1-07-12389/45 · Tartu Ringkonnakohus

1-07-12389

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-12389 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 27. septembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.P kaitsja määruskaebus. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Tartu Maakohtu 27. septembri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu S.P kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste

vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga

kaudu 900 krooni sealhulgas käibemaks 150 krooni,

advokaat Marina Valge poolt S.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

välja mõista S.P-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu advokaat Marina Valge poolt osutatud

õigusabi eest 750 krooni, millele lisandub käibemaks 150 krooni, kokku 900 krooni riigituludesse.

S.P tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858

ning selgitus: „S.P

1-07-12389 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

- 2 -

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 27.09.2010 määrusega pöörati täitmisele S.P-le Tartu Maakohtu 04.10.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti S.P vanglasse saabumise aeg.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 15.09.2010 Tartu Maakohtusse erakorralise

ettekande S.P karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A. Sinilnokov tarvitas

katseajal alkoholi ja ilmus 13.09.2010 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitanuna. Tuvastati alkoholijoove 0,24 mg/l kohta.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 alusel kandmata jäänud karistuse osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Käesoleval juhul on S.P jätnud täitmata temale Tartu Maakohtu 22.06.2010 määrusega pandud kohustuse, mitte tarvitada katseajal alkoholi. Mõjuvaid ja aktsepteeritavaid

põhjusi katsejaks pandud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, täitmata jätmiseks S.P ei ole.

Maakohus leidis, et KarS § 76 lg 5 alusel tuleb kandmata jäänud karistuse osa täitmisele

pöörata, kuna S.P ei täitnud katseajal talle pandud kohustust, mitte tarvitada

alkoholi. Ta tarvitas alkoholi 12.09.2010 ja 13.09.2010 ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitanuna. S.P avaldatu selle kohta, et ta tarvitas alkoholi kodus ja koos sõbraga, ei anna põhjendatud alust kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, täitmata jätmiseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

S.P kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning jätta S.P karistus täitmisele pööramata.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei vaidlustanud kohtuistungil S.P asjaolu, et oli

tarvitanud enda kodus koos sõbraga 12.09.2010 õhtul õlut. Samuti ei eitanud ta kriminaalhooldaja juurde saabudes alkoholi tarvitamist ning kahetses väga juhtunut.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmise motiivil võib olla põhjendamatu ka siis, kui süüdlane saab talle kohtu poolt pandud kohustuse täitmata jätmist korvata mingi muu positiivse käitumisega.

Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib olla karistuse täitmisele

pööramise aluseks üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus.

- 3 - Kaitsja on seisukohal, et antud juhul ei ole S.P rikkumine takistanud järelevalve

teostamist tema üle. Ta kahetses juhtunut. S.P andis nõusoleku osaleda vastavasisulistes programmides ning pöörduma ka ravi saamiseks (alkoholi tarvitamise osas) arstide poole.

Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning S.P suhtes oleks tulnud jätta karistus täitmisele pööramata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 76 lg 5 alusel, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele

Ringkonnakohus leiab, et S.P-le Tartu Maakohtu 04.10.2007 otsusega mõistetud karistus on põhjendatult pööratud täitmisele.

S.P, olles vangistusest Tartu Maakohtu 22.06.2010 määruse alusel enne tähtaega tingimisi vabastatud ja KarS § 75 alusel allutatud käitumiskontrollile, oli pandud KarS §-s 75 lg 2 p 2 fikseeritud kohustus mitte tarvitada alkoholi..

Maakohus on veenvalt tuvastanud, et süüdimõistetu rikkus seda kohustust, kusjuures selleks puudusid mõjuvad põhjused. Sellise kohustuse täitmine ei ole sedavõrd koormav, et oleks S.P-le käinud üle jõu. Pealegi tuleneb see kohustus otseselt seadusest.

Sellise kohustuse rikkumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik.

Määruskaebuses esitatud arusaam, et kohustuse rikkumine peab takistama järelevalve

teostamist süüdlase üle, ei tulene seadusest. Pealegi näeb KarS § 76 lg 5 ette kohustuse rikkumisel vaid kandmata karistuse täitmisele pööramist. Vähetähtis ei ole see, et kohustuse rikkumise pani ta toime juba mõne kuu pärast vangistusest vabanemist.

Karistusest tingimisi vabastamine tähendabki seda, et süüdistatava suhtes kehtestatakse teatud piirangud ja talle pannakse kohustused ning selletõttu ei pea ta kandma reaalset vangistust.

Neil asjaoludel tuleb S.P karistus kanda vangistuses.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Ago Kutsar