3-22-291/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-291

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamistähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

31.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 31.07.2022 (kaasa arvatud).

2. Käesoleva kohtulahendi avalikustamisel avalikustada vaid selle resolutsioon ning

põhjendav osa, asendades neis puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning jättes avaldamata

teda identifitseerida võiva muu teabe.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 5 näevad ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5)

kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

3-22-291

2(3)

VRKS § 361 lg 22 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud

põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu.

VSS § 68 p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

9. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et X osas esineb VRKS § 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused

ja VSS § 68 p 6 alused.

X osas tuvastatud asjaolud ja tema poolt antud selgitused on vastuolulised. PPA on põhjendatult

esile toonud, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse

saabumist (VRKS § 14 lg 1), X oli aga viibinud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele

eelnevalt, s.o perioodil 09.08.2021-04.02.2022 Schengeni territooriumil, sh Eestis, 121 päeva,

neist 31 päeva seadusliku aluseta. Isegi kui X ei olnud teadlik rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise kohustusest esimesel võimalusel, saab siiski eeldada, et kui isik reaalselt vajab

rahvusvahelist kaitset ja see on teise riiki siirdumise eesmärgiks, siis on ta ka ise huvitatud

esimesel võimalusel vastava taotluse esitamisest. Praegusel juhul on esitatud taotlus

rahvusvahelise kaitse saamiseks alles peale seda, kui lõppesid vahendid Eestis elamiseks. Seega

on isik oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis

annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses. Usutav on, et isik otsustas esitada

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki,

millega võib kaasneda ka sissesõidukeelu kohaldamine kogu Schengeni territooriumile kuni

viieks aastaks.

10. Praeguseks hetkeks on PPA teinud 28.03.2022 otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta,

kuivõrd X poolt 04.02.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu,

kuna tal puudub kaitsevajadus ning taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse

süsteemi kuritarvitada. Samas on oluline, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpule viimisele järgneva väljasaatmise tarbeks. VRKS § 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et rahvusvahelise kaitse menetlus lõpeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni

sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021

määrus asjas 3-21-1340 p 8). Nimetatu tähendab, et ehkki otsus on tehtud, ei ole see jõustunud,

kuivõrd isikul on õigus otsust vaidlustada, st isik on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja

staatuses. Seega on tuginemine VRKS § 361 lg-le 1 lubatud.

11. Kohus leiab, et isiku varasema käitumise pinnalt saab asuda seisukohale, et tema liikumine

ühest riigist teise ei ole talle probleem. Isik on 11.03.2022 ja 18.03.2022 toimunud vestlustel

avaldanud, et ei soovi täita lahkumiskohustust. Arvestades, et isik on varasemalt väljenandu, et

soovib liikuda Soome, ei pruugi ta jääda Eestisse selleks, et oodata ära 28.03.2022 otsuse

jõustumine ja olla PPA-le kättesaadav lahkumisettekirjutuse täitmiseks. VRKS §-s 29

sätestatud leebemate järelevalvemeetme rakendamist ei saa pidada kõnealuses olukorras

piisavalt efektiivseks, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Kuna EV on käesoleval juhul

Dublini konventsiooni art 5 kohaselt isiku suhtes vastutavaks riigiks, kes peab rahvusvahelise

kaitse menetluse lõpule viima, siis on oluline, et X oleks PPA-le kättesaadav otsuse jõustumise

3-22-291

3(3)

järgsete toimingute tegemiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et PPA-

l on isiku suhtes usaldus, milleks peaks alust andma tema varasem käitumine. Isiku varasem

käitumine selleks alust ei anna.

12. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et X kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja

pikendamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.

13. Kohus leiab, et isiku kinnipidamiskeskuses viibimise pikendamine on vajalik ja

proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel rahuldada.

Kohus annab PPA-le loa pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamist kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 31.07.2022 (kaasa arvatud).

Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).

14. Käesoleva kohtulahendi avalikustamisel avalikustada vaid selle resolutsioon ning

põhjendav osa, asendades neis X nimi tähemärgiga ning jättes avaldamata teda identifitseerida

võiva muu teabe.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

kohtunik