2-18-18532/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18532

Kohtuasi

Osaühingu Polaris Invest hagi Mercury Holdings OÜ

vastu kostja kohustamiseks võimaldama tutvuda

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) osa

võõrandamiseks sõlmitud müügilepinguga

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mercury Holdings OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing Polaris Invest (registrikood

10640769), lepinguline esindaja Carmen Tars

Kostja (apellant) Mercury Holdings OÜ (registrikood

12887149), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon

Glikman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18532 ning teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud maakohtus Osaühingu

Polaris Invest kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Polaris Invest kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-18532

2 (13)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas hagi Mercury Holdings OÜ (kostja) vastu, milles

palus kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda 26. veebruaril 2016 Tallinna notari Robert

Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ ja kostja vahel Osaühingu Saarest Arenduse

(likvideerimisel) osa võõrandamiseks sõlmitud müügilepinguga (26. veebruari 2016. a leping),

sh kohustada kostjat vajadusel nimetatud dokument Tallinna notarilt Robert Kimmelilt välja

nõudma. Hageja palus määrata, et tal on õigus tutvuda 26. veebruari 2016. a lepinguga ühel

korral 30 päeva jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest tööpäeval kl 10.00–17.00

kostja registrijärgses asukohas või Tallinna notari Robert Kimmeli büroos koos kostja

esindajaga, sh õigus saada nimetatud dokumendist koopia, teatades kostjale e-posti teel oma

tulekust ette vähemalt viis tööpäeva.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 19. aprillist 2006 Osaühingu Saarest

Arenduse (likvideerimisel) (edaspidi ka osaühing) 10% suurune osa nimiväärtusega 4000

krooni. Osaühingu suurosanik on kostja, kes 26. veebruaril 2016 omandas ESTONIA

CAPITAL OÜ-lt 60% suuruse (24 000 krooni) osaluse.

1.2. Hagejale teadaolevalt omandas kostja osaühingu osa 26. veebruaril 2016 Tallinna notari

Robert Kimmeli juures sõlmitud osa võõrandamise lepinguga. Kostja ei olnud varem osaühingu

osanik, seega võõrandas ESTONIA CAPITAL OÜ osaühingu osa kolmandale isikule. Hagejal

on õigus teostada ostueesõigust, mistõttu ta soovib osa võõrandamise lepinguga tutvuda.

Kohtuväliselt ei ole õnnestunud seda teha.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostja arvates on hagi esitatud vale isiku vastu. Hageja nõuab lepinguga tutvumist ostjalt.

Õigustatud huvi aluseks on hagi kohaselt võimalik ostueesõigus, mida ei ole veel teostatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 kui üldnorm ei kohaldu, kuna äriseadustiku (ÄS) § 149 ja

VÕS § 249 sätestavad ostueesõigust reguleerivate erinormidena, et müügilepingu esitamise

kohustus on müüjal, mitte ostjal.

2.2. Kostjal ei ole hagejaga õigussuhet. Hageja ei ole ostueesõigust teostanud (VÕS § 244 lg

4). Riigikohtu praktika kohaselt saab hageja nõuda dokumentidega tutvumist isikult, kellega tal

õigussuhe puudub, kui tal ei ole võimalik muul viisil dokumentidega tutvuda. Hagejal ei ole

takistust nõuda tutvumist müüjalt, kellel on lepingu esitamise kohustus vastavalt VÕS §-le 249.

Kohtupraktika kohaselt ei ole ostueesõiguse teostamise soov piisav alus, et nõuda tutvumist

dokumendi valdajalt, kellel puudub hagejaga õigussuhe.

2-18-18532

3 (13)

2.3. VÕS § 1015 eeldused ei ole täidetud. Hagi kohaselt on tegemist müügilepinguga, seega on

see sõlmitud ostja ja müüja huvides (VÕS § 248 lg-d 1 ja 3). Kahepoolne müügileping kajastab

ostja ja müüja vahelist õigussuhet, selles ei ole kajastatud kostja kui dokumendi valdaja ja

hageja vahelise tehingu ettevalmistamine.

2.4. Haginõue on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega, mistõttu seda ei saa

rahuldada. Täitur ei saa kasutada diskretsiooniõigust, määratlemaks, millal tekib vajadus leping

välja nõuda või kas lepinguga tutvutakse kostja registrijärgses asukohas või notar Kimmeli

büroos. Arvestades hagi piire, ei saa kohus teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442

lg 5 nõuetele vastavat otsuse resolutsiooni. Kostja ei ole hagi muutmisega nõus. Seega tuleb

hagi jätta selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.

2.5. Ükski seadus ei pane kostjale kohustust võimaldada lepinguga tutvuda kolmandast isikust

valdaja (notar Kimmeli) juures. VÕS §-st 1015 tuleneva nõude saab esitada vaid dokumendi

valdaja vastu. Hagi kohaselt on valdaja notar. Hagi esemes ei ole nimetatud sooritust, mida

kostja peaks notarilt nõudma. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 24, Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-le 1 ja TsMS §-le 457 ei ole notar

Kimmelit, kes ei ole kostja, võimalik millekski kohustada ega tema valdust riivata.

2.6. Ükski seadus ei pane kostjale kohustust nõuda dokumente välja kolmandatelt isikutelt.

2.7. Hagi eseme punkt 2 on tuvastusnõue, kuid hagejal puudub eraldi tuvastushuvi TsMS § 368

järgi. Hagi eseme punktis 1 sisalduv kohustamisnõue välistab tuvastushuvi.

2.8. Hagi resolutsiooni punkti 2 kohane nõue tuvastada õigus tutvuda dokumendiga notar

Robert Kimmeli büroos koos kostja esindajaga ei vasta seadusele. Ükski seadus ei kohusta

kostjat ilmuma notari juurde ja tutvuma lepinguga koos hagejaga.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda 26. veebruaril 2016

Tallinna notari Robert Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ ja kostja vahel sõlmitud

osaühingu osa võõrandamise lepinguga. Maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks

selliselt, et hagejal on õigus tutvuda dokumendiga ühel korral 30 päeva jooksul alates asjas

tehtava kohtulahendi jõustumisest tööpäeval ajavahemikul kl 10.00–17.00 kostja registrijärgses

asukohas, teatades kostjale e-posti teel oma tulekust ette vähemalt viis tööpäeva. Menetluskulud

jäeti kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskuludena 2183,33 eurot ja

VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hagejale kuulub alates 19. aprillist 2006 osaühingus 10% suurune osalus nimiväärtusega

4000 krooni;

-

kostja sõlmis 26. veebruaril 2016 ESTONIA CAPITAL OÜ-ga osa võõrandamise

lepingu 60% suuruse (24 000 krooni) osaluse omandamiseks osaühingus.

3.2. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1015 alusel, mis sätestab, et teise isiku

valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda

dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva

isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline

õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Dokumendiga tutvumiseks peavad

2-18-18532

4 (13)

VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist

nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva isiku ja

dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist

taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda; 3) dokument, millega tutvumist isik

taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvumise

võimaldamist taotletakse.

3.2.1. Praegusel juhul on tegemist ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus osaühingu osa

võõrandati kolmandale isikule, millega tekkis ostueesõigus teistel osanikel, sh hagejal. ÄS §

149 lg 2 kohaselt on hagejal õigus oma ostueesõigust teostada ühe kuu jooksul võõrandamise

lepingu esitamisest arvates. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 (p-d 11 ja 13) tehtud

lahendis VÕS § 1015 kohaldamisala laiendanud ja leidnud, et dokumendiga tutvumiseks võib

olla piisav ka see, kui dokument kajastab isiku õiguslikku positsiooni. Hagejal on vajadus

tutvuda osaühingu osa võõrandamise lepinguga, kuna see kajastab, millistel tingimustel

võõrandamine toimus ja millised tingimused rakenduksid, kui ta teostaks ostueesõigust.

Maakohtu hinnangul on täidetud VÕS § 1015 kohaldamise esimene eeldus, s.o 26. veebruari

2016. a leping kajastab hageja ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu

ettevalmistamist (kui hageja ostueesõigust teostab, astub hageja lepingusse kostja asemel).

Vastavalt VÕS § 249 lg-le 1 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama

ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Lõikes 2 on sätestatud, et kui müügileping on

sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle

lepingu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja saab esitada dokumendiga tutvumise nõude müüja

(ESTONIA CAPITAL OÜ) vastu, kellel on kohustus võimaldada müügilepinguga tutvuda. See

aga ei välista hageja kui ostueesõigust teostada sooviva isiku nõuet kolmandate isikute (sh ostja)

vastu VÕS § 1015 alusel, kui selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Hagejal on õigus

valida, kelle vastu ja millisel alusel ta dokumentidega tutvumise nõude esitab.

Lisaks on hageja tõendanud, et tal ei ole võimalik dokumendiga tutvuda muul viisil kui seda

kostjalt nõudes. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-92 kohustanud Osaühingut Saarest Arenduse

(likvideerimisel) lepingu hagejale tutvumiseks esitama, kuid sellega tutvumine ei ole osutunud

võimalikuks. Osaühingu endine juhatuse liige TS vastas osaühingu likvideerija Arno Mägi

päringule tsiviilasjas nr 2-16-92 nõutud dokumentide, sh müügilepingu kohta, et tema valduses

nõutud dokumente ei ole ja need on antud üle osaühingu juhatuse liikmele AP-le. AP, kes on

ühtlasi ka kostja juhatuse liige, osaühingu likvideerija päringule ei vastanud. Hageja on

pöördunud osaühingu likvideerija kaudu ka notar Robert Kimmeli poole, kes keeldus

dokumenti väljastamast, kuna hageja ei ole lepingupooleks.

3.2.2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09 tehtud otsuses (p 13) selgitanud, et analoogsel

juhul piisab dokumendiga tutvumiseks õigustatud huvi tõendamiseks sellest, kui hageja

tõendab, et on äriühingu osanik, mille osa on võõrandatud. Hageja selgitas kohtule, et ta on

osanik äriühingus, mille osa on võõrandatud, ja ta soovib veenduda lepingu tingimustes ning

teostada ostueesõigust. Kuna hageja ei ole müügilepingut näinud, ei saa ta veenduda oma

õiguste ulatuses ega neid teostada. Eelneva väljaselgitamiseks ja võõrandamise tingimustes

veendumiseks on hagejal vaja saada ülevaade müügilepingu sisust. Seega on hagejal

dokumentidega tutvumiseks õigustatud huvi.

3.2.3. Kostja ei eita, et ta on sõlminud 26. veebruaril 2016 ESTONIA CAPITAL OÜ-ga

müügilepingu 60% suuruse (24 000 krooni) osaluse omandamiseks osaühingus. Kuna kostja on

lepingu pooleks, tuleb eeldada, et leping on tema valduses. Kostja ei ole menetluses väitnud, et

lepingut tema valduses ei ole. Isegi kui lepingut hetkel füüsiliselt kostja valduses ei ole, on

2-18-18532

5 (13)

kostjal võimalik lepingu ärakiri selle tõestanud notarilt välja nõuda, et see hagejale tutvumiseks

esitada.

3.2.4. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kõik VÕS §-s 1015 sätestatud nõude

rahuldamise eeldused on täidetud ja kostjat tuleb kohustada võimaldama hagejal osa

võõrandamise müügilepinguga tutvuda.

3.3. Järgmisena käsitles maakohus dokumentidega tutvumise aja, koha ja viisi määramist, s.o

otsuse täitmise korda.

3.3.1. Maakohus märkis, et hageja on palunud kohustada kostjat vajadusel dokument Tallinna

notarilt Robert Kimmelilt välja nõudma. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole eraldiseisva

nõudega, vaid hageja taotletud otsuse täitmise korraga. Kohus nõustus kostjaga, et nõue ei ole

selles osas selge ega täidetav. Kohus ei saa otsust tehes hinnata, kas esineb „vajadus“ kohustada

kostjat dokument notarilt välja nõudma või mitte. Kohtu hinnangul saab lähtuda eeldusest, et

kostjal kui lepingu poolel on leping olemas. Vajadusel saab kostja selle notarilt või müüjalt

välja nõuda, et dokument hagejale tutvumiseks esitada. Seega jättis kohus hageja nõude otsuse

täitmise korra kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata.

3.3.2. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et eelkõige saab nõuda dokumentidega

tutvumist nende asukohas (kostja asukohas) ja dokumendiga tutvuda soovijal ei ole õigust

nõuda enda valdusesse dokumendi koopiat.

3.3.3. Hageja on põhjendanud soovi tutvuda dokumentidega notari juures sellega, et kostja on

käitunud tema suhtes pahatahtlikult. Kohus märkis, et notar ei ole praeguses asjas kostja ja

kohus ei saa panna talle kohustusi. Samuti ei ole dokumentidega tutvumine notari juures

õigustatud, sest isegi kui kohus määraks dokumentidega tutvumise kohaks notaribüroo, ei oleks

dokumentide tutvumiseks esitamise kohustus mitte notaril, vaid kostjal. Seega ei annaks

notaribüroo määramine täitmise kohaks hagejale mingeid täiendavaid õigusi. Küll aga

koormaks see notarit. Maakohus jättis taotluse selles osas rahuldamata ja leidis, et lähtuda tuleb

üldreeglist ja võimaldada dokumentidega tutvuda kostja asukohas. Kohus pidas põhjendatuks,

et hageja teavitab kostjat dokumentidega tutvuma tulekust ette viis tööpäeva. Selleks piisab

teavituse saatmisest kostjale.

3.3.4. VÕS § 1016 sätestab kohustuse dokument ette näidata või sellega tutvumist võimaldada.

See ei anna õigust nõuda dokumendist koopia esitamist. Riigikohtu praktikas (nii VÕS § 1015

kui ka ÄS § 116 alusel) on asutud analoogsetes asjades sarnasele seisukohale, leides, et hagejal

ei ole dokumendiga tutvumise nõude korral õigust nõuda enda valdusesse dokumendi koopiat.

Tal on üksnes õigus dokumendiga selle asukohas tutvuda. Kohus ei pidanud võimalikuks sellest

praktikast kõrvale kalduda.

3.4. Kuna maakohus tegi otsuse kostja kahjuks, jättis kohus TsMS § 162 lg 1 järgi

menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määras

maakohus kindlaks hageja menetluskulud. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ja hageja põhjendatud õigusabikulud 1883,33

eurot (ajakulu kokku 17 t; tunnihind 100–120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu), kokku

2183,33 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märkis maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendis,

et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

2-18-18532

6 (13)

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

hagi rahuldamise ja menetluskulusid puudutavas osas. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohus väljus hagi piiridest ja muutis omaalgatuslikult hagi eseme otsuse täitmise

korraks. Hageja formuleeris hagieseme 7. detsembri 2018. a hagis ja täiendas seda 11.

veebruaril 2019 teise hagi esemega, taotlemata neis menetlusdokumentides kordagi otsuse

täitmise korra kindlaksmääramist. Kohus võttis mõlemad haginõuded menetlusse. Hageja teine

nõue oli tuvastusnõue tutvumisõiguse kohta. Ehkki hageja väitis 1. juuni 2021. a

menetlusdokumendis, et ta pidas silmas otsuse täitmise viisi, siis kostja ei nõustunud hagi

muutmisega ja kohus kinnitas 21. juuni 2021. a kirjas, et ta ei luba hagi muuta. Kohus muutis

kohtuotsuse resolutsioonis teise haginõude TsMS §-i 439 ja § 455 lg-t 1 rikkudes otsuse täitmise

korraks. Kohus oleks pidanud teiseks hagi esemeks oleva tuvastusnõude otsusega sisuliselt

lahendama, jättes selle tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata, või läbi vaatamata jätma.

Teise haginõude osas otsus puudub.

Kohtuotsuse resolutsiooni esimene punkt on kohustav, kuid teine kostja õigust tuvastav,

mistõttu otsus ja täitmise kord on vastuolus. TsMS § 445 lg 1 ei näe ette tuvastavat täitmise

korda ja selline otsus pole täidetav.

Kohtu sedastus, et vajadusel saab kostja lepingu notarilt või müüjalt välja nõuda, et dokument

hagejale tutvumiseks esitada, väljub hagi piiridest.

4.2. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Otsuse kohaselt seisnes hageja õiguslik huvi selles, et

tal oli vaja müügilepinguga tutvuda ostueesõiguse teostamiseks. Õigeks kostjaks oleks müüja,

mitte ostja. Otsusest jääb arusaamatuks, mis takistas ostueesõigust realiseerida soovival hagejal

esitada hagi õigeks kostjaks oleva müüja vastu, kelle kohustus leping esitada tuleneb VÕS §-st

249. VÕS § 249 sätestab erinormina, et müügilepingu peab esitama müüja, mitte ostja. Erinormi

olemasolul kohaldatakse erinormi, mitte üldnormiks olevat VÕS §-i 1015. Kostja ei nõustu

maakohtu käsitusega (otsuse p-s 19) selle kohta, et kuigi müügilepingu esitamist reguleerib

VÕS § 249, ei ole välistatud lepingu väljanõudmine ostjalt VÕS § 1015 alusel. Erinormi

olemasolul üldnormi ei kohaldata. Maakohtu otsuse p-s 21 tehtud järeldus Riigikohtu lahendi

3-2-1-68-09 p-st 13 on ekslik, kuna selles asjas analüüsiti müüja (mitte ostja) kohustust esitada

leping ostueesõigust omavale isikule. Kohtu viidatud lahend nr 3-2-1-108-10 ei puuduta

dokumentidega tutvumist ostueesõiguse teostamiseks. Hagi esitamine ostja vastu saaks olla

põhjendatud vaid siis, kui selle esitamine müüja vastu oleks võimatu. Ostja sekundaarse

iseloomuga kohustus müügilepingut tutvustada oleks äärmisel juhul mõeldav juhul, kui hageja

oleks esitanud hagi õige kostja vastu ja jõustunud kohtuotsus ei oleks müüja vastu täidetav (nt

kuna müüja oleks likvideeritud). Praegusel juhul oleks kohane nõuda lepingut müüjalt ja esitada

hagi müüja vastu. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks teinud kõik võimaliku, et nõuda

leping välja ESTONIA CAPITAL OÜ-lt, ja et hagi esitamine müüja vastu oleks olnud võimatu.

4.3. Puuduvad VÕS §-de 1014–1016 kohaldamise alused. Kohus ei ole vaidlustatud otsuses

piiritlenud VÕS § 1014 ja § 1015 kohaldamist, rikkudes otsuse põhjendamise kohustust. Viide

VÕS §-le 1014 on asjakohatu, kuna võimalik ostueesõiguse teostamine tulevikus on tehing

müüja ja ostueesõigust teostava isiku vahel, mitte nõue dokumenti valdava ostja vastu.

4.4. Pelgalt hagejal õigusliku huvi olemasolu dokumendiga tutvumiseks ei pane kostjale

kohustust dokumenti tutvustada. Tutvustamiskohustus tekib VÕS §-s 1015 numerus clausus

põhimõttel sätestatud tingimustel, mille täidetust kohus pole tuvastanud. Kohtuotsuses pole ka

selgelt välja toodud, milline VÕS §-s 1015 sätestatud alternatiiv on otsuse aluseks. Esiteks,

2-18-18532

7 (13)

leping ei ole koostatud hageja huvides. See sõlmiti müüja ja ostja, mitte ostueesõigust omava

isiku huvides. See, et hageja saab ostueesõiguse käigus asendada ostja, ei tähenda, et leping on

koostatud hageja huvides. Teiseks, see kajastab müüja ja ostja, mitte ostueesõigust omava isiku,

vahelist õigussuhet. Kõik kostja vastuväited õigussuhte puudumisele on jäetud otsuses

tähelepanuta. Õigussuhet hagejaga ei ole otsuses ka kajastatud. Kohtuotsuse kohaselt ei ole

hageja ostueesõiguse teostamise avaldust esitanud, kuid isegi ostueesõiguse teostamise korral

ei oleks kostjal ostueesõiguse teostajaga õigussuhet, vaid müügileping oleks müüja ja

ostueesõigust teostanud isiku vahel. Kolmandaks, müügilepingu sõlmimine ostja ja müüja

vahel ei ole käsitatav ostueesõigust omava isikuga sõlmitavat lepingut ettevalmistava tehinguna

ning VÕS § 208 ja § 244 ka ei loe seda selleks. Pärast ostueesõiguse teostamist on ostueesõiguse

teostajal kehtiv müügileping müüjaga, ostjaga sellist võlasuhet ei teki. Kohtuotsuses ei väideta,

et hageja ja kostja vahel eksisteerib mingi tehing, mida müügilepingu pooled oleksid ette

valmistanud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle:

-

hagejale kuulub alates 19. aprillist 2006 10% suurune osalus Osaühingus Saarest

Arenduse (likvideerimisel) nimiväärtusega 4000 krooni;

-

kostja ja ESTONIA CAPITAL OÜ sõlmisid 26. veebruaril 2016 osa võõrandamise

lepingu, millega kostja omandas 60% suuruse osaluse Osaühingus Saarest Arenduse

(likvideerimisel) nimiväärtusega 24 000 krooni;

-

enne 26. veebruari 2016 ei olnud kostja Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

osanik.

Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt 26. veebruari 2016. a lepinguga tutvumise võimaldamist.

Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et kuna 26. veebruari 2016. a lepinguga võõrandati

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) osa kolmandale isikule ÄS § 149 lg 2

tähenduses, tekkis teistel osanikel, sh hagejal, ostueesõigus.

8. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on ekslikult käsitanud hageja 11. veebruari

2019. a menetlusdokumendi p-s 2.2 esitatud 2. taotlust otsuse täitmise korra kindlaksmääramise

taotlusena, kuna oleks pidanud käsitama seda tuvastusnõudena ning selle kas läbi vaatamata

või rahuldamata jätma.

