

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 76% ulatuses Sergei Kuliku kanda ja 24%

ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda.

7. Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 401 eurot ja Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks välja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 322 eurot.

Tasaarvestada Kimo Fassade OÜ ja Sergei Kuliku vastastikused ringkonnakohtus

kantud menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusega mõista Sergei Kulikult

Kimo Fassade OÜ kasuks välja 79 eurot ning viivis menetluskuludelt 79 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kimo Fassade OÜ (hageja) esitas 17.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Sergei Kuliku (kostja)

vastu kahjuhüvitise 43 482,84 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud koos lisanduva

viivisega palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 10.11.2017 kuni 19.12.2019 hageja juhatuse liige.

Samuti oli kostja hageja ainuosanik alates 10.11.2017 kuni 12.12.2019. Kohtutäitur Oksana

Kutšmei viis 11.12.2019 täiteasjas nr 084/2010/757 läbi enampakkumise, mille käigus omandas

hageja osa Ampro Holding OÜ. 16.12.2019 otsustas Ampro Holding OÜ hageja ainuosanikuna

kutsuda kostja juhatusest tagasi. Hageja uueks juhatuse liikmeks nimetati Andres Maremäe, kes

on ühtlasi Ampro Holding OÜ juhatuse liige.

19.12.2019 ja 27.12.2019 saatis A. Maremäe hageja seadusliku esindajana kostjale e-kirjaga

nõuded anda üle kõik hageja raamatupidamise dokumendid. 30.01.2020 edastas hageja kostjale

taas nõude raamatupidamise dokumentide üleandmiseks. Samuti esitati kirjas kostjale nõue

võla 43 482 euro tasumiseks hiljemalt 03.02.2020. Kiri edastati kostjale e-postiga ja tähitud

kirjaga (mis on kätte toimetamata).

Kostja ei ole hagejale esitanud raamatupidamise dokumente, kassadokumente ega kassajääki,

mis oli 31.12.2018 seisuga 9383 eurot. Kostja on raamatupidamise dokumendid jätnud

esitamata teadlikult, eesmärgiga varjata hageja rahaliste vahendite kasutamist väljaspool

ettevõtlust. 2018 majandusaasta aruande ja pangakonto väljavõtte perioodil 01.05.2017 kuni

27.12.2019 alusel koostatud majandusliku analüüsiga on tuvastatud, et hageja pangakontolt on

perioodil 01.01.2019 kuni 19.12.2019 võetud välja raha isiklikes huvides kasutamiseks summas

34 060 eurot. Lisaks on tehtud kulutusi, mis ilmselgelt ei ole seotud ettevõtlusega – maksed

Faster’s kiirtoidu kohas 10,87 eurot ja Spotify’le 28,97 eurot. Kokku on kostja ettevõtlusega

mitteseotud eesmärkidega raha kasutades põhjustanud hagejale kahju 43 482,84 eurot (34 060

+ 10,87 + 28,97 + 9383). Kostja on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 183 tulenevat

raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja on hageja raamatupidamises jätnud

eeldatavasti kajastamata sularaha tehingud. Kostja on rikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustust.

Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et peamine osa

hageja sissetulekust on seotud laenude saamisega. Hageja vaidlustab hageja ja Kimo Kapital

OÜ 01.03.2019 ja hageja ja Kimo Projekt OÜ 01.07.2018 laenulepingute ehtsuse. Hagejal ei

olnud jooksvate kulude katteks laenu vaja. Kimo Kapital OÜ-l ei olnud raha laenu andmiseks,

kuivõrd tal on alates 2019. aastast maksuvõlg 36 753,47 eurot. Kimo Projekt OÜ 2018. a

majandusaasta aruandest ei nähtu mistahes laenu andmine summas 50 000 eurot. Ka nimetatud

majandusaasta aruande kohaselt on ühingul oma juhatuse liikme ehk kostja vastu nõue

vähemalt summas 63 459 eurot.

Samuti ei ole tõendatud töötajale raha (650 ja 450 euro) maksmine. Lisaks on paljasõnalised

kostja väited sularahas rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise osas 12 840 euro ulatuses.

Tõendamata on kostja väide, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu kostjale juhatuse liikme tasu

maksmiseks. Hageja vaidles vastu juhatuse liikme lepingu ehtsusele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ning tegutses korraliku ettevõtja

hoolsusega. Hagis nõutud 43 482,84 eurot on kulutatud töötasu ja üüri maksmiseks ning teiste

ettevõtlusega seotud kulude katteks.

Peamine osa hageja sissetulekust on seotud laenu saamisega. Hageja sõlmis 01.03.2019 Kimo

Kapital OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis Kimo Kapital OÜ hagejale jooksvate kulude

katteks laenu kuni 50 000 eurot. Hageja sai Kimo Kapital OÜ-lt kokku 44 052 eurot. Hageja

tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kostja kaudu sularahas 16 387 eurot. Hageja

võlgneb Kimo Kapital OÜ-le 27 665 eurot.

Hageja ja Kimo Projekt OÜ sõlmisid 01.07.2018 laenulepingu, mille kohaselt annab Kimo

Projekt OÜ hagejale laenu jooksvate kulude katteks kuni 50 000 eurot. 01.07.2018 laenulepingu

alusel sai hageja laenu 11 716 eurot ja tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kostja

kaudu Kimo Projekt OÜ-le sularahas 11 716 eurot.

10.05.2019 tasus kostja töötaja Serhii Diachenkole 650 eurot ja 10.06.2019 450 eurot. Hageja

tasus sularahas 12 840 eurot üürilepingust tulenevate kohustuste katteks.

Hageja sõlmis kostjaga juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt tulnuks hagejal kostjale

igakuiselt tasuda 500 eurot alates 2018 aprillist kuni 2019 detsembrini. Kostja ei nõudnud võla

tasumist, kuna hageja kuulus talle. Kuna hageja ei ole enam kostja kontrolli all, nõudis kostja

hagejalt 10 500 eurot (21 kuud × 500 eurot).

Kostja ei tea, millest võis koosneda 2018. a majandusaasta aruandes nimetatud kassajääk, kuid

oletatavasti on tegu soetatud varaga, mis on kostja käes (kasutatud tööriistad väärtusega 2500

eurot, antud hetkel vara väärtus muutunud).

Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kahju.

3. Kostja esitas 14.09.2020 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 14 400

eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuhagiga nõudis kostja hagejalt juhatuse liikme tasu. 01.06.2017 juhatuse liikme lepingu

p 4.1 kohaselt on juhatuse liikme õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse

liikmele makstakse 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist põhitasu 1200 eurot. Hageja ei ole

kostjale tasu maksnud. Kostjal on hageja vastu perioodil 01.06.2017-31.05.2018 tasu nõue

14 400 eurot (12 kuud × 1200 eurot). Kostja täpsustas juhatuse liikme lepingu sõlmimise aega

ning märkis, et tegelikult on leping sõlmitud 10.11.2017. Lepingus on ekslikult märgitud

01.06.2017. Kostja täpsustas ka võlgnevuse perioodi: 10.11.2017 kuni 09.11.2018 kokku

14 400 eurot. Tegelikkuses on kostjal hageja vastu nõue 22 kuu eest, kuid kostja nõudis üksnes

ühe aasta võla tasumist. Asjaolu, et leping sõlmiti novembris, kinnitab lepingu p 4.1, mille

kohaselt määratakse juhatuse liikme tasu suurus kindlaks iga aasta novembris. Kostja nõue on

seotud ettevõtte aktiivse perioodiga, milleks on 10.11.2017 kuni 09.11.2018. Kostja ei teadnud

vajadusest registreerida leping Maksu- ja Tolliametis. Juhatuse liikme tasu oleks deklareeritud

pärast kostja tasu soovi esitamist ja väljamaksmist.

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Vastuhagi nõue on tõendamata. Hageja kordas oma varasemaid seisukohti juhatuse liikme

lepingu võltsituse osas. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 10.11.2017, mistõttu puudus

kostjal õiguslik alus 01.06.2017 juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks. Hageja majandustegevus

algas alles 03.04.2018 Acterna OÜ ülekandega viitega arvele nr 100. Kostjal puudus

2017. aastal tegevus, mida kinnitab hageja 2017. a majandusaasta aruanne. 2017. a ega 2018. a

majandusaasta aruannetest ei nähtu juhatuse liikme nõudeid hageja vastu, sh ei ole kostja

tõendanud juhatuse liikme lepingu p 6.1 täitmist. Juhatuse liikme lepingu olemasolu ei ole

kajastatud Maksu- ja Tolliametis. Ei ole usutavad kostja väited, et ta ei teadnud sellise

kohustuse olemasolust. Kostja on lepingut sõlmides rikkunud konkurentsikeeldu, kuna oli

samaaegselt nii hageja kui ka Kimo Projekt OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Ei ole usutav, et

keegi nõuab juhatuse liikme tasu 2,5 aastat pärast tasunõude tekkimist.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas Kimo Fassade OÜ hagi S. Kuliku vastu osaliselt ja mõistis

S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitise 34 099,84 eurot ja viivise

kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.03.2020 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni. Maakohus jättis S. Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu

rahuldamata ning Kimo Fassade OÜ hagiga seotud menetluskulud 78% ulatuses S. Kuliku

kanda ja 22% ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda. Maakohus jättis S. Kuliku vastuhagiga seotud

menetluskulud Sergei Kuliku kanda ja mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks

menetluskulude katteks välja 3248,40 eurot ning Kimo Fassade OÜ-lt S. Kuliku kasuks

menetluskulude katteks välja 79,20 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused

menetluskulude nõuded ning mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja 3169,20 eurot.

Maakohus mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Hageja on kostja vastu esitanud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõude (ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35). Kostja oli 10.11.2017 kuni 19.12.2019 hageja

juhatuse liige. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme ÄS § 183 tulenevat

raamatupidamise korraldamise kohustust. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud ning kostja

pole vastu vaielnud asjaolule, et kostja on juhatuse liikmena hageja pangakontolt sularaha välja

võtnud 34 060 eurot, maksnud Spotify’le ja Fastersile 39,84 eurot ning kinnitanud hageja

2018. a majandusaasta aruande, mille kohaselt oli hageja hinnangul kassajääk 9383 eurot.

Tulenevalt asjaolust, kus hageja on tõendanud ja kostja pole vastu vaielnud, et hagejal

puuduvad raamatupidamise dokumendid kostja juhatuse liikmeks olemise perioodi osas

seetõttu, et kostja pole neid hagejale üle andnud, tuleb kostjal tõendada ka seda, et ülejäänud

hagis nõutud summasid (39,84 eurot ja kassajääk 9383 eurot) on kostja kasutanud äriühingu

huvides. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja pangakontolt sularaha väljavõtmine

töötasu maksmiseks Serhii Diachenkole 2019. a mais 650 eurot ja juunis 450 eurot. Töötasu

puudutavad tõendid on esiteks omavahel vastuolus ning tõendeid kogumis hinnates ei saa asuda

seisukohale, et kostja on kasutanud juhatuse liikmena hageja raha sularahas S. Diachenkole

töötasu maksmiseks ning seega kasutanud raha ühingu huvides. Ka töötajale sularahas töötasu

maksmine peaks nähtuma hageja raamatupidamise dokumentidest, mida kostja esitanud pole.

Kostja väidab, et hageja sissetulekud koosnesid peamiselt laenudest. Hageja vaidleb sellele

vastu. Maakohus nõustus, et kostja selline väide on tõendamata. Lisaks on kostja seisukohal, et

sularahas maksti hageja nimel tagasi laenu ning esitas selle väite kinnitamiseks hageja ja Kimo

Kapital OÜ vahelise 01.03.2019 laenulepingu ning hageja ja Kimo Projekt OÜ vahelise

01.07.2018 laenulepingu. Mõlema laenulepingu p-de 1.1. kohaselt annab laenuandja laenu

hagejale jooksvate kulude katteks, kuid laenusumma ei tohi ületada 50 000 eurot aastas.

Laenulepingute sõlmimisel esindas kostja nii hagejat kui ka laenuandjaid. Maakohus leidis, et

hageja väited laenulepingute võltsituse kohta ei ole piisavalt põhistatud ning maakohus ei

jätnud neid tõenditena arvestamata (TsMS § 277 lg 1). Laenulepingute alusel sai hageja laenu,

esitades laenuandjatele (Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le) arved, mille alusel

hagejale laenu anti. Kimo Kapital OÜ-lt sai hageja kostja väitel laenu kokku 44 052 eurot,

millest tasus sularahas tagasi 16 387 eurot. Kimo Projekt OÜ-lt sai hageja kostja väitel laenu

11 716 eurot, mille on väidetavalt täies ulatuses sularahas tagasi maksnud. Hageja pangakonto

väljavõttest nähtub, et hagejale on Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ poolt raha üle kantud.

Üldjuhul on ülekande selgituseks märgitud arve ja selle number või kuupäev, mistõttu ei ole

siiski üheselt tuvastatav, et ülekanded oleksid seotud laenulepingutega. Isegi kui hagejale on

väidetavad ülekanded tehtud laenulepingute alusel, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks, et hageja oleks laenuandjatele laenu kostja märgitud summas tagastanud sularahas.

Üksnes asjaolu, et hageja pangakontolt nähtub sularaha väljavõtmisi, ei tõenda, et väljavõetud

sularaha on kasutatud laenulepingute alusel võetud laenu tagastamiseks. Arvestades, et kostja

esindas nii mõlemat laenuandjat kui hagejat, oli mh kostja hoolsuskohustusest tulenev ülesanne

hageja juhatuse liikmena tagada, et sularaha liikumine oleks nõuetekohaselt dokumenteeritud.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tõendamata on kostja väited sularaha kasutamise

kohta summas 28 103 eurot ning järelikult on tõendamata, et raha kasutati hageja huvides.

Kostja oli seisukohal, et on tasunud sularahas üüri/rendimakseid 12 840 eurot. Maakohus leidis,

et üürileandja allkirja puudumise tõttu ei ole tõendatud üürilepingu sõlmimine ning sellega

hagejale üürilepingust tuleneva kohustuse võtmine. Kostja ei ole tõendanud, et üürileandjaks

märgitud isik ja üürilepingu ese eksisteerivad ja väidetav üüri maksmine summas 12 840 eurot

oleks olnud hageja huvides.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuivõrd

kostja ei ole tõendanud oma väiteid hageja raha kasutamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et

oleks täitnud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja avaldas

istungil, et tal ei ole hageja raamatupidamise dokumente rohkem alles ning toimikus olevad ei

tõenda hageja huvides raha kasutamist, on tuvastatud, et kostja on juhatuse liikmeks olemise

ajal rikkunud raamatupidamise kohustust (ÄS § 187 lg 1 ja § 183).

Kuivõrd hageja on pangakonto väljavõttega tõendanud, et tema pangakontolt on välja võetud

sularaha 34 060 eurot ajal, mil kostja oli juhatuse liige ning kostja ei ole enda raamatupidamise

kohustuse rikkumise tõttu suutnud tõendada, et raha oleks kasutatud hageja huvides, on

hagejale selle tulemusel tekkinud kahju 34 060 eurot. Samuti ei ole kostja kordagi väitnud, et

Spotify’le ja Fasters’ile tasutud kokku 39,84 eurot, oleks olnud hageja huvides. Järelikult ei ole

vaidlust, et nimetatud summa võrra on hageja kandnud kahju. Hageja aga ei ole tõendanud, et

talle oleks tekkinud kahju nn kassajäägi puudumise tõttu 9383 eurot. Üksnes majandusaasta

aruanne ei ole piisav tõendamaks hagejale tekitatud kahju või põhjuslikku seost kostja

rikkumisega.

Maakohus nõustus hagejaga, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine ning hagejale

34 099,84 euro (34 060 + 39,84) ulatuses kahju tekkimine on omavahel põhjuslikus seoses

(VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui kostja ei oleks juhatuse liikme kohustusi rikkunud, ei oleks hageja

praegu olukorras, kus tal on 34 099,84 euro ulatuses kahju. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 34 099,84 eurot.

Esmalt väitis kostja vastuseks hagile, et tal on saamata juhatuse liikme tasu 500 eurot kuus ja

seejärel esitas kostja täpsustatud vastuhagi, milles nõudis juhatuse liikme lepingu p 4.1 alusel

juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus perioodi 10.11.2017 kuni 09.11.2018 eest tasu kokku

14 440 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et juhatuse liikme lepingu p 4.1 tõendab, et

juhatuse liikme leping oleks sõlmitud tegelikult 2017. a novembris. Kuivõrd kostja oli alates

10.11.2017 ainuosanik ja juhatuse liige, siis järelikult ei olnud kostjal enne nimetatud kuupäeva

hageja esindusõigust ei osanikuna ega juhatuse liikmena, mistõttu on 01.06.2017 juhatuse

liikme leping tehtud esindusõiguseta. Kostja ei ole väitnud, et oleks tehingu (hageja endise

osaniku ja juhatuse liikmena) heaks kiitnud. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja on juhatuse

liikme lepingu heaks kiitnud sellega, et taotleb selle alusel tasu maksmist, siis ei ole kostja

tõendanud, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks

mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.

Vaidlust ei ole, et seni ei ole juhatuse liikme lepingu alusel kostjale tasu makstud. Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus on olnud mõistlik ja

kooskõlas hageja majandusliku seisundi ja juhatuse liikme poolt tehtud tööga. Kostja väited

tasu suuruse ja lepingu sõlmimise aja osas on olnud pidevalt muutumises. Maakohtu hinnangul

ei ole ka tõendatud kostja väide, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi laitmatult.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei ole hageja

oma väiteid juhatuse liikme lepingu võltsituse kohta põhistanud (TsMS § 277 lg 1). Kuivõrd

kostja ei ole juhatuse liikme lepingut tagantjärgi heaks kiitnud ega ole tõendanud juhatuse

liikme tasu vastavust ühingu majandusliku olukorraga, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata

ülejäänuid hageja vastuväiteid juhatuse liikme lepingu osas.

Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt ca 78% ulatuses, jäid põhihagiga seotud

menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ning 22% hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata

jätmise tõttu jäid vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt kuulub

hageja menetluskulude katteks välja mõistmisele 3248,40 eurot ning hagejalt kostja

menetluskulude katteks väljamõistmisele 79,20 eurot. Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1

alusel hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. S. Kulik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsuse

tühistamist osas, millega rahuldati Kimo Fassade OÜ hagi summas 34 099,84 eurot ja osas,

millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3,

4, 5, 6, 7, 8, 9,10) ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja kostja vastuhagi

rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei arvestanud maakohus põhjendamatult kostja esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg 1).

Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et 01.03.2019 sõlmis hageja Kimo Kapital OÜ-ga

laenulepingu. Sõlmitud laenulepingute alusel sai hageja laenu, esitades Kimo Kapital OÜ-le ja

Kimo Projekt OÜ-le arved, mille alusel hagejale laenu anti. Vaidlust ei saa olla, et Kimo Kapital

OÜ-lt sai hageja laenu kokku 44 052 eurot, millest tasus Kimo Kapital OÜ pearaamatu järgi

sularahas tagasi 16 387 eurot ja lisaks sai ka Kimo Projekt OÜ-lt laenu 11 716 eurot ja tagasi

tasuti sularahas 11 716 eurot. Üheselt on tuvastatav, et ülekanded on seotud ainult

laenulepingutega. Maakohus ei arvestanud Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatute

väljavõtetega, millest tuleneb tagastati laenu summas 16 387 eurot ja 11 716 eurot;

2) võlgneb hageja maakohtu põhjendustest lähtuvalt (maakohtu otsuse p 29) Kimo Projekt

OÜ-le 11 716 eurot ja Kimo Kapital OÜ-le 44 052 eurot, mis on vastuolus Kimo Kapital OÜ

ja Kimo Projekt OÜ pearaamatute andmetega, mis võib probleemiks olla hagejalt võlgnevuse

nõudmisel Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ poolt ja võlgnevuse jäägi kindlakstegemisel.

Arusaamatuste ja segaduse vältimiseks ning õigusrahu nimel on oluline vea parandamine;

3) esitas kostja üürilepingu ja kaks üürileandja poolt allkirjastatud sissetuleku orderit 12 840

euro tasumise kohta. Maakohus oleks pidanud kohtule esitatud tõenditega arvestama;

4) tasus kostja 10.05.2019 töötajale (Serhii Diachenko) MTA-s deklareeritud töötasu 650 eurot

(bruto 825,71 eurot) ja 10.06.2019 450 eurot (bruto 571,65 eurot);

5) on maakohus asunud ekslikule seisukohale, et juhatuse liikme leping on tühine. Maakohus

ei arvestanud hageja selgitustega, et tegelik lepingu sõlmimise päev oli 10.11.2017. Juhatuse

liikme tasu tuleb arvestada alates 10.11.2017. Juhul, kui eeldada lepingu sõlmimist juunis, siis

leping oli igal juhul kostja poolt heaks kiidetud, sest tema asus juhatuse liikme kohustusi täitma.

Kuna juhatuse liikme leping on kehtiv, tuleb hagejale maksta tasu igakuiselt 1200 eurot.

maakohus tugines lepingu punktile 4.1 valikuliselt. Alates 15.09.2020 muutus nõue

sissenõutavaks;

6) on juhatuse liikme tasu põhjendatud alates lepingu sõlmimisest kostja osa võõrandamiseni.

Kimo Fassade OÜ-l puudusid pretensioonid seoses laitmatu juhatuse liikme kohustuste

täitmisega. Juhatuse liikme kohustuste täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.

7. Kimo Fassade OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) taotleb hageja, et ringkonnakohus väidetavalt hageja ja Kimo Kapital OÜ vahel 01.03.2019

sõlmitud laenulepingut tõendina ei arvestaks. Tõendamata on hagejale laenu üleandmine ja

hagejal ei olnud jooksvate kulutuste kandmiseks laenu vaja, nõue ei ole muutunud

sissenõutavaks ning tegelikult ei olnud Kimo Kapital OÜ-l rahalisi vahendeid väidetava 50 000

euro laenu andmiseks;

2) taotleb hageja, et kohus väidetavalt hageja ja Kimo Projekt OÜ vahel 01.07.2018 sõlmitud

laenulepingut tõendina ei arvestaks. Laenu üleandmine on tõendamata, jooksvate kulutuste

katteks hageja laenu ei vajanud, nõue pole muutunud sissenõutavaks, Kimo Projekti OÜ 2018.

a majandusaasta aruandest ei nähtu laenu 50 000 euro andmine, ja hageja aruandest ei nähtu

vastavaid kohustusi. Samuti on Kimo Projekt OÜ 2018. majandusaasta aruande hindamisel

oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et ka nimetatud äriühingul on oma juhatuse liikme ehk

kostja vastu nõue vähemalt 63 459 eurot;

3) ei ole kostja selgitanud ega põhistanud, miks oleks hagejal olnud vaja 2019. aastal väidetavalt

laenu saada, ning hageja hinnangul on laenulepingud võltsitud, siis ei vasta ka 2019. aastal

väidetavalt koostatud arved tegelikkusele;

4) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja väited laenulepingute võltsituse kohta ei

ole piisavalt põhistatud;

5) on kostja väited väidetavast laenulepingust tuleneva laenu saamise, arvete esitamise,

ülekannetega seoses ilmselgelt alusetud ja tõendamata;

6) ei nõustu hageja maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju nn

kassajäägi puudumise tõttu 9383 eurot. Kostja ei ole esitanud vastavaid raamatupidamise

dokumente;

7) nõustub hageja maakohtu põhjendustega üürilepingu, töötasu maksmise ja juhatuse liikme

lepingu kohta. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme leping on võltsitud, mida kinnitavad ka

kostja eluliselt mitte usutavad selgitused. Tegemist ei ole ka usaldusväärse tõendiga. Juhul, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et väidetav juhatuse liikme leping ei ole võltsitud, siis on see

leping tühine, kuna see on muuhulgas vastuolus heade kommetega. Isegi, kui väidetav juhatuse

liikme leping peaks olema kehtiv, puudub kostjal õigus nõuda tasu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Praeguses asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei

vaidlusta ta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja nõude 9383 euro osas

rahuldamata.

Seega nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei

kontrolli.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud kahjuhüvitise 34 099,84 eurot suuruse osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 2)

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 32 999,84 eurot.

Seoses kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse osalise tühistamisega tuleb tühistada

maakohtu otsus ka osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt

34 099,84 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse,

millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt 32 999,84 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eelnevast tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus hagiga seotud menetluskulude jaotuse ja

pooltelt menetluskulude väljamõistmises osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5, 7, 8, 9 ja

10). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagiga seotud menetluskulud

maakohtus 76% ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista menetluskulude katteks 3188,80 eurot, hagejalt kostja kasuks 86,40 eurot

ning tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks 3102,40 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludelt

3102,40 eurot.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud Serhii Diachenkole

sularahas töötasu maksmist 2019. a mais 650 eurot ja 2019. a juunis 450 eurot.

Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu.

Kassa väljamineku orderid nr 2 10.05.2019 ja nr 3 10.06.2019 (I kd, tl 112-113) tõendavad, et

Serhii Diachenkole on välja makstud 2019. a aprilli töötasu 650 eurot ja 2019. a mai töötasu

450 eurot. Maksu- ja Tolliameti 25.07.2019 tõendi (II kd, tl 142) kohaselt on hageja maksnud

Serhii Diachenkole töötasu 2019. a mais brutosummana 825,71 eurot ja 2019. a juunis

brutosummana 571,65 eurot. Samast tõendist nähtub, et 2019. a mai töötasust on kinni peetud

tulumaks 162,50 eurot ja töötuskindlustusmakse 13,21 eurot ning 2019. a juuni töötasust on

kinni peetud tulumaks 112,50 eurot ja töötuskindlustusmakse 9,15 eurot. Arvestades

kinnipeetud tulumaksude ja töötuskindlustusmaksete summasid, moodustab Serhii Diachenko

netotöötasu Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel 2019. a mais 650 eurot ja 2019. a juunis 450

eurot. Seega on hageja kassa väljamineku orderid ning Maksu- ja Tolliameti tõend omavahel

kooskõlas ning maakohtu vastupidine põhjendus on seetõttu ekslik. Seda, et Maksu- ja

Tolliametis deklareeritud töötasu maksmine ei ole käsitletav hageja huvides tegutsemisena, ei

ole kostja väitnud. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole tuginenud ka sellele, et Serhii

Diachenkole oleks hageja vaadeldaval perioodil maksnud töötasu lisaks pangaülekandega.

Puudub mõistlik põhjendus, miks pidi kostja deklareerima Maksu- ja Tolliametis Serhii

Diachenkole makstud töötasu, kui ta tegelikult nimetatud isikule töötasu ei maksnud.

Ülaltoodu kinnitab, et kostja on tõendanud pangakontolt sularahana väljavõetud 1100 euro

kasutamise hageja huvides ning seega puudub alus 1100 euro ulatuses hageja kahjunõuet

rahuldada.

Maakohtu otsus tuleb nimetatud ulatuses hagi rahuldamise ulatuse osas tühistada.

Seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitist vähendada 1100 euro võrra ning kostjalt

kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 32 999,84 eurot (34 099,84-1100).

11. Ülejäänud osas (s.o hagi rahuldamises 32 999,84 euro ulatuses) on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning

TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse suuremas osas tühistamiseks. Maakohus on andnud

hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme

ning põhjendatult rahuldanud hagi 32 999,84 euro ulatuses ja jätnud vastuhagi rahuldamata.

12. Hageja nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutab juhatuse

liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS

§ 187 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude

maksmapanekuks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende

rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda

võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Maakohus on õigesti tuvastanud ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eeldused, jaganud õigesti

tõendamiskoormise ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides.

Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on põhjendamatud.

Hageja on heitnud kostjale eelkõige ette ÄS §-s 183 ettenähtud raamatupidamise korraldamise

kohustuse rikkumist. Nimetatud rikkumise on maakohus kostja tegevuses õigesti tuvastanud.

13. Kostja oma vastuväidetes hagile tuginenud muu hulgas sellele, et hageja pangakontolt

väljavõetud sularaha kulutas ta laenu tagasimaksmiseks Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt

OÜ-le, milliste äriühingutega olid hagejal sõlmitud laenulepingud (I kd, tl 90-91). Puudub

vaidlus, et nii laenuandjat kui laenusaajat esindas lepingute sõlmimisel juhatuse liikmena

kostja.

Maakohus tuvastas hageja pangakontode väljavõtete alusel, et hageja sai Kimo Kapital OÜ-lt

laenu 44 052 eurot ja Kimo Projekt OÜ-lt 11 716 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta maksis

sularahas Kimo Kapital OÜ-le tagasi saadud laenu 16 387 eurot ja Kimo Projekt OÜ-le

sularahas tagasi 11 716 eurot, s.o kokku 28 103 eurot.

Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kostja väited laenu sularahas tagasimaksmise kohta

ei ole tõendatud ning kostja sellekohased väited on vastuolus ÄS §-s 183 sätestatud juhatuse

liikme poolt raamatupidamise korrapärase korraldamise kohustusega (RPS § 4 p-d 2 ja 5, § 6,

§ 7). Asjas puuduvad mistahes raamatupidamise algdokumendid, mis kinnitaksid laenu

sularahas tagasimaksmist Kimo Projekt OÜ-le ja Kimo Kapital OÜ-le ning Kimo Projekt OÜ

ja Kimo Kapital OÜ poolt saadud laenusummade arvele võtmist. Riigikohus on mitmetes

lahendites rõhutanud (vt näiteks 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16; 17.10.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 12), et kui juhatuse liige jätab nõuetekohaselt

raamatupidamisdokumendid vormistamata (tehingut dokumenteerimata), siis rikub ta seadusest

tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Samuti on raamatupidamise korraldamise

kohustuse rikkumisega tegemist juhul, kui juhatuse liige jätab osa äriühingu sularahakäibest

raamatupidamises kajastamata.

Maakohus on TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides andnud hinnangu kostja poolt

menetluse käigus esitatud Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatu väljavõtetele

(I kd, tl 65, 67) ning asunud õigele seisukohale, et nimetatud väljavõtted ei tõenda kostja poolt

Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le sularahas laenu tagasimaksmist kokku summas

28 103 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik teha kindlaks nimetatud väljavõtete

seost Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatutega. Muu hulgas puuduvad

raamatupidamise algdokumendid (kassa sissetuleku orderid) kostja poolt sularaha sissemaksete

kohta.

14. Maakohus on hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides kostja esitatud

tootmishoone üürilepingut OOO-ga Pskov Stroi (I kd, tl 70-72, tõlge tl 93-97) ning OOO Pskov

Stroi kassa sissetuleku ordereid (I kd, tl 114-116, tõlge tl 98-100) ning jõudnud põhjendatud

järeldusele, et kostja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist OOO-ga Pskov Stroi. Seetõttu on

paljasõnaline kostja väide, et ta on kulutanud sularaha 12 840 eurot üürimaksete tasumiseks

väidetavale üürileandjale, st teinud kulutusi osaühingu huvides.

Maakohus on põhjendatult tuvastanud ka selle, et kostja kulutused Spotify´le ja Fasters´le kokku

summas 39,84 eurot ei ole osaühingu huvides tehtud kulutused. Nimetatud maakohtu

seisukohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud.

15. Kostja vastuhagi põhjendamiseks esitatud väited ja tõend (juhatuse liikme leping) on

vastuolulised ja ebausutavad. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma

õigust juhatuse liikme tasule summas 14 400 eurot ja seda vastavalt TsMS § 442 lg-s 8

ettenähtud nõuetele põhjendanud.

Vastuses hagile 14.04.2020 (I kd, tl 61-63) väitis kostja, et tal on saamata juhatuse liikme tasu

500 eurot kuus perioodi 2018. a aprill kuni 2019. a detsember kokku summas 10 500 eurot.

Osanike vastavale otsusele ega juhatuse liikme lepingule kostja ei tuginenud.

21.08.2020 (I kd, tl 104-105) esitas kostja maakohtule täiendava seisukoha ja lisas sellele

01.06.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepingu. Tuginedes juhatuse liikme lepingu p-le 4.1,

kinnitas kostja, et juhatuse liikme tasu on tegelikult 1200 eurot kuus.

Pärast hageja vastuväidet esitas kostja 14.09.2020 vastuhagi (I kd, tl 193-195), milles kinnitas,

et kuna ta oli hageja ainuosanik ja juhatuse liige alates 10.11.2017, siis on juhatuse liikme leping

sõlmitud tegelikult 2017. a novembris ja ta nõuab juhatuse liikme tasu perioodi 10.11.2017 kuni

09.11.2018 eest kokku 14 400 eurot.

Peale selle nähtub asja materjalidest, et juhatuse liikme lepingu sõlmimisel kostjaga

(S. Kulikuga) esindas hagejat selle osanik S. Kulik, nimetatud lepingut ei olnud kantud Maksu-

ja Tolliameti töötamise registrisse. Samuti ei ole kostja esitanud mõistlikku põhjendust, miks

talle varasemalt väidetavat juhatuse liikme tasu välja ei makstud.

Ringkonnakohtu arvates kinnitavad eelmärgitud asjaolud piisavalt kostja vastuhagi

tõendamatust.

16. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

sarnaselt maakohtuga 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad riigilõivust 1100 eurot ja õigusabikulust 2

tunni eest 240 eurot, kokku 1340 eurot.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad õigusabikuludest. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebuse vastuse

koostamisega 937,20 eurot (7,1 tundi a´ 110 eurot tund + käibemaks) ning seoses

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega 198 eurot (1,5 tundi a´ 110

eurot + käibemaks), kokku 1135,20 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud kokku 8,6 ulatuses ei ole põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kostja on kulutanud õigusabile apellatsioonkaebuse

koostamise eest 2 tundi ning ainuüksi sellest lähtudes ei saa hageja õigusabikulu

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest olla üle kolme korra ajamahukam. Lisaks nähtub

apellatsioonkaebuse vastusest, et selles on tsiteeritud suures osas maakohtu seisukohti. Eelnevat

arvestades

on

ringkonnakohtu

arvates

hageja

põhjendatud

ja

vajalik

ajakulu

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest kokku 3 tundi. Hageja ajakulu seoses

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega on põhjendatud kokku 1

tunni ulatuses summas 110 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu kokku

4 tunni eest summas 528 eurot (4x110x1,2).

Hageja menetluskuludest 528 eurot peab 76% hüvitama kostja, s.o ca 401 eurot. Kostja

menetluskuludest 1340 eurot peab hageja hüvitama 24%, s.o ca 322 eurot. TsMS § 445 lg 1

alusel kuuluvad vastastikused nõuded tasaarvestamisele ning selle tulemusena tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 79 eurot (401-322).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja