2-21-134711/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.aprill 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-134711

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi O. I. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 995 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS

ÜHISTEENUSED

(registrikood

11052490; asukoht Endla 15, 10122 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Diana

Allik

e-post

diana.allik@yhisteenused.ee

Kostja O. I. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov, e-post:

abioigus@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada osaliselt AS ÜHISTEENUSED hagi O. I. vastu.

2)

Mõista O. I.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja 765 eurot.

3)

Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda O. I.

menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda.

4)

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

5)

Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi Ühisteenused või hageja) on parkimisteenust osutav

ettevõte. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sõidukite numbrimärgiga xxxx ja xxxx parkimisel

parkimistingimuste rikkumise tõttu 24 leppetrahvi:

1) 10.02.2019 10:21:00 leppetrahv nr 0236008474 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot;

2) 20.02.2019 23:31:39 leppetrahv nr 0263000170 Vormsi tn 10 parklas, summa 40 eurot;

3) 20.03.2019 01:13:18 leppetrahv nr 0263000465 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

4) 18.04.2019 07:08:00 leppetrahv nr 0204021570 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

5) 14.05.2019 05:32:34 leppetrahv nr 0263000956 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

6) 31.05.2019 00:56:15 leppetrahv nr 0263001290 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

7) 01.06.2019 03:33:41 leppetrahv nr 0263001309 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

8) 03.06.2019 06:32:27 leppetrahv nr 0204022633 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot.

9) 12.06.2019 02:17:19 leppetrahv nr 0263001364 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

10) 21.06.2019 06:34:30 leppetrahv nr 0204023071 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

11) 12.07.2019 06:42:19 leppetrahv nr 0204023448 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

12) 24.07.2019 06:58:15 leppetrahv nr 0204023728 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

13) 24.07.2019 06:58:15 leppetrahv nr 0204023955 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

14) 07.08.2019 05:22:49 leppetrahv nr 1003000324 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

15) 09.09.2019 06:48:50 leppetrahv nr 0204024647 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

16) 22.10.2019 01:47:14 leppetrahv nr 0254006045 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

17) 25.10.2019 06:30:26 leppetrahv nr 0204026260 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

18) 28.10.2019 02:45:21 leppetrahv nr 0254006132 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

19) 01.11.2019 06:52:57 leppetrahv nr 0204026456 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

20) 11.11.2019 01:32:49 leppetrahv nr 0254006414 Vormsi tn 10 parkla summas 40 eurot

21) 10.12.2019 00:07:22 leppetrahv nr 0254006974 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

22) 16.12.2019 23:42:08 leppetrahv nr 0254007138 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

23) 08.01.2020 20:41:36 leppetrahv nr 1005001447 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

24) 10.01.2020 01:20:06 leppetrahv nr 0263002378 Vormsi tn 10 parklas summa 40 eurot

Transpordiametist (endine Maanteeamet) saadud andmete kohaselt oli sõiduki numbrimärgiga

xxxx ja numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja kostja. Hagejal on õigus eeldada, et

sõiduki omanik/vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

Iga hageja poolt opereeritavas parklas on paigaldatud infotahvel parkimistingimustega. Hageja

poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki

või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus

lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas 57 eurot.

Ühisteenuste parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks.

Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele panemise

näol. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 960 eurot on jäetud

tähtaegselt tasumata.

Ühisteenused taotlesid tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p-st 1 sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 30 eurot. Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud

inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on Ühisteenused tuvastanud

liiklusregistrist

sõiduki

omaniku/vastutava

kasutaja,

mille

järel

jätkas

sissenõudmismenetlusega Ühisteenused. Kuna leppetrahvid on jäetud tähtaegselt tasumata on

peale Transpordiametist andmete saamist koostatud ja edastatud kostjale meeldetuletuskirjad.

Transpordiametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 5 eurot, et

saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 965 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 113² lg 2

p 1 alusel summas 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et:

• hagejal puudus õigus parkimistingimuste kehtestamiseks, sest hageja ei ole Vormsi 10

ja Vormsi 16 ala omanik ega valdaja. Sellest tulenevalt puudus hagejal õigus ka

parkimislepingu sõlmimiseks.

• Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2), sest

hagiavaldusele lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Fotodelt

nähtub, et sõidukite kojamehe vahele on pandud mingid valged paberilehed, millelt ei

ole näha, mis nendele trükitud on. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja on teatanud

kostjale leppetrahvinõuetest mõistliku aja järgi VÕS § 159 lg 2 järgi, sest kostja sai

leppetrahvinõuded kätte alles hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud

leppetrahvide nõudeõiguse.

• hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused sõidukid olid pargitud alal P530.

• leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur, võib see olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg

3 p 5 järgi. Kuna kostja on Xxxx elanik ja valdaja, on see aluseks leppetrahvinõude

vähendamiseks, mis ei peaks olema suurem kui neli (4) alampalga minimaalset

tunnitasu suurust.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste

rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS

§ 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping

on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS

§ 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli õigus parkimiskontrolli teostada ja parkimislepinguid

sõlmida, kas sõiduk oli pargitud vaidlusalusele parkimisalale, kas hageja on leppetrahvi

nõudmise õiguse kaotanud või mitte.

5. Hageja

on

välja

toonud,

et

esitas

leppetrahvinõuded

sõiduki

sõidukite

registreerimisnumbritega xxxx ja xxxx parkimistingimuste rikkumise eest ajavahemikul

10.02.2019 kuni 10.01.2020. Hageja on esitanud leppetrahvinõuded (dtl 177 - 223) ja fotod

hageja opereeritavast Vormsi 16b parkimisalast (dtl 226, 347, 348), millest nähtuvalt sõidukid

riikliku registreerimisnumbriga xxxx ja xxxx olid pargitud nimetatud parkimisalale. Hageja on

tõendanud kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte (dtl 226), fotodega parkimist

keelava mõjuala parkimist keelavast märgist ja selle alla paigaldatud tahvlitest (dtl 347, 348),

17.01.2018 Vormsi 10 KÜ ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1984 (dtl 354

– 357) ning Tallinna linna ja Vormsi 10 KÜ 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepinguga (dtl 360 – 363), et hagejal oli õigus Vormis 16b, Tallinn alal

parkimiskontrolli teostada ja nimetatud alal parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav

dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7. Kohus ei nõustu kostjaga, et KÜ-l puudus

õigus parkimisõiguse kontrolli teenuse tellimiseks hagejalt, sest Tallinna linnaga sõlmitud

lepingu järgi ei tohtinud Vormsi 10 KÜ anda lepingu esemele seatavast isiklikust

kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele ja

isikliku kasutusõiguse sisuks oli KÜ õigus kasutada ja hooldada parendada kasutusõiguse eset.

Vormsi 10 KÜ ja hagejal vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid telliti

üksnes parkimise reeglite täitmise kontrolli teenust.

Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud, et sellele vaidlusalusele

alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas

parkimistingimuste p-ga 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja

VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites Vormsi 16b

asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks

nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-

2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata

jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg

1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

6. Hageja on esitanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks pildid,

mis on lisatud leppetrahvikviitungitele fotod (dtl 177 – 222). Kostja on 15.03.2022 seisukohas

asunud seisukohale, et kostja sõiduk ei olnud Vormsi 16a parkimisalale pargitud aegadel kui

väljastati järgmised leppetrahvikviitungid – 0263002378, 1005001447, 0254007138,

0254006974,

0254006045,

0204023955,

0204023728,

0204023071,

0263001364,

0204022633, 0263001309, 0263001290, 0204021570, 0263000465, 0263000170. Tutvudes

kostja poolt esile toodud leppetrahvikviitungitele lisatud piltidel ei ole võimalik tuvastada

fotodel jäädvustatud sõiduki parkimist hageja opereeritavalt parkimisalal ehitiste ja muude

statsionaarsete objektide kaudu, järgmiste leppetrahvinõuete osas – 10.01.2020 leppetrahv nr

0263002378, 10.12.2019 leppetrahv nr 0254006974, 12.06.2019 leppetrahv nr 0263001364,

31.05.2019 leppetrahv nr 0263001290. Ülejäänud fotodel oli võimalik tuvastada, et kostja

sõiduk oli (jäädvustatud sõiduki ümbruses olevate hoonete, haljasala, statsionaarsete objektide,

sh parkimisala teekatte (nt kas asfalt või kivi) ning asjas esitatud plaanide ja muude fotode

kaudu) pargitud hageja opereeritavale parkimisalale.

Tuginedes eeltoodule ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostja sõiduk parkis 10.01.2020,

10.12.2019, 12.06.2019 ja 31.05.2019 hageja väidetud parkimisalal. Seega tuleb ainuüksi

seetõttu jätta hageja leppetrahvinõuded kokku summas 160 eurot rahuldamata.

7. Leppetrahvikviitungitele lisatud fotodelt (dtl 177 - 222) nähtub, et leppetrahvinõuded

on jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus on seisukohal, et alusetud on kostja väited

justkui ei oleks võimalik tuvastada valget värvi kviitungitelt, mis on asetatud auto kojamehe

vahele, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Hageja poolt kohtule esitatud piltmaterjalilt on

võimalik tuvastada, et igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe

vahele asetatud üksteisele sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele

praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole käesoleval juhul

mõistlikku põhjust kahelda, et piltmaterjalil tuvastatav valge kviitung ei oleks leppetrahvinõue.

Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt

nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi.

Kohus leiab, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida

parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, mh magalates ning tavapärane praktika

on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe

vahele.

Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks 10.02.2019 leppetrahvi nr 0236008474 pärast rikkumise

tuvastamist kojamehe vahele pannud (dtl 223). Seega ei loe kohus 10.02.2019 leppetrahvinõuet

10.02.2019 kostjale esitatuks.

8. Leppetrahvinõuetest teatamisega seonduvas märgib kohus järgmist. Poolte vahel

puudub vaidlus, et kostja oli väljatoodud aegadel sõidukite riikliku registreerimisnumbriga

xxxx ja xxxx omanik või vastutav kasutaja. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et

kostjale kuuluvad sõidukid olid ajavahemikul 10.02.2019 kuni 10.01.2020 pargitud hageja

opereeritud parklas ning hageja jättis leppetrahvi nõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele,

v.a 10.02.2019. Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõudest teavitamise osas alles

hagiavalduse esitamisega ei ole tõendatud. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõudest, pannes

vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod.

TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine

pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste

asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on

05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui

esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole

kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi

möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi

rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest

vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis hagiavalduse punkti

loetelu punktides 2-24 leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70

mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kohus ei tuvastanud (vt otsuse p 4), et hageja oleks 10.02.2019 leppetrahvi nr 0236008474

pärast rikkumise tuvastamist kojamehe vahele pannud, mistõttu asus kohus seisukohale, et

nimetatud leppetrahvinõuet hageja kostjale rikkumise järgselt ei esitanud. Hageja on hagis

märkinud, et saatis kostjale meeldetuletuskirju, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte

(dtl 164). Kohus ei loe esitatud tabeli väljavõttega tõendatuks kostjale 10.02.2019

leppetrahvinõude nr 0236008474 esitamist, sest tabelist ei ole võimalik tuvastada, kuhu ning

mil viisil (kas elektrooniliselt või postiga ning kuhu aadressile) on meeldetuletuskirjad

saadetud. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm. 5

alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69

mõttes ka tarbijani jõudnud. Seega esitas hageja kostjale 10.02.2019 leppetrahvinõudega nr

0236008474 seonduva teabe alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 02.11.2021.

Kohtu hinnangul on enam kui 1,5 aastat hiljem 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474

esitamisega mõistlik aeg möödunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda 10.02.2019

leppetrahvinõude nr 0236008474 täitmist.

9. Parkimistingimuste p 8 kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral

kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 57 eurot (dtl 226). Hageja on esitanud

leppetrahvinõuded summas 40 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Hagejal on

õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohtu

hinnangul ei ole parkimistingimuste p 8 näol tühise tüüptingimusega, sest leppetrahvi summa

40 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest.

Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (vt nt ts.asi 2-16-

116867 jne).

Samuti asub kohus seisukohale, et puudub alus leppetrahvinõude vähendamiseks VÕS 162 lg

1 alusel, sest üksnes asjaolu, et kostja on Xxxx korteri elanik ja valdaja, ei ole kohtu hinnangul

piisavaks aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks kostja taotletud ulatuseni.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud

leppetrahvi kogusummas 760 (24-5x40) eurot. Kuivõrd 10.02.2019 leppetrahvinõuet ei esitatud

mõistliku aja jooksul ja kuna ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostja sõiduk parkis

10.01.2020, 10.12.2019, 12.06.2019 ja 31.05.2019 hageja väidetud parkimisalal, jätab kohus

hageja leppetrahvinõuded 200 euro ulatuses rahuldamata.

10. Lisaks leppetrahvinõudele nõuab hageja kostjalt Transpordiametile tehtud päringute

eest tasutud riigilõivu summas 5 eurot hüvitamist. Hageja on esitanud Transpordiametilt saadud

vastuse väljatrüki, milles nähtub, et sõidukite riikliku registreerimisnumbriga xxxx ja xxxx

omanik või vastutav kasutaja omanik või vastutav kasutaja on kostja (dtl 227 – 228). Kostja ei

ole nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

Transpordiametile viie (5) päringu eest tasutud riigilõivu 5 eurot.

11. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 30

eurot. VÕS § 113² lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot. Hageja väitel saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad, mille

tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 164). Esitatud tabelis on küll eraldi tulpadena

välja toodud, et koostamise kuupäeva ja saatmise kuupäev, kuid kohtu hinnangul ei tõenda

nimetatud dokument, et hageja oleks tegelikult kostjale meeldetuletuskirju tabelis märgitud

aegadel saatnud. Samuti ei ole kohtule teada, kas meeldetuletuskirjad saadeti elektroonselt või

postiga ning sellisel juhul millisele aadressile. Kuna kostja on väitnud, et sai

leppetrahvinõuetest teada alles hagiavaldusega tutvudes, millest võib järeldada, et

meeldetuletuskirju kostja saanud ei ole (eristada leppetrahvinõuetest teatamisega, mille osas on

kohus võtnud seisukoha p-s 8), jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot kostjalt

väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja 765 eurot (kogunõue 995 eurot), s.o 77 % ulatuses. Seoses

hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud 77 % ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 23 % ulatuses hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1

p 2 järgi.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik