4-10-3025/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2010.a. Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-3025 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi G.L-i, isikukood xxx, elukoht xxxxxx x

xxxx xxxx, töökoht xxxx xx, kaebus Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 03.09.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 102200992163773 peale.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 3, 132 p 1 kohus o t s u s t a s :

Jätta Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 03.09.2010.a. kiirmenetluse otsus nr 102200992163773 muutmata.

G.L-i kaebus jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

2 (3)

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 03.09.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 102200992163773 Liiklusseaduse § 74 karistati G.L-i 35 alusel selle eest, et ta 03.septembril 2010.a. kella 23:16 ajal Võru linnas Kreutzwaldi tänaval liikudes Vabaduse tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, mille

tehnoseisund ei vastanud nõuetele. Tehnovarustusest puudusid tõkiskingad, sõiduki numbrituli ei

põlenud, millega G.L rikkus Liikluseeskirja § 219 nõudeid, 10 trahviühiku suuruse s.o. 420 kroonise rahatrahviga.

Menetlusaluse isiku kaebuse sisu

G.L esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse esitaja märgib, et tema

poolt juhitud mootorsõiduk xxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx , mille tehnoseisund ei

vastanud inspektori arvates nõuetele, omanik on D. A. . Kaebuse esitaja märgib, et enne sõidu

alustamist veendus ta, et tuled on töökorras ja omanik kinnitas, et tema autol on vajalik

turvavarustus olemas, seega ei hakanud ise üle kontrollima. Menetlusalune isik palub kohtul väärteootsuse üle vaadata. Kaebaja soovib kirjalikku menetlust, kaitsjat ei soovi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohus märgib, et kuigi juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 115, 118 lg 1 tuleks jätta

G.L-i kaebus käiguta seoses sellega, et kaebuses ei ole järgitud V™S § 115 lg 1 p 7

sätestatut ega märgitud, millises osas kohtuvälise menetleja otsus vaidlustatakse, võtab kohus

kaebuse kiirema lahendamise eesmärgil kaebuse menetlusse, võttes seisukoha nii G.L-i poolt väärteo toimepanemise kui tema karistamise kohta kohtuvälise menetleja poolt.

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule leiab kohtuväline menetleja, et

G.L-i kaebus ei ole põhjendatud. Liikluseeskirja § 219 ütleb, et liikluses kasutatava

mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Teedeja Sideministeeriumi 18.05.2001.a. määruse nr 50 kood 108 ütleb, et autol ja haagisel peab olema 2 kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga. Liikluseeskirja § 68 lg 1 ütleb, et juht on kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki

korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Teel liikleva sõiduki tehnoseisundi ja varustuse eest vastutab sõiduki juht. Kohtuväline leiab, et otsuse tegemisel on igakülgselt arvestatud

tegu, mille menetlusalune isik on toime pannud ja karistus on määratud proportsioonis sellega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et G.L-i süü LE § 219 nõuete rikkumises, mille kohaselt liikluses

kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras

3 (3)

kehtestatud nõuetele, on tõendatud G.L-i poolt kohtuvälisele menetlejale 03.septembril 2010.a. antud ütlustega, mille kohaselt tema juhitud autol puuduvad tõkiskingad. Ta kiirendas autoga, et sõbrad ütlesid anna minna, ta tahtis sõpradele muljet avaldada. Numbrituli ka ei põlenud ( väärteotoimik lk 2).

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on G.L-i käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis sõidukit, mille numbrituli ei põlenud ja millel puudusid tõkiskingad, õigesti kvalifitseeritud

väärteona LS § 74 35

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741 -74 27 , 74 30 – 74

32 või 74 64 sätestatud

väärteokoosseis. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on G.L-i suhtes läbi viidud väärteomenetluses õigesti juhindunud LE § 68 lg-s l sätestatust, mille kohaselt juht on kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima selle tehnoseisundit teel olles. Asjaolu, et G.L ei olnud tema poolt juhitud sõiduki omanik, ei välista G.L-i süüd. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning

vastavalt LE § 219 on vastutus mootorsõiduki mittenõuetekohase tehnoseisundi ( millega on

hõlmatud ka numbritule mitte põlemine) ning varustuse korral pandud sõiduki juhile, kes

sõidukit liikluses kasutab, mitte selle omanikule Teedeja Sideministeeriumi 18.05.2001.a.

määruse nr 50 kood 108 ütleb, et autol ja haagisel peab olema 2 kasutamiskõlblikku, ratta

läbimõõdule vastavat tõkiskinga. G.L-i enda ütluste kohaselt tõkiskingad puudusid ning numbrituli ei põlenud.

Kohus suhtub kriitiliselt G.L-i kaebuses toodud väitesse, et enne sõidu alustamist ta

veendus, et tuled on töökorras. Olles politseipatrulli poolt 03.septembril 2010.a. peatatud, patrullpolitseiniku poolt ülekuulamisel ei ole G.L öelnud, et oleks tulesid enne sõidu alustamist kontrollinud.

Liiklusseaduse § 74 35 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 3000 krooni. G.L-i on karistatud 10 t rahviühiku suuruse s.o sanktsiooni 1/5 määras, kusjuures vastavalt KarS § 47 lg-s 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.L-i vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. G.L-i süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et G.L-i on nähtuvalt karistusregistri teatisest ( väärteotoimik lk 3-8) eelnevalt väärteokorras karistatud, ta omas väärteo toimepanemise ajal s.o 03.09.2010.a. kahte kehtivat karistust samalaadse s.o LS § 74 35 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Eeltoodust nähtub, et eelnev karistamine ei ole

mõjutanud G.L-i liikluses õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et

Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 03.09.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 102200992163773 G.L-ile määratud karistuse vähendamiseks puudub alus.

.

Kersti Vosman Kohtunik