Legislator Case Law & Legislation
3-21-472/20 AI generated

3-21-472/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-472/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-21-472/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
suspension of residence permit Sri Lankan asylum seeker rights of asylum seekers hardship residence permit Eritrean asylum seeker asylum application from angola
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-472 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti 12.02.2021 otsuse nr 15.5-4/20-2

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja X, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 2. Teha uus määrus ja jätta X esindajakulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) jättis 29.01.2021 otsusega nr 2021/709/169 rahuldamata X pikaajalise viisa taotluse. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta väidetav reisieesmärk tegelikule eesmärgile ning on põhjendatud alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, taotleja avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.

2. X esitas välismaalaste seaduse (VMS) § 1001 lg-t 11 järgides PPA-le 09.02.2021 avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks.

3. PPA jättis 12.02.2021 otsusega nr 15.5-4/20-2 X avalduse rahuldamata.

3-21-472 2(4)

4. X esitas 05.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.02.2021 otsuse nr 15.5-4/20- 2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja viibib Eesti Vabariigi territooriumil tähtajalise viisa alusel alates 05.03.2020, viisat on korduvalt pikendatud ning viimane pikendus kehtis kuni 21.03.2021. Kaebaja viisat on korduvalt pikendatud, kuna tal on olnud töökoht Eestis. Kaebaja soovib jääda elama Eestisse, ta on soetanud siin kinnisvara 25.02.2021 tehingu alusel ja esitanud ka 26.02.2021 elamisloa taotluse. Kuna taotluse läbi vaatamiseks on aega kaks kuud, on ilmne, et seda ei jõuta enne viisa lõppemist läbi vaadata ja kaebaja peab riigist lahkuma. Kaebaja viisa kehtib kuni 21.03.2021, kuid kaebajal on hetkel kehtiv tööleping, mis on sõlmitud 25.01.2021 ning lühiajaline töötamine on registreeritud. Kui kaebaja peab Eestist lahkuma, siis kaotab ta ka töökoha, kuna distantsilt ei ole töö tegemine võimalik. Viisa lõppemise ja selle mitte pikendamisega tekib kaebajale oluline materiaalne kahju nii võimaliku kolimise, töökoha kaotuse kui ka sissetulekust ilmajäämisega. Kuna kaebajale tuli üllatusena, et tema viisat ei pikendata, esitas ta elamisloa taotluse lootuses, et see annab ja tagab talle riigis viibimiseks õigusliku aluse.

5. PPA märkis 07.06.2021 vastuses kohtunõudele, et PPA väljastas kaebajale elamisloa õigusega viibida Eestis alates 17.05.2021–17.05.2023.

6. Kaebaja esitas 13.10.2021 vastuse kohtunõudele, mille pealkirjastas menetluse lõpetamise taotlusena. Avalduses märkis kaebaja, et ta viibib elamisloa alusel Eestis. Kaebajal puudub edasine huvi haldusakti tühistamiseks. Kaebaja „ei välista menetlushuvi täielikku mitte puudumist“, kuna tühistamisnõuet on võimalik muuta tuvastusnõudeks. Kaebaja pidi Eestist lahkuma ja kandis sellega seoses kahju.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 11.02.2022 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 1080 eurot (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3).

Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebajale väljastati pärast kaebuse esitamist elamisluba ja ta on oma probleemile lahenduse saanud. Viisa andmisest keeldumise vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Tegemist ei ole kaebusest loobumisega, kuna sellesisulist avaldust pole kohtule esitatud. Seetõttu ei saa lähtuda HKMS § 108 lg-st 1. Kohus ei välista, et ilma kaebuse esitamiseta ei oleks kaebaja elamisluba saanud (HKMS § 108 lg 6). Kaebaja esitas taotluse asja menetluse lõpetamiseks. Põhjendatud õigusabikulud on 1080 eurot (sisaldab käibemaksu).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. PPA taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebaja kulud jäetaks tema enda kanda.

Halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 on vastuolus HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 3. Kaebuse esemeks oli viisa andmisest keeldumise otsus. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist, kuna kaebajale väljastati elamisluba. Kaebaja sai õiguse Eestis viibida mitte viisa, vaid elamisloa alusel. PPA vaidlustatud otsus jäi seega kehtima. Kaebaja on 13.10.2021 avalduses sisuliselt esitanud taotluse loobuda kaebusest.

9. Kaebaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist.

3-21-472 3(4)

Kaebaja loobus kaebuse edasisest menetlusest ja tuvastamiskaebusele üleminekust ennekõike menetlusökonoomia eesmärgil. PPA oleks saanud elamisloa otsuse teha kiiremini, mitte menetleda seda seaduses ettenähtud maksimaalse aja jooksul. Elamisloa taotluse esitamine oli viisa taotluse järgne protsess, mille tulemust ei saanud kaebaja ette näha. Kaebajal tekkis kahju. Kaebaja kinnitas halduskohtule, et kui kohus nõustub kaebaja käsitlusega menetluse lõpetamise osas, siis ta loobub tuvastamiskaebuse esitamise õigusest. Kui kohus tühistab halduskohtu lahendi, tuleb asi saata halduskohtule tagasi ja asja tuleb uuesti arutada. Kaebaja on sellises olukorras kohustatud õiglase kohtupidamise saamiseks esitama tuvastamiskaebuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohus lõpetas määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse menetluse. Halduskohus tugines HKMS § 108 lg-le 6 ja mõistis määruse resolutsiooni p-ga 2 PPA-lt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikulud.

11. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming sooritatud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).

12. PPA taotles määruskaebuses üksnes halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist. Seega on PPA määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu määrust mitte menetluse lõpetamise, vaid üksnes õigusabikulude kandmist puudutavas küsimuses. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse õiguspärasust üksnes määruskaebusega vaidlustatud ulatuses (HKMS § 197 lg 1 ja § 203 lg 2). Sellest tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas halduskohus on õiguspäraselt haldusasja menetluse lõpetanud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kui menetlusosalised polnud nõus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisega, tulnuks neil vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1. Kui menetlusosalised jätsid halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamata, võtsid nad riski, et selles osas määrus jõustub ja ringkonnakohus ei kontrolli halduskohtu määruse õiguspärasust. Kui menetlusosalised oleksid vaidlustanud halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, oleks saanud hinnata, kas kaebaja oleks HKMS § 152 lg 2 alusel saanud tühistamisnõudelt minna üle tuvastamisnõudele selleks, et jätkata kohtuasja menetlemist muu hulgas esindajakulu PPA kanda jätmise eesmärgil.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kantud esindajakulu PPA-lt välja mõistnud. PPA ei ole kaebuse esitamise tõttu oma 12.02.2021 otsust, millega keelduti kaebajale väljastatud viisa pikendamisest, kehtetuks tunnistanud ega otsustanud kaebaja viisa pikendamise taotlust uuesti läbi vaadata. Viisa pikendamisest keelduv otsus on endiselt kehtiv haldusakt ning PPA ei ole kohustatud seda taotlust uuesti läbi vaatama. Ühtlasi ei võimalda kohtuasja materjalid järeldada, et kaebajale elamisloa väljastamine oleks olnud tingitud sellest, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse nõudega tühistada PPA 12.02.2021 otsus. PPA pole viimati märgitud asjaolu omaks võtnud. Viisa andmise ja tähtajalise elamisloa andmise menetlused on erinevad menetlused. Tähtajaline elamisluba anti põhjusel, et selle andmise tingimused olid täidetud (välismaalaste seaduse §-d 116–118).

3-21-472 4(4) 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse ning tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab kaebaja esindajakulu tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)