2-20-15558/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15558

Kohtuasi

XO Ehitus OÜ hagi OÜ Kaamos Ehitus vastu võla ja

viiviste väljamõistmiseks

OÜ Kaamos Ehitus vastuhagi XO Ehitus OÜ vastu

leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. augusti 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kaamos Ehitus apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

105 836 eurot 75 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XO

Ehitus

OÜ

(registrikood

12940984),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Kostja OÜ Kaamos Ehitus (registrikood 11100288),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Albert Linntam ja

vandeadvokaadi abi Raul Kartsep

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 7. märtsi 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. augusti 2021. a otsus osaliselt ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ning vastuhagi täielikult rahuldada.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus XO Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlg 8493 eurot

60 senti, viivis põhivõlalt alates 3. septembrist 2019 kuni 31. märtsini 2022 7992

eurot 48 senti ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot.

3.3. Vastuhagi rahuldada täielikult.

2-20-15558

2

3.4. Mõista XO Ehitus OÜ-lt OÜ Kaamos Ehitus kasuks välja leppetrahv 32 102

eurot 74 senti ning viivis 3411 eurot 99 senti alates 2. detsembrist 2020 kuni

31. märtsini 2022.

3.5. Tasaarvestada hagi ja vastuhagi nõuded ning mõista XO Ehitus OÜ-lt OÜ

Kaamos Ehitus kasuks välja leppetrahv 15 576 eurot 66 senti ja viivis 3411 eurot 99

senti alates 2. detsembrist 2020 kuni 31. märtsini 2022 .

3.6. Mõista XO Ehitus OÜ-lt OÜ Kaamos Ehitus kasuks välja viivis põhivõlalt

15 576 eurot 66 senti alates 1. aprillist 2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 81% ulatuses XO Ehitus OÜ kanda ja

19% ulatuses OÜ Kaamos Ehitus kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XO Ehitus OÜ (hageja) esitas 23. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi OÜ Kaamos Ehitus

(kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 50 886 eurot 64 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 11 744

eurot 31 senti ning edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest, s.o

23 210 eurot 9 senti ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. oktoobril 2018

(maakohtu otsuses märgitud ekslikult 20.05.2019) töövõtulepingu nr GON017-16, mille alusel

pidi hageja teostama lepingu p-s 2.1. märgitud ehitustöid aadressil Gonsiori 29, Tallinn (lepingu

p 1.4). Lepingu p-i 10.1 alusel leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus koostatakse

igakuiselt töö mahu ja kvaliteedi hinnangul põhinevad õiendid. Lepingu p-i 10.1.5 kohaselt oli

kostja kohustatud õiendi aktsepteerima või teatama sellest keeldumisest 5 tööpäeva jooksul.

Lepingu p-i 10.1.7 alusel oli hagejal õigus saada tasu, kui töövõtja on vastava õiendi

aktsepteerinud. Lepingu p-i 9.1 kohaselt tuli lisa- ja muudatustööd teha eraldi kirjaliku

kokkuleppe alusel. Lepingu p-i 9.2 kohaselt oli alltöövõtjal õigus nõuda töövõtjalt lisa- ja

muudatustööde kohta tasu, kui tasu suuruses on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Lepingu p-

i 9.3 alusel ei ole alltöövõtjal õigust keelduda lisa- ega muudatustööde tegemiseset tingimusel,

2-20-15558

3

et lisa- või muudatustöö tegemisega või töö mahu muutumisega kaasnevad lepingu tasu ja/või

tähtaja muudatused on põhjendatud ja mõistlikud.

2.1. Kostja jättis vastu võtmata ja tasumata järgmiste tööde eest:

-

ajavahemikul 01.04.19–30.04.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 7 (lisa 2)

märgitud lepingulised põhitööd, 13 925 eurot 40 senti;

-

ajavahemikul 01.04.19–30.04,19 lisatööde õiendis nr 6 (lisa 3) märgitud lisatööd,

10 818 eurot 29 senti;

-

ajavahemikul 01.05.19–31.05.19 lepinguliste põhitööde õiendis nr 8 (Lisa 4)

märgitud lepingulised põhitööd 16 537 eurot 80 senti;

-

ajavahemikul 01.05.19–02.06.19 lisatööde õiendis nr 7 (lisa 5) märgitud lisatööd

11 138 eurot 76 senti.

2.2. Kostja ei ole kordagi esitanud ühtegi vastuväidet mahtude osas. Kui kostja peaks selle

vaidlustama, siis esitab hageja tõendid lisatööde tellimise kohta. Samuti ei peaks pooltel olema

vaidlust töö lepingutingimustele mittevastavuse osas, vähemalt kostjat ei ole sellest mõistliku

aja jooksul teavitanud.

2.3. Põhitööde õiendis nr 7 ja lisatööde õiendis nr 6 märgitud tööde eest on esitatud arve nr 16

suurusega 23 210 eurot 9 senti (lisa 6). Põhitööde õiend nr 7 ja lisatööde õiend nr 6 ja arve nr

16 saadeti kostja esindajale 22. mail 2019 (lisa 7). Lepingu punkti 10.1.5 alusel oli kostja

kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama 5 tööpäeva jooksul. Kostja

pidi hiljemalt 5. juunil 2019 hagejat teavitama, et ta ei võta töid vastu ning põhjendama tööde

vastuvõtmata jätmist. Kostja esindaja A. Nõmmik vastas 23. mail 2019 aktide ja arvete saamisel

ainult, et arve maksetähtaeg peab olema 14 päeva (lisa 8).

2.4. Kostja juhatuse liige MK vaatas õiendi üle 3. septembril 2019 (3 kuu möödudes), rikkudes

lepingu p-i 10.1.5. Seega sai kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 ja § 638 mis

sätestab, et kui tellija ei võta tööd vastu talle selleks ettenähtud aja jooksul loetakse tööd

vastuvõetuks ja tasunõue muutub sissenõutavaks. Töökoosolekute protokollidest nähtub, et

lepingu tähtaja ületamine ei olnud hageja süü. Põhitööde õiendis nr 8 ja lisatööde õiendis nr 7

märgitud tööde vastuvõtmise akti saatis hageja kostjale 13. oktoobril 2019 (Lisa 10). Kostja

juhatuse liige MK tegi õiendid ümber ja saatis hagejale muudetud õiendid tagasi 18. oktoobril

2019 (lisa 11). Formaalselt täitis kostja lepingu punkti 10.1.5, kuid ei täitnud seadusest

tulenevat põhimõtet (VÕS § 644 lg 2) kirjeldada piisavalt täpselt lepingule mittevastavust.

2.5. Hageja esitas 18. oktoobril 2019 kostjale arve nr 32 (lisa 12) suurusega 27 676,56 eurot ja

maksetähtajaga 3. november 2019.

2.6. Viivisenõude esitas hageja ainult arve nr 16 eest. Arve on kostjale esitatud 22. mail 2019

(lisa 7) ja tasumise tähtajaks oli lepingu p 11.6 järgi 14 päeva. Seega oli arve tasumise tähtajaks

5. juuni 2019. Arvel nr 16 (lisa 6) märgitud kohustuse 23 210,09 eurot täitmise tähtajast

(6.06.2019) kuni hagi esitamiseni (23.10.2020) on möödunud 506 päeva. Lepingu p 14.5 alusel

on kostja kohustatud tasuma rahalise kohustusega viivitamise korral viivist 0,1% viivitatud

summast iga viivitatud päeva eest. Viivise suuruseks arve nr 16 tasumata jätmisel (kuni hagi

esitamiseni vastavalt viivisekalkulaatorile (Lisa 13) on 11 744 eurot 31 senti. VÕS § 1131 lg 1

kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult ka sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 euro ulatuses.

2.7. 7. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis esitas hageja koos vastusega vastuhagile

vastuväited kostja vastusele. Kostja ei vaidlusta, et 75% aktides märgitud tööst oli valmis (hagi

vastuse lisa 10). Kostja esitatud pretensioone (hagi vastuse lisa 10) arvestades ei olnud hagejal

2-20-15558

4

võimalik väidetavaid puudusi kirjeldada. Kostja pretensioonis puuduvad viited kohtadele, kus

on puudused. VÕS § 644 lg-s 3 sätestatu kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei

ole seda teinud. Kostja pretensioon viitab pigem vaegtöödele, mitte tegemata tööle (seinte

korrektse viimistluse puudumine viitab, et tegemist on vaegtööga, mitte tegemata tööga), seega

sai tellija vastu võtta tööd, mis ei olnud vaegtööd ja anda tähtaja vaegtööde teostamiseks.

14. märtsi 2019. a töökoosoleku protokoll (vastuse lisa 7) ei tõenda teostamata töid, vaid

töökäske ja märkusi tööde teostamisel ajal. Tööd võib valminuks lugeda alates akti saatmisest

15. mail 2019 mõistliku aja jooksul (vastuse lisa 9). Lisatööde õiendi nr 6 vastuvõtmata jätmist

põhjendab kostja oma 21. mai2019. a e-kirjas lakooniliselt „osade lisatööde maksumusi tuleb

vähendada, need summad pole põhjendatud“. Kostja ei vaidle, et ta vaatas põhitööde õiendi nr

8 ja lisatööde õiendi nr 7 (arve nr 32 aluseks olevad aktid) üle lepingut rikkudes (14.08.2019

saadetud aktid vaadati üle 03.09.2019, vastuse p 24 ja 25). Mitte ühtegi selgitust, miks kostja

jättis oma 3. septembri 2019. a e-kirjas (vastuse lisa 15) vastu võtmata tööd kogumaksumusega

50 886,64 eurot, kostja ei esitanud. Kõik mahu vähenemised ja kostja poolt tehtud väidetavad

kulutused on kostja poolt tõendamata ja otsitud eesmärgiga hagejale tasumata jätta. Hageja ei

ole kostja koostatud aktile nõusolekut andnud (vastuse lisa 16).

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgituste kohaselt vaidlevad pooled töövõtulepinguga seotud kahe viimase arve ning

nende aluseks olevate tööde õiendite üle. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja jäi töögraafikust maha ning ei suutnud seetõttu lepingu lõpptähtaegadest kinni

pidada. Tööde üleandmise lõpptähtajaks oli 22. märts 2019.

2) Kostja tunnustab hageja tasunõuet arvete 16 ja 32 alusel 30 583 euro 7 sendi ulatuses

(koos käibemaksuga). Lõplikult aktsepteeritud teostatud tööd ja nende tasu on näha

18. oktoobril 2019 hagejale saadetud õiendist (vt lisa 18). Nimetatud õiendis on kostja

lisaks hageja tööde aktsepteerimisele arvestanud hageja tasunõudest maha erinevad

hageja lepingurikkumisest põhjustatud kulutused - teiste töövõtjate kasutamisest

tingitud hageja töömahtude vähenemised (lisa 1, p 14.9), teiste töövõtjate kasutamisest

tingitud lisakulud (lisa 1, p 14.11), sisekorraeeskirja rikkumistest tulenevad leppetrahvid

(lisa 1, p 14.8.5), hageja ebakvaliteetsest tööst tingitud teiste töövõtjate materjali ülekulu

(lisa 1, p 14.9).

3) Pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi 2019. aasta oktoobris esitas kostja hagejale

leppetrahvinõude tööde lõpptähtaja 91 päeva võrra ületamise eest kogusummas

62 685,81 eurot. Hageja leppetrahvi ei tasunud. 19. veebruaril 2020, kui pooled püüdsid

taas vaidlust kokkuleppega lahendada, keeldus hageja kostja kompromissettepanekust.

Seejärel tasaarvestas kostja oma leppetrahvinõude kattuvas ulatuses hageja

tasunõudega, mida kostja oli vastavalt alltöövõtulepingule alandanud 30 583,07 euroni

(lisa 1, p 14.9). Kokkuvõttes on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue ulatuses, milles

see ületas hageja tasunõuet. Kostja esitab hageja vastu vastuhagi 32 102,74 euro välja

mõistmiseks koos viivistega alates hagi esitamisest.

4) Kostja ei aktsepteerinud vaidlusaluste arvete (arved nr 16 ja 322) aluseks olevaid akte

2019. aasta juunis ja augustis eelkõige põhjusel, et hageja oli ületanud tööde üleandmise

lõpptähtaega rohkem kui 2 kuu võrra. Lisaks ei suutnud hageja töid lõpetada ka 2019.

aasta juuni lõpuks, mistõttu oli kostja sunnitud tellima objektile teise alltöövõtja, et tööd

lõplikult tehtud saaks. Esimesed viivitused töödes tekkisid juba 2018. aasta novembris.

2-20-15558

5

9. jaanuaril 2019 esitas hageja omapoolse tööde ajagraafiku. 8. veebruaril 2019 juhtis

kostja esindaja hageja tähelepanu hageja enda poolt esitatud ajagraafikust

mahajäämisele. Hageja esindaja selgitused tööde viibimise kohta ei õigustanud

ajagraafikust mahajäämist, vaid olid formaalsed ettekäänded oma tegemata töö

põhjendamiseks. 14. märtsil 2019 toimunud töönõupidamise protokollis on kostja

puudused ja hageja tegemata tööd detailselt välja toonud. 2019. aasta märtsi lõpus palus

kostja esindaja hagejalt uut tööde ajagraafikut, arvestades, et tähtajad olid edasi

nihkunud ning järgmisi töid, sh korterite üleandmist klientidele, oli vaja planeerida.

Hageja uut ajagraafikut ei esitanud, mistõttu 12. aprillil 2019 andis kostja esindaja

hagejale ise ajagraafiku. Hageja sellest kinni ei pidanud. 24. aprillil 2019 kirjutas kostja

esindaja hagejale nimekirja tegemata töödest ning rõhutas tähtaegadest kinnipidamise

olulisust, palus objektile mehi juurde tuua ning küsis veelkord hageja poolset

ajagraafikut viimistlustööde valmimise kohta. 15. mail 2019 esitas hageja kostjale

ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks arve nr 16 aluseks oleva põhitööde õiendi nr 7 ja

lisatööde õiendi nr 6. Pooled leppisid kokku õiendis nimetatud põhi- ja lisatööde

ülevaatuse 16. maiks 2019 ja 20. maiks 2019. 21. mail 2019 vaatasid hageja ja kostja

esindaja koos objektil üle lisatööde õiendis nr 6 nimetatud tööd ning kostja esindaja

kirjutas jooksvalt probleemsed kohad lisatöödes üles samale lisatööde õiendile nr 6. 22.

mail 2019 esitas hageja põhitööde õiendi nr 7 muutmata kujul (st hageja soovis endiselt

akteerida 90%, mitte 75%, töödest) ning „parandatud“ lisatööde õiendi nr 6 (vt hagi lisa

7). Ühtegi eelmisel päeval toiminud tööde ülevaatusel kokku lepitud parandust hageja

lisatööde õiendisse nr 6 sisse viinud ei olnud. 12. juunil 2019 teatasid kostja esindajad

hagejale, et keelduvad viimistlustööde vastuvõtmisest ja viimaste õiendite

aktsepteerimisest ning kavatsevad rakendada lepingujärgset leppetrahvi. 17. ja

20. juunil 2019 vaatas kostja esindaja koos hageja esindajaga üle C trepikoja parandus-

ja viimistlustöid ning juhtis mõlemal korral hageja tähelepanu puudustega

viimistlustöödele. 14. augustil 2019 esitas hageja vaidluse esemeks oleva arve nr 32

aluseks oleva põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 kostjale ülevaatamiseks ja

aktsepteerimiseks. 3. septembril 2019 saatis kostja esindaja hagejale tagasi muudetud

õiendid pdf kujul ja kostja ettepaneku omavahelise vaidluse lõpetamiseks

kompromissiga. Kostja esindaja võttis viimaste õienditega tehtud kõik põhitööd kokku

põhitööde õiendisse nr 7 ning lisatööd lisatööde õiendisse nr 6. Lisaks arvutas kostja

esindaja lisatööde nr 6 õiendist maha hageja põhitööde mahu vähenemised, mis olid

tingitud 3.-4. korruse hageja tööde üleandmisest teisele töövõtjale, hageja

ebakvaliteetsest tööst tingitud kostja lisakulutused, sh tasu teistele töövõtjatele hageja

viimistlustööde lõpetamiseks, materjali ülekulud ning erinevatest sisekorra eeskirjade

rikkumistest tulenevad leppetrahvid.

5) Kostja esindaja tegi hagejale 3. septembri 2019 e-kirjas kompromissettepaneku.

Kompromissettepanekust lähtudes saatis kostja esindaja 6. septembril 2019 hagejale

lõpliku ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille allkirjastamisest hageja

9. septembril 2019 keeldus. 13. oktoobril 2019 saatis hageja esindaja põhitööde õiendi

nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 endisel kujul uuesti kostjale ülevaatamiseks. 18. oktoobril

2019 saatis kostja hagejale tagasi muudetud õiendid, mis nagu varasemaltki hõlmasid

nii hageja poolt esitatud põhitööde õiendites nr 7 ja 8 kui ka lisatööde õiendites nr 6 ja

7 kirjeldatud töid (vt hagi lisa 11 ja käesoleva vastuse lisa 18). Kuna

kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid, esitas kostja 22. oktoobril 2019 hagejale

leppetrahvinõude plaatimistööde ja viimistlustööde tähtaegade, sh lõpptähtaja, 91 päeva

võrra ületamise eest 62 685 eurot 81 senti. 19. veebruaril 2020 esitas kostja hagejale

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja tasunõude 30 583,07 eurot oma

2-20-15558

6

alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvinõudega 62 685,81 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena võlgnes hageja kostjale 32 102,74 eurot.

6) Arved nr 16 ja 32 ei muutunud sissenõutavaks hageja väidetud aegadel.

Alltöövõtulepingu punktide 10.1 ja 11.1 järgi muutuvad hageja arved sissenõutavaks,

kui on täidetud kaks eeldust: 1) töövõtja on aktsepteerinud vastava arve aluseks oleva

tööde mahu ja kvaliteedi õiendi (lisa 1, p 10.1.7); 2) tööd on tehtud lepingukohaselt (lisa

1, p 11.1). Lisaks on kostjal õigus keelduda õiendi aktsepteerimisest kui hageja on töö

lõpptähtaja ületanud (lisa 1, p 10.1.6). Väär on hageja väide, et kostja ei ole esitanud

ühtegi vastuväidet vaidlusalustele õienditele. Kostja keeldus vaidlusaluste õiendite

aktsepteerimisest 17. mail 2019 sellises mahus nagu hageja õiendites märkinud oli, kuna

enamik töödest olid endiselt lõpetamata. Lisaks täiendasid pooled 21. mail 2019 koos

töid üle vaadates lisatööde õiendit nr 6 vastavate parandustega, mis oleks hagejal tulnud

lisatööde õiendisse sisse viia. Hageja ühtegi muudatust sisse ei viinud ning esitas

õiendid 22. mail 2019 koos arvega nr 16 uuesti samal kujul (vt hagiavaldus lisad 2, 3 ja

6). Sellisel kujul kostja õiendeid aktsepteerima nõus ei olnud. Järelikult ei muutunud

arve nr 16 sissenõutavaks hageja viidatud ajahetkel 5. juunil2019. Hageja ei ole peale

arvete ja aktsepteerimata õiendite esitanud ühtegi tõendit tööde tegemise või nende

aktsepteerimise kohta. Seega pole hageja tõendanud, et ta oleks arve nr 16 aluseks

olevad tööd tema poolt nimetatud kuupäevaks lepingujärgselt teostanud. Järelikult on

hageja väide arve nr 16 sissenõutavaks muutumise aja kohta tõendamata. Vastavalt tuleb

jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja arve nr 16 alusel põhivõlg 23 210,09

eurot. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue 11 744,31 euro ulatuses arve

nr 16 tasumata jätmise eest.

7) Kostja aktsepteeris mõlemad põhitööde õiendid 3. septembril 2019 sisuliselt muutmata

kujul ühises muudetud põhitööde õiendis nr 7. Kokkuvõttes aktsepteeris kostja 18.

oktoobri2019 põhitööde õiendites nr 7 ja 8 kajastatud tööd ühises muudetud põhitööde

õiendis nr 7 kogusummas 24 810,4 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja aktsepteeris

hageja poolt esitatud lisatööde õiendid nr 6 ja 7 mõlemat õiendit arvestavas ühises

lisatööde õiendis nr 6. Lisaks alandas kostja hagejale tasumisele kuuluvat lepingutasu

lisatööde õiendis nr 6 toodud ulatuses. Muudatustega vähendas kostja lisatööde õiendis

nr 6 hageja põhitööde töömahtusid (artiklid 190-207). Töömahtude vähendamine oli

tingitud hageja poolt puudustega teostatud põhitöödest Gonsiori objekti 3.-4. korrusel,

mille parandamiseks ja tähtaegseks tegemiseks oli kostja sunnitud kasutama teisi

alltöövõtjaid. Sisuliselt alandas kostja kooskõlas alltöövõtulepingu p-ga 14.9 hageja

tasu summa võrra, mille kostja tasus teisele alltöövõtjale, kes parandas ja lõpetas hageja

poolt puudustega teostatud tööd (lisa 1, p 14.9). Alandatud lepingutasu ulatus, st tööde

kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe, nähtub kostja vastuse lisas 18 esitatud

lisatööde õiendist nr 6, artiklite 190-207 kogusummast (kokku on hinnavahe 4 289,7

eurot hageja kahjuks).

8) Lisaks alandas kostja hagejale maksmisele kuuluvat tasu oma järgnevate lepinguliste

kulutuste hüvitamise nõuetega: 1) trepikoja viimistlemist lõpetama tulnud uue

alltöövõtja kulud 3498 eurot (artikkel 188, õiguslik alus lisa 1, p 14.11); 2) hageja poolt

objekti koristamata jätmise tõttu tekkinud lisakulud 1380 eurot (artikkel 209, õiguslik

alus lisa 1, p 14.11); 3) hageja poolt ebakvaliteetse töö tõttu põhjustatud kipsivalu

ülekulu 2200 eurot (artikkel 210, õiguslik alus lisa 1, p 14.9.2). Viimasena tasaarvestas

kostja hageja tasunõude alltöövõtulepingu kestvuse ajal kostja leppetrahvidega

erinevate sisekorrareeglite rikkumise eest 870 eurot (lisa 18, artikkel 208 ja lisa 1, p

14.8.5). Kõigi eelpool mainitud lisakulude võrra hageja tasunõude alandamine on

alltöövõtulepingu p-de 14.9 ja 14.11 alusel kostja õigus ning hagejat on nendest kuludest

2-20-15558

7

jooksvalt nii suuliselt kui kirjalikult teavitatud. Kokkuvõttes, arvestades lepingutasu

vähendamist vähendatud põhitööde mahtude ulatuses (4289,7 eurot ) ja lepingutasu

alandamist kostja lisakulutuste ulatuses (7078 eurot ) ning sisekorraeeskirjade

rikkumisest põhjustatud leppetrahvide tasaarvestamist (870 eurot ), jäi kostjal hagejale

lisatööde õiendite nr 6 ja 7 alusel tasuda veel 644,49 eurot (ilma käibemaksuta).

9) Hageja väidab hagiavalduse p-s 1.15, et esitas arve nr 32 kostjale 18. oktoobril 2019.

Tõendit selle kohta hageja esitanud ei ole. Tegelikult saatis hageja esimest korda

kõnealuse arve nr 32 kostjale alles 5. märtsil 2020 kompromissläbirääkimiste käigus

oma lepingulise esindaja kaudu, kui kostja esindaja palus selgitada hagejal oma nõuet

kostja vastu. Varem ei ole hageja kostjale arvet nr 32 saatnud. Seega on hageja väide

arve nr 32 sissenõutavaks muutumise aja kohta tõendamata. Arve nr 32 ei saanud

muutuda sissenõutavaks 3. novembril 2019 nagu on märgitud hagiavalduse p-s 1.15.

10) Kuna hageja tasunõuded ei ole sissenõutavaks muutunud, on põhjendamatu ka hageja

viivisenõue.

Kostja vastuhagi

4. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi alltöövõtulepingu rikkumise eest. 22. oktoobril 2019 esitas

kostja hagejale alltöövõtulepingu punkti 14.8 alusel leppetrahvi nõude 62 685,81 eurot lepingu

tähtaja ületamise eest. Alltöövõtulepingu kohaselt lepiti lepingu eesmärgi saavutamise ja töö

töövõtjale üleandmise lõpptähtajaks 22. märts 2019. Hoolimata kostja korduvatest

meeldetuletustest ei olnud kostja plaatimistöid 14. maiks 2019 ega viimistlustöid 21. juuniks

2019 lõpetanud. Seega on kostjal õigus nõuda leppetrahvi tööde üleandmise lõpptähtaja

ületamise eest 91 päeva eest. Vastavalt alltöövõtulepingu punktile 14.8.1 on töövõtjal õigus

nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu tasust (137 771 eurot, vt lisa 1, p 4.1) iga viivitatud päeva eest,

mis teeb 688,85 eurot päevas. Seega kokku nõudis kostja hagejalt leppetrahvi 62 685,81 eurot.

Leppetrahvi nõudmise kavatsusest teatas kostja esindaja hagejale juba 12. juuni 2019. a e-kirjas,

s.o lepingurikkumise kestel, ning vähem kui 3 kuud pärast tööde lõpptähtaja möödumist.

Lepingurikkumise kestel leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamine on mõistlik VÕS § 159

lg 2 mõttes, mistõttu säilis kostjal leppetrahvi nõudmise õigus kuni 2019 oktoobrini.

Leppetrahvi eesmärk oli kaitsta kostjat potentsiaalsete nõuete eest, mis tekivad objekti

(korterite) üleandmise viivitamise tõttu lõpptellijal (korteriomanikel). Nimelt oli lõpptellija ja

kostja vahelises lepingus ette nähtud leppetrahv tööde tähtpäevaks teostamata jätmise eest 0,1%

lepingutasust päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus

oli ca 4,6 miljonit eurot ehk hageja poolse rikkumise läbi oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda

üksnes leppetrahvide näol ehitise lõpptellijale 460 000 eurot. Seega on ilmne, et ca 60 000 euro

suurune leppetrahv alltöövõtjale on asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja mõistlik. Kostja

tasaarvestas hageja alltöövõtulepingu järgse tasunõude oma leppetrahvi nõudega. Kostja

tunnistas hageja alltöövõtulepingu järgset tasunõuet kokku 30 583,07 euro ulatuses (koos

käibemaksuga). Kostjal on hageja vastu pärast tasaarvestamist endiselt leppetrahvi nõue

32 102,74 eurot (62 685,81 – 30 583,07 = 32 102,74).

Kostja vastuhagi nõue on seega 32 102 eurot 74 senti. Lisaks nõudis kostja hagejalt tasumata

leppetrahvi eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi

esitamisest (02.12.2012) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Leppetrahvinõue ei ole

esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise tuvastamist. 22. oktoobril 2019 saatis

2-20-15558

8

kostja hagejale leppetrahvinõude 62 685,81 eurot plaatimistööde ja viimistlustööde tähtaegade,

sh lõpptähtaja, ületamise eest 91 päeva võrra . Kostja nõuab leppetrahvi kuni 14. maini 2019

tehtud plaatimistööde eest ja kuni 21. juunini 2019 tehtud viimistlustööde eest. Lepingu järgi

pidid plaatimistööd valmis olema 4. veebruariks 2019 ja viimistlustööd 20. veebruariks 2019 ja

lõpptähtaeg oli 22. märts 2019.

5.1. Ajavahemikul, mille eest kostja soovib leppetrahvi nõuda (22.03.–21.06.2019) oli hageja

vastuvõtuviivituses ja seda tõendavad vastuhagi vastusele lisatud e-kirjad ja ehituskoosolekute

protokollid.

5.2. Leppetrahvi nõue ei vasta seadusele. Kostja leppetrahvinõue tuleneb lepingu punktist

14.8.3 mis sätestab, et tellijal on õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu tasust iga viivitatud

päeva eest igasuguse muu kohustuse täitmisega viivitamise korral. Lepingu punkt 14.8.2

sätestab leppetrahvi nõude töö lõpptähtaja ületamise korral, millist alust kostja ei kasutanud.

Leppetrahvi rahaline suurus on 688,85 eurot (137 771 x 0,5%) iga viivitatud päeva eest. Poolte

vahel ei ole vaidlust, et kostja tellis lisatöid ja lisatööd anti üle koos põhitöödega. Pooltel puudus

kokkulepe lisatööde teostamise tähtaegade kohta. Lisatööde tellimisega leppisid pooled kokku

lepingu tähtaja muutumises lisatööde lõpetamiseni. Arvestades lisatööde mahtu, mis oli üle

poole põhitööde mahust, oli kostja nõus (TsÜS 68 lg 3), et lisatööde teostamisel muutub

põhitööde tähtaeg ja lõplikuks tähtajaks saab lugeda lisatööde teostamise tähtaja. Seega ei ole

hageja lepingu lõpptähtaega rikkunud.

5.3. Juhul, kui kohus leiab, et a) hageja ei olnud vastuvõtuviivituses ja/või b) lepingu tähtaeg ei

lükkunud edasi, palub hageja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi 10 000 euroni võttes

arvesse, et kostja esitas hageja vastu leppetrahvi nõude alles pärast seda, kui hageja hakkas

temalt võlga sisse nõudma; kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega, mis takistas hageja

kohustuste täitmist (vt p 2.8); leppetrahvi nõue ületab hageja nõuet 11 799,17 eurot (62 685,81

– 50 886,64); leppetrahvi nõude suurus on üle poole (56 %) lepingu rahalisest netomahust

(62 685,81 : 110 216,90); hageja oli enda kohustused suuremas osas täitnud; kostja ei ole

esitanud hageja vastu mitte ühtegi nõuet seoses kvaliteediga. On ilmselge, et kostja kuritarvitab

oma õigusi ja kasutab tugevama poolena ära omapositsiooni, et suurendada oma kasumit.

Kostja vastus ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ja vastuhagi rahuldamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 11. augusti 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võla 50 866 eurot 64 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 11 744

eurot 31 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% põhivõlalt päevas

(23 210 eurot 9 senti) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni ning võla

sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, määras need kindlaks ning mõistis need koos viivisega (VÕS § 113 lg

1 teine lause) 5053 euro 40 sendi ulatuses kostjalt hageja kasuks välja.

6.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 31. oktoobril 2018 alltöövõtulepingu nr GON017-

16 (leping), mille alusel hageja kohustus teostama objektil asukohaga Gonsiori 29, Tallinn C

korpuse kipsplaadist konstruktsioonide ehitus- ja viimistlustööd, plaatimistööd, aluspõranda

ettevalmistustööd ja hoone müüritööd. Hageja teostas tööd vastavalt lepingule, esitas tehtud

tööde kohta õiendid ning õiendite alusel arved: 22.05.2019 arve nr 16, 18.10.2019 arve nr 32.

§ 638). Hageja hinnangul on tasunõue muutunud 50 866 euro 64 sendi ulatuses sissenõutavaks

(VÕS § 637 lg 4) ja kostja ei eita arvete tasumata jätmist ning tunnistab hageja tasunõuet arvete

nr 16 ja 32 alusel 30 583 euro 7 sendi ulatuses (koos käibemaksuga).

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostja põhikohustus teostatud tööde eest tasuda.

Kostjal ei ole põhjust tööde tasumisest keelduda, kuna hageja on oma lepingulised kohustused

2-20-15558

9

täitnud. Maakohtu hinnangul ei ole kostja väited töös esinevate puuduste ja tähtaegade

ületamise kohta veenvad. Praeguses asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale

tööd vastuvõtmiseks ning selle kohta on koostatud põhitööde õiendid nr 7 ja 8 ning lisatööde

õiendid nr 6 ja 7. Lepingu p 10.1.5. kohaselt on töövõtja kohustatud õiendi aktsepteerima või

aktsepteerimisest keeldumisest teatama 5 tööpäeva jooksul. 22. mail 2019 esitas hageja kostjale

arve nr 16 ning teostatud põhitööde õiendi nr 7 ja lisatööde õiendi nr 6. Maakohtule on esitatud

kostja 23. mai 2019. a e-kiri, millest nähtub, et kostja sai arved ja õiendid kätte ning avaldas

rahulolematust üksnes arve maksetähtaja osas. 14. augustil 2019 esitas hageja kostjale

põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7. Kostja vaatas 3. septembril 2019 õiendid üle ning

tagastas need muudetud kujul hagejale 18. oktoobril 2019. Hageja esitas 18. oktoobril 2019

kostjale arve nr 32 suurusega 27 676 eurot 56 senti. Maakohtu hinnangul on tõendamata, et

kostja oleks tähtaegselt (VÕS § 644 lg 1) ning kooskõlas lepingu p-s sätestatuga tööde kohta

pretensioone esitanud. See viitab maakohtu hinnangul sellele, et tööd olid puudusteta.

Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu puhul peab tellija lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kostja küll

muutis hageja esitatud õiendeid, kuid ei täpsustanud, milles puudused seisnesid. Seega tuleb

vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 16 ja 32 tulenevad

tasunõuded on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on kohustus tasuda tehtud tööde eest 50 886

eurot 64 senti.

6.3. Järgmisena hindas maakohus kostja leppetrahvinõuet ning vastuhagi. Vaidlusaluse lepingu

p 14.8. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda alltöövõtja poolsete rikkumiste korral lisaks tekitatud

kahju hüvitamisele ka leppetrahvi. 12. juunil 2019 ning 3. septembril 2019 andis kostja hagejale

teada kavatsusest nõuda leppetrahvi. 22. oktoobril 2019 esitas kostja hagejale leppetrahvi

nõude, milles nõudis plaatimistööde ja viimistlustööde teostamisega viivitamise eest ning töö

töövõtjale üleandmise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 62 685 eurot 81 senti. Hageja

vaidles kostja leppetrahvinõudele vastu leides, et ta ei ole lepingut rikkunud. Leppetrahvinõue

on esitatud hilinenult. Lepingu p 3.1 kohaselt tuli plaatimistööd teostada ajavahemikul

20.12.2018–04.02.2019 ja viimistlustööd ajavahemikul 04.01.2019–20.02.2019 ning

lõpptähtaeg oli 22. märts 2019. Leppetrahvinõue on esitatud alles 22. oktoobril 2019. a.

Maakohus nõustus hageja vastuväidetega, kuna leidis, et esitatud tõenditega on tõendatud, et

tööde esialgne ajagraafik muutus, sest kostja ei suutnud hagejale õigeaegselt tööfronte üle anda.

Plaatimistööd pidid valmima 4. veebruariks 2019, kuid torustike paigaldus algas alles 25.

veebruaril 2019 ning 28. veebruaril 2019 ehitati akende palesid. 25. märtsil 2019 betoneeriti

põrandaid ning 14. mai 2019. a seisuga puudusid hoonel osaliselt uksed. Kõik mainitud tööd

eelnevad plaatimis- ja viimistlustöödele. Seega ei olnud hagejal võimalik oma töid enne muude

tööde teostamist lõpetada. Maakohus leidis, et ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvinõude

esitamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Plaatide puudumine pidi kostjale

nähtav olema juba 4. veebruaril 2019 ning viimistlustööde tegemata jätmine juba 20. veebruaril

2019. Kostja on VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest see nõue

on esitatud hilinenult.

6.4. Vastuhagi kahjuhüvitamise nõude osas leidis maakohus, et tõenditest nähtuvalt tekkis

kostjale kahju tema enda tegevuse tulemusena, kuna ta ei suutnud tagada hagejale tööfronti.

Oma väidetava kahju tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud.

6.5. Kostja tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et tasaarvestuse materiaalsed eeldused

ei ole praegusel juhul täidetud (VÕS § 197 lg 1). Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks

muutunud nõuet, mida ta saaks hageja nõudega tema vastu tasaarvestada. Hagejal on

sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. Tõendamata on hageja poolne töövõtulepingu

rikkumine, mistõttu kostjal ei ole vastunõuet hageja vastu.

2-20-15558

10

6.6. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude. Kostja oli hageja arvete tasumisega viivituses

23. oktoobri 2020. a (hagi esitamise kuupäev) seisuga 506 päeva. Lepingu p 14.5 kohaselt

kohustus kostja tasuma viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Samuti mõistis maakohus

kostjalt välja edasiulatuva viivise 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus pidas

põhjendatuks ka hageja võla sissenõudmiskulude (40 eurot) hüvitamist (VÕS §1131 lg 1).

6.7. Kuna maakohus rahuldas hagi, siis jättis ta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt menetluskuluna välja

tasutud riigilõivu 1100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 3953 eurot 40 senti. Maakohus

leidis, et lepingulise esindaja ajakulu on tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades tervikuna

põhjendatud ning põhjendatud on ka lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma

käibemaksuta). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud

jätta hageja kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlevad pooled järgmiste asjaolude üle:

1) kas hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused arvete nr 16 ja 32 alusel on

täidetud;

2) kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue arvete nr 16 ja 32 alusel tõendatud ning

põhjendatud;

3) kas ja millises ulatuses on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde tähtaja ületamise

eest.

6.2. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Maakohus jättis tuvastamata hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused

(otsuse p-d 36-38). Pooltel oli alltöövõtulepingus erikokkulepe tasunõude

sissenõutavaks muutmise osas. Kostja selgitas menetluses läbivalt, et pooltel oli

erikokkulepe (VÕS § 637 lg 4). Alltöövõtulepingus leppisid pooled kokku järgmises:

-

Lepingu täitmise käigus tööde osade kaupa vastuvõtmist ei toimu, teostatud tööde kohta

koostatakse alltöövõtja (hageja) poolse mahu ja kvaliteedi hinnangul põhinevad õiendid.

(hagi vastus, lisa 1, p 10.1).

-

Töövõtjal (kostja) ei ole kohustust õiendi saamise järel vastavat tööd üle vaadata ega

kontrollida ning tal on õigus usaldada alltöövõtja poolt õiendis kajastatud andmeid,

siiski on töövõtjal õigus õiendit ja tehtud tööd kontrollida." (hagi vastus, lisa 1, p 10.1.2).

-

Õiendi aktsepteerimine töövõtja poolt ei tähenda, nagu oleks töövõtja vastava töö üle

vaadanud ja/või vastu võtnud. (hagi vastus, lisa 1, p 10.1.4).

-

Alltöövõtjal on õigus nõuda igakuist tasu ainult juhul, kui töövõtja on vastava õiendi

aktsepteerinud. (hagi vastus, lisa 1, p 10.1.7).

-

Tööde vastuvõtmine toimub kogu töö valmimise järel. (hagi vastus, lisa 1, p 10.2).

-

Lepingukohase täitmise korral tasub töövõtja alltöövõtjale lepingutasu igakuiste

maksete kaupa, iga vastava õiendi allkirjastamise järel. (hagi vastus, lisa 1, p 11.1).

2-20-15558

11

-

Lepingu tasu maksmise aluseks on alltöövõtja poolt õiendi või vastuvõtu akti alusel

esitatud arve. (hagi vastus, lisa 1, p 11.4).

Alltöövõtulepingu kohaselt muutuvad hageja arved seega sissenõutavaks kahe järgmise

eelduse täidetuse korral: 1) töövõtja on aktsepteerinud vastava arve aluseks oleva igakuise

tööde mahu ja kvaliteedi õiendi (hagi vastus, lisa 1, p 10.1.7); 2) tööd on tehtud

lepingukohaselt (hagi vastus, lisa 1, p 11.1). Kui nimetatud tingimused on täidetud,

muutuvad hageja poolt kostjale esitatud arved sissenõutavaks 14 päeva möödumisel arve

saamisest. Tööde vastuvõtmise osas leppisid pooled alltöövõtulepingu p-des 10.2–10.6

kokku eraldi regulatsiooni (hagi vastus, lisa 1). Seejuures välistab alltöövõtulepingu p 10.6

selgelt VÕS § 638 teise lause kohaldamise. Maakohus, leides et tööd tuleb lugeda

vastuvõetuks, sest kostja ei esitanud hageja õienditele pretensioone kooskõlas

alltöövõtulepingu punktiga 10.1.5, on jätnud ekslikult alltöövõtulepingu regulatsiooni

analüüsimata (maakohtu otsus, p 40).

2) Kostjal oli õigus keelduda arve nr 16 aluseks olevate õiendite aktsepteerimisest kuni

tööde lõpliku valmimiseni. Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja esitas kostjale arve

nr 16 aluseks olevad õiendid 22. mail 2019 ning kostja ei vaielnud neile sisuliselt vastu,

mistõttu muutus arve nr 16 sissenõutavaks 5. juunil 2019. Siinjuures jättis maakohus

kostja tõendid hindamata. Tegelikult esitas hageja arve nr 16 aluseks olevad õiendid

(identsel kujul) kostjale esimest korda 15. mail 2019, mitte 22. mail 2019 (hagi vastus,

lisa 9 – Jaan Heinmetsa 15.05.2019 kirjad kostja esindajale). Seda kinnitas hageja ka ise

oma 7. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi p-s 3.6, kus märkis, et hageja hinnangul

võib tööd lugeda vastuvõetuks mõistliku aja jooksul alates 15. mail 2019 õiendite

esitamisest.

Kostja vaidles 15. mail 2021 esitatud põhi- ja lisatööde õienditele vastu pärast seda, kui

oli tööd objektil üle vaadanud, vastavalt 17. mai 2019 ja 21. mai 2019. a e-kirjadega

(hagi vastus, lisad 10–11). Alltöövõtulepingu kohaselt oli kostjal õiendite

aktsepteerimisest keeldumiseks kaks alust: 1) töödes esineb puudusi ja või

lepingutingimustele mittevastavusi ja/või õiendi ja tegeliku olukorra vahel on vastuolu

(nt ei vasta õiend tegelikult tehtud tööde mahtudele või ei arvelda hageja töid

kokkulepitud hinnaga, vt hagi vastus, lisa 1, p 10.1.3); 2) tööde lõpptähtaeg on ületatud

(vt hagi vastus, lisa 1, p 10.1.6). Praegusel juhul sai kostja õiendite aktsepteerimisest

keeldumisel tugineda mõlemale alternatiivsele alusele. Hageja 15. mail 2019 esitatud

põhitööde õiend nr 7 ei kirjeldanud tegelikku olukorda objektil. 17. mai 2019. a e-

kirjaga esitas kostja vastuväited põhitööde õiendile nr 7 (hagi vastus, lisa 10). Kostja

selgitas, et hageja proovis akteerida 90% põhitööde maksumusest, kuid tegelikkuses oli

valmis vaid ca 75% põhitöödest (hagi vastus, lisa 10). Kostja tõi välja nimekirja töödest,

mis olid lõpetamata (hagi vastus, lisa 10). Hageja ei esitanud maakohtu menetluses

ühtegi tõendit, millest nähtuks, et rohkem kui 75% põhitöödest oli selleks ajaks valmis.

22. mail 2019 esitas hageja põhitööde õiendi nr 7 uuesti, väidetavalt "parandatud" kujul

(hagi, lisa 7). Tegelikult ei olnud aga muudatusi sisse viidud, 22. mai 2019 õiendi sisu

kattus täielikult 15. mai 2019 õiendiga, millele kostja oli juba vastu vaielnud. Hageja

proovis endiselt akteerida 90%, mitte ca 75%, põhitöödest (hagi, lisa 2).

Hageja 15. mail 2019 saadetud lisatööde õiend nr 6 ei vastanud samuti tegelikule

olukorrale. 21. mail 2019 teostati objektil lisatööde ülevaatus, pärast mida teavitas

kostja esindaja, et osasid lisatööde maksumusi tuleb vähendada (hagi vastus, lisa 11).

Kostja esindaja märkis lisatööde õiendile käsikirjas parandused ja küsimused ning

tagastas selle hagejale (hagi vastus, lisa 11). Õiendis esinenud vastuolude ning vigade

tõttu oli kostjal õigus keelduda lisatööde õiendi nr 6 aktsepteerimisest alltöövõtulepingu

p 10.1.3 alusel. 22 .mail 2019 esitas hageja lisatööde õiendi nr 6 uuesti väidetavalt

2-20-15558

12

"parandatud" kujul (hagi, lisa 7, lisa 3). Ühtegi eelmisel päeval toimunud tööde

ülevaatusel kokkulepitud parandust hageja lisatööde õiendisse nr 6 sisse viinud ei olnud.

Maakohus ei selgitanud, miks ta kostja esitatud tõendeid arvesse ei võtnud. Samuti ei

arvestanud maakohus kostja esindaja 12. juuni 2019. a e-kirju, milles kostja selgitas, et

keeldub alltöövõtulepingu p 10.1.6 alusel õiendeid aktsepteerimast kuniks tööd on

valmis. Seega on põhjendamata ja vale maakohtu järeldus, mille kohaselt vaatas kostja

õiendid üle ja andis hagejale esmakordselt tagasisidet alles 18. oktoobril 2019 (otsuse p

29). Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole hageja tõendanud, et arve nr 16 muutus

5. juunil 2019 sissenõutavaks.

3) Arve nr 32 esitati kostjale alles 2020. a märtsis. Maakohus tuvastas ekslikult, et

18. oktoobril 2019 esitas hageja kostjale arve nr 32. See hageja väide on tõendamata

ning kostja vaidles sellele vastu. Seega jättis maakohus tuvastamata, et arve nr 32

sissenõutavaks muutumise eeldused ei olnud täidetud.

4) Kostja aktsepteeris arvete nr 16 ja 32 aluseks olevad õiendid osaliselt ühiselt pärast

tööde valmimist. 14. augustil 2019 teatas hageja kostjale tööde valmimisest ning saatis

kostjale põhitööde õiendi nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 ülevaatamiseks (hagi vastus, lisa

14). 3. septembril 2019 saatis kostja korrigeeritud õiendid hagejale tagasi. Kostja oli

arvestanud nii mais aktsepteerimata jäänud õiendeid (põhitööde õiend nr 7 ja lisatööde

õiend nr 6) kui ka 14. augustil 2019 esitatud viimaseid õiendeid (hagi vastus, lisa 15).

Korrigeerimise vajadus oli tingitud sellest, et hageja kajastas tööde mahtu ja hindasid

valesti. Selle tulemusel olid valed ka õiendis märgitud koondsummad. Seega ei heitnud

kostja hagejale ette tööde puudulikku teostamist, vaid tööde mahtude ja hindade

ebaõiget kajastamist õienditel. Kostja võttis 3. septembril 2019 kõik hageja poolt

reaalselt tehtud tööd vastu (hagi vastus, ptk 4.2 ja 4.3). Kuid hageja esitatud õiendid,

mille alusel toimus igakuine arveldamine, ei vastanud sellele, millises ulatuses hageja

oli tegelikult töid teostanud ning millises hinnas pooled olid kokku leppinud. Põhitööde

mahu- ja hinnakokkulepped nähtuvad alltöövõtulepingu lisast 6 ehk õiendist nr 1 (kostja

29.01.2021 seisukoht, lisa 1). Lisatööde hinnakokkulepped nähtuvad alltöövõtulepingu

lisast 6 ehk lisatööde õiendist nr 1 (hagi vastus, lisa 1, lk 28).

5) Kostja aktsepteeris ja korrigeeris hageja esitatud põhitööde õiendid nr 7 ja 8 mõlemat

õiendit arvestavas ühises põhitööde õiendis nr 7 (hagi vastus, ptk 4.2 ja hagi vastus, lisa

15, õiend nr 7). Iga eelneva õiendi lõpus märgiti järgmiste kuude jääk ehk summa, mis

on veel kuni tööde valmimiseni põhitöödena arveldada. Vaidlusalustele põhitööde

õienditele nr 7 ja 8 eelnes õiend nr 6 (kostja 29.01.2021 seisukoht, lisa 2). Vaidlus

puudub, et õiendi nr 6 õigsus on mõlema poole poolt allkirjaga kinnitatud. Õiendist nr

6 nähtub, et põhitööde jääk oli veel 24 841 eurot 4 senti (kostja 29.01.2021 seisukoht,

lisa 2). Hageja 2019. a mais esitatud põhitööde õiendi nr 7 ning 2019. a augustis esitatud

põhitööde õiendi nr 8 alusel arveldatud summasid kokku lüües nähtub aga, et hageja

nõudis kahe viimase õiendi alusel põhitööde eest 25 386 eurot. Kuna hageja õiendeid ei

parandanud, tegi kostja seda lõpparveldamisel ise vastavalt poolte mahu- ja

hinnakokkulepetele ning aktsepteeris hageja tasunõude ülalmärgitud ulatuses.

Põhitööde õiendites tehtud muudatuste sisu ja põhjuseid selgitas kostja detailselt

29. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi peatükis 2.1. Kõik õiendites tehtud

muudatused on kokku võetud selgitustega tabelis, mille kostja esitas 29. jaanuari 2021

menetlusdokumendi lisana 3 (tabel 1). Maakohus jättis need tõendid tähelepanuta.

6) Kostja aktsepteeris ja korrigeeris hageja esitatud lisatööde õiendid nr 6 ja 7 mõlemat

õiendit arvestavas ühises lisatööde õiendis nr 6 (kostja 29.01.2021 seisukoht, ptk 2.2;

hagi vastus, lisa 18, õiend nr 6). Kokku aktsepteeris kostja hageja tasunõuet lisatööde

õiendite nr 6 ja 7 alusel 12 733 euro 14 sendi ulatuses (ilma käibemaksuta, vt 29.01.2021

2-20-15558

13

seisukoht, lisa 3, tabel 2). Lisatööde õiendites tehtud muudatuste sisu ja põhjuseid

selgitas kostja 29.01.2021 menetlusdokumendi peatükis 2.2. Kõik õiendites tehtud

muudatused on kokku võetud selgitustega tabelis, mille kostja esitas 29. jaanuari 2021

menetlusdokumendi lisana 3 (tabel 2). Hageja ei ole tõendanud (ega saakski tõendada)

nagu oleks pooltel olnud teistsugused lisatööde hinnakokkulepped kui need, milles

pooled algselt kokku leppisid ning mille alusel kostja vastavalt õiendeid korrigeeris.

7) Kostja alandas hageja lepingutasu ning tasaarvestas leppetrahvid sisekorraeeskirjade

rikkumise eest. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal oli õigus alandada lepingutasu

(alternatiivselt nõuda kahju hüvitamist) ning tasaarvestada lepingutasust leppetrahvid

sisekorraeeskirjade rikkumise eest kokku 12 088 euro 65 sendi ulatuses (hagi vastus, p-

d 49–52 ja kostja 29.01.2021 seisukoht, ptk 3). Kostja alandas hageja lepingutasu ning

tegi tasaarvestusavalduse ühises lisatööde õiendis nr 6 (hagi lisa 18, read 188-210).

Hinnaalandamise nõue tuleneb lepingu p-dest 14.9, 14.11 ja 14.13. Alternatiivselt on

kostja nõue käsitletav kahju hüvitamise nõudena, sest ilma hageja poolsete rikkumisteta

(tähtaegade ületamine ning ebakvaliteetne töö), ei oleks kostjal tekkinud kulutusi

kolmandate töövõtjate kaasamise näol. Kostja esitas oma kahju hüvitamise nõude

tasaarvestusavalduse paralleelselt viimaste õiendite korrigeerimisega (hagi vastus, lisa

18, lisatööde õiend nr 6).

8) Kostja tasaarvestuse nõudega seotud kulutused on järgmised:

-

hageja hilinemiste tõttu oli kostja sunnitud 2019. aasta jaanuaris ja märtsis Gonsiori

objekti C korpuse 3–4. korruse tööd andma üle Sulev Ehitus OÜ-le ja Plaatimisteenused

OÜ-le (hageja 17.03.2021 seisukoht, lisa 2). Täpsemad selgitused koos tõenditega on

välja toodud kostja 29. jaanuari 2021. a seisukoha peatükkides 3.1.1–3.1.2 ja lisas 3

olevas tabelis nr 3.

-

hageja ebakvaliteetne töö ja puudulik koristamine objektil põhjustas kostjale

täiendavaid kulutusi teiste töövõtjate kulude suurenemise näol (kostja 29.01.2021

seisukoht, ptk 3.2). Seetõttu alandas kostja hageja lepingutasu oma kulutuste hüvitamise

nõuetega 7078 euro ulatuses.

-

leppetrahvid erinevate sisekorrareeglite rikkumiste eest 870 euro ulatuses. Täpsemad

selgitused koos tõenditega leppetrahviteadete kohta esitas kostja hagi vastuse punktis

51. Menetluse käigus nõustus hageja kostja leppetrahvinõuetega suurusega 870 eurot

(03.03.2021 seisukoht, p 4.6.3).

Kokkuvõttes oli kostjal õigus alandada hageja lepingutasu 11 218 euro 65 sendi võrra

ning tasaarvestada leppetrahvinõuded 870 eurot hageja lepingutasu nõudega. Maakohus

ei võtnud neid kostja väiteid ja tõendeid arvesse ning ei põhjendanud nende arvestamata

jätmist.

9) Maakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisel. Otsuse p-s 38 selgitab maakohus, et

VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et tööd on üleandmiseks tellijale

esitatud, seejuures töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija

rikkus töö vastuvõtmise kohustust mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus ei arvestanud,

et pooltel oli tööde vastuvõtmise osas sõlmitud erikokkulepe VÕS § 637 lg 4 ja § 638

suhtes. Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja ei ole tööde kohta tähtaegselt pretensioone

esitanud. Kostja kirjeldas 2019. aasta aprilli tööde ning õiendite alltöövõtulepingule

mittevastavust hagejale nii suuliselt kui ka kirjalikult (apellatsioonkaebuse p 3.2).

Alltöövõtulepingu punkti 8.6 kohaselt: "Kui alltöövõtja arvates ei ole mittevastavuse

kirjeldus piisavalt täpne, peab ta sellest viivitamata töövõtjale teatama, vastasel juhul

loetakse, et kirjeldus oli piisavalt täpne." (hagi vastus, lisa 1, p 8.6). Hageja ei esitanud

2-20-15558

14

ühtegi tõendit, et ta poleks töödes etteheidetud mittevastavuste kirjeldustest või

õiendites esinenud puudustest aru saanud või et need oleks olnud ebatäpsed. Seega

olukorras, kus kostja on tõendanud, et tal oli õigus hageja tasunõude aluseks olevate

õiendite aktsepteerimisest keelduda, on hageja tõendamiskoormis näidata, et tegelikult

vastasid tehtud tööd ja arveldamise aluseks olevad õiendid alltöövõtulepingule ehk et

hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud. Maakohus leidis

ekslikult, et kostja pole piisavalt täpselt ja tähtaegselt pretensioone esitanud.

10) Kostja vastuhagi tuleb rahuldada. Kostja teatas hagejale leppetrahvinõude esitamisest

mõistliku aja jooksul s.o 12. juunil 2019, ning esitas leppetrahvinõude tööde lõpptähtaja

ületamise eest pärast poolte läbirääkimiste ebaõnnestumist 22. oktoobril 2019.

Ajavahemikul 03.09.2019–18.11.2019 pidasid pooled läbirääkimisi mh leppetrahvi

suuruse üle. Olukorras, kus kostja esindaja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmise

kavatsusest juba 12. juunil 2019 (hagi vastus, lisa 12), s.o lepingurikkumise kestel ning

vähem kui 3 kuud pärast tööde lõpptähtaja möödumist, on tegemist mõistliku ajaga VÕS

§ 159 lg 2 mõttes. Kostja tuletas hagejale hilinemistega seotud leppetrahvi meelde ka

juba 24. aprilli 2019 e-kirjas (hagi vastus, lisa 8). Seega pidi hageja olema teadlik

leppetrahvi nõude olemasolust. Järelikult ei ole asjakohane ega materiaalõigusega

kooskõlas maakohtu põhjendus, et kostja kuritarvitas oma lepingulisi õigusi, mistõttu

oli hagejal hea usu põhimõttest tulenevalt ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta

(maakohtu otsus, p 45). Kokkuvõttes ei ole õige maakohtu seisukoht, et leppetrahvi

nõue esitati hilinenult. Kostja esitas leppetrahvinõude 3. septembri 2019. a e-kirjas,

millega saatis hagejale korrigeeritud õiendid (hagi vastus, lisa 15). Samas kirjas tegi

kostja hagejale ettepaneku, et ei rakenda kompromissi korras leppetrahvi, kui hageja

esitab oma töödele garantiiaegse tagatise vastavalt alltöövõtulepingu p-le 12.4 (hagi

vastus, lisa 15). Kuivõrd kompromissini pooled ei jõudnud, esitas kostja

leppetrahvinõude kogu ulatuses 18. oktoobril 2019 (hagi vastus, lisa 19).

11) Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole lepingut rikkunud, sest tööde ajagraafiku

muudatuste eest vastutab kostja. Kostja esitas tõendid selle kohta, et hageja ei suutnud

oma lepingulisi kohustusi täita juba alates 2018. aasta novembrist (hagi vastus, lisa 3).

Nii oli hageja juba 2018. aasta novembris ca kahe nädala pikkuses viivituses nende

müüritööde teostamisel, mis olid vajalikud torustike ja kaablite ehituseks (hagi vastus,

lisa 3 – kirjavahetus koos fotodega). Hageja pole tõendanud, et müüritööd, mis oli

esimene etapp, oleksid hilinenud teiste alltöövõtjate tõttu. Hageja hilinemiste tõttu

viibisid ka järgmiste töövõtjate torustike ja kaablite paigaldamise ja põranda ehitamise

tööd, mis olid omakorda järgmiste etappide tööde tegemise eelduseks (kergseinte ja

lagede ehitus). 2019. aasta jaanuari alguseks oli hageja jäänud umbes kaks-kolm nädalat

maha ka järgmise etapi - kergseinte ja lagede ehitamine - valmimisest, mille tähtaeg oli

lepingu järgi 16. jaanuar 2019. Hageja viivitused tingisid ka järgmiste töövõtjate

viivitused. Sulev Ehitus OÜ tuli hageja poolt tegemata jäänud kergseinasid ja lagesid

lõpetama alles siis, kui hageja algne lepinguline tähtaeg oli juba saabunud. Maakohtu

tuvastatu, et torustike paigaldus algas alles 25. veebruaril 2019, mistõttu polnud

võimalik plaatimistöid teostada, ei õigusta hageja poolseid lepingurikkumisi (maakohtu

otsus, p 44). Hageja esitatud tõendites heidetakse ette puudusi alates 21. veebruarist

2019, kuid selleks ajaks oli hageja juba ammu oma tähtaegadega viivituses ning 3–4.

korruse tööd olid juba teisele töövõtjale üle antud. Hageja ei selgitanud kas, kuidas ja

kui palju mõjutasid hageja etteheidetavad puudused hageja töid. Seega ei hageja oma

tõendamiskoormist täitnud näitamaks põhjuslikku seost etteheidetavate kostja

rikkumiste ning hageja viivituste vahel. Alltöövõtulepingu järgi oli hagejal õigus nõuda

lõpptähtaja pikendamist, kui see on tingitud asjaolust, mille eest töövõtja (ehk kostja)

2-20-15558

15

vastutab (hagi vastus, lisa 1, p 3.7.1). Tööde teostamise ajal ei taotlenud hageja kordagi

lõpptähtaja pikendamist. Maakohus jättis need asjaolud ja tõendid arvestamata.

12) Vastuhagi esemeks on tööde lõpptähtaja ületamisest tingitud leppetrahvinõue hageja

vastu lepingu p 14.8.2).Vastuhagis ei ole kostja sidunud oma nõuet lepingurikkumistest

tekkinud kahju hüvitamise ega ka hageja tasunõudest mahaarvatud kuludega. Maakohus

ajas vastuhagi asjaolud segamini kostja vastuväidetega tasunõudele. Seetõttu tuvastas

maakohus ekslikult, et kostja ei ole tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju (otsuse

p 46). Kostja esitas 3. märtsi 2021. a seisukohas tõendid, millega soovis tõendada

lõpptähtaja ületamisega seotud kulude suurenemist. Maakohus jättis need tõendid

tähelepanuta.

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ning rahuldada vastuhagi täielikult. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda 81% osas ning 19% osas kostja

kanda.

10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus osaliselt ebaõigesti tuvastanud töö vastuvõetuks

lugemise ning jätnud arvestamata lepingus kokkulepitud töö vastuvõtmise eritingimused.

10.1. VÕS § 108 lg 1 ja § 337 lg 3 järgi on töövõtulepingust tuleneva tasunõude eelduseks:

kehtiv kokkulepe tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas töö sisu ja tasu kohta, töö valmimine ja

töö vastuvõtmine või § 638 lg 1 järgi vastuvõetuks lugemine. Riigikohus on korduvalt

selgitanud poolte tõendamiskoormist töövõtulepingust tuleneva tasunõude vaidluse korral üle.

Nii on hagejal töövõtjana kohustus tõendada, milles kokku lepiti, et kokkulepitud töö on valmis

ja tehtud nõuetekohaselt ja et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna töövõtja peab

VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta

tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt Riigikohtu

02.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-08, p 22).

10.2. Alltöövõtulepingus leppisid pooled kokku eriregulatsiooni tööde vastuvõtmise ja

tasustamise kohta:

- "Lepingu täitmise käigus Töö osade kaupa vastuvõtmist ei toimu, teostatud Töö kohta

koostatakse Alltöövõtja poolse mahu ja kvaliteedi hinnangul põhinevad õiendid." (p 10.1).

- "Töövõtjal ei ole kohustust Õiendi saamise järel vastavat tööd üle vaadata ega kontrollida

ning tal on õigus usaldada Alltöövõtja poolt Õiendis kajastatud andmeid, siiski on Töövõtjal

õigus Õiendit ja tehtud Tööd kontrollida." (p 10.1.2).

- "Õiendi aktsepteerimine Töövõtja poolt ei tähenda, nagu oleks Töövõtja vastava Töö üle

vaadanud ja/või vastu võtnud." (p 10.1.4).

- "Alltöövõtjal on õigus igakuist tasu ainult juhul, kui Töövõtja on vastava õiendi

aktsepteerinud." (p 10.1.7).

- "Töö vastuvõtmine toimub kogu Töö valmimise järel" (hagi vastus, lisa 1, p 10.2).

2-20-15558

16

- "Lepingukohase täitmise korral tasub Töövõtja Alltöövõtjale Lepingu tasu igakuiste maksete

kaupa, iga vastava Õiendi allkirjastamise järel." (p 11.1)

- "Lepingu tasu maksmise aluseks on Alltöövõtja poolt Õiendi või vastuvõtu akti alusel

esitatud arve." (p 11.4).

10.3. Alltöövõtulepingu järgi on kostjal õiendite aktsepteerimisest keeldumiseks kaks alust: 1)

töödes esineb puudusi ja või lepingutingimustele mittevastavusi ja/või õiendi ja tegeliku

olukorra vahel on vastuolu (p 10.1.3); 2) tööde lõpptähtaeg on ületatud (p 10.1.6).

10.4. Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja esitas kostjale tehtud tööde õiendid 22. mail 2019,

kostja neile vastu ei vaielnud, mistõttu muutus õiendite alusel esitatud arve nr 16 sissenõutavaks

5. juunil 2019 (maakohtu otsus, p-d 39, 40, 49). TsMS § 230 lg 1 alusel oli hagejal kohustus

tõendada, et kokkulepitud töö on üle antud ja tehtud nõuetekohaselt. Kolleegium leiab, et

üksnes õiendi esitamisest ei saa järeldada, et õiendil märgitud tööd on valminud. Praegusel

juhul ei ole kostja vaidlusaluseid õiendeid kunagi täiel määral aktsepteerinud. Muid otseseid

tõendeid tööde valmimise kohta kohtule esitatud ei ole. Ehituskoosolekute protokollidest tööde

valmimise täpne maht ei nähtu.

10.5. Kostja aktsepteeris ja korrigeeris hageja esitatud lisatööde õiendid nr 6 ja 7 mõlemat

õiendit arvestavas ühises lisatööde õiendis nr 6. Kokku aktsepteeris kostja hageja tasunõuet

lisatööde õiendite nr 6 ja 7 alusel 12 733 eurot 14 sendi ulatuses ilma käibemaksuta. Kostja

aktsepteeris ja korrigeeris hageja esitatud põhitööde õiendid nr 7 ja 8 mõlemat õiendit

arvestavas ühises põhitööde õiendis nr 7. Kokku aktsepteeris kostja hageja tasunõuet põhitööde

õiendite nr 7 ja 8 alusel 24 841 eurot 4 senti ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et hageja on

suutnud tõendada tööde valmimist üksnes mahus, mille kostja on aktsepteerinud, s.o 37 574

eurot 54 senti (käibemaksuta).

10.6. Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja ei esitanud õienditele vastuväiteid. Jaan Heinmetsa

15. mai 2019. a kirjadest kostja esindajale nähtub, et hageja esitas arve nr 16 aluseks olevad

õiendid kostjale esimest korda 15. mail 2019, mitte 22. mail 2019, nagu maakohus märkis.

Kostja vaidles 15. mail 2021 esitatud põhi- ja lisatööde õienditele vastu pärast seda, kui oli tööd

objektil üle vaadanud, vastavalt 17. mai 2019 ja 21. mai 2019 e-kirjadega (dtl 142 jj).

14. augustil 2019 teavitas hageja kostjat tööde valmimisest ning saatis kostjale põhitööde õiendi

nr 8 ja lisatööde õiendi nr 7 ülevaatamiseks (hagi vastuse lisa 14). 3. septembril 2019 saatis

kostja hagejale tagasi korrigeeritud õiendid (hagi vastuse lisa 15). Kolleegium märgib, et kostjal

oli alus jätta õiendid aktsepteerimata lepingu p-de 10.1.3 (puudustega töö või töö mahu

erinevus) ja 10.1.6 alusel (lõpptähtaja ületamine). Seega ei saanud hagejal tekkida ka osaliselt

igakuise tasu nõuet lepingu p 11.1 alusel.

11. Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostjal oli õigus alandada lepingutasu või alternatiivselt

nõuda kahju hüvitamist ning tasaarvestada lepingutasust leppetrahvid sisekorraeeskirjade

rikkumise eest ja sellega vähendada tasunõuet kokku 12 088 euro 65 sendi võrra . Kostja

alandas hageja lepingutasu ning tegi tasaarvestusavalduse ühises lisatööde õiendis nr 6 (dtl 173,

read 188-210).

11.1. Kostja tasaarvestas hageja tasunõudega leppetrahvid sisekorrareeglite rikkumiste eest 870

euro ulatuses. Menetluse käigus nõustus hageja kostja leppetrahvinõuetega suurusega 870 eurot

(03.03.2021 seisukoha p 4.6.3). Nimetatud osas on hageja nõude aluseks olevad asjaolud omaks

võtnud TsMS § 231 lg 1 mõttes ning vastavas osas oli kostjal õigus tasunõuet alandada.

11.2. Kostja tõi esile, et hageja hilinemiste tõttu oli kostja sunnitud 2019. aasta jaanuaris ja

märtsis Gonsiori objekti C korpuse 3–4. korruse tööd andma üle kolmandatele töövõtjatele

Sulev Ehitus OÜ ja Plaatimisteenused OÜ. Seda tõendab AO seletuskiri (dtl 436) ja 17.01.19

ehitustööde protokoll nr 25, lk 6. Sulev Ehitus OÜ-le üle antud tööde kirjeldused, mahud ja

2-20-15558

17

hinnad nähtuvad Sulev Ehitus OÜ esimesest põhitööde õiendist nr 1 (29.01.2021 seisukoha lisa

7 – Sulev Ehitus OÜ õiend nr 1). OÜ-le Plaatimisteenused üle antud tööde kirjeldused, mahud

ja hinnad nähtuvad OÜ Plaatimisteenused esimesest põhitööde õiendist nr 1 (sama seisukoha

lisa 8 – Plaatimisteenused OÜ õiend nr 1) Lõpparveldamisel alandas kostja alltöövõtulepingu

punktide 14.9, 14.11 ja 14.13 alusel hageja lepingutasu vastavalt Sulev Ehitus OÜ ja

Plaatimisteenused OÜ poolt tehtud tööde hinnavahele kokku 4140 eurot 65 senti. Hageja nõue

tugines lepingu p-le 14.11 ja VÕS § 115 lg-le 1.

11.2.1. Hageja vaidles hinnavahe hüvitamisele vastu ning leidis, et ta on kõik tööd lepingule

vastavalt üle andnud ning Sulev Ehitus OÜ ja Plaatimisteenused OÜ töömehed tegid

ehitusobjektil täiesti eraldiseisvaid töid. Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ei ole tööde

valmimist tõendanud. Selles olukorras ei ole eluliselt usutav, et Sulev Ehitus OÜ ja

Plaatimisteenused OÜ töömehed tegid ehitusobjektil täiesti eraldiseisvaid töid. Hageja ei ole

seejuures selgitanud, kes ja kuidas lepingus ette nähtud tööd valmis tegi. Kolleegiumi hinnangul

nähtub viidatud tõenditest, et kostja pidi tööd üle andma teistele töövõtjatele ning tasuma

sellega seoses kallima hinna.

11.3. Kostja tõi esile, et hageja ebakvaliteetne töö ja puudulik koristamine Gonsiori objektil

põhjustas kostjale täiendavaid kulutusi kolmandate töövõtjate kulude suurenemise läbi ja

seetõttu alandas kostja hageja lepingutasu oma kulutuste hüvitamise nõuetega 7078 eurot.

11.3.1. Kolleegiumi hinnangul on kostja väited tõendamata. Kostja tõi esile, et 2019. aasta

juunis andis kostja C korpuse trepikoja viimistlustööd üle Sulev Ehitus OÜ-le, sest hageja oli

töödega viivituses ning seni tehtud töö ei vastanud kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Töö

üleandmise Sulev Ehitus OÜ-le tõendamiseks esitas kostja hagi vastuse lisa 13, MK 21. juuni

2019 e-kirja, dtl 149. Kolleegium on seisukohal, et üksnes pretensiooni esitamine ei tõenda töö

puudulikku tegemist.

11.3.2. Kostja tõi esile, et 2019. aasta jaanuaris tekkis hageja poolt tehtud ebakvaliteetse töö

tõttu teisel alltöövõtjal Kipsivalu OÜ-l ülekulu 2200 eurot, mille kostja kinni maksis.

Kolleegiumi hinnangul on kostja väide tõendamata. Kostja esitatud tõend - hagi vastuse lisa 24

- kostja väidet ei tõenda, sest sellest nähtub üksnes, et kostja on vastava pretensiooni hagejale

esitanud.

11.3.3. Kostja tõi esile, et mitmel korral jättis hageja oma ehitusprahi objektilt koristamata,

mistõttu tekkis kostjale täiendav kulu 1380 eurot koristusteenuse pakkujale tasutud summade

näol. Kostja esitatud tõenditest nähtub üksnes, et kostja on vastava pretensiooni hagejale

esitanud ja nimetatud summad tasunõudest maha arvestanud. Koristamata jätmise kohta kostja

sisulisi tõendeid esitanud ei ole ning kolleegium on seisukohal, et kostja väide on tõendamata.

11.4. Kokku oli kostjal õigus tasunõudest maha arvestada 4140,65+870=5010,65 eurot. Seega

kokkuvõttes jäi kostjal hagejale põhi- ja lisatööde eest tasuda (24 841,4+12 733,14 –

5010,65)=32 563 eurot 89 senti ilma käibemaksuta ehk 39 076 eurot 66 senti koos

käibemaksuga.

12. Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostja leppetrahvinõue hageja vastu on põhjendatud. 22.

oktoobril 2019 esitas kostja hagejale leppetrahvinõude 62 685 eurot 81 senti. 19. veebruaril

2020 tegi kostja hagejale tasaarvestuse avalduse kostja leppetrahvinõude tasaarvestamiseks

hageja tasunõudega kattuvas ulatuses (VÕS § 198).

12.1.1. Kostja nõudis 22. oktoobri 2019. a kirjas hagejalt leppetrahvi tööde üleandmise

lõpptähtaja ületamise eest 91 päeva võrra, s.o perioodi 23.03.2019–21.06.2019 eest. Vastavalt

lepingu punktile 14.8.2 nõudis kostja hagejalt leppetrahvi 0,5% lepingu tasust (137 771 eurolt)

iga viivitatud päeva eest, mis teeb 688 eurot 85 senti päevas. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli

tööde lõpptähtaeg 22. märts 2019.

2-20-15558

18

12.1.2. Nõustuda ei saa hageja väitega, et koos lisatööde tegemise kokkuleppega leppisid

hageja ja kostja kokku lepingu lõpptähtaja muutmises. Hageja oma väite kinnitamiseks

tõendeid esitanud ei ole, kuid leiab, et seda on mõistlik eeldada, sest pooled leppisid kokku

lisatööde tegemises. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Kui pooled ei ole koos lisatöödes kokku

leppimisega lepingu lõpptähtaega muutnud, ei ole põhjust eeldada, et lõpptähtaja kokkulepe

osutub tühiseks ning töövõtjal on õigus tööd lõpetada omal äranägemisel või mõistliku aja

jooksul. Seejuures saab arvestada, et hageja ei ole taotlenud lepingu lõpptähtaja pikendamist.

Lepingu p 3.7.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lõpptähtaja pikendamist, kui hilinemisoht on

reaalne ja see on tingitud asjaolust, mille eest kostja vastutab, ning hageja, täites kõiki lepinguga

määratud kohustusi, on teinud kõik endast oleneva hilinemise vältimiseks.

12.2. Tõendamiskoormise reegli järgi pidi hageja tõendama tööde üleandmist ja

nõuetekohasust. Eelnevalt märkis kolleegium, et ekslik on seisukoht, et VÕS § 638 alusel tuleb

lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud. Tõendamata on hageja väide, et ta andis tööd üle 22. mail

2019 vastuvõtmise aktiga. Lepingupooled akti ei allkirjastanud ning koos aktiga esitatud

õienditele esitas kostja vastuväiteid.

12.2.1. Kostja on TsMS § 231 lg 1 tähenduses omaks võtnud, et ta võttis tööd vastu

3. septembril 2019. Kostja aktsepteeris mõlemad põhitööde õiendid 3. septembril 2019 ühises

muudetud põhitööde õiendis nr 7. Kostja aktsepteeris lisatööde õiendid 6 ja 7 osaliselt

3. septembril 2019 koos ühises muudetud lisatööde õiendis nr 6. Samas ei nõua kostja

leppetrahvi aja eest kuni tööde vastuvõtmiseni, vaid üksnes kuni 21. juunini 2019.

12.3. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu hageja väide, et tööde lõpptähtaja ületamine oli

kostja süü VÕS § 103 lg 1 järgi, sest kostja ei suutnud hagejale ette valmistada tööfronti.

12.3.1. Lisaks sellele, et hageja andis tööd üle olulise hilinemisega, on tõendatud, et hageja oli

algusest peale ajagraafikust maas. ML e-kirjast (dtl 96) nähtub, et 2018. aasta novembris hilines

hageja juba ca kaks nädalat nende müüritööde teostamisega, mis olid vajalikud torustike ja

kaablite ehituseks. ML 08. jaanuari 2019 e-kirjast (dtl 102) nähtub, et 2019. aasta jaanuari

alguseks oli hageja jäänud umbes kaks-kolm nädalat maha järgmise etapi - kergseinte ja lagede

ehitamine - valmimisest, mille tähtaeg oli lepingu järgi 16. jaanuar 2019. AO seletuskirjast (dtl

437) nähtub, et 17. jaanuaril 2019 kaasas kostja objektile C korpuse 3–4 korruse kergseinte ning

lagede ehitamise lõpetamiseks teise töövõtja, kelleks oli Sulev Ehitus OÜ.

12.3.2. Maakohus jättis kostja leppetrahvinõude rahuldamata sisuliselt hageja enda seletuse

alusel. Tõendeid hindamata lähtus maakohus hageja eeldusest, et torustike paigaldus ja akende

palede ehitus eelnesid plaatimis- ja viimistlustöödele ning seetõttu ei olnud võimalik hagejal

töid lõpetada (otsuse p 44). Apellatsioonimenetluses juhtis kohus hageja tähelepanu viidatud

asjaolu tõendamatusele (07.03.2022 kohtuistungi protokolli lk 3). Hageja tugines

ehituskoosoleku protokollile ja selgitas, et on alla jooninud kõik töölõigud, mis takistasid

hagejal töid õigeaegselt lõpetada. Hageja on nimetatud protokollides tõepoolest hulgaliselt

allajoonimisi teinud, kuid kolleegiumi hinnangul ei tõenda see, et allajoonitud töölõikude

viivitus takistas hagejal tööde teostamist. Allajoonitud tööd on üldised, tuvastada ei saa töölõigu

asukohta ja täpset seost hageja töödega ning ehituskoosoleku protokollidest ei tulene sellist

tausta, mis võimaldaks hageja järeldusi kontrollida.

12.4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest

mõistliku aja jooksul.

12.4.1. Sõltumata aegumisest tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada

(st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise

vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki

2-20-15558

19

asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud

ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p-d 12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13;

11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 10). Riigikohtu arvates ei pruugi olla

mõistlik ja täitmist kiirendav leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või juba

põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või

ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita

õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (vt ka

nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14). Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise

ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud

lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus (Riigikohtu

21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17). Õiguskirjanduses on leitud, et

ehkki otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 keskendus kohus leppetrahvi nõude esitamise ajale,

tuleb otsuses nimetatud argumente kohaldada ka leppetrahvi kohta esitatavale teatele. Seega

kui töövõtja ei anna töid kokkulepitud tähtajal üle, ei pea tellija talle kokkulepitud

õiguskaitsevahendit tähtaja möödumisel igaks juhuks meelde tuletama (K. Saare, A. Värv.

Juridica, VII/2014, lk 516).

12.4.2. Kostja teavitas leppetrahvi nõudmise kavatsusest hagejat 12. juunil 2019 (hagi vastuse

lisa 12) ning esitas leppetrahvinõude tööde lõpptähtaja ületamise eest pärast poolte

läbirääkimiste ebaõnnestumist tervikuna 22. oktoobril 2019 (hagi vastuse lisa 19). Kostja esitas

leppetrahvinõude ka 3. septembri 2019. a e-kirjas, millega saatis hagejale korrigeeritud õiendid

(hagi vastuse lisa 15). Kolleegium leiab, et asjaolusid arvestades teatas kostja hagejat

leppetrahvi nõudmise kavatsusest mõistliku aja jooksul. Seejuures arvestab kolleegium, et

kostja teavitas leppetrahvi nõudmise kavatsusest ajal, mil hageja oli tööde tegemisega jätkuvalt

viivituses ning teavituse aeg alates rikkumise algusest ei olnud väga pikk.

12.5. Kolleegium leiab, et hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on põhjendamatu. Kostja

on tõendanud, et ta kandis seoses objekti viibimisega lisakulutusi kokku 110 000 euro ulatuses

ehitusobjekti valvele, küttele, printeri rendile ja töötajate palkadele (kostja 03.03.2021

seisukoha lisad 1 – 6). Hageja rikkumine oleks võinud kostjale kaasa tuua veelgi suuremaid

väljaminekuid 460 000 euro ulatuses. Kostja on juba vähendanud leppetrahvisummat omal

algatusel, jättes nõudmata leppetrahvi perioodi 22.06.2019 – 31.07.2019 eest.

13. 22. oktoobril 2019 esitas kostja hagejale leppetrahvinõude 62 685 eurot 81 senti.

19. veebruaril 2020 tegi kostja hagejale tasaarvestuse avalduse kostja leppetrahvinõude

tasaarvestamiseks hageja tasunõudega kattuvas ulatuses (dtl 186). Tasaarvestusavalduse

tulemusel lõppes hageja tasunõue 39 076 eurot 66 senti (koos käibemaksuga) 30 583 euro 7

sendi (koos käibemaksuga) ulatuses ning tasunõudest jäi alles 8493 eurot 60 senti (koos

käibemaksuga).

14. Hageja on palunud välja mõista viivise lepingu p 14.5 alusel alates 6. juunist 2019. Lepingu

p 14.5 alusel on kostja kohustatud tasuma rahalise kohustusega viivitamise korral viivist 0,1%

viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Eelnevalt tuvastas kohus, et kostja võttis tööd

vastu 3. septembril 2019. Viivise suurus alates 3. septembrist 2019 kuni otsuse tegemise ajani

on 7992 eurot 48 senti.

15. Hageja on palunud välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi

kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõue on põhjendatud.

16. Pärast tasaarvestusavaldust jäi kostja leppetrahvi suuruseks hageja vastu 32 102 eurot 74

senti. Lisaks nõuab kostja hagejalt tasumata leppetrahvi eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-20-15558

20

sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest (02.12.2020) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Seadusjärgne viivis alates 2. detsembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni on 3411 eurot 99 senti.

17. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja haginõude ja viivisenõude kostja vastuhagi nõudega

ning lõpptulemusena mõistab hagejalt kostja kasuks välja 8493,60 + 7992,48 + 40 – 32 102,74

= 15 576 eurot 66 senti.

Menetluskulude jaotus

18. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust

erinevalt,

siis

määrab

menetluskulud

rahaliselt

kindlaks

maakohus

(Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21).

19. TsMS § 163 lg 1 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude kandmise

proportsiooni. Hageja haginõudest 52 086,65 + 12 231,51 + 40 = 64 358,16 eurot rahuldas

kohus 8490,60 + 7992,48 + 40 = 16 523,08 eurot ehk 25,67%. Vastuhagi nõude rahuldas kohus

täielikult. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kostja kanda jääb (32 102,74 + 3411,99) / 64 358,16

= 0,55, 25,67 / 2×0,55 + 25,67 / 2 = 19% ja hageja kanda 81% menetluskuludest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Andres Suik