Nimetatud menetlusdokumendiga täpsustas hageja enne hagi menetlusse võtmist hagis esitatud

nõuet, paludes taotluste p-s 1 rahuldada hagi ja kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda

26. veebruaril 2016 Tallinna notari Robert Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ ja kostja

vahel Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) osa võõrandamiseks sõlmitud

müügilepinguga, sh kohustada kostjat vajadusel nimetatud dokument Tallinna notarilt Robert

Kimmelilt välja nõudma. Taotluste p-s 2 palus hageja määrata, et „Osaühingul Polaris Invest

2-18-18532

8 (13)

on õigus tutvuda 26.02.2016 Tallinna notari Robert Kimmeli juures ESTONIA CAPITAL OÜ

(registrikood 10571198) ja Mercury Holdings OÜ (registrikood 12887149) vahel Osaühingu

Saarest Arenduse (likvideerimisel) osa võõrandamiseks sõlmitud müügilepinguga ühel korral

30 päeva jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest, tööpäeval 10.00–17.00

Mercury Holdings OÜ registrijärgses asukohas või Tallinna notari Robert Kimmeli büroos koos

Mercury Holdings OÜ esindajaga, sh õigus saada nimetatud dokumendist koopia, teatades

Mercury Holdings OÜ-le e-posti teel oma tulekust vähemalt viis (5) tööpäeva ette.“

Kolleegiumi hinnangul käsitas maakohus hageja taotluste p-i 2 õigesti taotlusena otsuse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud

iseseisva haginõudega, vaid p-s 2 esitatud taotlusega täpsustas hageja seda, kuidas peaks

toimuma p-s 1 nimetatud dokumendiga tutvumise võimaldamise nõude täitmine. Sellele viitab

mh taotluses kasutatud sõna „määrata“ ja selliselt täpsustas ka hageja ise oma taotluse eesmärki

(vt hageja 1. juuni 2021. a menetlusdokumendi p 2.5; 10. juuni 2021. a menetlusdokumendi p

4). Seega ei pidanud maakohus p-s 2 esitatud taotlust lahendama iseseisva tuvastusnõudena.

9. Asja sisulise lahenduse osas nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on hagi

põhjendamatult rahuldanud, kuna hageja oleks pidanud nõudma 26. veebruari 2016. a lepingu

esitamist või sellega tutvumise võimaldamist eelkõige müüjalt ESTONIA CAPITAL OÜ-lt

ning hageja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, et müüjalt ei ole võimalik lepingut saada.

Rahuldades selles olukorras hageja hagi lepinguga tutvumise võimaldamiseks kostja kui

osaühingu osa ostja vastu, on maakohus eksinud materiaalõiguse (äriseadustiku (ÄS) § 149 lg

2, VÕS § 249 lg 2 ja § 1015) kohaldamisel. Samuti nõustub kolleegium kostjaga selles, et

maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust,

leides, et hageja on tõendanud, et tal ei ole võimalik lepinguga muul viisil tutvuda kui seda

kostjalt nõudes. Kolleegium põhjendab neid seisukohti allpool. Maakohtu selgitamiskohustuse

rikkumise, mis tulenes materiaalõiguse ekslikust käsitusest, kõrvaldas ringkonnakohus pooltele

26. jaanuaril 2022 saadetud kirjaga, andes neile võimaluse esitada soovi korral lisaseisukohti ja

-tõendeid.

10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1015, mis

näeb ette teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise nõude. Kuna kostja on 26.

veebruari 2016. a lepingu alusel osa omandaja, mitte müüja, ei saa hageja temalt nõuda lepingu

esitamist VÕS § 249 lg 2 alusel (ÄS § 149 lg 2 kolmanda lause kaudu).

11. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 17 õigesti, et VÕS § 1015 kohaldamiseks peavad

olema täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-108-10, p 12):

1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides

või kajastab tutvumist taotleva isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või

tehingu ettevalmistamist;

2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda; ja

3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema selle isiku

valduses, kellelt dokumendiga tutvumist nõutakse.

Punktis 1 nimetatud eelduste kohta on Riigikohus märkinud, et neid iseloomustab see, et

dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga tutvumist taotleva isiku

õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi rahuldamiseks piisab

neist ka ühe olemasolust (Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p

13).

2-18-18532

9 (13)

12. Kolleegium nõustub kostjaga, et vaidlustatud otsusest jääb ebaselgeks, millise p-s 1

nimetatud alternatiivse eelduse esinemisele maakohus tugines. Maakohus leidis, et hagejal on

vaja müügilepinguga tutvuda, kuna see kajastab, millistel tingimustel võõrandamine toimus ja

millised tingimused rakenduksid, kui ta teostaks ostueesõigust (maakohtu otsuse p 17).

Maakohtu hinnangul „vastab osa võõrandamise leping VÕS § 1015 kohaldamise esimesele

eeldusele ehk kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu

ettevalmistamist (kui hageja ostueesõigust teostab, astub hageja lepingusse kostja asemel)“

(maakohtu otsuse p 18). Seega on maakohus viidanud mitmele VÕS §-s 1015 nimetatud

alternatiivsele eeldusele korraga, jättes need nõuetekohaselt eristamata. See muudab maakohtu

seisukoha kujunemise VÕS § 1015 eelduste täidetuse kohta raskesti jälgitavaks ega võimalda

sellest täielikult aru saada, mistõttu tegemist on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse

rikkumisega TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses.

13. Kolleegiumi arvates on maakohus eksinud VÕS § 249 lg 2 ja § 1015 tõlgendamisel ja

kohaldamisel, leides, et osanikul on võimalik valida, kas esitada osa võõrandamise lepinguga

tutvumise nõue müüja või ostja vastu, ning et osa võõrandamise leping kajastab ostueesõigust

teostada sooviva osaniku (s.o hageja) ja osa ostja (s.o kostja) vahelist õigussuhet või tehingu

ettevalmistamist. Seejuures ei ole maakohus VÕS § 1015 eelduste täidetuse hindamisel

arvestanud kostja väidetega mh 26. veebruari 2016. a lepingu sisu ja nende isikute ringi kohta,

kelle huvides leping on koostatud ning kellele tuleneb lepingust õigusi ja kohustusi.

13.1. Nagu VÕS § 1015 sõnastusest ja praeguse otsuse p-s 11 viidatud Riigikohtu praktikast

nähtub, peab dokumendiga tutvuda soovival isikul olema selle sätte alusel nõude esitamiseks

õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kuid lisaks peab olema täidetud vähemalt üks kolmest

VÕS §-s 1015 nimetatud alternatiivsest eeldusest, s.o dokument on koostatud dokumendiga

tutvuda sooviva isiku huvides või dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja

vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

13.2. Nimetatutest esimese kohta on Riigikohus selgitanud, et „dokument [on] koostatud VÕS

§ 1015 mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st

dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku

positsiooni olemasolu“ (17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 13; vt ka 27.

märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-14, p 11). Kolleegium leiab, et see alternatiiv ei

anna ostueesõigust omavale osanikule alati õigust nõuda osa võõrandamise lepinguga tutvumist

osa ostjalt. Seetõttu ei nõustu kolleegium täielikult maakohtu seisukohaga, et hageja võimalus

esitada dokumendiga tutvumise nõue müüja (praegu ESTONIA CAPITAL OÜ) vastu VÕS §

249 lg 2 alusel ei välista hageja nõuet kolmandate isikute (sh ostja) vastu VÕS § 1015 alusel

ning hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millisel alusel ta dokumentidega tutvumise nõude

esitab (maakohtu otsuse p 19).

Osa võõrandamise leping on koostatud osa võõrandanud ja omandanud isikute (s.o müüja ja

ostja) huvides, mitte selle isiku huvides, kellel on seaduse kohaselt õigus võõrandamistehingu

suhtes ostueesõigust teostada. Ulatuses, milles osanikul on vaja lepinguga tutvuda selleks, et

hinnata, kas tal on õigus ostueesõigust teostada ja millistel tingimustel, on VÕS § 1015 esimese

alternatiivi ees erinormid ÄS § 149 lg 2 ja VÕS § 249 lg 2, mille kohaselt peab ostueesõiguse

teostamiseks õigustatud osanikule esitama lepingu osa müüja, mitte ostja. Kuna selle kohta on

erinorm, ei ole üldjuhul põhjendatud kohaldada vastavas ulatuses VÕS § 1015 esimest

alternatiivi. See võiks olla õigustatud erandlikel juhtudel, kui müüjalt ei ole mingil põhjusel

võimalik nõuda lepingu esitamist või sellega tutvumise võimaldamist (nt kuna juriidiliseks

isikuks olev müüja on lõppenud, müüjal ei ole dokumenti ega võimalust seda hõlpsasti saada

(nt notarilt välja nõuda), müüja vastu algatatud täitemenetlus on osutunud edutuks vms).

2-18-18532

10 (13)

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et VÕS §-st 249 ei tulene mitte müügilepingu esitamise

nõue, vaid ostueesõigust omava isiku õigus kasutada müüja vastu VÕS §-s 101 nimetatud

õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda kahju hüvitamist (vt hageja 4. veebruari 2022. a

seisukoha p 2.1.2). VÕS § 249 lg 2 sõnastusest tuleneb selgelt ostueesõigust omava isiku õigus

nõuda müüjalt lepingu esitamist, kusjuures selle kohustuse rikkumise korral saab õigustatud

isik nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist.

13.3. Praegusel juhul ei saa ka väita, et 26. veebruari 2016. a lepingus on kajastatud hageja (kui

dokumendiga tutvuda sooviva isiku) ja kostja (kui dokumendi valdaja) vaheline õigussuhe

(VÕS § 1015 teine alternatiiv). Riigikohus on leidnud, et sellel alusel dokumendiga tutvuda

lubamiseks piisab ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud (vt

17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 13). 26. veebruari 2016. a lepingus on

kajastatud selle müüja (ESTONIA CAPITAL OÜ) ja ostja (kostja) vaheline õigussuhe. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ostueesõigust teostanud. Ka ostueesõiguse teostamise

korral tekiks hagejal õigussuhe müüjaga – nende vahel loetaks sõlmituks müügileping (VÕS §

244 lg 1 esimene lause) ja hagejal oleks õigus nõuda müüjalt asjaõiguslepingu sõlmimist osa

omandiõiguse üleandmiseks. Ostjaga hagejal ostueesõiguse teostamisel võlasuhet ei tekiks,

mistõttu ei kajasta 26. veebruari 2016. a leping hageja ja kostja õigussuhet ning selle sisu ei ole

sellise õigussuhtega ka vahetult seotud. Samal põhjusel ei saa ka väita, et 26. veebruari 2016. a

lepingus oleks kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine (VÕS § 1015

kolmas alternatiiv). Ka siis, kui hageja ostueesõigust teostaks, ei tekiks tal tehingut osa ostjaga,

vaid müüjaga.

Riigikohus on 17. jaanuari 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 siiski VÕS § 1015 teise

alternatiivi kohta leidnud, et erandlikel juhtudel võib isikul olla õigus nõuda dokumendi

valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist

õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda

(vt otsuse p 13). Ka VÕS § 1015 kolmanda alternatiivi kohta leidis Riigikohus, et erandina võib

nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument puudutab

dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist (vt

samas).

14. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et ÄS § 149 lg-t 2, VÕS § 249 lg-t 2 ja §

1015 ning Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 tuleb koostoimes tõlgendada ja

mõista nii, et üldjuhul saab ostueesõiguse teostamiseks õigustatud osanik nõuda osa

võõrandamise lepingu esitamist või sellega tutvumise võimaldamist osa müüjalt. Erandlikel

juhtudel võib tal olla lepinguga tutvumise lubamise nõue VÕS § 1015 alusel ka ostja vastu, ent

selleks peaks ta tõendama, et tal ei ole võimalik müüja vastu nõuet esitada või täita. Sellist

tõlgendust toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu varasem praktika, mille kohaselt ostueesõiguse

teostamiseks õigustatud isik ei saa VÕS § 1015 alusel nõuda osa võõrandamist puudutavaid

dokumente osa omandajalt, kui tal on võimalik neid nõuda müüjalt (vt nt 12. veebruari 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 2-13-52659 (p-d 32–37); 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-2240

(lk 6 lõpp – lk 7 algus); vt ka 28. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-52804). Järelikult

tuli hagejal selleks, et nõuda 26. veebruari 2016. a lepinguga tutvumist VÕS § 1015 alusel

kostjalt kui ostjalt, tuua esile ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ei ole tal võimalik nõuda

lepingu esitamist või sellega tutvumise võimaldamist müüjalt.

15. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja on tõendanud, et tal ei ole võimalik

26. veebruari 2016. a lepinguga tutvuda muul viisil kui seda kostjalt nõuda (maakohtu otsuse p

20). Maakohus ei ole seda järeldust nõuetekohaselt põhjendanud ega selgitanud, milliste

tõendite põhjal ja kuidas saab järeldada seda, et hageja ei saaks nõuda lepingu esitamist müüjalt

2-18-18532

11 (13)

ESTONIA CAPITAL OÜ-lt, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS §

436 lg 1 ja § 442 lg 8). Seejuures ei ole maakohus arvestanud kostja vastuväidetega, mille

kohaselt ei ole hagejal takistusi nõuda lepingut müüjalt. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda

menetluses esitatud tõendid järeldada, et hagejal ei ole mõistlikult võimalik nõuda lepingut või

sellega tutvumise võimaldamist müüjalt ESTONIA CAPITAL OÜ-lt, kellel on VÕS § 249 lg 2

alusel kohustus see hagejale tema nõudmisel esitada.

15.1. Hageja on tuginenud menetluses sellele, et tsiviilasjas nr 2-16-92 on kohustatud

Osaühingut Saarest Arenduse (likvideerimisel) esitama 26. veebruari 2016. a leping hagejale

tutvumiseks, kuid hageja ei ole saanud selle dokumendiga tutvuda. Kolleegium leiab, et kuna

tsiviilasjas nr 2-16-92 tehtud 29. detsembri 2017. a kohtumäärusega (tl-d 12–19) kohustatud

isik oli Osaühing Saarest Arenduse (likvideerimisel), mitte müüja (ESTONIA CAPITAL OÜ),

ei saa selle kohustuse täitmata jätmisest teha järeldusi selle kohta, kas hagejal on võimalik

nõuda 26. veebruari 2016. a lepingu esitamist või sellega tutvumise võimaldamist müüjalt.

15.2. Hageja on tuginenud ka sellele, et TS, kes oli ESTONIA CAPITAL OÜ juhatuse liige,

väitis 18. veebruaril 2018, et tema valduses ei ole ühtegi Osaühinguga Saarest Arenduse seotud

dokumenti. Sellest järeldas hageja, et ESTONIA CAPITAL OÜ valduses ei ole 26. veebruari

2016. a lepingut, mistõttu temalt ei saanud seda nõuda. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses,

et osaühingu osa müüja ESTONIA CAPITAL OÜ endine juhatuse liige TS vastas osaühingu

likvideerija A. Mägi päringule tsiviilasjas nr 2-16-92 nõutud dokumentide, sh müügilepingu,

esitamise osas, et tema valduses nõutud dokumente ei ole ja need on antud üle osaühingu

juhatuse liikmele AP-le (tl-d 67 ja 68) (vt maakohtu otsuse p 20). Kolleegiumi arvates ei saa

TS vastusest osaühingu likvideerija A. Mägi päringule siiski järeldada seda, et hagejal ei ole

võimalik nõuda 26. veebruari 2016. a müügilepingu esitamist müüjalt ESTONIA CAPITAL

OÜ-lt.

Asja materjalidest nähtub, et TS oli ajavahemikul 28. aprill 2006 kuni 8. märts 2016 Osaühingu

Saarest Arenduse (likvideerimisel) ainus juhatuse liige (tl 7). Ajavahemikul 8. märts 2016 kuni

12. aprill 2016 oli osaühingu ainus juhatuse liige AP ning 12. aprillist 2016 on osaühingule

määratud likvideerija A. Mägi (samas). Samuti nähtub asja materjalidest, et TS oli

ajavahemikul 10. detsember 1999 kuni 6. oktoober 2020 ka ESTONIA CAPITAL OÜ ainus

juhatuse liige (tl 150).

Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et 14. veebruaril 2018 saatis osaühingu likvideerija A.

Mägi TS-le e-kirja, millega edastas talle tsiviilasjas nr 2-16-92 tehtud kohtulahendi ja palus tal

teatada, kas tal on kohtumääruses nimetatud dokumente ja teavet ning milliseid, samuti teatada,

kas tema valduses on muid Osaühingu Saarest Arenduse raamatupidamise dokumente (tl 67).

TS vastas sellele 18. veebruaril 2018, et temal ei ole Osaühinguga Saarest Arenduse seotud

dokumente ja kogu osaühingu dokumentatsioon on antud üle järgmisele juhatuse liikmele AP-

le, lisades ka sellekohase akti (tl-d 67–68). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et viidatud

kirjavahetusest saab järeldada, et ESTONIA CAPITAL OÜ-l 26. veebruari 2016. a lepingut ei

ole. Nendest tõenditest nähtuvalt küsis Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

likvideerija osaühingu kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmiseks vajalikke dokumente TS-

lt kui osaühingu endiselt juhatuse liikmelt. Likvideerija A. Mägi ei pöördunud TS kui

ESTONIA CAPITAL OÜ seadusliku esindaja poole ega küsinud dokumente ESTONIA

CAPITAL OÜ-lt. Seda kinnitab ka kostja apellatsioonimenetluses esitatud kirjavahetus A.

Mägiga, milles viimane kinnitab, et tema 14. veebruari 2018. a kiri oli adresseeritud TS-le kui

Osaühingu Saarest Arenduse endisele seaduslikule esindajale ning ta ei ole pöördunud 26.

veebruari 2016. a lepingu saamiseks ESTONIA CAPITAL OÜ poole (tl-d 165–166). TS

vastusest, mille ta esitas Osaühingu Saarest Arenduse endise juhatuse liikmena, nähtub, et temal

2-18-18532

12 (13)

ei ole selle osaühinguga seotud dokumente, kuna need on antud üle järgmisele juhatuse

liikmele. TS vastusest ei saa järeldada, et ESTONIA CAPITAL OÜ-l ei ole lepingut, mille ta

kostjaga 26. veebruaril 2016 sõlmis. Seejuures nõustub kolleegium kostjaga, et 26. veebruari

2016. a lepingu näol ei ole tegemist Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel)

raamatupidamisdokumendiga, kuna osaühing ei ole selle lepingu pool. Seega ei pidanudki seda

dokumenti osaühingu raamatupidamises ega endise juhatuse liikme valduses olema.

15.3. Seda, et hageja oleks nõudnud 26. veebruari 2016. a lepingu esitamist ESTONIA

CAPITAL OÜ-lt, ei saa järeldada ka hageja muudest menetluses esitatud tõenditest, sh hageja

kirjavahetusest Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) likvideerija A. Mägiga (tl-d 20–

22), Tallinna notari Robert Kimmeli keeldumisest osaühingu likvideerijale A. Mägile lepingut

väljastamast (tl-d 72–73), osaühingu uue likvideerija Ly Müürsoo kinnitusest, et tal seda

dokumenti ei ole (tl 69), ega ka hageja kohtusse pöördumisele eelnenud nõudekirjast kostjale

(tl-d 23–27).

15.4. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda asjas esitatu teha hageja soovitud järeldust, et

ESTONIA CAPITAL OÜ praegusel juhatusel ei ole 26. veebruari 2016. a lepingut (vt hageja

4. veebruari 2022. a seisukoha p 2.2.5). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on ESTONIA

CAPITAL OÜ tegutsev äriühing, kelle aadress ja sidevahendid on avalikult kättesaadavad (tl-

d 146 ja 149). Alates 11. novembrist 2020 on äriühingu ainus juhatuse liige Tiit Karu (tl 150).

Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud ESTONIA CAPITAL

OÜ-lt 26. veebruari 2016. a lepingu esitamist, seda nii ajal, mil äriühingu ainus juhatuse liige

oli TS, kui ka pärast 11. novembrit 2020. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et lepingu

pooleks oleva isiku puhul saab eeldada, et leping on tema valduses, kuid isegi kui see nii ei ole,

on tal võimalik saada lepingu ärakiri lepingu tõestanud notarilt, et see hagejale tutvumiseks

esitada (vt maakohtu otsuse p 22). Hageja ei ole viidanud menetluses ühelegi asjaolule, mis

seaks kahtluse alla ESTONIA CAPITAL OÜ kui 26. veebruari 2016. a lepingu poole võimaluse

saada lepingu ärakiri vajadusel notarilt.

15.5. Hageja on apellatsioonimenetluses kokkuvõtlikult seisukohal, et ta on teinud 26.

veebruari 2016. a lepinguga tutvumiseks kõik mõistlikult võimaliku, küsides seda nii kohtule

teabenõude esitamise teel kui ka erinevates teistes kohtumenetlustes, kuid seni ei ole keegi talle

soovitud dokumenti esitanud. Paraku ei ole hageja suutnud menetluses näidata, et ta oleks

küsinud või püüdnud muul viisil (sh kohtu abil) saada 26. veebruari 2016. a lepingut sellelt

isikult, kellelt hagejal on seadusest tulenevalt õigus nõuda dokumendi esitamist, s.o ESTONIA

CAPITAL OÜ-lt.

15.6. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ega ka veenvalt

põhistanud seda, et tal ei ole mõistlikult võimalik nõuda 26. veebruari 2016. a lepingu esitamist

või sellega tutvumise võimaldamist osa müüjalt (ESTONIA CAPITAL OÜ-lt).

16. Olukorras, kus ükski VÕS § 1015 kohaldamise kolmest alternatiivsest eeldusest ei ole

täidetud, ei piisa hagi rahuldamiseks üksnes sellest, et hagejal on 26. veebruari 2016. a

lepinguga tutvumiseks õigustatud huvi. Kuna hageja ei ole tõendanud ega usutavaks muutnud

seda, et tal ei ole võimalik nõuda lepingu esitamist või sellega tutvumist osa müüjalt, ei ole

praegusel juhul põhjendatud nõuda lepinguga tutvumist osa ostjalt, s.o kostjalt. Seega tuleb

maakohtu otsus, millega hagi rahuldati, tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-18-18532

13 (13)

17. Kui ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta vajaduse korral vastavalt ka

menetluskulude jaotust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb märkida ka menetluskulude jaotus

ringkonnakohtus.

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jätta TsMS § 171

lg 1 järgi vastustaja kanda. Kuna praegusel juhul jääb hagi rahuldamata ja kostja

apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult käesoleva lahendi peale edasi

kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, tuleb

hüvitatavad maakohtu menetluskulud uuesti kindlaks määrata, mistõttu ringkonnakohus ei

määra kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Meeli Kaur