1-10-13463/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2010.a. Võru Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-13463(10260102519)

Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Tõlk Kriminaalasi Nelli Tupp

N.J-i süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav

N.J , elukoht xxxx xxxx xxxxx xx xx – x,

isikukood xxx, EV kodanik, emakeel vene keel,

keskharidus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxx), kriminaalkorras karistatud:

09.04.2010a.Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 30 päeva katseaeg 18 kuud, juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuud;

Kaitsja advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus o t s u s t a s : süüdi tunnistada N.J KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2010.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) kuue vangistuse võrra ja mõista Vitali

2 (4) Lukjanovi liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata N.J

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada N.J üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama oma alalises elukohas aadressil xxxx xxxx xxxxx xx-x;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista N.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 276 (kakssada seitsekümmend kuus) krooni joobe tuvastamisega tekkinud kulu, 3262 (kolm tuhat kakssada

kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha ja 800 (kaheksasada) krooni määratud kaitsjale makstav tasu.

Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ N.J, kriminaalasja number, makse nimetus).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate

sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.J süüdistatakse selles, et tema 10.aprillil 2010a. kella 18.07 ajal juhtis xxxx

xxxxxx xxxxx xxxxxxx mootorsõidukit xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtu-ekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 160-T nähtub, et N.J-i verest leiti etanooli 2,98 mg/g (-/+ 0,07mg/g).

3 (4)

Antud teoga rikkus N.J Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani N.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.J-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 4 (nelja)-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2010a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) kuu vangistuse võrra, mõista N.J-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb

teostada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldus-osakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8

(kaheksaks) kuuks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai N.J kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja

prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et N.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluks N.J-ilt

sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi võtmise

maksumus 50 krooni ning 226 krooni Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti teostamise maksumus ( tl 5-7) s.o kokku 276 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 32 ) on 1116 krooni kriminaalasja kohtueelses menetluses ning määratud kaitsja Andres Veski taotlusest nähtuvalt kohtumenetluses on 300 krooni, kokku 1416 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele

ning kuuluks väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest N.J pani toime teise astme kuriteo.

Seega tuleks N.J-ilt sisse nõuda kriminaalmenetluse kulude katteks kokku 8217

krooni.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et N.J-i ainsaks sissetulekuks on 2300

krooni suurune töövõimetuspension, millest kohtutäitur peab igakuuliselt kinni eelmise

kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja

mõistab riigi kasuks välja poole sundrahast , joobe tuvastamisega tekkinud kulu

ja osaliselt määratud kaitsjale makstava tasu.

Kersti Vosman Kohtunik

4 (4)