2-19-14814/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-14814

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2022. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Andres Suik

Kohtuasi

X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

008/2019/1353

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja AS-i SEB Pank apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

X kaebuse hind 0 eurot

AS-i SEB Pank kaebuse hind 6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant/vastustaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Madis Piirla ja advokaat Simona

Vissak

Kostja

(apellant/vastustaja):

AS

SEB

Pank

(registrikood 10004252), esindaja Martin Velling

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 1590,01 eurot.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr

008/2019/1353 sundtäitmine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).

3. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

2-19-14814

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas

nr 008/2019/1353 sundtäitmine;

4.3. Rahuldada hageja alternatiivne nõue ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

008/2019/1353 lubamatuks osaliselt, summas 46 724,79 eurot.

4.4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4.5. Välja mõista AS-ilt SEB Pank X kasuks riigilõivu katteks 350 eurot ja

lepingulise esindaja kulude katteks 6436,2 eurot (sh käibemaks).

4.6. AS-il SEB Pank tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda X-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4.7. Otsuse täitmist tagab 27.09.2019 määrusega nr 2-19-14814 seatud hagi tagamise

abinõu.

4.8. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

4.9. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata AS-i SEB Pank poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1500 eurot

(käibemaksuga).

4.10. Mõista AS-ilt SEB Pank X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 1500 eurot (käibemaksuga).

4.11. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb AS-il SEB Pank tasuda X-le

viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas Harju Maakohtule 25.09.2019 hagi AS-i SEB Pank vastu, milles palub tunnistada

lubamatuks täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr 008/2019/1353 lubamatuks osaliselt, s.o summas 46 724,79 eurot.

2. Hageja vastu algatati 09.08.2019 täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/1353. Nõude sisuks on

hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning täitedokumendiks Tallinna Notar Margus Veskimäe

13.11.2017 notariaalakt nr 7037.

2-19-14814

3. Parela E & R OÜ (pankrotis, edaspidi laenusaaja/võlgnik) ja kostja sõlmisid 09.11.2017

arvelduslaenulepingu nr 2017025622 (edaspidi laenuleping). Laenulepingu p 1.1 kohaselt oli

laenusummaks 150 000 eurot ning p 3.2 kohaselt laenutähtpäevaks 30.04.2018. Laenusaaja

kohustuste täitmise tagamiseks on hageja poolt antud tagatisena hüpoteek kinnisasjale

asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr 4966301), mis kuulub hagejale. Hüpoteek oli seatud I

jrk summas 46 783,33 eurot ning II jrk summas 148 217 eurot (kokku 195 000,33 eurot).

4. Laenusaaja ja kostja sõlmisid laenulepingu juurde 27.04.2018 lisa nr 1, millega muudeti

laenutähtpäevaks 31.10.2018 ning 10.08.2018 sõlmiti lisa nr 2, millega suurendati laenulimiiti

45 000 euro võrra, millest tulenevalt loeti laenulimiidiks 195 000 eurot. Maksetähtaegu

pikendati veel. Mais 2019. a pöördus laenusaaja kostja poole sooviga leida lahendus, mis aitaks

vältida viiviste lisandumist. Kostja vastas 13.05.2019, et laenu katteks kantud summad kantakse

laenu põhiosa katteks ning viivis jääb hetkel üles kindla summana. Lisaks märkis kostja, et

viivise nõude vähendamist arutavad pooled pärast seda kui kogu arvelduslaenu kohustus on

tasutud. Alates 03.07.2019 alustas hageja püüdlusi kostjaga läbirääkimisteks, kuid tulutult.

Laenusaaja ja hageja asusid seejärel uuesti otsima alternatiivseid võimalusi, et tasuda

kohustused ning edastasid üheskoos 26.07.2019 kostjale uue ettepaneku, leidmaks lahendus

laenulepinguga võetud kohustuste ümberkujundamiseks/refinantseerimiseks. Ühtlasi selgitas

laenusaaja, et hüpoteegi omanikule sai alles hiljaaegu teatavaks, et arvelduslaenulepingust

tulenevate kohustuste täitmine võis ületada laenusaaja maksevõime. Sellest hoolimata

suurendati arvelduskrediidi summat seniselt 150 000 eurolt 195 000 eurole. Sellele kirjale

vastas kostja 26.07.2019, et refinantseerimine tuleks kõne alla ainult juhul kui võetakse üle ka

investeerimislaenu jääk. Hageja leiab, et selline hoiak ning suhtumine võlgnikku ja hagejasse

ei ole kohane ning näitab üksnes kostja poolset pahatahtlikkust ning eesmärki jõuda kiirelt

täitemenetluseni. Nimelt pöördus kostja juba 08.08.2019 täitemenetluse avaldusega kohtutäituri

poole ja seda olukorras, kus nii võlgnik kui hageja pakutu oli sisuliselt põhiosa täies ulatuses

täitmine.

5. Hageja hinnangul on kogu nõude arvestus ebaselge ning täitemenetluse avaldusest ega selle

juurde lisatud laenumaksete aruandest ei nähtu, kuidas on kujunenud võlgnevus ning millisest

osast (põhiosa või kõrvalnõuded) on laekumised maha arvestatud. Samuti on ebaselge, millise

osa nõudest moodustab hageja vastu esitatud nõue summas 195 000 eurot. Vaatamata hageja

päringule, keeldus kostja teabe või dokumentide edastamisest. Täitemenetluses esitatud

laenuarvestusest nähtub, et laekumisi on maha arvatud viivise arvelt, mitte põhiosa arvelt, mis

on vastuolus pooltevahelise kokkuleppega. Sellest tulenevalt võib olla kogu võlgnevuse

arvestus ebaõige. Nõude ebaselgust kinnitab võlgniku pangakontole toimunud laekumise teade,

millest nähtub kostja kinnitus põhinõude suuruses summas 148 275,21 eurot. Tegemist on

19.06.2019 saldoteatisega väljamineku 1099,95 euro kohta, misjärel kajastus arvelduskrediidi

jäägiks summa 148 275,21 eurot. Vaadates täitemenetluses esitatud laenumaksete aruannet, ei

nähtu hilisemaid väljaminekuid. Seega ei saa hageja seisukohast olla põhinõue suurem kui 148

275,21 eurot ja vähemalt 46 724,79 euro ulatuses kuulub sundtäitmine lubamatuks

tunnistamisele.

6. Kostja pahatahtlikkust ilmestab ka asjaolu, et hageja ja võlgniku ühispöördumisele saada

ülevaade võlgnevuse kujunemisest ei reageerinud kostja esmalt üldse ning ka pärast uut

päringut ei edastanud kostja ülevaadet, millest nähtuks selgelt, kuidas on kujunenud võlgnevus,

mis kuupäevadel toimunud laekumised, mille arvelt maha on arvestatud. Ühtlasi ei edastanud

kostja ka ülevaadet võlgniku laenulepingutest ega neist tulenevatest kohustustest, sh andmeid

kohustuste täitmise ja jäägi kohta. Nõude põhiosa tuvastamisel on hageja jaoks oluline tähtsus,

kuivõrd asjaõiguskokkulepe ei hõlma viivisenõudeid. Kostja on kinnitanud ka ise oma vastuses

hagiavaldusele ning kohtuistungil, et kostja ei nõua täitemenetluses hagejalt viiviste tasumist.

2-19-14814

7. Kuigi kostja kinnitab, et viiviseid ei nõua, leiab hageja, et laenulepingust tulenev 0,5%

päevane viivisemäär on hageja suhtes ebamõistlikult suur ja juhul, kui menetluses peaks

tuvastatama, et hagejalt nõutud summa sisaldab viivist, siis palub seda kohtul VÕS § 113 lg 8

ja § 162 lg 1 järgi vähendada mõistliku suuruseni. Seega saaks ka käesoleval juhul

tarbijalepingus lugeda mõistlikuks kokkulepitud viivisemääraks ligikaudu 0,02% päevas

(arvestades, et seadusjärgne viivisemäär on hetkel 8% aastas).

8. Kostja käitumine on käsitletav võlausaldaja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 mõttes.

Hoolimata hageja ja võlgniku korduvatest palvetest refinantseerida või ümber kujundada laenu,

ei näidanud kostja kordagi üles vastutulelikkust ega head tahet. Kostja oli koostöökohustuse

rikkumisest tingitud vastuvõtuviivituses kooskõlas VÕS § 23 lg-ga 2 ja § 119 lg-ga 1 vähemalt

alates märtsi kuust 2019. a, kui kostja keeldus hageja poolt pakutud refinantseerimistehingust

ettekäändel, et hagejal tuleks laenukohustuste refinantseerimise kõrval tasuda täielikult ka

investeerimislaenu jääk.

Kostja vastuväited

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Hagejale kuuluvale XXX kinnistule seati kostja kasuks hüpoteek summas 195 000 eurot

arvestusega, et edaspidi saab laenulimiiti nimetatud summani suurendada. Sellega sai hageja

arvestada juba hüpoteegi seadmisel. Lisaks oli hagejal endal otsene isiklik huvi ja kasu

laenulimiidi suurendamiseks. Nimelt oli hageja abikaasa Q võlgniku osanik. Lisaks oli hageja

võlgniku raamatupidaja ning tal oli juurdepääs ka äriühingu internetipangale. Tulenevalt

eeltoodust ei olnud hageja jaoks teadmata ega üllatuslik mitte ükski sõlmitud laenulepingu lisa.

11. Hageja on andnud meelevaldse tõlgenduse kostja 13.05.2019 e-kirjas sisaldunud lausele

„Teie poolt arvelduslaenu kohustuse katteks kantud summad kantakse laenu põhiosa katteks

ning viivis jääb hetkel üles kindla summana“. Kostja poolt öeldu kehtis arvelduslaenu katteks

juba kantud summade kohta sel ajahetkel. Kostja ei olegi selle ajani ühtegi lepingu katteks

laekunud rahasummat kandnud viivise katteks.

12. Lepingust (krediidilimiidi kasutamise kohta esitatud väljavõte), nähtub, kuidas on

kujunenud kogu krediidilimiidi kasutatud summa alates krediidi kasutuselevõtmisest

14.11.2017. Tabeli tulbas „Laenu saldo“ on krediidilimiidi kasutatud summa iga üksiku

kuupäeva (tulbas „Kuupäev“) kaupa alates krediidilimiidi kasutuselevõtmisest. Tulbas

„Kasutamata laen“ on krediidilimiidi kasutamata osa konkreetse kuupäeva seisuga, tulbas

„Tasutud põhiosa summa“ kajastuvad tehtud põhiosa tagasimakseid konkreetsetel kuupäevadel

ning tulp „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastab, kas laen on konkreetse kuupäeva seisuga

võlas (ja millises summas). Tulbas „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastub võlgnevus, mis on

tekkinud seetõttu, et leping on lõppenud. Võlgnevus on tabelist nähtuvalt muutunud 0 euroks

pärast lepingu lisa(de) sõlmimist, millega lepingu lõpptähtaega korduvalt pikendati.

11.12.2018 on krediidilimiiti tagastatud summas 78 844,75 eurot, aga kuna samal päeval on

võlgnik kasutanud krediidilimiiti summas 79 926,99 eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes

kasutatud limiidisumma hoopis suurenenud. 20.03.2019 on krediidilimiiti tagastatud summas

70 805,17 eurot, aga kuna samal päeval on võlgnik kasutanud krediidilimiiti summas 70 219,37

eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes kasutatud limiidisumma vähenenud ainult 585,80 euro

võrra. Nimetatud kalkulatsioonid kattuvad ka krediidilimiidi kasutamise aruandes toodud

krediidilimiidi kasutamise ja tasumise summadega.

2-19-14814

13. Kuna hageja tagab lepingust tulenevat kohustust 195 000 euro ulatuses ning võlgnevuse

põhiosa summa on samuti 195 000 eurot, nõuab kostja hagejalt eelkõige põhiosa tasumist

summas 195 000 eurot. Samas, kui kohus leiab, et põhinõude sissenõudmine kostja poolt täies

ulatuses pole põhjendatud, siis nõuab kostja hagejalt viivist 195 000 eurost puudujäävas osas

ulatuses, et kogunõue moodustaks ikkagi 195 000 eurot. Vastavalt lepingu punktile nr 9.6 on

viivise määraks kokku lepitud 0,5% päevas. Kui lähtuda hageja väidetust, et kostja on

õigustatud hagejalt nõudma põhiosa summas ainult 148 275, 21 eurot, siis kuna päevas lisandus

nimetatud rahasummalt võlasummale 741,38 eurot, siis 195 000 eurost puudu olev viivise

summa 46 724,79 eurot on lisandunud pärast nõude sissenõutavaks muutumist kõigest 63

päevaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 008/2019/1353

lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 350 eurot ja esindaja kulude katteks

4846,19 eurot (sh käibemaks).

15. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: hageja vastu algatati 09.08.2019 täitemenetlus

täiteasjas nr 008/2019/1353; nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning

täitedokumendiks on Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr 7037;

hüpoteegiga on tagatud kostja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad arvelduslaenulepingust nr

2017025622 ja selle kõikidest lisadest, mis on sõlmitud võlgniku ja kostja vahel; hüpoteek on

seatud hagejale ½ suuruses kuuluvale kinnisasjale, mis on katnud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 4966301, summas 190 000 eurot, omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõuete tagamiseks (lepingu p 2.1); võlgniku ja

kostja vahel on sõlmitud arvelduslaenuleping nr 2017025622 ja lisa, mille järgi võimaldati

võlgnikule arvelduskrediiti 195 000 eurot ja selle tagasimakse tähtaeg oli 19.07.2019. Samuti

kohustus võlgnik maksma krediidilt intressi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on

selge ja kas kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt ning kas kostja on vastuvõtuviivituses.

16. Kohus, hinnates täitemenetluses kostja esitatud avaldust, laenumaksete aruannet,

kontoliikumise aruannet (kostja 19.06.2019 e-kiri), kostja tabelarvestuse aruannet ja tunnistaja

Z ütlusi kogumis, leidis, et kostja põhivõla nõue 195 000 euro ulatuses ei ole põhjendatud, sest

võla kujunemine ei ole arusaadav. Selgeks saab pidada vaid kontoliikumise aruandes (kostja

19.06.2019 e-kiri hagejale) märgitud võlgniku põhivõlga 148 275,21 euro ulatuses, mis

põhivõlgnikul oli 19.06.2019 seisuga. Sellises summas krediidi saamine nähtub kostja enda

tabelarvestusest 19.06.2019 ja nii sai kontoliikumise aruanne (panga 19.06.19 e-kiri võlgnikule)

kajastada just põhivõlga 148 275,21 eurot. Kohtule esitatud võlgniku konto väljavõttest ei nähtu

ka, et pärast 19.06.2019 oleks võlgnikule antud täiendavalt krediiti. Kostja väited, et hageja

osales võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul ja pidi olema teadlik võlasummast ja hageja

kinnitas kaaslaenutaotlejana dokumendis, et võlgniku võlg on 195 000 eurot, on iseenesest õige,

kuid ei tähenda, et täitemenetluse algatamisel ei peaks võlausaldaja oma nõude selgelt esitama

ja seda tõendama. Seetõttu ei oma asjas tähtust kostja esitatud tõendid laenu kaastaotlemise

kohta, võlausaldajat üldkoosoleku protokoll ja kostja nõudeavaldus ning kohus neile sisulist

hinnangut ei anna.

17. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kui põhivõla nõue pole selge, siis oleks põhivõla nõue

koos viivistega ikkagi 195 000 eurot. Kostja on täitemenetluses soovinud üksnes põhivõla

täitmist.

2-19-14814

18. Kostja ei ole arvestanud laenumakseid viivise katteks. Kostja krediidilimiidi aruandest

nähtuvalt on kostja 13 919,83 eurot lugenud põhivõla katteks. Mis puudutab hageja väiteid

ebamõistlikutult suurest viivisest, siis see pole asjakohane, sest viivist ei ole kostja

täitemenetluses nõudnud ja kohus neid väiteid sisuliselt ei hinda.

19. Maakohus hindas võlgniku ja kostja vahelist kirjavahetust ja leidis, et kostja ei ole võlgniku

suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 lg 1 mõttes ega keeldunud VÕS § 23 lg 2

järgi koostööst. Sellised hageja väited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Selles, et kostja soovis

viidatud kirjavahetuses ja 26.04.2019 kirjas saada erakorraliselt investeerimislaenu tasumist

20 000 euro ulatuses, et pikendada arvelduslaenu, ei ole VÕS § 6 tulenevast midagi hea usu

põhimõtte vastast. Arvelduslaenu pikendamist soovis ju järjekordselt saada võlgnik, kes pakkus

ise välja teise laenu ennetähtaegse tasumise 20 000 euro ulatuses ja rääkis kostjale uutest

investoritest. Kostja käitumist lepingute pikendamisel aga ka pärast lepingu lõppemist ei ole

võimalik pidada kuidagi vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 lg 1 järgi ning sellekohane hageja

väide ei ole õige.

20. Õiged ei ole hageja väited, et kostja pole kontrollinud võlgniku majandusnäitajaid, kui

andis pidevalt arvelduskrediiti juurde. Kostja on tõendanud kohtule esitatud võlgniku

03.08.2018 kirjaga, et võlgnikult nõuti vastavaid tõendeid ja ta esitas ka bilansi ja kasumi

aruande. Pangal ei ole kohustust kontrollida hüpoteegipidaja majanduslikku võimekust, kuna

tegemist on tagatisega, mille arvelt toimub vajadusel nõude rahuldamine.

21. Kohus peatas 27.09.2019 hagi tagamise korras täitemenetluse nr 008/2019/1353. Kuna

hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jättis kohus asjas tehtud hagi tagamine kehtima.

22. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Hinnates asja mahukust ja keerukust,

aga ka seda, et hageja on koostanud hulgaliselt menetlusdokumente, mille tõttu olid hagi

asjaolud ebaülevaatlikud, leidis kohus, et piisav ja mõistlik ajakulu esinduseks on 4 tööpäeva

ehk 8 tunnise tööpäeva arvestuse juures vastavalt 32 tundi. Siinjuures arvestas kohus sisse ka

istungite aja ja jättis välja esindajate tööaja seetõttu, et kohus pidi algselt ka ühe kui ebaselge

nõude menetlusest (sõltumata puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest) keelduma. Kui

esindajate töötasu oli kokku 72,73 tunni eest 11 014,50 eurot (8877+2137,50), siis 32 tunni eest

moodustab see proportsionaalselt 4846,19 eurot (32x11014,50/72,73). Hageja esindajate

töötasu määr 150 eurot/tund (R. Piirla) ja 125 eurot/tund (S. Vissak), milledele lisandub

käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur.

Hageja apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas

6668,31 eurot (koos käibemaksuga) ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda, s.o summas 11 864,50 eurot (koos käibemaksuga).

24. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ja kostjalt väljamõistmisel ületanud

diskretsioonipiire, ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud menetluskulude põhjendatust,

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud ebaõigelt materiaalõiguse norme.

25. Kohus on vähendanud hageja menetluskulusid enam kui poole võrra, toomata esile

konkreetseid menetlustoiminguid, milliste arvelt hageja menetluskulusid vähendatakse. Kohtu

selgitustest ei nähtu, millises osas on kohtu hinnangul tegemist ebamõistlike toimingutega.

2-19-14814

26. Hageja lepingulised esindajad osalesid kokku kolmel istungil: 29.05.2020 (10.30 – 12.02);

08.03.2020 (11.02 – 11.48); 17.05.2021 (14.05 – 16.50). Võttes arvesse istungite toimumise

aega ja asjaolu, et istungitel osales kaks lepingulist esindajat ning istungiteks on selgelt vajalik

ka ettevalmistamine, on hageja hinnangul põhjendatud lugeda istungitel osalemine ning

ettevalmistused täies ulatuses põhjendatuks. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks selles

osas küll menetluskulusid vähendanud, kuid kohtu põhjendused on selles osas vastuolulised

ega ole jälgitavad. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatel istungiteks ette

valmistades

koos

istungil

osalemisega

seonduvaga

kulunud

kokku

26,23

tundi

(9,48+0,50+3,50+1+1+0,25+3+1,50+3+3). Võttes arvesse, et maakohus on leidnud, et hageja

põhjendatud ajakulu on kokku 32 tundi, jääks sellise kohtu hinnangu kohaselt hagejal

menetlusdokumentide koostamiseks, sh kohtu nõuetele vastamiseks üksnes 5,68 tundi, mis on

ilmselgelt ebapiisav.

27. Hageja menetluskulude nimekirjadest (hageja esitas menetluskulude nimekirja kahel

korral: 17.10.2019 ja 17.05.2021) nähtub, et näiteks puuduste kõrvaldamisest tulenevate

seisukohtade hüvitamist ei ole hageja kohtult palunud, mistõttu ei saa seda hageja kulude

vähendamisel põhjenduseks tuua.

28. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei saa vähetähtsaks pidada muuhulgas ka seda

kui palju esitas kostja arusaamatuid, vastuolulisi ja ebaselgeid laenuarvestusi. Nende

analüüsimiseks ja vastuargumentide esitamiseks kulus arusaadavalt märkimisväärne aeg, mis

arvestades menetluse tulemust oli selgelt põhjendatud.

Kostja apellatsioonkaebus

29. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr

008/2019/1353 lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot ning teha uus otsus, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja

maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

30. Maakohus on rikkunud õigusnormi, mis kohustab kohut hindama seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud,

hinnanud tõendeid valikuliselt ning jätnud olulised tõendid hindamata.

31. Kostja on käesolevas menetluses esitanud hulgaliselt tõendeid, mis kõik kas otseselt või

kaudselt tõendavad, et võlgnik on kostja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevat

krediidilimiiti kasutanud täies mahus summas 195 000 eurot. Laenumaksete aruande leheküljelt

4 nähtub, et lepingu põhiosa võlgnevus on summas 195 000 eurot. 04.07.2019 eluasemelaenu

taotlusest nähtub, et hageja soovis lepingu tagatiseks oleva Leedri tee 12/1 kinnistu osa

vormistada oma tütre nimele, võttes selleks kostjalt laenu 195 000 eurot ning tasuda laenu arvelt

arvelduslaenulepingust tuleneva võlgnevuse. 08.07.2019 hüpoteeklaenu taotlusest nähtub, et

hageja soovis lepingust tulenevat võlgnevust summas 195 000 eurot refinantseerida. Lepingu

laenulimiidi kasutamisest ja selle tasumisest nähtub lepingust tuleneva krediidilimiidi

kasutamine kogu lepingu kehtivuse perioodil. Lepingu krediidilimiidi kasutamisest nähtub, et

lepingust tulenevat krediidilimiiti kasutati summas 195 000 eurot. Kostja 26.09.2019

nõudeavaldusest võlgniku pankrotimenetluses nähtub, et lepingust tulenev kostja põhiosa nõue

on summas 195 000 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses 05.02.2019 esitatud nõuete kaitsmise

protokollist nähtub, et hageja on esindaja vahendusel osalenud nõuete kaitsmise koosolekul

ning pole vaidlustanud kostja lepingust tulenevat põhiosa nõuet summas 195 000 eurot.

2-19-14814

Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et lepingust tulenevat arvelduskrediiti on

kasutatud summas 195 000 eurot.

32. Kostja automaatsest teatisest konto liikumise kohta nähtub, et 19.06.2019 kella 20.18

seisuga on konto jääk -195 000 eurot, broneeritud tehinguid on summas 148 275,21 eurot ja

vabasid vahendeid on summas 46 724,79 eurot. Just teatisel näidatud konto jääk -195 000 eurot

näitab kasutatud lepingu krediidilimiiti 19.06.2019 seisuga. Päev varem, 18.06.2019 seisuga oli

lepingust tulenevat krediidilimiiti kasutatud summas 172 415,08 eurot. Samal päeval

(19.06.2019) kui võlgnik nimetatud automaatse teavituse sai, sõlmisid kostja ja võlgnik lepingu

lisa nr 7, millega pikendasid lepingut 1 kuu võrra, s.t kuni 19.07.2019. Tähtaja ja limiidi

pikendamisega tekkis võlgniku kontole vaba limiidi arvelt vabu vahendeid (limiidi kasutamata

osa) summas 22 584,92 eurot (kuni tähtaja pikendamiseni oli laenu krediidilimiidi kasutatud

osa 172 415,08 eurot). Samal päeval (19.06.2019) toimus võlgniku kontol mitu liikumist –

arvelduslaenu kasutamata limiidi arvelt tasuti investeerimislaenu põhiosa 20 000 eurot, tasuti

lepingu intressi, teenustasu, limiiditasu ning viimase kandena sel päeval põhiosa viivist

summast 1099,95 eurot. Kokku tasuti erinevaid nõudeid 19.06.2019 tekkinud vabade vahendite

ulatuses, s.t 22 584,92 euro eest.

33. Maakohus on kohtuotsuse järelduste tegemisel tuginenud ühe tõendi osale, mille osas talle

oli teada, et see tõend ei ole õigete järelduste tegemiseks piisavalt ülevaatlik ning teiseks on

maakohus nimetatud tõendist teinud absoluutselt valed järeldused. Kohus on tuginenud

laenumaksete aruandele, mille kohta on kostja menetluse jooksul korduvalt öelnud, et

arvelduskrediidi nõude põhiosa kujunemise osas ei ole antud tõend ülevaatlik. Antud tõend on

muus osas õige ja jälgitav, v.a tulba „laenu tagasimaksed“ tulp „võlg“ ülesehituse loogika.

Antud tulp algab lepingu kehtivuse jooksul kasutatud krediidilimiidi kogusummaga, mis

väheneb iga järgmise tagasimaksega. 18.06.2019 päeva lõpuks oli lepingust tulenev võlgnevus

172 145,08 eurot.

34. Kostja ei nõustu menetluskulude jaotusega, s.t sellega, et kuna kostja ei nõustunud hageja

pakutud kompromissiga, jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 alusel poolte menetluskulud kostja

kanda. Hageja pakutud tingimustel ei saanud kostja kompromissi mingil juhul sõlmida, kuna

kostjal on hageja vastu ka lepingust tulenev viivise nõue juhul kui kostja poolt täitemenetlusse

esitatud lepingust tulenev põhinõue summas 195 000 eurot kohtumenetluses tõendamist ei leia.

Vastustajate seisukohad

35. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja

nõustub maakohtuga hageja menetluskulude vähendamise osas.

36. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja

nõustub maakohtu järeldustega. Hageja väitel on kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses

esitanud vastuväited hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatisele, mistõttu tuleb need

vastuväited jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud täiendavalt 1590,01 euro suuruses summas. Muus osas tuleb maakohtu otsus

2-19-14814

jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus

otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

38. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine. Maakohtu otsus

on seega selles ulatuses TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

39. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja on apellatsioonkaebuses oma

vastuväite hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatise osas esitanud õigeaegselt. Kostja on

apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et saldoteatisel näidatud konto jääk -195 000 eurot

näitab kasutatud lepingu krediidilimiiti 19.06.2019 seisuga. Hageja väitel on tegemist uue

vastuväitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostja on

maakohtus 28.01.2020 esitatud vastuses märkinud, et hageja väide selle kohta, et põhinõue on

üksnes 148 275,21 eurot, on arusaamatu ja hageja ei ole vastavat arvutust esile toonud. Mingeid

vastuväiteid selles ega hilisemates menetlusdokumentides, sealhulgas maakohtus toimunud

istungil, ei ole kostja 19.06.2019 saldoteatisele esitanud. Maakohtu istungil möönis kostja, et

see tõend on tal jäänud tähelepanuta, kuid endiselt mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei

ole esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud hageja esitatud tõendile vastuväited esitamata

objektiivsetel põhjustel, sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu

jätab ringkonnakohus kostja eelpooltoodud vastuväite TsMS § 652 alusel tähelepanuta.

40. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kostja põhinõue 148

275,21 eurot ületavas osas ei ole tõendatud ning kostjal on õigus nõuda sundtäitmist hageja

kinnisasjal lasuva hüpoteegi arvel üksnes summas 148 275,21 eurot. Sellest tulenevalt on

maakohus õigesti hagi rahuldanud hageja alternatiivse nõude alusel tunnistades täiteasjas nr

008/2019/1353 sundtäitmise lubamatuks summas 46 724,79 eurot. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lõikes 6 sätestatust ringkonnakohus

neid põhjendusi ei korda. Samas on vajalik neid põhjendusi täiendada ühe tõendi hindamise

osas. Maakohus ei hinnanud koos teiste tõenditega hageja poolt esitatud võlgniku

pangatehingute väljavõtet (I kd tl 125), rikkudes sellega tõendite hindamise ja kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8). Samas ei too selle tõendi hindamata

jätmine kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada

ning puuduolevad põhjendused ise esitada, vastates ühtlasi kostja apellatsioonkaebusele.

41. Kostja väitel nähtub ka võlgniku pangatehingute väljavõttest kasutatud krediidilimiit

summas 195 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et selline summa sealt nähtub, kuid leiab, et

üksnes see asjaolu ei tõenda, et selline summa on ka õige. Nimelt ei lükka võlgniku

pangatehingute väljavõttes märgitud kasutatud krediidisumma summa ümber 19.06.2019

saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu summas 46 724,79 eurot. Kostja ei ole

vastuolu võlgniku pangakontolt nähtuva kasutatud krediidisumma ja 19.06.2019 saldoteatiselt

nähtuvate vabade vahendite osas selgitanud ega tõendanud, et tegelikult sellises ulatuses

vabasid vahendeid võlgnikul 19.06.2019 seisuga kasutada ei olnud. Lisaks sellele ei ole

võlgniku pangakontolt nähtuv kooskõlas teiste tõenditega. Laenumaksete aruanne (I kd tl 117-

118) ja krediidilimiidi kasutamise aruanne (I kd tl 198-207) langevad selles osas kokku, et

18.06.2019 seisuga oli kasutatud laenu saldo 172 415,08 eurot. Võlgniku pangatehingute

väljavõte (I kd tl 125) näitab 19.06.2019 kuupäeva osas samuti kasutatud krediidilimiidina

172 415,08 eurot. Samas aga 19.06.2019 kuupäeva osas näitab krediidilimiidi kasutamise

aruanne (I kd tl 198-207), et kasutatud laenu põhiosa on 195 000 eurot. Lisaks on näiteks

2-19-14814

krediidilimiidi kasutamise aruandes (I kd tl 198-207) 03.06.2019 kuupäeva seisuga märgitud

kasutatud krediidisummaks 181 080,17 eurot, mis vähenes summalt 195 000 eurot tulenevalt

sellest, et 03.06.2019 oli võlgniku poolt tasutud 13 919,83 eurot põhivõla katteks (põhisumma

tasumisega pidi vahendeid võlgniku kontole juurde tekkima). Samas aga nähtub võlgniku

pangatehingute väljavõttest, et 13 919,83 euro suuruse summa võrra kasutatud krediidisumma

hoopis suurenes (s.o vaba krediit vähenes) (I kd tl 125). Sellest tulenevalt ei pruugi

ringkonnakohtu hinnangul 195 000 euro suurune kasutatud krediidisumma olla ka võlgniku

pangakontolt nähtuvalt õige.

42. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus hindas laenumaksete aruannet (I kd tl 117-

118) üksnes osaliselt, jättes arvesse võtmata, et ka selles dokumendis on märgitud 19.07.2019

seisuga võlgnevuse suuruseks 195 000 eurot. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.

Maakohus viitas ka selle tõendi vastuolule 19.06.2019 saldoteatisega. Pelgalt see, et selles

aruandes on märgitud 19.07.2019 seisuga kasutatud krediidisummaks 195 000 eurot, ei selgita

vastuolu saldoteatisega. Samuti ei ole sellest laenumaksete aruandest võimalik järeldada, kuidas

kujunes 19.06.2019 seisuga võlgnevuse suuruseks 172 415,08 eurot ja sellele järgnevalt

19.07.2019 seisuga 195 000 eurot.

43. Kostja väitel oli 18.06.2019 seisuga krediidilimiiti kasutatud 172 415,08 eurot ja

19.06.2019 pikendati lepingut 1 kuu võrra ning tähtaja pikendamisega tekkis põhivõlgniku

kontole vabu vahendeid summas 22 584,92 eurot. 19.06.2019 tasuti kostja väitel selle arvelt

investeerimislaenu põhiosa 20 000 eurot, intress, teenustasu, limiiditasu ja viivis (kõik kokku

22 584,92 eurot. Võlgniku pangatehingute väljavõte näitab, et 19.06.2019 on sellised summad

vabast krediidisummast maha arvestatud (I kd tl 125). Küll aga ei saa sellest ringkonnakohtu

hinnangul teha järeldust, et kasutatud krediidisumma oleks ikkagi 195 000 eurot. Sellest, kas

mingil hetkel võlgniku kontole lisandus vabasid vahendeid, ei saa järeldada, et sellele eelnevalt

(enne 19.06.2019 kuupäeva või 19.06.2019 kuupäeva seisuga) oleks kasutatud krediidisumma

olnud õige.

44. Summa 195 000 euro õigsust ei kinnita ringkonnakohtu arvates ka see, et võlgnik ei ole

võlgniku pankrotimenetluses 05.02.2019 esitatud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud

kostja lepingust tulenevat põhiosa nõuet summas 195 000 eurot. Sellest, et võlgnik on

otsustanud nõudele mitte vastu vaielda, ei saa järeldada seda, et hageja ei saaks tagatise andjana

tugineda nõude ebaselgusele ja kostja ei peaks nõude suurust tõendama. Samuti ei saa nõude

selguse osas teha määravat järeldust sellest, et hageja on esitanud pangale laenutaotluseid

sooviga refinantseerida arvelduslaenulepingust tulenevat võlgnevust summas 195 000 eurot.

Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei võta sellised asjaolud kostjalt kohustust oma nõude

suurust tõendada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas piisab hagejale omapoolse

tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et

sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja

vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia.

Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada

lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). Seega on kostjal

oluline tõendamiskoormus, mis tähendab sisuliselt seda, et kostja peab igasuguste vastuoludeta

suutma esile tuua ja tõendada, et tal on sundtäitmisel õige suurusega nõue. Olukorras, kus kostja

on esitanud tõendeid, millest kostja arvates nähtub krediidisumma kasutamine 195 000 euro

ulatuses, kuid hageja on esitanud kostja enda genereeritud süsteemist saabunud saldoteatise

selle kohta, et võlgniku pangakontol oli vabasid vahendeid 46 724,79 eurot, pidi kostja enda

tõendamiskoormuse täitmiseks seda vastuolu selgitama ja esitama hageja esitatud tõendi ümber

lükkamiseks täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole vastuolu suutnud selgitada, rääkimata selle

täiendavate tõenditega kummutamisest. Ka ringkonnakohtu istungil ei olnud kostjal vastust

2-19-14814

küsimusele, millest tuleneb vabade vahendite olemasolu võlgnikule saadetud saldoteatises.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu kuidagi

tähelepanuta jätta ja tegemist on olulise asjaoluga hindamaks, mis ulatuses oli võlgniku poolt

krediidisummat kasutatud. Kokkuvõtteks leiab ka ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole

kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et lepingu tähtaja lõppemisel (s.o

19.07.2019) võlgniku poolt kasutatud krediidisumma oli 195 000 eurot. Kuna tõendites

esinevad olulised vastuolud, saab lähtuda üksnes summast, mille üle ei ole vaidlust, s.o

148 275,21 eurost.

45. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, oli maakohtul võimalik lähtuda menetluskulude

jaotuse osas TsMS §-ist 163. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud

täies ulatuses TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, kuna kostja ei nõustunud hageja pakutud

kompromissettepanekuga, milleks oli 150 000 euro tasumine kostjale. Antud juhul leidis aset

hagi osaline rahuldamine sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses välja pakkunud üks

pool ja kohus võib sellisel juhul jätta menetluskulud poole kanda, kes ettepanekuga ei

nõustunud.

46. Järgnevalt

kontrollib

ringkonnakohus

maakohtu

otsuse

seaduslikkust

hageja

menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020

määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Menetluskulude

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest, hinnates esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel esindamisele kulunud aega, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu, aga ka tööühiku hinda (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-

10324/42, p 17). Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus vähendas põhjendatult hageja

lepinguliste esindajate ajakulu 72,73 tunnilt 32 tunnile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

maakohus on vähendanud hageja menetluskulusid enam kui poole võrra, toomata esile

konkreetseid menetlustoiminguid, milliste arvelt hageja menetluskulusid vähendatakse.

Maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ega arusaadav. Selliselt ei põhjendanud

maakohus enda diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Samuti ei ole

maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Ringkonnakohus esitab puuduolevad põhjendused ja

mõistab täiendavalt 1590,01 euro ulatuses menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

47. Hagejal on 17.10.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud hagiavalduse

koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 14,25 tundi. Vaidluse sisu ja mahtu arvestades

on ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud

ajakuluks 10 tundi. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel esindajal ei peaks kolleegiumi

hinnangul käesolevas asjas hagiavalduse koostamine koos selle ettevalmistamisega aega võtma

oluliselt mitte rohkem kui üks tööpäev.

48. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 04.12.2019 menetlusdokumendi

koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 8,75

tundi. Tegemist on mahu poolest 3-leheküljelise dokumendiga, milles hageja vastab kostja

vastuses esitatud vastuväidetele. Arvestades kostja vastuse mahtu (ühel leheküljel) ja sisu,

piisas ringkonnakohtu arvates ka hageja poolt lühida vastuse koostamisega, kuid selleks poleks

pidanud kuluma sedavõrd palju aega. Ringkonnakohtu hinnangul on 04.12.2019

menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi.

2-19-14814

49. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 23.03.2020 menetlusdokumendi

koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 6 tundi.

Arvestades, et hageja esindajal ei olnud seda dokumenti koostades vajalik analüüsida mingit

kostja esitatud mahukat tõendit, ei saa sellist ajakulu pidada põhjendatuks. Samuti on hageja

lepinguline esindaja (advokaat) kulutanud osa sellest ajast kohtupraktika analüüsiks.

Kolleegium märgib, et advokaadist esindaja tunnitasu ongi kõrgem mh põhjusel, et ta peab

täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem

tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja

kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi

eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga

kursis hoida avaldub juba advokaadist esindaja kõrgemas tasumääras. Seega vähendab

ringkonnakohus antud menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise ajakulu 3 tunnile.

50. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal

kulunud kokku 9,48 tundi kostja 23.03.2020 seisukohaga tutvumiseks ja krediidilimiidi aruande

analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks, kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks.

Kuna 29.05.2020 toimunud kohtuistung kestis 1,5 tundi, kulus hageja esindajal muudeks

märgitud toiminguteks 7,98 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul saab istungi ettevalmistamiseks

vajalik aeg olla 1 tund. Ligikaudu 7 tunni kulutamine kostja 23.03.2020 seisukohaga

tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja kostja esitatud tõendi analüüsiks ei ole

ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingute ajakulu

3 tunnile, mis koos kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega moodustab 5,5

tundi.

51. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja

kulutanud 4,75 tundi hagiavalduse tervikteksti koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on

21.09.2020 hagiavalduse tervikteksti koostamine selline toiming, mille koostamise kulu ei saa

vastaspoolelt nõuda. Hageja peab juba kohtusse tulles koostama hagiavalduse, mille pinnalt on

võimalik hagi menetleda ja hagi rahuldada. Vajadusel peab hageja puudused hagiavalduses

kõrvaldama ja koostama ka uue hagiavalduse tervikteksti, kuid see ei ole toiming ega kulu,

millega peab arvestama vastaspool. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus arvestamata hageja

lepingulise esindaja 4,75 tunni suuruse ajakulu selle toimingu eest.

52. Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad

kulutanud 08.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3,5 tundi ja istungil osalemiseks

kumbki 1 tunni. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat,

siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3) (vt Riigikohtu 21.06.2021

määrust tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 10). Käesolevas asjas ringkonnakohus vajadust omada

kahte esindajat ei näe. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega sisu poolest mahuka asjaga. Selle

tõttu vähendab ringkonnakohus 08.03.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 2 tunnile, millest 45

minutit on kohtuistungi ajakulu ja ülejäänud on ettevalmistamiseks vajalik aeg. Samuti on

vajalik eeltoodust tulenevalt vähendada 17.05.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 10,5 tunnilt

4,5 tunnile.

53. Ülejäänud hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks

kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid

siinkohal üles loetleda.

54. Maakohtus oli hagejal 2 esindajat, kellest ühe tunnitasu oli 125 eurot, millele lisandub

käibemaks (S.Vissak) ja teise tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (R.Piirla).

2-19-14814

Maakohtu otsusest on võimalik järeldada, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

lepingulise esindaja kulu 151,44 euro (sealhulgas käibemaks) suuruse tunnitasu alusel

(4846,19/32). Esindajate tunnitasu põhjendatust apellatsioonimenetluses ei vaidlustata, seega

saab ringkonnakohus lähtuda 151,44 euro suurusest lepingulise esindaja tunnitasust (sisaldab

käibemaksu).

55. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu suuruseks 42,5

tundi, mille tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 6436,2

eurot, koos riigilõivuga moodustab see 6786,2 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Ehkki hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis TsMS § 178 lg 4 järgi

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, mistõttu tuleb

kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel tervikuna kostja kanda.

57. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

58. Hageja esitas 10.03.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2055 eurot (koos

käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13 tunni ulatuses, millest 9,5 tundi tunnihinnaga 125

eurot (millele lisandub käibemaks) ja 3,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub

käibemaks).

59. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised

toimingud on põhjendatud: apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguspositsiooni kujundamine

(0,75 tundi); kompromissi läbirääkimised kostjaga, nõupidamine kliendiga (1 tund); vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele (5,25 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5

tundi); ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemine (2,5 tundi).

Samuti on põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg.

60. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole käesolevas asjas vajadust omada kahte

esindajat, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Selleks ei anna põhjust ka asjaolu,

et tegemist on apellatsioonimenetlusega, kuna vaidluse ulatus on võrreldes maakohtuga pigem

vähenenud. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus hageja teise lepingulise esindaja (M.Piirla)

täiendavate toimingutega tunnitasu määraga 150 eurot. Kokku on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakuluks seega 10 tundi, tunnitasumääraga 125 eurot (millele lisandub

käibemaks).

61. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1500 eurot (käibemaksuga).

62. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Andres Suik

2-19-14814