2-21-20355/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-20355

Tsiviilasi

Lembit Siku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lembit Siku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Lembit Sikk (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja: kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lembit Siku määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2022. a

määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule

Lembit

Siku

avalduse

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Lembit Sikk (avaldaja, võlgnik) esitas 30. detsembril 2021 maakohtule avalduse kohtutäitur

Rita Lohu vastu, milles taotles täiteasjade nr 191/2009/548, nr 191/2009/1035, nr

191/2007/1008, nr 191/2011/483, nr 191/2012/423, nr 191/2006/1768 ja nr 191/2001/2364

liitmist. Avalduse kohaselt on kohtutäitur lõpetanud viidatud täiteasjades põhinõuete täitmise

seoses aegumisega ning nõuab täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasusid. Avaldaja

hinnangul pidi aga kohtutäitur kustutama kõiki nõudeid 1. märtsil 2021. a tulenevalt Tartu

Maakohtu 11. novembri 2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-20-8600. Koos avaldusega esitas

avaldaja menetlusabi taotluse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 13. jaanuari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis

menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et hagiavaldusena pealkirjastatud avaldaja dokumendi puhul on sisuliselt

tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, mis on esitatud puudustega, kuid puudusi ei

ole otstarbekas kõrvaldada, sest kaebuse esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada.

Maakohus leidis, avalduse sisu hinnates, et tegemist võib olla avaldusega täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduses on esitatud taotlused 7 täiteasja osas.

Täiteasju ei saa liita.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse

lahendamine hagita menetlus. 1. aprillil 2021 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt saab alates 1. aprillist 2021 aegumise

kohaldamiseks esitada avalduse ka kohtutäiturile. Selline võimalus on võlgniku jaoks kiirem ja

soodsam, sest avalduse esitamisel tuleb tasuda kohtutäiturile tasu 18 eurot (15 eurot +

käibemaks) iga täiteasja kohta. Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud

vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg on möödunud, edastab

kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle

täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.

Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb

täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab

menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest. Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on

võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega hagita menetluses kohtusse.

Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele.

TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu. TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on

avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule

avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri

või kohtu poole pöördumise vahel nähtub nii viidatud sätete sõnastusest kui ka täitemenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7). Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel

vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva

nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud

kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest

on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Kohtutäituri tasu kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev

täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise

kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on

VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011. a tekkinud

aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille

jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu

16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Muust täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega.

Avaldaja poolt esitatud kaebus (pealkirjastatuna hagiavaldus) ei ole käesoleval juhul kohane

õiguskaitsevahend. Avaldajal on võimalus esitada avaldused nõude täitmise aegumise tõttu

täitemenetluste lõpetamiseks. Ka nähtuvalt avaldaja kirjavahetusest kohtutäituriga on

kohtutäitur selgitanud avaldajale eelpool nimetatud menetluse käiku.

Kohtutäiturile avalduste esitamine nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluste lõpetamiseks

on võlgniku jaoks kiireim ja soodsaim võimalus, see kehtib ka kohtutäituri tasu otsuste osas.

Seoses eeltooduga keeldus maakohus avaldaja kaebust (pealkirjastatuna hagiavaldus)

kohtutäituri tegevusele menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus keeldus hagiavalduse menetlusse

võtmisest, jättis kohus menetlusabi taotluse läbivaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti saanud aru avaldaja avaldusest.

Vaidlusalused riiginõuded on ammu kustutatud seoses aegumisega. KTS §-st 413 tulenevalt

puudub kustutatud trahvidelt õigus nõuda kohtutäituri tasu. Nende nõuetega on tegemist ühe

nõudega ja maksta tuleks 18 eurot, kuid täitur nõuab 126 eurot. Avaldaja palus nõuded liita,

tegemist on ühe täituri tasu ja alustamise tasu nõudega. Kohtutäitur pidi kustutama kõik nõuded

avaldaja vastu 1. märtsil 2021 tulenevalt Tartu maakohtu 11. novembri 2020. a otsusest

tsiviilasjas nr 2-20-8600 kuid ei ole seda teinud siiani. Avaldaja taotles ka menetlusabi

määruskaebuse esitamisel.

4. Maakohus jättis 20. jaanuari 2022. a määrusega avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata,

määruskaebuse käiguta ning kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 15 eurot.

Avaldaja tasus riigilõivu 15 eurot 24. jaanuaril 2022.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle ringkonnakohtule

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse.

6. Maakohus leidis, et avaldaja hagiavaldusena pealkirjastatud dokumendi puhul on sisuliselt

tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Hinnates avalduse sisu asus maakohus aga

seisukohale, et tegemist võib olla avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et avaldaja 30. detsembri 2021. a dokumendist ei nähtu, et see

oleks pealkirjastatud hagiavaldusena, nagu leidis maakohus. Dokumendi faili nimetus on küll

„SARNASTE MENETLUSTE LIITMISE AGI“, kuid dokumendis eneses pealkirja ei ole.

Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud menetlusosalise

poolt kasutatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida nõue sõltumata

menetlusosalise taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (Riigikohtu 9. märtsi

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). See põhimõte kohaldub ka hagita menetluses

(TsMS § 477 lg 1).

Olukorras, kus maakohus leidis, et avalduse sisu poolest on tegemist hoopis avaldusega

täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, tulnuks maakohtul vajadusel lasta

avaldajal oma nõuet täpsustada. Maakohus oleks võinud jätta avalduse käiguta TsMS § 3401 lg

1 alusel ning anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning avalduse täpsustamiseks.

Maakohus aga keeldus avalduse menetlusse võtmisest leides, et tegemist ei ole kohase

õiguskaitsevahendiga.

7. Avaldaja hinnangul tuli kohtutäituril kõik avaldaja vastu olevates täitemenetlustes olevad

täituri tasu nõuded liita ühte menetlusse ning avaldaja on sellise avaldusega täituri poole ka

pöördunud.

Seadus ei näe täitemenetluste liitmise võimalusi. Kui täitemenetlus lõpetatakse põhinõude

täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude

täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi

alusel. Kohtutäitur jätkab oma tasude sissenõudmist samas täiteasjas ega tohi alustada uut

täitemenetlust.

8. Avaldaja hinnangul ei ole täituril õigus nõuda oma tasu. Avaldaja eesmärk on, et täitur

lõpetaks oma tasu sissenõudmise, kuna need nõuded on aegunud. Kohtutäitur selgitas

põhjendatult avaldajale, et sel juhul tuleb esitada avaldus täitmise aegumise tõttu menetluse

lõpetamiseks ning et mitme asja aegunuks tunnistamise eest tuleb maksta riigilõiv eraldi

TMS § 481 lg 2 teise lause alusel (tl 2 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avalduse sisu hinnates on tegemist

avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kuigi avaldaja

määruskaebuse kohaselt soovis ta esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja avaldust käsitleda kaebusena kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ka seetõttu, et ei ole järgitud selleks ettenähtud kohtuvälist vaidlustamise korda

(TMS § 218 lg 1 teine lause).

Kuivõrd avalduse sisust tuleneb üheselt selgelt, et avaldaja nõudeks on, et täitur lõpetaks

vaidlusalustes täiteasjades oma tasu sissenõudmise, siis avaldaja avalduse kaebusena

kohtutäituri otsuse peale käsitlemist välistab ka TMS § 501 lg 5, mille kohaselt täitemenetluse

lõpetamata jätmisel täituri poolt ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217

lg 1 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et igas täiteasjas koostatud täituri tasu otsus on iseseisev otsus ning

sellele kohalduvad iseseisvad aegumise tähtajad. Seega ei saa erinevaid täituri tasu otsuseid

aegumise mõttes käsitleda koos.

9. Maakohus leidis õigesti, et võlgnikul on võimalik esitada avaldus kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu (TMS § 481 alusel), kui jõustunud kohtulahendist

või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

TsÜS §-s 157 nimetatud tähtaeg ning kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja

ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole tegemist

kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikule alternatiivse ja lihtsama võimaluse

loomisega. Võlgnikul on valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse (TMS § 2231 alusel) või

esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 481 alusel). Seega ei saa kohus keelduda avalduse

menetlusse võtmisest põhjusel, et võlgnik ei pöördu avaldusega ennekõike täituri enda poole.

Eespoolöeldu alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule avalduse

menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Kui maakohus asja menetlusse võtmise otsustamisel

leiab, et avaldus on esitatud puudustega, on kohtul võimalik jätta avaldus käiguta ja määrata

avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

10. Kuivõrd maakohus käsitles ekslikult avaldaja avaldust kaebusena kohtutäituri tegevuse

peale, on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem (RLS § 59 lg 101). TsMS § 147 lg 3

esimese lause kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust

vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses.

11. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke