2-17-13890/197 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13890

Kohtuasi

Novatours

OÜ

hagi

Kuusalu

valla

(Kuusalu

Vallavalitsuse kaudu, X üldõigusjärglane), FinExpo

osaühingu ja Rafira osaühingu vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rafira osaühingu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

80 870,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Novatours

OÜ

(registrikood

11013879),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl Kask ja

vandeadvokaat Albert Linntam

Kostja (kostja 3) Rafira osaühing (registrikood 14119437),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 09.03.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus osas, millega jaotati Rafira osaühingu

vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud ja jaotada menetluskulud vastavalt

käesolevas otsuses toodud resolutsiooni terviktekstile. Täiendada Harju Maakohtu

10.11.2019 otsust otsustusega hagi tagamise abinõude kehtivuse kohta, jättes Harju

Maakohtu 20.09.2017 ja 28.09.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud

tagama kohtuotsuse täitmist. Välja mõista Rafira osaühingult riigituludesse

apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 457,80 eurot. Ülejäänud osas jätta

Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus Novatours OