3-21-60/120 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-60

Haldusasi

Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja kaebus

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399

tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada

detailplaneering nr DP044670 kohtu poolt tuvastatud

asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ

Tedre Maja

Vastustaja: Tallinna linn

Kolmandad isikud: Maa-amet, K. V., J. R., A. K., A.

N., R.-A. N., M. R., E. S., H. M.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 19.01.2022, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. mail 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Linus Capital OÜ-le kuulub Tallinnas Nõmme linnaosas Lemmiku tn 50 kinnistu (reg nr

20228801; katastritunnus 78404:408:0169; pindala 11 670 m²; sihtotstarve maatulundusmaa).

E.V.le kuulub 24376/93282 mõttelist osa Tallinnas Nõmme linnaosas Nugise tn 19 kinnistust

(reg nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 282 m²; sihtotstarve

maatulundusmaa) ja OÜ-le Tedre Maja kuulub 15284/93282 mõttelist osa Tallinnas Nõmme

linnaosas Nugise tn 19 kinnistust (katastritunnus 78404:408:9091; reg nr 2698701; pindala 93

282 m²; sihtotstarve maatulundusmaa). Lemmiku tn 44, Rännaku pst 30 ja 30a kinnistute

omanik on Eesti Vabariik. Rännaku pst 32 kinnistu kaasomanikud on füüsilised isikud.

2. Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja esitasid 22.08.2019 Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile (TLPA) taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks. TLPA registreeris

detailplaneeringu algatamise taotluse 26.09.2019 kirja nr 3-2/2537-4 kohaselt Rännaku pst 32

detailplaneeringu (DP037400) menetlusdokumendina. DP kohaselt kavandatakse Lemmiku tn

44 ja 50, Nugise tn 19 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele 34 pereelamukrunti suuruses

1235 m² kuni 2879 m²; 6 transpordimaa krunti suuruses 382,4 m² kuni 6421 m² ja ca 3 ha

roheala. DP algatamise taotlus sisaldab Tallinna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) muutmise

ettepanekut.

3. E.V. esitas DP algatamise taotluse uuesti 09.12.2019, mis registreeriti kui Rännaku pst 30,

30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute DP (DP044670).

4. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldusega nr 1399 keelduti Tallinna üldplaneeringut

muutva DP (DP044670) algatamisest (vt ka korralduse lisa).

5. Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja esitasid 11.01.2021 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna linna vastu.

Pärast mitmeid menetlustoiminuid võttis Tallinna Halduskohus oma 07.10.2021 määrusega

menetlusse Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

21.12.2020 korralduse nr 1399 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada

detailplaneering nr DP044670 kohtu poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest ning Tallinna linna kohustamiseks registreerida kaebajate

22.08.2019 detailplaneeringu algatamise taotlus detailplaneeringu nr DP044670 menetluse

juurde menetlusse. Kaebuse terviktekstiks luges kohus kaebajate poolt 26.05.2021 esitatud

teksti koos 21.07.2021 kaebuse täpsustusega.

Asjas toimus kohtuistung 19.01.2022.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebuse esitajad paluvad kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

6.1. Kaebajad leivad, et kaebuse esitamine on HKMS § 44 lõikest 1 lubatav kuna kaebajad

vaidlustavad Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399, mis riivab kaebajate PS

§-s 32 sätestatud omandi puutumatust; PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust; PS §-s 19

sätestatud tegutsemisvabadust kui ka PS §-s 14 sätestatud üldisi menetlusõigusi kui PS §-s 12

sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi.

6.2 Kaebajad leiavad, et Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus nr 1399 ei ole tulenevalt

HMS § 3 lõikest 2 kohane, vajalik ja proportsionaalne ja HMS § 4 lõikest 2 tulenevalt kooskõlas

haldusorganile antud volituse piiridega, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

sest olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata, mistõttu on rikutud HMS §-s 6 sätestatud

uurimispõhimõtet ning kaalutud ei ole kaebajate põhjendatud huve määrata kindlaks Tallinna

ÜP muutvas DP-s Tallinna ÜP-s sätestamata Lemmiku tn 44, 50; Nugise tn 19; Rännaku pst

30, 30a ja 32 kinnistute maakasutus- ja ehitustingimused erahuvist lähtuva hoonestuse

rajamiseks. Kaebajad leiavad, et määrus ei ole ka HMS § 5 lõikest 2 tulenevalt eesmärgipärane

ning HMS §-dest 54 ja 56 tulenevalt õiguspärane.

6.3 Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole täitnud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti

põhjendamiskohustust kuna haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on puudulik ega

võimalda kaebajatel teostada efektiivselt kaebeõigust.

6.4 Kaebajate poolt esitatud keskkonnaalased uuringud - Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn

19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kõrval reformimata riigimaa alade taimestiku

inventeerimise aruanne (Alkranell OÜ, 2018, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25); linnustiku

inventeerimise aruanne (OÜ Linnuekspert OÜ, 2018, vt.11.01.2021 kaebuse lisa nr 26);

maakasutuspiirangute analüüs (Alkranell OÜ, 2018, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 27), on

jäetud tähelepanuta ning kaebajate poolt taotletava hoonestusega tekitav keskkonnakahju

olulisus ja reaalne mõju on näitamata kuigi Riigikohtu praktika kohaselt (RKHKo lahendid nr

3-3-1-86-06, p 16; 3-3-1-15-08, p 18 alapunkt 2) peab keskkonnaasjades ära näitama, et

tegevuse mõju on oluline ja reaalne, mistõttu pidi vastustaja tuginedes PS § 53 1.lauses

sätestatud Lemmiku tn 50; Nugise tn 19 ja Rännaku pst 32 kinnistu omanike kohustusele säästa

elu- ja looduskeskkonda, põhistama kaebajate poolt tekitatud või tekkivat kahju. Ilmselgelt ei

saa vastustaja põhjendamiskohustus loetud täidetuks pelgalt viitega Tallinna ÜP-st tulenevale

abstraktsele avalikule huvile säilitada muutmatuna kindlaks määratud maakasutuse

juhtfunktsioon või pelgalt väitega, et hoonestuse kavandamisel väheneb haljastuse osakaal.

6.5 Kaebajad rõhutavad, et Riigikohus on selgesõnaliselt edastanud, et kaalutlusotsustuse

põhjendamisel, eriti juhtudel kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan

esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil

mõista nimetatud akti sisu (RKHKo lahend 3-3-1-62-02, punktid 11 ja 12). Kuna vastustaja

tugines kaalutlusotsuse tegemisel määratlemata õigusmõistele Nõmme metsalinna miljöö, mis

kaebajate poolt esitatud Leele Välja ekspertarvamusest Rännaku pst 32 hoonestamiseks, on

urbanistlik ilming, pidi vastustaja kaalutlusotsuses põhjendama, miks kaebajate poolt esitatud

Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kõrval reformimata

riigimaa ala DP visioon (Arhitekt 11 OÜ, 2019, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 21), ei ole

kooskõlas piirkonnas väljakujunenud hoonestamisviisidega ja hoonestusmahtudega ning

kinnistute hoonestamine on välistatud linnaehituslikust, valglinnastumise vältimise ja

tervikliku linnaruumise arengu eesmärkidest tulenevalt.

6.6 Kaebajad leiavad, et vastustaja kaalutlusotsus on ilmselgelt meelevaldne, ebaratsionaalne

ja vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega ning vastustaja enda

senise praktikaga metsamaa kõlvikutega kinnistute arendustegevuse lubamisel, mistõttu saab

kohus HKMS § 158 lõikest 3 tulenevalt erandjuhul sekkuda haldusorgani kaalutlusotsuse

otstarbekuse kontrolli (RKHKo lahend 3-3-1-87-13, p 19).

6.7 Kaebajatele on olnud küll tagatud enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist esitada

omapoolseid vastuväiteid kuid ärakuulamisõigus on olnud näilik kuna vastustaja ei ole

kaebajate vastuväiteid, et Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise

tn 19 kinnistutel puudub rekreatsiooniline tegevus (laste mänguväljakud; spordiplatsid;

terviserajad; kui inventar (pargipingid, varjualused, prügikastid, tualetid) puhkamiseks) ning et

läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest tulenevalt (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25-27)

puudub kinnistutel ökoloogiline väärtus; et hoonestamiseks on väljatöötatud keskkonnaseisundi

säilitamiseks sobilikud meetmed (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25-27), mis on

Keskkonnaameti poolt peetud piisavateks (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 15) kaalutlusotsuse

tegemisel hinnatud ega ümberlükatud, mistõttu on rikutud HMS § 40 lõikest 1 tulenevat

kaebajate ärakuulamisnõuet, elukeskkonna arengiu tagamine. sest kuulamisõigus on olnud

näilik. Riigikohtu praktikast (RKHKo lahend nr 3-3-1-82-03, p 17) pidi vastustaja

kaalutlusotsuse tegemisel võtma arvesse kaebajate poolt esitatud teabe.

6.8 Vastustaja on Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 vastuvõtmisel jätnud

täielikult tähelepanuta, et olemasoleva loodusliku keskkonna väärtuste säilitamisele lisaks tuleb

tagada ka piirkonna elukeskkonna areng. Vastustaja on jätnud konkreetselt esitamata

põhjendused, miks linnaehituslikust, valglinnastumise vältimise ja tervikliku linnaruumise

arengu seisukohtadest tulenevalt ei ole otstarbekohane Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku

pst 30, 30a ja 32 kinnistute hoonestamine piirkonda sobituvate pereelamutega.

6.9

Koos

haldusaktiga

vaidlustavad

kaebajad

samadel

motiividel

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti menetlustoimingud, need on:

6.9.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012 (vt. 11.01.2021

kaebuse lisa nr 34); 21.05.2019 (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 35); 10.09.2019 (vt. 11.01.2021

kaebuse lisa nr 36) otsused kuna need on põhjendamatud ega saa:

6.9.1.1 kuuluda 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotluste lahendamisel kohaldamisele

kuna vastustaja on eksinud ajalise faktoriga, st. 20.11.2012 ja 21.05.2019 otsuseid ei ole

võimalik kohaldada 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotluste lahendamisel

6.9.1.2

kohaldada

kuna

Rännaku

pst

DP

(DP037400,

allalaetav

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP037400) maa-ala puudutab ainult Rännaku pst

32 kinnistut aga 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotlused puudutavad Rännaku pst

30, 30a ja 32; Lemmiku tn 44 ja 50 ning Nugise tn 19 kinnistuid ja lähiala kokku 14.5 ha

6.9.1.3 kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012;

21.05.2019; 10.09.2019 ei saa välistada õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisel edasist kaalumist

ega takistada ega välistada taotluste osas teistsuguse seisukoha kujundamist kuna need ei ole

siduvaks

6.9.2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 26.09.2019 kirja nr 3-2/2537-4 (vt. 11.01.2021 kaebuse

lisa nr 3), millega otsustati, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistute omanike 22.08.2019

DP taotlus Tallinna ÜP muutva DP algatamiseks, ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012

määruses nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu

koostamise nõuded“ märgitule ning on vastuolus TÜP-iga ja NÜP-iga, mistõttu tuleb

registreerida taotlus Rännaku pst 32 kinnistu DP037400 algatamisettepaneku materjalide

juurde, on:

6.9.2.1 põhjendamatu ja õigusvastane kuna 22.08.2019 DP taotlus (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa

nr 1) sisaldas kõiki fakte ja tõendeid, mille alusel saab taotlust menetleda. Vastupidisel

olukorral ei oleks Tallinna Linnaplaneerimise Amet saanud taotlust registreerida DP037400

koosesisus ning taotlus oleks tulnud kaebajatele tagastada.

6.9.2.2 seadusvastane kuna Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 seadusest tulenev

volitusnorm s.o. PlanS v.r § 10 lõige 5 on alates 01.07.2015 kehtetuks tunnistatud, mistõttu

puudub määrusel õigusjõud. Seadusest tuleneva volitusnormi nõuet ei täida ka Tallinna

Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lõige

3 ega § 11 lõige 3. Lisaks eeltoodule on kehtiva PlanS § 3 lg 6 punktide 3 ja 4 kohaselt

vastavasisulise määruse kehtestamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril ning

riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 1.1-1/50 on kehtestatud planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded. Seega puudub vastustajal õigus alates

01.07.2015 kehtestada planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavaid nõudeid kuna

tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse pädevusse delegeeritud küsimuse otsustamisega.

6.10. Kaebajad toovad välja, et vastustaja on jätnud välja selgitamata järgmised asjas

tähtsust omavad asjaolud:

1) Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute näol ei ole tegemist

avalikult kasutatavate puhkealadega või haljasaladega või parkidega jms.;

2) Tallinna ÜP maakasutusejuhtfunktsiooni kohaselt on tegemist metsamaaga, mida kinnitab

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-2;

3) Tallinna ÜP ei ole seaduslikuks kitsenduseks AÕS § 141 lõike 1 tähenduses;

4) puuduvad kokkulepped vastustajaga Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn

50 kinnistute majandamistegevusest loobumiseks;

5) kaebajate tellimusel läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest ei tulene Rännaku pst 30, 30a

ja 32, Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute ökoloogilist kaitseväärtust, mistõttu ei ole

kinnistute hoonestamisvõimaluse eiramine ilma, et oleks tuvastatav kavandatud hoonestusest

lähtuv õigusvastane mõju keskkonnatingimustele, lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi

rakendamise põhjendusel, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise

eeldused kuna vastustaja ei ole menetluse käigus tellinud mitte ühtegi keskkonnaalast

alusuuringut, mistõttu ei saa olla tegemist ka olukorraga, kus võimaliku kahju tõenäosus ja

kahju iseloom oleksid vastustajale saanud olla ette nähtavad;

6) eraomandis Rännaku pst 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistud ei ole MaaMS § 4

lõike 1 kohaselt vabastatud maamaksu tasumise kohustusest;

7) Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku käigus koostatud ekspertarvamuses

(T. Ploompuu ekspertarvamus 2007, lk 8-9, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 33), on leitud, et

Rännaku puiestee ja Pääsküla prügimäe vahel on valdavalt kõdusoometsad, säilinud on üksikud

älved häiludena metsas ning ala on tugevalt eutrofeerunud nii linna kui prügimäe poolt, mis

ilmselgelt mõjutas kohaliku kaitse alla võetud Pääsküla raba piiride määramist, jättes Lemmiku

tn 50; Nugise tn 19 kinnistud kaitseala piiridest välja kuna kinnistute taimestik oli rikastunud

Pääsküla prügilast tulenevalt fosfori- ja lämmastikuühenditega, mistõttu on kinnistute taimestik

liigivaene;

8) Tallinna Linnavolikogu 02.10.1997 otsusega nr 171 kehtestatud Vikerkaare tn 40 ja Rännaku

pst 31 vahelise maa-ala detailplaneeringuga (DP000820) ei ole määratud Rännaku pst 30, 30a

ja 32 kinnistute maakasutuspiiranguid ja maakasutus- ning ehitustingimusi, mistõttu puudus

alus DP-st määrata Rännaku pst 30 ja 30a kinnistud üldmaaks kuna kinnistutel ei asu MaaKatS

§ 181 lg 12 punkti 2 kohaseid objekte;

9) Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn

vahelise maa-ala detailplaneeringus (DP004410) määrati:

-

DP004410 põhijoonise tehniliste näitajatega Nugise tn 19 kinnistu edela ossa 5700 m²

krundi moodustamine sihtotstarbega 80 % ühiskondlike ehitiste maa ja 20 % elamumaa

ning 500 m² ehitusaluse pindalaga 3 korruselise hoone kavandamine, mistõttu ei ole

tegemist maa-alaga, millele ei ole kunagi ehitusõigust määratud:

-

Nugise tn 19 kinnistul oleva puistu väheväärtuslikuks (IV klassi)

-

et Nugise tn 19 kinnistu üldpindalaga 93281 m² ülejäänud maa-ala s.o (93281-5700-

1200) s.o 86381 m² osas, maakasutus- ja ehitustingimused jäeti määramata kuna

vastustaja kokkuleppel arendajaga otsustasid kinnistu hoonestamisettepaneku juurde

naaseda tagasi peale Pääsküla prügila sulgemist ning see seisukoht oli aluseks tagastatud

Rännaku pst 30 detailplaneeringu kehtestamisel osaliselt;

10) Pääsküla prügila on suletud, mistõttu on kaebajal II kui DP004410 arendajal õigus nõuda

Nugise tn 19 kinnistu hoonestamisettepaneku juurde naasmist;

11) Rännaku pst 30 ja 32 ning Lemmiku tn 50 maaüksused tagastas vastustaja omandireformi

õigustatud subjektidele ilma ökoloogiliste ja rekreatsiooniliste piiranguteta, mida kinnitavad

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikud.

Samuti on jätnud vastustaja ülal viidatud asjaolude suhtes teostamata kaalutlusõiguse ning

rikkunud põhjendamiskohustust, mistõttu on jõutud ebaõigele seisukohale.

6.11. Kaebajad leiavad, et vastustaja on kaebajaid kui metsamaa kõlvikuga kinnistu omanikke

ja kaebajaid kui arendajaid kohelnud ebavõrdselt võrreldavates olukordades olevate isikutega

rikkudes sellega PS § 12 võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja on korduvalt lubanud

metsamaa kõlvikutega kinnistul arendustegevust samas kaebajate kinnisute osas seda kaalutud

ei ole (vt II kd tl 97p-98 p 4.16 -4.18).

6.12. Vastustaja, eirates kohtu poolt haldusasjas nr 3-09-2781 tuvastatud asjaolusid, ei ole

Nõmme ÜP-s esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust Kaldapealse tn 4 kinnistu

hoonestamisevõimaluse kavandamiseks, küll on vastustaja tuginenud haldusasjas nr 3-09-2781

halduskohtu poolt edastatud seisukohal Lemmiku tn 50; Nugise tn 19 ja Rännaku pst 30, 30a ja

32 kinnistute vastuväidete rahuldamata jätmisel, see on Nõmme LO ÜP-s määratud roheala

maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisettepaneku rahuldamata jätmisel, mida kinnitab Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 23.01.2018 kiri nr 3-1/17/1885-139 (vt. k11.01.2021 kaebuse lisa nr

6).

6.13. Maa-ameti peadirektori 22.08.2016 käskkirjast nr 1-1/16/578 (Rännaku pst 30 ja 30a maa

riigi omandisse jätmine) nähtuvalt on Tallinna Linnavaraamet taotluses nr 2.2-1/2822 (Rännaku

pst 30 ja 30a maa munitsipaliseerimine) väitnud, et Tallinna planeeringute registri väljavõttelt

nähtub, et taotletavad maaüksused asuvad Vikerkaare tn 40 ja Rännaku pst 31 vahelise maa-ala

detailplaneeringu alas, kuid tegelikkuses nähtub detailplaneeringujooniselt, et antud maa-alasid

sellega ei planeeritud, mistõttu on väide otsitud ja tõendamata.

6.14. Kaebajad esitavad kohtule ka kohustamiskaebuse, milles paluvad kohustada vastustajat

kaebajate 22.08.2019 DP taotlus registreerida DP044670 koosseisus arvestades, et 22.08.2019

DP taotluse lahendamata jätmine ja PlanS § 128 lg 4 1.lauses sätestatud menetlustähtaja

eiramine ja lahendusega viivitamine riivab kaebajate PS §-st 14 ja HMS § 5 lõikest 4 tulenevat

üldist menetlusõigust ning et:

-

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.09.2019 kirjaga nr 3-2/2537-4 registreeriti

kaebajate

22.08.2019

DP

taotlus

Rännaku

pst

kinnistu

DP037400

algatamisettepaneku materjalide juurde;

-

Rännaku pst 32 DP maa-ala suuruseks on 6165 m2 mitte aga 14,5 ha nagu 22.08.2019

taotluses ehk DP037400 puudutab ainult Rännaku pst 32 kinnistut;

-

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012; 21.05.2019;

10.09.2019 otsused ei saa olla kohaldavad kaebajate 22.08.2019 DP taotluse

menetlusele tulenevalt ajalisest faktorist kui ka asjaolust, et planeeringu visioon on

erinev nii pindalaliselt kui kontseptsioonist lähtudes;

Samuti paluvad kaebajad kohustada vastustajat algatama detailplaneering nr DP 044670 kohtu

poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

Tulenevalt HKMS § 38 lõikest 6 ja § 168 lg 1 1.lausest taotlevad kaebajad kaebuse

rahuldamisel, et kohus määraks kindlaks otsuse resolutsioonis otsuse täitmise tähtaja, mis

kaebajate arvates tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud

22.08.2019 ning et vastustaja oli PlanS § 128 lg 4 1.lausest tulenevalt kohustatud langetama

otsuse hiljemalt 21.09.2019, kaebuse rahuldamisel määrata otsuse täitmistähtajaks 15 päevane

tähtaeg alates kohtulahendi jõustumisest ning määrata muud olulised otsuse täitmise tingimused

need on, et vastustaja on kohustatud kohtuotsuse täitmisel juhinduma kohtu poolt tuvastatud

asjaoludest, mistõttu ei saaks vastustaja jätta DP algatamisel tähelepanuta kohtu seisukohtasid,

millel on ilmselgelt preventiivne huvi, et vastustaja ei saaks kohustamiskaebuse rahuldamisel

ja asja uuel läbivaatamisel ja toimingute teostamisel DP järjekordselt algatamata jätta.

6.15. Kaebajad leiavad, et Tallinna ÜP muutmist tingib ainuüksi asjaolu, et ÜP ei ole enam

terviklik planeerimisdokument kuna see on Mustamäe, Pirita, Haabersti ja Lasnamäe linnaosas

kaotanud kehtivuse, lisaks on Tallinna ÜP planeerimislahendusi muudetud vähemalt 48 korral.

Samuti ei ole Tallinna ÜP-s sätestatud maakasutusejuhtfunktsioon AÕS § 141 lõike 1 kohaseks

seadusjärgseks kitsenduseks, mis välistaks Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19; Lemmiku

tn 50 kinnistute maakasutusjuhtfunktsiooni muutmise pereelamute alaks kuna ökoloogilised

kaitseväärtused kinnistutel puuduvad.

Puudub vaidlus, et keskkonnaõigus nõuab, et asjast huvitatud isikud kaasataks tõhusalt otsuste

tegemisse, mis võivad tuua kaasa nende elukeskkonna muutmise ning et selliseid otsuseid

motiveeritaks ning et elukeskkonna kahjustamine ja kasutusõiguse piiramine toimuks vaid

juhul, kui selleks on kaalukad põhjused (PS §-d 11 ja 14). Eeltoodust lähtudes on kaebajad ka

tegutsenud ning enne Tallinna ÜP-d muutva DP taotluste esitamist tellinud laiaulatuslikud

keskkonnaalased uuringud (vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 25-27) selgitamaks välja

kavandatava tegevuse mõjusid olemasolevale keskkonnale. Nagu nähtub läbiviidud uuringutest

(vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 25-27), puudub kavandataval tegevusel oluline mõju

olemasolevale keskkonnale.

Lisaks eelmainitule ei välista PS §-st 53 tulenev kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning

hüvitada kahju, mis on keskkonnale tekitatud, olemasoleva keskkonna muutmist, sh metsamaa

asendamist elamumaaga kuna läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest ja väljatöötatud

leevendusmeetmetest ei saa DP visiooni (vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 21) elluviimist pidada

ülemäära suureks keskkonnakahjuks.

Kaebajad on seisukohal, et Tallinna ÜP-t muutva DP mahust kavandatavate hoonete ja rajatiste

väljaarvamine ilma, et oleks tuvastatav nendest hoonetest lähtuv õigusvastane mõju

keskkonnatingimustele, ei ole lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi rakendamise

põhjendusel, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused.

Tegemist ei ole olukorraga, kus võimaliku kahju tõenäosus ja kahju iseloom oleksid läbiviidud

alusuuringutest

tulenevalt

sedavõrd

ebaselged

ja

teaduslikult

ettenägematud

või

rakendusuuringutega määratlematud, et see tooks kaasa ettevaatusprintsiibile omaseid

muudatusi vastustaja tõendamiskoormises ja tõendamisesemes.

Kuigi Tallinna ÜP raames puudus vastustajal otsene kohustus KSH-d läbi viia käesoleval ajal

kehtiva KeHJS § 33 lg 1 punkti 2 tähenduses, on asjas oluliseks faktiks, et Tallinna ÜP raames

ei viidud läbi mitte ühtegi keskkonnaalast, maastikulist ja rekreatiivset alusuuringut Lemmiku

tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute ökoloogilise, maastiku või

rekreatsiooniliste väärtuste kohta, seega puudus igasugune info maakasutuse juhtfunktsiooni

määramisel.

Antud

info

pärineb

Tallinna

ÜP

kodulehelt

https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-uldplaneering alla laetavast ÜP aluseks oleva

lähtematerjali loetelust.

Lõpetuseks märgivad kaebajad, et ühelgi isikul ei saa olla õigustatud ootust, et enam kui 20

aastat tagasi kehtima hakanud Tallinna ÜP püsiks muutmatuna Rännaku pst 30, 30a ja 32;

Nugise tn 19; Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtotstarvete osas.

6.16. Kaebaja E.V. märgib täiendavalt:

6.16.1. Vastustaja märgib õigesti, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu

koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud

arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks.

Samas jätab vastustaja pahatahtlikult tähelepanuta, et planeerimismenetluses tuleb kohalikul

omavalitsusüksusel arvestada eelkõige eraomaniku mitte aga avalikku huviga kuna erakinnistu

teenib primaarsena siiski eraomanikku mitte aga avalikkust (vt. RKHKo 3-18-1901, p 17 ja 3-

3-1-23-16, p 17).

Samuti jääb ebaselgeks vastustaja vastus osas, milles vastustaja väidab, et ei ole esitatud

põhjendusi Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks Nugise tn 19,

Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute osas. Kaebaja II arvates ei ole vastustaja

süvenenult läbilugenud Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 DP

algatamise taotlust. See, et vastustajale ei meeldi esitatud põhjendused ei tähenda, et neid ei ole

esitatud.

Oluline on, et kohtupraktikast tulenevalt ei saa tiheasustusalal elav isik, antud juhtumil Nõmme

linnaosa haldusterritooriumil elav isik, eeldada, et tema elukeskkond ei muutu või et läheduses

ei toimu ehitus- või arendustegevust (vt. RKHKo 3-19-1409, p 5; 3-16-859, p 9; 3-16-542, p 5;

3-13-1585, p 7; 3-3-1-12-07, p 13; 3-3- 1-25-02, p 21).

Seega on tiheasustusalal elaval isikul vastupidiselt hajaasustusalal elava isikuga,

talumiskohustus taluda tema ja tema läheduses asuva elukeskkonna muutumist, millega

kaasneb rajatavas elukeskkonnas nii valguse, vaate kui müra muutus. Haldusasjas nr 3-3-1-64-

02 on Riigikohus punktis 17 otseselt edastanud, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on

lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt. RKHKo 3-19-

1409, p 5; 3-3-1-42-03, p-d 16 ja 25).

Kokkuvõtvalt: Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuse

sihtotstarbe muutmisega ja ehitusõiguse määramisega pereelamute rajamiseks, ei kaasne

vastustajale kui kohalikule omavalitsusüksusele ühtegi negatiivset tagajärge kuna tegevusega

ei kaasne otsest negatiivset mõju eelarvele kuna arendajad finantseerivad detailplaneeringu

koostamist ja vajaliku taristu ehitamist omafinantseeringuna, lisaks suureneb maamaksu

laekumine elamumaa sihtotstarbega kinnistute arvelt.

Nugise tn 19; Lemmiku tn 50; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute hoonestamisel

pereelamutega kaasneb piirkonna elukeskkonna parandamine, lisades alale atraktiivsust

piirkonda sobituvate hoonete ja haljastusliku lahendusega ja tänavate võrguga; paraneb

juurdepääs Pääsküla raba kaitsealale; väheneb prügistamise ja põlengute oht; maa-ala avatakse

ööpäevaringseks aktiivseks kasutuseks; maa-ala muutub ka turvalisemaks kuna suureneb

piirkonnast hoolivate inimeste ja püsielanike arv ning seega ka järelevalve; naaberkinnistute

väärtus kasvab; paranevad naaberkinnistute valgustustingimused ja väheneb kinnistute liigne

pinnasevee tase ja üleujutamise oht kuna pinnase- ja sademevesi kanaliseeritakse.

Kaebaja II jääb oma seisukoha juurde, et kavandatavate hoonete ja rajatiste väljaarvamine ilma,

et oleks tuvastatav nendest hoonetest lähtuv õigusvastane mõju keskkonnatingimustele, ei ole

lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi rakendamise põhjendusel, sest konkreetsetes

oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused. Lisaks eeltoodule on see ka otseselt

vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKHKo lahendid nr 3-3-1-86-06, p 16; 3-3-1-15-08, p 18

alapunkt 2).

Ilmselgelt ei saa vastustaja põhjendamiskohustust loetud täidetuks pelgalt viitega TÜP-ist

tulenevale abstraktsele avalikule huvile säilitada muutmatuna kindlaks määratud maakasutuse

juhtfunktsioon ja Nõmmele omane metsalinna miljöö või pelgalt väitega, et hoonestuse

kavandamisel väheneb haljastuse osakaal.

6.16.2. Vastustaja jätab ka tähelepanuta, et DP ala osas ei kehti ühtegi seadusjärgset kitsendust

ning et üldplaneering kui haldusakt ei ole seadusjärgseks kitsenduseks ega saa piirata Nugise

tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnisomandi ruumilist ulatust ega

kinnisasjade omanike huve kinnisasjade kasutamiseks kui selles ei ole halduslepinguga või vms

kokkuleppe kohaselt kokkulepitud, seega ei saa vastustaja suurendada linnaruumi oma tahte

järgi.

6.16.3. Vastustaja eksitab tahtlikult kohut ka väidetega TÜP-ist tulenevate piirangute osas.

Haldusasjas nr 3- 20-852 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2021 kohtuotsuse punktiga

16 on tuvastatud, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi seatud.

Seega on ainetud vastustaja vastupidised väited justkui Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku

pst 30, 30a ja 32 kinnisomandi suhtes kehtiksid kitsendused.

6.16.4. Vastustaja eksitab teadlikult kohut ka väitega, et mitte ühestki õigusaktist (ei TÜP ile

eelneval, kehtival ega järgneval planeerimisdokumendist ega muust õigusaktist) ei ole

tulenenud vaidlusalusele alale muud käsitlust kui metsamaa, rääkimata ala hoonestamise

võimalustest.

Selline väide on otseselt vastuolus Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27

kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP004410, allalaetav

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410) põhijoonise tehniliste näitajatega,

milles määrati Nugise tn 19 kinnistu edela ossa 5700 m² krundi moodustamine sihtotstarbega

80 % ühiskondlike ehitiste maa ja 20 % elamumaa koos 500 m² ehitusaluse pindalaga 3

korruselise hoone kavandamiseks ning nähti 1200 m2 osas nähti ette Mägra tänava ehitus koos

kommunikatsioonide rajamisega (Mägra tänav koos kommunikatsioonidega on arendaja poolt

väljaehitatud (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 46-51) kui vastustaja enda lubadusega lahendada

Nugise tn 19 hoonestamisküsimus peale Pääsküla prügila sulgemist.

6.16.5. Ekslik on ka vastustaja seisukoht, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni

otsused ei ole vaidlustatavad lõplikku haldusakti vaidlustamisel. Puudub vaidlus, et

vaidlustatud haldusakti on põhjendatud väidetega, et kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

planeeringute läbivaatamise komisjoni protokollilise otsusega nr 137601 otsustati mitte

algatada DP koostamise korralduse eelnõu kuna komisjon jäi 21.05.2019 otsuse juurde (vt.

11.01.2021 kaebuse lisa nr 36) siis tuli DP jätta algatamata. Seega on Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjoni protokollilise otsus nr 137601

otseselt avaldunud mõju Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 vastuvõtmisel

ning on seega vaidlustatav.

6.16.6. Kaebaja II ei nõustu vastustaja käsitlusega, et vastustaja on lahendanud Nugise tn 19 ja

Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 DP taotluse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020

korraldusega nr 1399. Vastustaja ei ole tänaseni taotlust lahendanud, mida kinnitab vastustaja

enda vastus kaebusele, milles vastustaja väidab, et DP algatamise taotluses ei ole esitatud

põhjendusi Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani muutmiseks kuigi 22.08.2019 taotluse

punktis 1 on esitatud vastavad põhjendused.

6.17. Kaebaja III (TedreMaja OÜ) on esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise

taotluse kokku summas 1711 eurot. Ülejäänud kaebajad tähtaegselt menetluskulude

hüvitamise taotlust ei esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

7.1. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu

kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse

üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Isegi juhul, kui ala osas

ei kehti looduskaitselisi piiranguid, tuleb hinnata looduskoosluse hävitamise sobilikkust kui

selle arvelt soovitakse linnaruumi suurendada.

7.2. Tallinna üldplaneeringuga on Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50

ja Nugise tn 19 kinnistute ala määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna üldplaneeringu ptk-st 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“ ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Ptk 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna

maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See

looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja

rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist

mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb

ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest

rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike

taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist

stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele,

võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.

7.3. Kuigi „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on mõeldud üldjuhul avalikuks

kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub.

See tähendab, et linn ei määra üldplaneeringuga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks

kasutamiseks. Eramaal sh eraomandis metsamaal viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on

paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Samuti ei määra üldplaneering eratänavaid

avalikku kasutusse. Kõnealusele alale jäävad kinnistud on kas üldkasutatava maa sihtotstarbega

või maatulundusmaad. Looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus

puhkeotstarbelises kasutuses, ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist

tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese

loodud tehiskeskkonnale. Alati ei ole õigustatud looduskeskkonna hävitamine linnaruumi

suurendamiseks, selleks on üldplaneeringutes ettenähtud reservalad, mida nähakse

perspektiivsena linnaruumi suurendamiseks.

7.4. Mitte ühestki õigusaktist (ei Tallinna üldplaneeringule eelneval, kehtival ega järgneval

planeerimisdokumendist ega muust õigusaktist) ei ole tulenenud vaidlusalusele alale muud

käsitlust kui metsamaa, rääkimata ala hoonestamise võimalustest.

7.5. Nii nagu kaebajad ei suutnud detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlusel

põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust muuga kui kasu teenimisega, ei ole suudetud

kaebuses esitada argumente, miks on vajalik üldplaneeringu muutmine. Enne detailplaneeringu

taotluse esitamist toimunud menetlused ei anna põhjust ala juhtotstarbe muutmiseks, iga

üldplaneeringut muutmise ettepanekut tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata eraldi.

Haldusepõhimõte ega planeerimispõhimõtetega ei saa olla kooskõlas kohaliku omavalituse

käitumine, kus mõnest kohaliku omavalitsuse läbi viidud toimingust tekiks kohustus rahuldada

detailplaneeringu algatamise taotlus, millega muudetakse kõrgemal asetseva planeeringu

määratud juhtotstarvet. Ükski teine planeeringu menetlus ei anna automaatset alust teiste

üldplaneeringut muutvate ettepanekute rahuldamiseks. Iga haldusmenetlus viiakse läbi

iseseisvalt ning iga menetluse käigus tuleb läbi viia oma kaalutlus. Kaebuses viidatud ja

detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlemisel esitatud uuring või visiooni kirjeldus ei

põhjenda, miks on vajalik üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutmine. On ilmselge, et

kaebajate eesmärgiks on tulu teenimine, kuid erahuvi ei saa alati üle kaaluda avalikku huvi.

Eelistades erahuvi (kaebajate huvi teenida kasumit), ei ole võimalik säilitada täisväärtuslikku

linnaruumi, kuna iga maaomanik on huvitatud maksimaalsest kasumi teenimisest ning selliselt

puuduks linnaruumis igasugune haljastus ning iga kinnistu oleks maksimaalselt täis ehitatud.

Vaidlusalune ala on määratletud metsana ja rohealana juba enne, kui kaebajad alal kinnistud

omandasid. Üheski varasemas dokumendis ei ole määratletud, et ala oleks võimalik kuidagi

hoonestada.

7.6. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud

omandiõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 ja asjaõigusseaduse § 68 lg 2 annavad selge

võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega. Üheks omandiõiguste piiramatut

kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus. Kinnisasja omanikul puudub

õigustatud ootus temale kuuluva kinnistu maakasutuse juhtotstarbe planeeringuga muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 3 selgitab lahti planeeringu mõiste ja eesmärgi ning sätestab, et

planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse

seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeerimisseaduse § 74

kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise

aluseks. Sealjuures on üldplaneeringus sätestatud maakasutuse juhtotstarve planeerimisseaduse

§ 75 lg 4 kohaselt maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale

edaspidise maakasutuse põhisuuna.

7.7. Asjaolud, et üldplaneeringut on muudetud või see kehtib nüüdseks olulisemalt väiksemas

osa kui üldplaneeringu kehtestamisel, ei tähenda, et üldplaneeringust kui õigusaktist tulenevad

tingimused enam ei kehtiks või on neist võimalik lihtsamini kõrvale kalduda. Üld- ja

detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu

põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka

maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel

kaalutlusruum. Iga menetluse käigus viiakse kaalutlus läbi eraldi ning seda kaalutlust ei saa

mõjutada haldusorgani varasemalt tehtud otsused teistes menetlustes. Seejuures ei ole tegemist

ka mingisuguse ebavõrdse kohtlemisega.

7.8. Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute ala jääb Tallinna

üldplaneeringu kohase metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale, mis on

puhkeotstarbelised ning mõeldud avalikuks kasutamiseks. Nii nagu detailplaneeringu

algatamata jätmise otsuseski on viidatud Nõmme linnosa üldplaneeringule (kehtestatud

Tallinna Linnavolikogu 23.09.21 otsusega nr 106), on ka peale Tallinna üldplaneeringu

kehtivuse lõppemist alad määratud rohealaks. Rohealadena on tähistatud olemasolevad ja

perspektiivsed metsade, parkide või haljasalade territooriumid, mis on üldjuhul mõeldud

avalikuks kasutamiseks. Eraomandis kinnistuid saab avalikult kasutada juhul, kui omanik

määramisega nõustub (va üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud).

7.9. Kuna juba Tallinna üldplaneeringus on piirkond rohealaks määratud, siis puudub kinnistute

omanikel õigustatud ootus kinnistute sihtotstarbe muutmiseks. Lisaks planeeritava kinnisasja

omaniku erahuvidele tuleb planeerimisel arvesse võtta avalikke huve, puudutatud isikute huve

ning erinevad väärtused, sh kehtiva üldplaneeringu põhimõtted ja leida nende pinnalt

tasakaalustatud lahendus.

7.10. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-8-02 otsuse punktis 5 märkinud, et tuleb silmas pidada,

et planeerimismenetlus toimub avalikes huvides. Kohalikku elu ja territoriaalplaneerimist omal

haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma

territooriumil planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist

maakasutust ja ehitusõigust. Riigikohus on 20. detsembri 2001 otsuses nr 3-3-1-15-01

märkinud, et kinnisasja omanikel ja teistel planeeringulahendusest huvitatud isikutel on õigus

nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid

nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või

planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.

7.11. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

7.12. Kaebajad on nii detailplaneeringu algatamisettepaneku menetluses kui ka kohtumenetluse

käigus esitanud hulgaliselt uuringuid ja ekspertarvamusi näitamaks, et alale hoonestamine on

võimalik ja ala ei nõua kaitsmist. Samas ei anna esitatud argumendid põhjust, miks on vaja

muuta Tallinna üldplaneeringu kohast juhtotstarvet. Ala kasutus on nähtud ette juba enne

Tallinna

üldplaneeringu

kehtimist

metsmaana

ning

ükski

kõrgemal

asetsev

planeerimisdokument ega õigusakt ei näe ette ala hoonestamist. Isegi kui looduskeskkond ei

ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda see, et looduskeskkonnal puudub

põhjendus eksisteerimiseks. Looduskeskkond kuulub säilitamisele hoolimata riikliku kaitse

puudumisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.

Kaebajate vaidlustatavad muud menetlustoimingud

7.13. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni otsused on haldusorgani sisesed ning mitte

vaidlustatavad. Komisjonides arutatakse menetlusega seonduvaid asjaolusid ning kujundatakse

ameti seisukoht. Tegemist ei ole vaidlustatavate otsustega ega toimingutega HMS-i mõttes.

Vaidlustada on võimalik ainult lõplikku haldusakti.

7.14. Seoses kaebuses märgitud 22.08.2019 DP taotlusega tuleb selguse huvides märkida, et

see ei ole jäetud menetlemata, vaid sealseid argumente on hinnatud Rännaku pst 30, 30a, 32,

Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute detailplaneeringu algatamata jätmise menetluses

nii nagu ka kaebuses viidatud ameti komisjonide otsustes märgitud on. Tegemist oli taotlusega,

mis ei vastanud taotluse tunnustele nii nagu amet 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4 märkis.

Tallinna planeeringute registris ei olnud võimalik alustada uut detailplaneeringu menetlust ilma

vormikohase algatamisettepanekuta, mistõttu registreeriti kiri Rännaku pst 32 kinnistu

detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalide juurde, kuivõrd ala on osaliselt kattuv.

22.08.2019 esitatud taotlus on lahendatud Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja

Nugise tn 19 kinnistute detailplaneeringu algatamata jätmisega.

7.15. Ameti 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4 viidatud Tallinna linna ehitusmäärus ja Tallinna

Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning

detailplaneeringu koostamise nõuded“ olid taotluse esitamisel kehtivad õigusaktid, millest

tulenesid nõuded detailplaneeringu algatamisettepanekule.

7.16. PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel. Säte ei eelda hinnangu küsimust algatamisettepanekule, käesoleval juhul

detailplaneeringu koostamist ei alustatud.

7.17. Kohtuistungil kompromissi leida ei õnnestunud ja vastustaja jäi oma seisukohtade juurde.

7.18. Vastustaja palub jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda või vastaval juhul

vähendada kaebaja III kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid võttes arvesse nende

põhjendatuse küsimuse.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

8. Kolmandad isikud kohtu poolt määratud tähtajaks omapoolseid seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

10. Kohus märgib kõigepealt, et ta nõustub vastustaja avaldatud seisukohtadega, mis on

kajastamist leidnud vaidlustatud haldusaktis ja selle lisas (I tl 99-104) ja lähtudes HKMS § 165

lg 2 ei hakka neid täielikult kordama. Kohus märgib, et vastustaja on kohtu hinnangul

haldusaktis selgelt ja arusaadavalt välja toonud faktilised asjaolud, õiguslikud alused ning

näidanud ära ka kaalutlused ja põhjendused oma otsusele kaebaja taotletud detailplaneeringu

algatamata jätmise põhjuste kohta. Kohus märgib, et asjaolu, et kaebajat langetatud otsus ja

selle põhjendused ei meeldi või rahulda, ei tähenda, et neid ei oleks esitatud või et need ei ole

õiguspärased.

Vastustaja on kohtu arvates üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt välja toonud, et

planeerimisotsuste tegemisel on tal oma territooriumil laiaulatuslik planeerimisautonoomia ja

see hõlmab ka õigust detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda. Alused

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmiseks tulenevad PlanS 128 lg-st 2

koostoimes § 142 lg-ga 1. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest ei tohi

keelduda pelgalt viitega selle vastuolule kehtestatud üldplaneeringuga, kuid samas võib sellise

detailplaneeringu algatamisest keelduda lähtuvalt seaduse tekstist ka põhjusel, mida ei ole

otsesõnu PlanS § 128 lg 2 p-des 1–6 nimetatud.

Käesoleval juhul on vastustaja viidanud korralduse alusena § 128 lg 2 punktidele 1 ja 3, millest

punkt 3 eeldab kaheldamatult kaalutlusõiguse teostamist ja muu avaliku huvi põhjendamist.

11. Vaidlustatud haldusaktist nähtub selgesti nii kaalutlusõiguse teostamine kui ka

põhjendused, miks käesoleval juhul just selline otsus tehti. Kohus märgib, et vastustaja on

üheselt mõistetavalt ja selgelt välja toonud, et peamiseks põhjuseks, miks detailplaneeringu

koostamise taotlus algatamata jäeti, on asjaolu, et taotletud detailplaneeringuala asub Pääsküla

rabas ja soovitud senise maakasutuse sihtotstarbe muutus ei vasta ei senise - 2001 aastal

kehtestatud Tallinna üldplaneeringu - ega ka otsuse tegemise ajal koostamisel olnud (võeti

vastu Tallinna Linnavolikogu 4.05.2017 otsusega nr 47) ja hiljem Tallinna Linnavolikogu

23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringus nendel aladele

ettenähtud juht- ja maakasutusotstarbele.

Vastustaja on selgelt välja toonud vajaduse kaitsta üldistes huvides Pääsküla raba ja seal asuva

metsa terviklikkust linnakeskkonnas säilinud tervikliku ja kõrgeväärtusliku loodusliku

keskkonnana ja rohevõrgustiku tuumikalana. Vastustaja on vaidlustatud korralduses oma

korralduse ühe põhilise põhjendusena kokkuvõtvalt välja toonud, et „…Pääsküla raba

keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on

tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku

tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ja kuhu pole linnaruumi

ja keskkonna seisukohalt kuidagi mõistlik hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb

rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaksilmselgelt negatiivselt

ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise

arengu ja säästva arengu põhimõtetele…“ (I tl 99). Lisaks sellele on vastustaja selgitanud, et

tegu on ka Nõmme linnaosa üldise metsalinna miljöö kaitsmisega. Vastustaja on siinjuures

väga selgelt välja toonud, et vaidlusalused maa-alad ei ole ei üld- ega koostatud linnaosa

planeeringus olnud ette nähtud elamuehituse aladena ja selle peamiseks põhjuseks on olnud see,

et nende põhilise maakasutuse juhtfunktsioonina on läbi aegade nähtud metsade parkide ja

looduslike haljasalade maad. Täiendavalt on korralduse lisaks olevas dokumendis käsitletud

sisuliselt samu küsimusi ja selle punktides 1.7-1.15 kirjeldatud nii vastustaja kui ka erinevate

teiste haldusorganite läbi viidud menetlusi ja seisukohti, mis on seotud taotluse lahendamisega.

Samuti on lisa punktide 2.2.8 ja punktis 2.4 alapunktides 2.4.5- 2.4.11 toodud täiendavad

põhjendused korraldusele ning punkti 3 alapunktides vastatud kaebajate poolt detailplaneeringu

ettepaneku menetlemise ajal esitatud vastuväidetele.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu sisuliste lahenduste otstarbekuse ja

miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.

Kohtul puudub õigus ja võimalus sekkuda sisulistesse planeerimisotsustesse juhul, kui nende

langetamisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlus- või menetlusvigu. Kohus on pärast käesoleva

asja asjaoludega põhjalikku tutvumist veendunud, et neid vigu vastustaja otsustamisel teinud ei

ole.

13. Kohus nõustub kaebajaga selles, et omandiõiguse piiramine peab toimuma kooskõlas

põhiseaduse ja seadustega. On selge, et maaomanikul võib tekkida soov muuta senist ja

õiguslikult määratletud otstarbega maakasutust ning teha seda paljudel juhtudel eesmärgiga

suurendada või maksimeerida isiklikku kasu maakasutusest. Eriti arusaadav on selline soov

nende linnades asuvate kruntide puhul, mille maakasutusõigus on piiratud näiteks sotsiaalsetel

või (elu)keskkonna kaitse või kultuurilistel eesmärkidel. On arusaadav, et omanikul on sellistel

juhtudel võimalik väärtustada oma kinnistuid paljukordselt kõrgemalt, kui nende senine

maakasutusotstarve ja ehitusõigus muudetakse ja nad saavad näiteks õiguse püstitada oma

maale elu- või ärihooneid. Juhul, kui seadusandja ei oleks loonud võimalust sellisele

loomulikule soovile vastu astumiseks ja selle tasakaalustamiseks avalike ja kogukonna

huvidega, ei oleks meil tõenäoliselt linnakeskkonnas üldse ei parke, metsaalasid ega teadlikult

kujundatud või säästetud rohealasid ja -võrgustikke. Ainult eraomaniku majanduslikust huvist

lähtuv maakasutuse käsitlus muudaks ja vaesustaks oluliselt linnakeskkonda ning vähendaks

selle väärtust ja kvaliteeti linnaelanike jaoks. Seetõttu võib vastavaid seaduse alusel seatud

maakasutus- ja ehitusõiguse läbimõeldud piiranguid pidada õiguspäraseks ja vajalikuks.

Kohus leiab, et vastustaja on nii oma vaidlustatud haldusaktis kui vastuses kaebusele selgelt ja

arusaadavalt põhjendanud miks ta käesoleval juhul on eelistanud avalikke huve silmas pidades

kaebajate arendus –, maa väärtustamise - ja kasumiteenimise huvile senise linna

üldplaneeringuga ja uue linnaosa üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbe

muutmata jätmist ja kaebajatele kuuluvate kruntide arendussoovi tagasilükkamist.

14. Kokkuvõtvalt võib siinkohal välja tuua, et vastustaja on kohtu arvates arusaadavalt

selgitanud, miks käesoleval juhul kaalub avalik huvi linnas olemasoleva looduskeskkonna

säilitamiseks üles kaebaja majandushuvid ja sellega seotud loodusliku keskkonna osalise

hävitamise linnaruumi suurendamiseks (eramukvartali väljaehitamiseks). Samuti on vastustaja

põhjendatult selgitanud, et linna hoonestatud ruumi (elamute – ja äriala) suurendamiseks on

üldplaneeringutes ette nähtud reservalad, millel nähakse ette elamu jms. ehituse perspektiiv.

Kaebajate kinnistuid selliste maa-alade hulka üldplaneeringus määratud ei ole ja kohus ei saa

siinkohal sekkuda kohaliku omavalitsuse otsustusõigusse.

15. Kohus märgib selgituseks veel seda, et erinevatel aegadel võib kohalik omavalitsus

tulenvalt tema demokraatlikult valitud esindusorganite koosseisust võtta vastu ka erinevaid

otsuseid, mis puudutavad maakasutust. Ühe või teise maakasutuse juhtotstarbe määramine on

seadusega selleks volitatud omavalitsusorganite ülesanne ja kohtul puudub võimalus nende

otsuste, eeldusel et need on langetatud seaduses sätestatud korras ja seadustes sätestatud

materiaalõiguse piiridest lähtuvalt, poliitilise otstarbekuse küsimustesse sekkuda või veel

vähem neid ümber teha.

16. Kohus märgib, et nõustub ka vastustaja vaidlustatud korralduse lisa punktides 3.4.1. ja 3.4.2.

tooduga. Kohus märgib, et on paratamatu, et seadusandlus areneb ja koos sellega muutuvad aja

jooksul ka mõistete sõnastused. Käesoleval juhul on kohtu arvates oluline, et sõltumata sellest,

et mõisteid „roheala“ ja „rohevõrgustik“ Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal

seadusandluses ei olnud, kannab maakasutuse sihtotstarve „metsad, pargid looduslikud

haljasalad“ sisuliselt samu põhieesmärke ja on olnud sarnase põhjendusega omandiõiguse

(maakasutusõiguse) kitsenduste seadmise aluseks.

17. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vastustaja juhtis õigustatult tähelepanu sellele, et

maakasutusõiguse määratlus ei välista ka täna vaidlusaluste maa-alade majandusliku otstarbega

kasutust (näiteks õiguspärane metsa majandamine ja rekreatsiooniotstarbeliste väikeehitiste

püstitamine). Seega ei saa kaebajad väita, et neil ei ole võimalik maad selle määratud

sihtotstarbel eraomanikuna oma huvides kasutada.

18. Kohus peab veel vajalikuks välja tuua, et asjakohatu on kaebajate väide, et maa omandamise

ajal ei selgitanud talle keegi maakasutuse piirangute olemasolu. Asjaolu, et maakasutusele

seatakse piiranguid planeeringutega on üldteada asjaolu ja 2001.a vastu võetud Tallinna

üldplaneeringut menetleti avalikult ning tegemist on igati õiguspärase haldusaktiga. Kaebajad

on ka ise näidanud, et pärast selle vastuvõtmist oli võimalik selle muutmine ja nad oleks võinud

igal ajal vastava ettepanekuga pöörduda Tallinna linna poole. Kohus märgib, et igal juhul pidid

kaebajad oma maade kasutamisel teadvustama sellele Tallinna üldplaneeringust tulenevad

piirangud ja õiguslikud teed nende muutmiseks. Nähtuvalt detailplaneeringu algatamise

taotlusest ja käesoleva kaebuse menetluses avaldatud seisukohtadest, olid kaebajad eeltoodust

väga hästi teadlikud.

19. Seoses kaebaja väidetega ebavõrdsest kohtlemisest ja õigustatud ootusest sihtotstarbe

muutmise osas, märgib kohus, et kaebajad on kaebuses tõepoolest välja toonud mitmeid

üldplaneeringut muutnud detailplaneeringuid ja tuginedes neile püstitanud väite ebavõrdsest

kohtlemisest.

Kohus

märgib,

et

kaebajate

väljatoodud

üldplaneeringut

muutvad

detailplaneeringud, millega on lubatud metsamaa maakasutusfunktsiooni muutmist või

arendustegevust metsamaa kõlvikutega kinnistutel, on vastu võetud väga pika aja jooksul

(umbes 20 aastat), mis näitab, et sellised otsused on küllaltki harvad ja neid ei tehta

massimenetluses, vaid igat otsust kaalutakse põhjalikult. Samuti nähtub kaebajate toodud

andmetest, et ainult kolm neist otsustest on tehtud pärast 2010 aastat. Kohus ei pea Tallinna

suuruses linnas kogu linna hõlmava üldplaneeringu puhul sellise arvu erandite tegemist ka

kaebajatele erandi tegemise suhtes õigustatud ootuse tekkimiseks piisavaks. Veelgi enam –

kohus on seisukohal, et iga erandi tegemine, mis vähendab täisehitamise eest kaitstud rohealade

pindala linnas, tegelikult hoopis vähendab seda ootust, sest linnakeskkonnas on rohealade

säilitamine ja nende mitmesugusel otstarbel kasutamise tagamine muutunud linnakeskkonna

inimesele kõlbulikuna hoidmise ja selle kvaliteedi parandamise üheks kesksemaks vahendiks.

Seda on sisuliselt selgelt välja öelnud ka käesoleva vaidluse puhul vastustaja ja kohtul puudub

alus vastustaja vastavasse valikusse sekkuda.

Kohus märgib, et käesoleval juhul, ei ole asjakohane kaebajate viide 43 metsamaa kõlvikuga

kinnistule, millele on juba Tallinna ÜP-s antud juhtfunktsiooniks väikeelamute ala. Selline

otsus on tehtud üldplaneeringus ja seetõttu ei ole olukord võrreldav kaebajate kinnistutega

seotud olukorraga.

20. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja poolt vaidlustatud menetlustoimingud (vt.

otsuse selgitava osa p 6.16.5) on haldusorgani sisesed menetlustoimingud ja ei ole eraldi

iseseisvalt vaidlustatavad. Kohus märgib, et kuigi neile on viidatud vaidlustatud korralduse

lisades, ei tähenda see seda, et need looks iseseisvalt kaebajatele õigusi või kohustusi või

oleksid

olnud

vastustajale

otsuse

langetamisel

siduvad.

Alles

vastavate

otsuste

argumentatsiooni lisamine lõppotsuse argumentatsiooni muudab selle lõppotsuse sisulise

põhjenduse osaks, mitte nende esialgne avaldamine lõppotsustajale.

21. Kohus ei nõustu ka kaebaja II seisukohaga, et vastustaja on Linnavalitsuse 21.12.2020

korraldusega nr 1399 jätnud lahendamata Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike

22.08.2019 detailplaneeringu algatamise taotluse. Vastustaja on selgitanud oma 26.09.2019

kirjas nr 3-2/2537-4, et ta liitis vastava taotluse Tallinna planeeringute registris varasemalt

esitatud Rännaku pst 32 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalide juurde

menetluses DP037400). Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et vaidlustatud korralduses on

käsitletud nii Nugise tn 19 kui Lemmiku tn 50 kinnistute omanike taotlust koos Rääma 32

kinnistu omaniku taotlusega. Kohus märgib siinkohal ära ka asjaolu, et Nugise tn 19 ja

Lemmiku tn 50 omanike t22.08.2019 taotlus ise hõlmab ka Rännaku pst 32 ala ja seega oleks

nende eraldi käsitlemine olnud vastuolus ka HMS toodud haldusmenetluse ratsionaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõttega.

22. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb anda eelhinnang ja

kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel. Säte ei eelda hinnangu küsimust

algatamisettepanekule ja käesoleval juhul detailplaneeringu koostamist ei alustatud. Kaebaja

vastavad etteheited vastustajale on seega asjakohatud. Kohus juhib siinkohal veelkord

tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei keeldunud detailplaneeringu algatamisest mitte

looduskaitselistest argumentidest lähtudes (seda on selgitatud ka korralduse lisas), vaid

avalikest huvidest, mis seisnevad eelkõige linna elukeskkonna kvaliteedi hoidmises.

23. Kohus märgib, et küllalt suur osa kaebajate käesolevas kaebuses esitatud argumente on

olnud otsistud ja ei ole asjakohased. Käesoleva vaidluse sisuline põhiküsimus seisneb kohaliku

omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni teostamise õiguspärasuse hindamises. Kohus leidis

eelnevalt, et seda on teostatud õiguspäraselt ja isegi kui vastustaja oleks teinud

haldusmenetluses mõne väiksema vea, ei muudaks see tehtud otsust tulenevalt HMS § 58

toodust õigusvastaseks. Samas kohus ei näe talle esitatud materjalidest ja seisukohtadest, et

vastustaja oleks teinud kaebajate taotluste menetlemisel sisulisi vigu. Kaebajad lihtsalt ei

nõustu neile ebasoodsa otsusega.

Kohtu hinnangul on kaebajatel võimalus oma väidetavat omandiõigust tegelikult ratsionaalselt

kaitsta veel Nõmme linnaosa üldplaneeringu vaidlustamisega, mida kaebajad on ka teinud.

Praegu kehtivate ja õiguspäraste üldplaneeringute valguses on kohtu hinnangul kaebajal

võimalik

soovitud

ehitusõigus

tegelikult

saada

ainult

juhul,

kui

Tallinna

linn

omavalitsusorganina muudab oma varasemalt korduvalt esitatud seisukohti roheala elamualaks

muutmise aktsepteeritavuse osas. Kohtul puudub võimalus ja õiguslik alus nende kohaliku

omavalitsuse planeerimisautonoomia raames langetatud otsuste ja seisukohtade otstarbekust

kahtluse alla seada.

24. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.

Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik