2-20-13076/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-13076

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Alari

Kivisaare

hagi

Anis

Arumetsa

vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Alari Kivisaare apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

Alari

Kivisaar

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Robert

Sarv ja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja

(vastustaja):

Anis

Arumets

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meris

Velling

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2021. a otsus ning teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2(14)

2. Mõista Anis Arumetsalt Alari Kivisaare kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

200 eurot, sellelt summalt 31. märtsi 2022. a seisuga arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivis 24 eurot 93 senti ning alates 1. aprillist 2022 sissenõutavaks

muutuv viivis põhinõudelt (200 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskuludest

Anis Arumetsa kanda Alari Kivisaare poolt menetluses tasutud riigilõivud. Muud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Määrata

kindlaks

Alari

Kivisaare

maakohtu

menetluses

ja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus ning mõista Anis

Arumetsalt Alari Kivisaare kasuks menetluskulude (menetluses tasutud

riigilõivude) hüvitamiseks välja 650 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (650 eurot) tuleb Anis Arumetsal

tasuda Alari Kivisaarele viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Alari Kivisaar (hageja) esitas 9. septembril 2020 Tartu Maakohtule hagi Anis

Arumetsa (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hüvitise mittevaralise kahju eest

kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates nende suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt jagas kostja 4. juunil 2020 enda Facebooki lehel petitsiooni

(petitsioon),

milles

on

esitatud

mitmeid

hagejat

laimavaid

faktiväiteid

ja

väärtushinnanguid. Muuhulgas on hagejat ilma igasuguse faktilise aluseta kutsutud

3(14)

rassistiks ja šovinistiks ning on nõutud, et hageja tööandja lõpetaks temaga töölepingu.

Kostja aitas petitsiooni jagamisega kaasa hageja laimamisele kolmanda isiku poolt,

võimendades laimavaid hinnanguid ja laiendades isikute hulka, kelleni need jõudsid. Kuna

kostja on selle petitsiooni allkirjastanud, on ta sellega ka nõustunud.

Kostja avaldas 10. juunil 2020 enda Facebooki lehel postituse, milles kommenteerib hageja

videopostitust, kus hageja kirjeldab enda hoiakuid tema vastu algatatud petitsiooni suhtes.

Kostja avaldas postituses hageja kohta järgmist: "Aww, vaene kivimunn. Kivimunn enda

ütlusi ja tegusid kirjeldamas: "Ja see tundub, et käib väga lihtsalt! Rebid kontekstist midagi

välja, lõikad endale sobivalt kokku, valad tundlikul teemal natuke õli tulle ja ongi tehtud!"

Profit". Lisaks avaldas kostja 10. augustil 2020 enda Facebooki lehel hagejat

naeruvääristava postituse, kuid hageja selle eest kostjalt kahju hüvitamist ei nõua.

Kostja poolt hageja au teotamine ebakohaste väärtushinnangutega oli VÕS § 1046 mõistes

õigusvastane ning vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 17. Kostja kasutas

vulgaarset väljendusviisi, nimetades hagejat „vaeseks kivimunniks“. Isiku perekonnanime

lihtlabaselt roppuseks väänamine ning tema munniks nimetamine ei ole sõnamänguline

nali ega kanna endas mitmetähenduslikkust ega samakõla. Samuti on kostja teotanud

hageja au petitsiooni jagamisega, milles on hagejat kujutatud kui rassisti ja šovinisti.

Hinnangud, nagu oleks hageja rassist ja šovinist, ei põhine tegelikel asjaoludel.

Täiendavalt on petitsioonis nõutud, et hageja kaotaks oma praeguse töökoha. Seega on

kostja sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel

samuti õigusvastane. Seejuures on Facebookis postituse jagamine käsitletav avaldamisena

võlaõigusseaduse mõttes. Kostja on petitsiooni võimendanud, kutsudes teisi üles hagejat

vihkama, alandama ja taunima. Kostja eesmärk oli osaleda hageja grupiviisilises

solvamises ja maine rikkumises, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida.

Kostja põhjustas hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles,

et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete

inimeste poolt ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Ükski isik,

k.a avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema isiku kohta

avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit.

Hagejal on professionaalselt hea nimi ja positiivne maine. Kuna kostja on hageja au

ebakohaste väärtushinnangutega teotanud ning sekkunud õigusvastaselt hageja majandus-

ja kutsetegevusse, on hagejal VÕS § 1043 alusel õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist.

Arvestades üldise elukalliduse tõusu, ning seda, et kostja on hageja õiguseid rikkunud

mitmes episoodis, samuti kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes,

peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, kuid nõuab kostjalt mittevaralise kahju

hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Igasugune isiku au ja hea nime riive ei ole au ja hea nime teotamine. Teotamine on isiku

au ja hea nime riive raskeim vorm, mille tunnuseks on tahtlik ja sihipärane soov teise

inimese mainet kahjustada. Au ja hea nime riive ning rikkumise eristamine on oluline

4(14)

PS §-s 45 sätestatud väljendusvabaduse ulatuse määratlemisel. Sõna- ja väljendusvabadust

on lubatud piirata vaid au ja hea nime teotamise, mitte nende riive korral.

Kostja ei ole 4. juuni 2020. a postitusega hageja au ja head nime teotanud.

Postitus koosneb kahest osast – hüperlingist, millele klikkides avaneb veebileht avaldatud

petitsiooniga, ning kostja inglisekeelsest kommentaarist „mega yikes“, millega

väljendatakse äärmist ehmatust või üllatust. Hageja ei ole toonud esile, et see väljend

teotaks kuidagi tema au ja head nime või rikuks muul viisil tema õigusi. Hüperlink on aga

IT-tehniline lahendus, mille abil viidatakse mujal avaldatud teabele ning seda avamata ei

saa lingiga seotud sisu teatavaks. Kostja ei ole seega petitsiooni sisu ega selles esitatud

väiteid avaldanud. Samuti ei ole kostja petitsiooni sisu ega selles esitatud väited

taasavaldanud. Hüperlingi jagamine ei ole võrdsustatav hüpelingi kaudu avaneva sisu

avaldamisega, mistõttu on väär panna hüperlingi jagajat automaatselt vastutama hüperlingi

taga oleva sisu eest. Petitsiooni sisu õiguspärasuse eest vastutab petitsiooni koostaja ning

esialgne avaldaja. Samas on petitsioon õiguspärane ega laima hagejat.

Petitsioonis ei ole hagejat kutsutud rassistiks ja šovinistiks ning selles esitati hageja

tööandjale üksnes palve reageerida hageja väljaütlemistele sobivalt ja eemaldada hageja

avalikust raadioeetrist, mis ei pea tähendama töölepingu lõpetamist. Isegi kui petitsioonis

oleks nõutud töölepingu lõpetamist, ei ole hageja selgitanud, millisel viisil oleks see tema

au ja head nime teotav. Kellegi tööandja poole pöördumine isiku töölepingu lõpetamiseks

ei saa arvamuse avaldusena olla au ja head nime teotav. Kui petitsioon sisaldab hageja au

ja head nime teotavat sisu, ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on

kostja seda levitanud teadmatusest.

Kuna hageja ei ole nõudnud 4. juuni 2020. a postituse eemaldamist, siis väidetavalt au ja

head nime teotavate avalduste internetti jäämine hagejat ei häiri. Samas arvestades

petitsiooni suurt tähelepanu meedias ning et selle on allkirjastanud ligi 6050 inimest, on

petitsiooni jagamisel kostja Facebooki lehel sedavõrd marginaalne mõju ja ulatus hageja

võimalike isiklike õiguste rikkumisele. Lisaks oli petitsioon laiale publikule ligipääsetav

enne selle jagamist kostja poolt. Seega ei ole hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue

põhjendatud ka siis, kui petitsioon sisaldaks hageja au ja head nime teotavaid avaldusi.

Petitsioon ja selle toetamine eesmärgiga seista vastu rassismile ja vähemuste vastu

suunatud vaenu õhutamisele jääb põhiseadusega lubatud sõnavabaduse piiridesse.

Kostja ei ole 10. juuni 2020. a postitusega hageja au teotanud. Ainuüksi vulgaarne või

ebasünnis väljendusviis ei too kaasa avaldatu õigusvastasust ega ole automaatselt käsitatav

au ja hea nime teotamisena. See tuleneb ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast.

Kostja eesmärgiks ei olnud pahatahtlikult hageja mainet kahjustada, vaid avaldada

arvamust ühiskonnakriitilisel teemal. Möönda võib, et postituste sõnastus oli sündsuse

piiril. Hageja sõnavõtud on aga kostjale isikliku emotsionaalse tähendusega. Kostja on

seda teinud väljendusvabadusega lubatud piirides, sh lubatud vormis ja viisil. Väljendi

„Kivimunni“ puhul on tegemist mitmetahulise sõnade mänguga, mis sisaldab ka satiirilist

hellituslikku iseloomu ning hõlmab endas taotuslikult meemile iseloomulikku teravust,

olles ajendatud hageja provokatiivsest käitumisest. Kostja on väljendanud enda arvamust

meemi kui modernse rahvakunsti loomingu kaudu. Kuivõrd väljendusvabadusena on

5(14)

kaitstud ka viis ja vorm, milles enda arvamust avaldatakse, ei saa postitust pidada ainuüksi

selle väljendusviisi ja -vormi tõttu õigusvastaseks.

Kostja postituste õiguspärasuse hindamisel ei saa ka lähtuda sama rangetest ja kõrgetest

standarditest nagu nt ajakirjanduslike teoste avaldamisel. Avaldatud väidetele õigusliku

hinnangu andmisel tuleb arvestada keskkonda ja konteksti, milles see on avaldatud. Kostja

ja temaga ühtmoodi mõtlevate ja väljendavate inimeste kommunikatsiooniruumis on

tavapärane meemide ning neile sarnanevate postituste tegemine.

Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja väidetavad

rikkumised on sedavõrd rasked, et need õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist. Selleks, et õigustatud oleks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine

peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne. Kostja postituste ulatus on sedavõrd väike,

et isegi kui hagejale on mingisugune moraalne kahju tekkinud, ei õigusta see kostjalt

rahalise hüvitise väljamõistmist. Lisaks on kostja postitused jõudnud hageja lepingulise

esindajani kostja suhtes vaenulikult meelestatud kolmanda isiku kaudu ning hagejat ei häiri

väidetavalt äärmiselt suuri hingelisi kannatusi põhjustavate postituste internetti jäämine.

Liiatigi on hagejal kui avaliku elu tegelasel kriitika talumise kohustusel kõrgem määr ning

hageja enda tegevus oli ajendiks väljaütlemiste negatiivsele kriitikale.

Senist kohtupraktikat ning käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei saa 2000 eurot

pidada mõistlikuks summaks hagejale väidetavalt põhjustatud moraalsete kannatuste eest.

Hageja ei ole välja toonud ka ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks käesolevas asjas

VÕS § 134 lg-st 6 lähtuvalt tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi 5. juuli 2021. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast

kohtulahendi jõustumist.

Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja jagas 4. juunil 2020 hüperlinki.

Esialgses postituses oli kostja kommentaariks "mega yikes". Sõnal "yikes" otsene vaste

eesti keeles puudub, kuid seda võib tõlkida kui "jube", "ehmatav", "üllatav".

Kostja ei tegutsenud hüperlingi jagamisel avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Avaldamine

VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning

avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu

21. detsember 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 24). Riigikohus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. a direktiiviga 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega

kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (direktiiv

2001/29/EÜ) art 3 lg 1 kohaldamise kohta üldsusele kättesaadavaks tegemise kontekstis

leidnud, et juhul, kui autoriõiguse omaja loal on teos mõnel teisel veebisaidil kõikidele

kasutajatele juba vabalt kättesaadav, siis ei saa sellele teosele hüperlingi pakkumist kui

edastamistoimingut pidada "üldsusele edastamiseks" direktiivi 2001/29/EÜ art 3 lg 1

tähenduses (Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 17.1). EIK

seisukoha järgi on hüperlingid olulised digitaalmeedias teabe edastamise vahendid

(4. detsembri 2018. a otsus asjas nr 11257/16: Magyar Jeti Zrt vs. Ungari). Kui keegi lisab

enda veebileheküljele hüperlingi, siis suunab ta lugeja teisele leheküljele, millel olevat

6(14)

teavet on võimalik muuta sõltumata suunajast, mis on juba avalikustatud. Kostja aga lisas

hüperlingi ilma seda heaks kiitmata ning sisu osas seisukohta võtmata. Kostja lisatud

kahesõnalist kommentaari ei saa lugeda kostja sisuliseks seisukohaks. Lisaks oli petitsioon

laiale publikule ligipääsetav enne kostja poolt hüperlingi jagamist. Seega ei ole oluline

kostja poolt jagatud petitsiooni sisu ega sellega kostja poolt jagamise järgselt tutvuda

võivate isikute arv.

Kostja ei ole 10. juunil 2020 avaldatud postituses hageja au vulgaarse väljendusviisiga

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt teotanud. Sõnal "munn" on eesti keeles vulgaarne tähendus, seda

peetakse ebaviisakaks ja kasutatakse räige sõimusõnana. Kostjal oli aga õigus

väljendusvabadusele, mida ta kasutas hageja au riivaval, kuid mitte teotaval viisil. Lisaks

oli postitus ühekordne ja selles kasutati ühte vulgaarset sõna. Kostja ei saatnud postitust

ka hagejale, vaid see liikus internetis, kuni kolmas isik sellele hageja tähelepanu juhtis.

Arvestades hageja sõnakasutust tuleb tal enda sõnavabadust hinnates aktsepteerida teiste

inimeste õigust sõnavabadusele. Hageja esindaja on menetluses korduvalt rõhutanud, et

hageja tegutseb meelalahutuslikus raadios, mitte ERR-is, mis omakorda võimaldavat

lihtsamat ja avatumat sõnakasutust. Kui aga kellelegi ei meeldi hageja vaba sõnakasutus,

on tal õigus enda arvamust avaldada.

Vajalik ei ole hinnata meemides kostja väidetud sõnavabaduse suuremat ulatust, sest nii

tavaelus, (sotsiaal)meedias kui ka meemides kohaldub PS § 17, mille kohaselt ei tohi

kellegi au ega head nime teotada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 4. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi arutamiseks

esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda koos kohustusega

tasuda menetluskuludelt alates nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse

kohaselt

on

Facebooki

jagamise

funktsioon

avaldamine

võlaõigusseaduse mõistes. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei vastuta kostja

4. juunil 2020 hüperlingi jagamisel avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes, ei ühti seaduse

mõtte ega varasema kohtupraktikaga.

Otsuses viidatud lahendid ei ole asjakohased. Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu

otsuses tsiviilasjas nr 2-14-56641 käsitletud autoriõiguste kaitsega ega direktiiviga

2001/29/EÜ. Asjakohane ei ole ka EIK 4. detsembri 2018. a lahend. Selles asjas avaldas

ajakirjandusväljaanne YouTube’i videokeskkonnas hüperlingi artikli sees lugejatele

kontekstiks, kuid ei moodustanud artikli põhiosa ning selles ei väljendatud nõustumust

videos toodud väidetega. Hageja on seda märkinud juba 6. aprillil 2021 esitatud vastuses,

kuid kohus ei ole hageja väidete kohta arvamust avaldanud, vaid seisukohta põhjendamata

nõustunud kostja väidetega (põhjendamiskohustuse oluline rikkumine).

Praegusel juhul on kostja avaldanud hageja õiguseid rikkuva petitsiooni eraldiseisva

postitusena. Ta on selles toodud väited heaks kiitnud ning soovinud neid rohkematele

inimestele nähtavaks teha. Kostja oli petitsiooni eelnevalt allkirjastanud ning näitas selles

toodud väidetele selget toetust (hageja solvamise teel). Samuti märkis kostja postituse

7(14)

juurde heakskiitva (nõustuva) tekstina "mega jube!". Seda teksti pole võimalik võõra

kõrvalseisja pilgu läbi teisiti mõista, kui et kostja nõustus petitsiooni väidetega. Seejuures

on maakohus kostja 4. juuni 2020 postituse teksti tähelepanuta jätmisel rikkunud tõendite

hindamise reegleid. Arvestades, et kostja on ka teistes postitustes väljendanud

vastumeelsust hageja suhtes, on ta jaganud petitsiooni hageja õiguste kahjustamiseks.

Samuti ei kohaldu EIK lahend osas, milles kohus leidis, et hüperlingi taga olev sisu võib

muutuda. Praegusel juhul ei ole petitsiooni muudetud. Kostja oli seega teadlik, et selles on

teotatud hageja au ning otsustas petitsiooni sellest hoolimata avaldada.

Võlaõigusseaduse mõistes on tegemist avaldamisega ka siis, kui isik teeb andmed

kolmandatele isikutele teatavaks. Ühtlasi peetakse avaldamiseks ka seda, kui avalduses

kedagi tsiteeritakse. Seega millegi taasavaldajat peetakse samuti avaldajaks, kuigi

taasavaldaja ei ole tavaliselt nt teksti esmane autor. Jagades hageja au teotavat petitsiooni

oma Facebooki sõpradele ja jälgijatele on kostja teinud need andmed neile teatavaks ning

on seega nende andmete avaldaja. Hageja on 3. juuni 2021. a menetlusdokumendis

käsitlenud Facebooki jagamise funktsiooni õiguslikku tähendust avaldamise suhtes, kuid

maakohus on need jätnud tähelepanuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et isiku nimetamine rassistiks ja šovinistiks kujutab endast

ebakohast väärtushinnangut ning kahjustab intensiivselt isiku mainet. Kuna kostja on

korduvalt rõhutanud, et rassism ja šovinism on äärmiselt taunitavad nähtused, on ilmne, et

ka kostja peab neid sõnu negatiivseteks. Samas on kostja arvates õiguspärane nimetada

hagejat rassistiks ja šovinistiks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleksid või ta

propageeriks rassistlikke või šovinistlikke vaateid. Seda ei saa ühtlasi tõendada

eksperthinnangutega. Kostja väited on seega põhjendamatud ja õigusvastased.

Hageja ei nõustu, et tema nimetamine vaeseks Kivimunniks ei teota hageja au ja head nime

ning kuulub PS §-ga 45 kaitstud sõnavabaduse alla. Kuna kostja on teotanud hageja au ja

head nime, ei ole tal võimalik oma tegevust põhjendada PKS § 45 teise lause järgi

sõnavabaduse teostamisega.

Arusaamatuks jääb kohtu käsitlus, et kostja on kohtu hinnangul küll väänanud hageja

perekonnanime vulgaarseks ja räigeks sõimusõnaks, kuid teisalt ei ole tegemist ebakohase

väärtushinnanguga. Riigikohtu praktika kohaselt võib väärtushinnangu põhjendamatus

olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Asjas ei saa olla mõistlikku vaidlust,

et hageja nimetamine vaeseks Kivimunniks ei kujuta vulgaarset, ebakohast ning mõnitavat

väljendusviisi.

Arusaamatuks jääb ka maakohtu väide, et kostja ei saatnud postitust hagejale, vaid see

liikus internetis. Laim tähendabki seda, et au teotavaid väiteid avaldatakse kolmandatele

isikutele. Vaidlusaluse väite üksnes hagejale edastamise korral ei saakski olla tegemist

hageja hea nime teotamisega. Ei ole selge, kuidas saab kostja vastutust vähendada või

välistada asjaolu, et tema avaldatud ning hageja au teotavad väited liikusid internetis.

Internetis avalikustamise korral jõuavad need eelduslikult oluliselt suurema hulga

inimesteni. Järelikult on kostja teotanud hageja au ja head nime väga paljude isikute ees

ning seda ei ole võimalik mõistlikult tõlgendada kostja kasuks.

8(14)

Seega on kostja teotanud hageja au ja head nime ning tema tegevus on VÕS § 1045 lg 1

p 4 kohaselt õigusvastane. Hagejal on VÕS § 1043 alusel õigus nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Vaidlust ei ole selles, et Facebookis jagamise funktsiooni kasutamine on avaldamine.

Vaidlus on selles, kas hüperlingi avaldamisega on kostja (taas)avaldanud hüperlingi kaudu

petitsiooni teksti. Kostja ei ole aga 4. juunil 2020 postituse tegemisel kasutanud Facebooki

jagamise funktsiooni. Tegemist on tavapärase postitusega, kus on avaldatud hüperlink ning

sellele lisatud kommentaar (hüperlingi avaldamiseks on postituse teksti kopeeritud

veebilink). Kuna Eesti kohtute praktikas ei ole hüperlinkimisega seonduvat vastutust

analüüsitud, on maakohus õigesti juhindunud EIK praktikast. Apellatsioonkaebuses

esitatud seisukohad ei võimalda ka järeldada, et maakohus on kostja vastutuse hüperlingi

jagamise tagajärjena ebaõigesti välistanud.

Kostja ei ole 4. juunil 2020 petitsiooni hüperlingi jagamisega õigusvastaselt käitunud.

Kommentaar "mega yikes" ei ole ega saa olla hageja au ja head nime teotav ega väljenda

kostja sisulisi seisukohti. See kommentaar puudutas petitsiooni algatamist ning selle

aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole postituses väitnud, et hageja on "mega yikes".

Võõral kõrvalseisjal ei olnud kuidagi võimalik kommentaarist järeldada, et kostja toetab

petitsiooni. Ühtlasi ei ole petitsiooni avaldanud veebilehel selle allkirjastanud isikute

nimed nähtavad. Seega võis võõrale kõrvalseisjale jääda ka mulje, et kostja mõistab

petitsiooni hukka ning on ehmunud ja üllatunud, et selline petitsioon üldse algatati.

Hüperlingi jagaja vastutuse hindamisel on oluline, kas ja kui suurele publikule oli

hüperlingitud sisu enne lingi jagamist kättesaadav. Maakohus järeldas, et petitsioon oli

ligipääsetav laiale publikule juba enne kostja postitust.

Isegi kui petitsioon või osa sellest on laimava sisuga, ei pidanud see olema kostjale

arusaadav. Kostja veendus mõistlikult isikult oodatava hoolsusega petitsioonis esitatu

tegelikkusele vastavuses. Lisaks on hageja ka ise väitnud, et petitsioonis on loodud

hagejast mulje kui rassistist ja šovinistist. Seega ei saa kostjale ette heita, kui talle jäi

hagejast mulje kui rassistist ja šovinistist, kes ei peaks avalikus raadioeetris enda

ideoloogilisi maailmavaateid avalikkusega jagama. Samas ei ole arusaadav, kus ja millisel

viisil on kostja nimetanud hagejat rassistiks ja šovinistiks. Hagejat ei ole petitsioonis

rassistiks ega šovinistiks nimetatud. Seejuures tuleb hageja apellatsioonikaebuse p-des 21–

23 esitatud väited jätta arvesse võtmata, kuna hageja ei ole välja toonud, millisele

maakohtu rikkumisele soovib hageja vastavate väidete esitamisega tugineda. Samuti ei ole

hageja põhjendanud, milliseid konkreetsed petitsioonis esitatud väited tema au ja head

nime teotavad.

Kostja ei nõustu hagejaga, et poolte vahel ei ole vaidlust, et isiku nimetamine rassistiks ja

šovinistiks kujutab endast ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnang on ebakohane, kui

see ei ole põhjendatav ning selleks puudub objektiivne faktiline baas. Olukorras, kus

faktilised asjaolud annavad põhjuse arvamuseks ja järelduseks, et inimene on rassist või

šovinist, ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Seejuures on ekspertarvamus teksti

sisu avamisel lubatav tõend.

9(14)

Kostja nõustub maakohtuga, et kostja 10. juuni 2020. a postitus võib küll riivata hageja au

ja head nime, kuid see ei ole hageja au ja head nime teotav. Selleks ei anna ka alust

apellatsioonkaebuse p-des 27–28 viidatud kohtulahendid. Ainuüksi vulgaarne või

sündsusetu väljendusviis ei ole aluseks hindamaks avaldatut õigusvastaseks teise inimese

au ja hea nime teotamiseks. Ka ebakohase väärtushinnangu avaldamine ei ole alati ja igal

juhul automaatselt õigusvastaselt. Lisaks välistavad kostja 10. juuni 2020. a postituse

õigusvastasuse muud asjaolud, mida maakohus ei ole asja lahendamisel arvesse võtnud.

Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb üldjuhul möönda moraalse kahju olemasolu, sest

mittevaralise kahju tekkimist ja kahju suurust ei saa hageja tõendada. See aga ei tähenda,

et mittevaraline kahju tuleb igal juhul rahaliselt hüvitada ning muul viisil kahju

kompenseerimine ei oleks võimalik. Kannatanu peab ka põhjendama kahju suurust. Hageja

on talle tekkinud negatiivsete mõjude kohta esitanud üldsõnalisi väiteid, kuid ei ole

põhjendanud, et talle tekkinud kahju õigustab selle hüvitamist rahas.

Senist kohtupraktikat ning käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei saa 2000 eurot

pidada mõistlikuks summaks hagejale väidetavalt põhjustatud moraalsete kannatuste eest.

Samuti ei ole erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 6 alusel tavapärasest suurema hüvitise

väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

7. Maakohus on õigesti leidnud, et hagis esitatud asjaoludel võiks hageja nõue

hüvitise saamiseks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. VÕS § 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku

õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi on au teotamine, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Sama lõike teise lause alusel tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel.

8. Asja materjalidest nähtub, et kostja avaldas 10. juunil 2020 enda Facebooki lehel

postituse, milles kommenteerib hageja videopostitust, kus hageja kirjeldab enda hoiakuid

tema vastu algatatud petitsiooni suhtes. Kostja avaldas postituses hageja kohta järgmist:

"Aww, vaene kivimunn. Kivimunn enda ütlusi ja tegusid kirjeldamas: "Ja see tundub, et

käib väga lihtsalt! Rebid kontekstist midagi välja, lõikad endale sobivalt kokku, valad

tundlikul teemal natuke õli tulle ja ongi tehtud!" Profit" (I kd, tl 11). Selle asjaolu üle ei

pooled menetluses vaielnud ning ringkonnakohus võtab selle TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-

st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel.

Maakohus leidis, et kuigi sõnal "munn" on eesti keeles vulgaarne tähendus, seda peetakse

ebaviisakaks sõnaks ja kasutatakse ka räige sõimusõnana, ei teotanud kostja kõnealune

postitus hageja au ja head nime ning tegemist oli üksnes hageja au riivava käitumisega.

10(14)

Ringkonnakohus iseenesest jagab maakohtu arusaama, et PS §-s 17 sõnastatud keeld ei

välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime

teotamise (VÕS § 1046) (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-

09, p 15). Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõnealune postitus

hageja au ja head nime ei teota.

8.1.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt peab hageja

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt,

siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Ringkonnakohus märgib, et

mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit,

mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse

rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole

võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01).

8.2.

VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatut arvestades ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate

hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla

veel õigusvastane. Lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise

õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus

tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei

ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest. Praegusel juhul tuleb kaalumisel lähtuda ühelt poolt hageja PS §-s 17

sisalduvatest põhiõigustest ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest (PS § 45).

8.3.

Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi),

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne (vt nt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). PS § 17

kaitsealasse kuulub ka isiku maine (hea nimi), mida võidakse teotada isiku reputatsiooni

kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, sh meediakanalite kaudu. Kostja

poolt 10. juuni 2020 . a Facebooki lehel avaldatud postituses hageja suhtes kasutatud

väljend "kivimunn" (väljendit on postituses kasutatud kahel korral) on ilmselgelt

ebakohane väärtushinnang. Väärtushinnangu ebakohasus ilmneb juba ainuüksi selle

vulgaarses ja hagejat mõnitavas väljendusviisis. Sõnal "munn" on eesti keeles ebaviisakas,

vulgaarne tähendus ning seda kasutatakse mh räige sõimusõnana (vt ka I kd, tl 146).

Sellisele järeldusele on otsuses jõudnud ka maakohus. Eesti keeles ja eesti kultuuriruumis

ei ole tegu hellitusnimega. Postituse kontekst ei võimalda järeldada, et kostja on soovinud

sõnale anda tavapärasest erineva tähenduse.

Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt välja toodud võrdlused ingliskeelse sõnaga "dick"

ei ole asjakohased. Postitus on kirjutatud eesti keeles ning mõeldud sellisena eelduslikult

11(14)

eestikeelsele publikule. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kuidas oleks ingliskeelne publik

võinud postitust mõista inglise keeles.

8.4.

Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul hageja õiguste rikkumisel

aktsepteeritavad õigustused. Tegemist ei ole kriitikaga, mida hageja pidanuks taluma.

Selline sõnakasutus on kantud üksnes hageja teotamise ja alandamise eesmärgist.

Ringkonnakohus märgib, et isegi kui hagejat saab pidada Eesti avaliku elu tegelaseks, ei

teeni negatiivse väärtushinnangu avaldamine üksnes tema solvamise eesmärgil mõistlikult

võttes avalikke huve.

Kostja väidab, et teda häiris hageja ennastõigustav suhtumine videopostituses (mida kostja

vaidlusaluses Facebooki postituses kommenteeris) ning kostja eesmärgiks oli avaldada

sellel teemal arvamust ja kritiseerida (konstruktiivselt) hageja tegevust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna hageja perekonnanime labane roppuseks väänamine ning tema vaeseks

[kivi]munniks nimetamine väidetud arutelule ja kriitikale midagi juurde. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus hagejaga, nagu oleks kõnealune sõnakasutus väljendusvabaduse

piiridesse jääv kalambuur või satiir. PS §-st 45 tulenev õigus väljendusvabadusele ei ole

oma olemuselt piiramatu. Sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt

austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. See kehtib

ka sotsiaalmeedia ja internetimeemide kohta. Väljendusvabaduse piirid sotsiaalmeedias

võivad küll erineda tavaelust, kuid oma au teotamist ei pea isik taluma ka sotsiaalmeedia

keskkonnas.

8.5.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja enda poolt kolmandate

isikute suhtes raadiosaadetes, intervjuudes jm tehtud avaldusetel puudub kostja 10. juunil

2020. a postituse kui teo õigusvastasuse hindamisel tähtsus. VÕS § 1046 rakendamisel

võiks tähtsust omada see, kui hageja oleks ise käitunud au teotavalt kostja suhtes. Selliseid

asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud.

8.6.

Samuti pole õigusvastasuse tuvastamisel tähtsust maakohtu otsuses esitatud

argumentidel, et kostja ei saatnud postitust otse hagejale ning et kostja postitus oli

ühekordne, selles kasutati ühte vulgaarset sõna ning korduv au teotamine kostja poolt pole

asja materjalide põhjal tuvastatav.

8.7.

Eelmärgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hageja au teotamine ei olnud

õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud

väljendusvabaduse õigusega. Kostja tegevus on seega VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt

õigusvastane. Hageja hingelised kannatused on põhjuslikus seos kostja poolt avaldatuga

(VÕS § 127 lg 4).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises ka süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kuna kostja tegu

(postituse avaldamine) on tahtlik (VÕS § 104 lg 5), ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas

esinevad VÕS § 1050 lg-s 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kostja vastutuse. Kostja ei

ole tuginenud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavatele asjaoludele.

10. Lisaks ülalkäsitletud 10. juuni 2020. a postitusele heidab hageja kostjale ette ka

seda, et kostja jagas 4. juunil 2020 enda Facebooki lehel petitsiooni, milles olevat esitatud

mitmeid hagejat laimavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid (I kd, tl 10). Maakohus leidis,

12(14)

et petitsioonile (I kd, tl-d 44–45) suunava hüperlingi jagamisel ei tegutsenud kostja

petitsiooni avaldajana VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Kostja enda poolt lisatud kahesõnalist

kommentaari ei pidanud kohus kostja sisuliseks hinnanguks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu nende järeldustega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu vastavate

põhjendustega vaidlustatud otsuse p-des 4 ja 5 ning ei korda neid käesolevas otsuses.

10.1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei

eksinud VÕS § 1047 lg 1 kohaldamisel ning otsuses viidatud kohtupraktika on asjakohane.

Samuti ei ole maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 ja § 442 lg 8).

TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab kohus õigust ise ega ole otsuse tegemisel

seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Seega ei pea kohus otsuses ükshaaval

ümber lükkama ka kõiki poolte väidetes sisalduvaid õiguse kohaldamist puudutavaid

seisukohti.

Apellatsioonkaebuses

viidatud

M. Pildi

artiklis

"Võlaõiguslike

õiguskaitsevahendite kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias." (Juridica V/2016, lk-d

303–311) ei ole analüüsitud hüperlingi avaldamisega seonduvat vastutust ega seda, kas

hüperlingi avaldamisega avaldatakse ka hüperlingi kaudu avanev sisu.

10.2. Iseenesest saab nõustuda hageja väitega, et Facebooki jagamise funktsiooni (inglise

k share) kaudu postituse tegemine on avaldamine. Asja materjalidest ei nähtu samas, et

kostja oleks kasutanud 4. juuni 2020. a postituse tegemisel Facebooki jagamise

funktsiooni. Kostja on teinud n-ö tavapärase postituse, kus on avaldanud hüperlingi

petitsioonile ning lisanud sellele kahesõnalise kommentaari. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et kostja poolt postitusse märgitud teksti "mega jube" (inglise k "mega yikes")

saab võõra kõrvalseisja pilgu läbi mõista kui täielikku nõustumist petitsiooni väidetega.

Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et postitusse lisatud tekstist ei ole võimalik

hageja suhtumise kohta petitsiooni sisusse järeldusi teha. Põhimõtteliselt võib teksti mõista

ka kui petitsiooni (koostamise) suhtes väljendatud hukkamõistu. Postitusest ega ka

hüperlingi kaudu avanevast petitsiooni tekstist ei nähtu, et kostja oleks petitsiooni

allkirjastanud.

10.3. Ilmselt õige on hageja märkus, et ükski Eesti kohus ega rahvusvaheline kohus pole

öelnud, et ükskõik missuguse hüperlingi jagamine pole au teotamise asjades käsitletav

avaldamisena. Samas ei ole maakohus praeguses asjas ka jõudnud üldistavale järeldusele,

et hüperlingi jagamine ei saa mingil tingimusel olla käsitletav avaldamisena. Vastupidi,

maakohus on viidanud EIK-i seisukohale, et iga üksikjuhtumit tuleb hinnata eraldi.

10.4. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus petitsiooni sisu

puudutavaid apellatsioonkaebuse väiteid. Petitsiooni sisu puudutavalt on hagejal võimalik

oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta nõuete esitamisega eelkõige petitsiooni koostanud

ja avaldanud isikute vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sellised nõuded

tsiviilasjas nr 2-20-11009 menetletavas hagiavalduses ka esitatud. Viidatud asi on hetkel

Harju Maakohtu menetluses.

11. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse sama

paragrahvi 5. lõike järgi rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg-st 6 tuleneb, et isiku au

13(14)

teotamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5

sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hüvitamisele

kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt nt

Riigikohtu 22. oktoobri

2008. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-85-08,

p-d 11–13,

20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13).

11.1. Väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel

asjaoludel võrreldavad. Riigikohtu poolt on 2020. aastal avaldatud kohtupraktika

analüüsist "Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal"

(kättesaadav:https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%B

C%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil.pdf) nähtub, et isiklike õiguste rikkumisel

väljamõistetud hüvitised on jäänud vahemikku 200–7000 eurot, sh on kohtud

internetiportaalides toimunud au teotamiste eest mõistnud välja hüvitisi vahemikus 200

kuni 1000 eurot (analüüsi lk-d 14–20). Füüsilistelt isikutelt välja mõistetud hüvitised on

olnud oluliselt üldjuhul väiksemad võrreldes meediaettevõtete vastu rahuldatud nõuetega

(milliste majanduslik olukord on füüsiliste isikute omast eelduslikult parem).

11.2. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 200 eurot.

Kostja võib muusikuna olla küll avalikkuses tuntud isik, kuid tema Facebooki postitused

on suunatud vaid kostja kontaktidele ning jälgijatele. Postitused on küll põhimõtteliselt

kättesaadavad igaühele, kuid tegelikkuses loeb neid piiratud auditoorium. Isikuteni, kes

kostja tegevust Facebookis eraldi ei jälgi, postitused ei jõua. Kostjal on Facebookis üle

2000 sõbra ja üle 150 jälgija (I kd, tl 148–151), kuid ülalkäsitletud 10. juuni 2020. a

postitusele on reageerinud viis inimest ning seda on kommenteerinud vaid üks inimene

(I kd, tl-d 11–12). Hageja poolt esitatud asjatundja I. Rumesseni arvamusest (I kd, tl 152)

ei saa järeldada, kui suure hulga inimesteni vaidlusalune postitust jõudis. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et see, kui kiiresti ja millise arvuni kellegi postitused Facebookis

jõuavad, sõltub mh jälgijate kasutusaktiivsusest, vanusest, reaktsioonidest postitusele

(rohkem reaktsioone saanud postitused jõuavad rohkemate kasutajateni) jne. Kuigi postitus

võis potentsiaalselt jõuda tuhandete inimesteni, ei ole see siiski võrreldav sarnase

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega televisioonis või üleriigilise levikuga päevalehe

veebiväljaandes. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja postitus oleks Google´i või muu

sarnase veebi otsingumooriga leitav. Kahju suuruse üle otsustamisel omab tähtsust ka see,

et ebakohase sisuga postitus oli ühekordne ning hiljem ei ole kostja hageja õigusi sarnasel

viisil rikkunud (hagi piiridest lähtuvalt kohus 10. augusti 2020. a postituse (I kd, tl-d 13–

15) sisu ei hinda). Teisalt ei nähtu asja materjalidest, et 10. juuni 2020. a postitus oleks

praeguseks kustutaud või eemaldatud.

Väidetavalt hageja au teotavat petitsiooni ei ole kostja kohtu hinnangul avaldanud ning

selle hageja etteheitega ei saa hüvitise suuruse määramisel arvestada. VÕS § 134 lg-s 6

sätestatu rakendamiseks ringkonnakohtu hinnangul alus puudub. Ka VÕS § 134 lg 2

kohane hüvitis täidab mh preventsioonifunktsiooni.

14(14)

12. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema

viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on

sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhinõudelt 200 eurot 24 eurot 93 senti. TsMS

§-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hagea taotluse alates otsuse tegemisest

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud

määras.

13. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi

rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust

maakohtus. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleks hagi rahuldamisel jätta menetluskulud (nii maa-

kui ka ringkonnakohtus) jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas võimaldab

TsMS § 162 lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul oleks praegusel juhul äärmiselt

ebamõistlik ja ka ebaõiglane, kui kostja peaks andma hageja menetluskulud täies ulatuses.

Kuigi hageja nõue hüvitise saamiseks kohtu õiglasel äranägemisel rahuldatakse, on hagis

tehtud etteheited kostjale põhjendatud ainult 10. juuni 2020. a postituse osas. Samas

moodustavad ülekaaluka osa asja mahust petitsiooni (millele viivat linki kostja 4. juunil

2020. a postitusega jagas) ja selle aluseks olevaid asjaolusid puudutavad tõendid ning

väited.

Ringkonnakohsu peab eelmärgitut arvestades põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg-tes 1 ja 4

lähtudes kostja kanda hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud ning muud poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

14. Ringkonnakohus

määrab

TsMS § 174

lg-test 3

ja 5

lähtudes

kindlaks

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud maakohtu menetluses ning ringkonnakohtu

menetluses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1).

Tsiviilasja materjalidest ja hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt

on hageja tasunud nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu 325 eurot,

kokku seega 650 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutud lõivud vajalik menetluskulu

(kohtukulu) (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139). Arvestades TsMS § 137 lg-s 1, § 132 lg-s 1

ja § 133 lg-s 2 ning apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-

s 15 ja sama seaduse lisas 1 sätestatut, tuli kostjal nii apellatsioonkaebuse kui ka

hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 325 eurot.

Arvestades ülalesitatud menetluskulde jaotust, määrab ringkonnakohus hagejale

hüvitatava menetluskulu suuruseks 650 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt

hageja kasuks välja.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest