2-22-3353/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3353 Tsiviilasi

A. M. hagi M. M. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M., isikukood XXX; Kostja M. M., isikukood XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat P. P.. Kohtuistungi toimumise aeg

30. märts 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. M. hagi M. M. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada A. M. ja M. M. abielu, mis on sõlmitud XXX.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A. M. (hageja) esitas 6. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi M. M. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib kohtus abielu lahutamist, kuna abielulised suhted on lõppenud ja kostja ei ole nõus perekonnaseisuametis abielu lahutama.

2. Kostja 12. märtsi 2022 kirjalikus vastuses nõustus abielu lahutamisega. Vastuse kohaselt on abielusuhted lõppenud, abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta.

3. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 28. märtsil 2022. Kostja oli nõus abielu lahutamisega, kuid palus kaaluda leppimisaja kohaldamist, kui hageja sellega nõustub.

4. 30. märtsi 2022 kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde ja välistas leppimise võimaluse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

7. Kohus on pooled ära kuulanud. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja on leppimise võimaluse välistanud. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

8. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 alusel lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

9. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

10. Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale (TsMS § 455 lg 2). Kohus edastab jõustunud kohtulahendi rahvastikuregistrile kande tegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik