2-21-12091/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

31. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12091

Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi S. J.i vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5147,26 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood esindajad

11919806), lepinguline esindaja T. I.

Kostja: S. J. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital

hagi S.

J.i

vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 2541,13 eurot, enne

06.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 2318,14 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30

eurot, viivis põhinõudelt perioodi eest 16.01.2020 kuni 02.08.2021 summas 222,99

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud S. J.i kanda.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

5. Mõista S. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja

845 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot).

6. Mõista S. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse S. J.i

vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2541,13

eurot, enne 06.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 2318,14 eurot, lepingu sõlmimise tasu

30 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivise põhinõudelt 16.01.2020 kuni 02.08.2021 perioodi

eest 222,99 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja

menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 425 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot.

Kohus võttis hagi 27.08.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

2. Hagiavalduse kohaselt omab hageja kostja vastu nõuet, mis tuleneb X AS ja kostja vahel

23.11.2017 sõlmitud laenulepingust nr L89001308816. Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2019

kompromissilepingu/võlatunnistuse

nr

24812737,

millega

hageja

loobus

osaliselt

viivisenõudest ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas

4859,27 eurot, lisandub lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi ega

tasunud maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid. Pooled leppisid kokku, et kui kostja

ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub seni tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Hageja loeb kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks

15.01.2020.

3. Rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja kehtiv elukoht xxx.

Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas menetlusdokumendid ka kostja e-posti

aadressile xxx. Samalt e-posti aadressilt teatati, et kirjad saadi kätte aga isik ei saa neid Smart

ID-ga allkirjastada. Kuna kohtul ei ole võimalik e-kirjast isikusamasust tuvastada, siis ei saa

menetlusdokumente kättetoimetatuks lugeda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti

ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või

äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde

kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab

posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on

proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja menetlusdokumenti ei ole võimalik

kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

5. Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine

ebaõnnestus nii 02.03.2022 kell 10.00 kui ka 07.03.2022 kell 19.02 ning dokumentide

üleandmine ei õnnestunud ka TsMS § 322 lg 1 nimetatud isikule, toimetas kohus

menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga TsMS § 326 sätestatud korras. TsMS §

lg

kohaselt

loetakse

dokument

kättetoimetatuks

postkasti

panemisega.

Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 07.03.2022. Seega loetakse menetlusdokumendid

kättetoimetatuks 07.03.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 28.03.2022. Kostja ei ole käesoleva ajani

hagiavaldusele vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 845 eurot, sh riigilõiv 425

eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot

(lisandub käibemaks)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele

vastav isik.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

9. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 350 euro ulatuses (lisandub

käibemaks). Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot,

arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja menetluses tehtud

toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja

seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 845 eurot, so

riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (350 + 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik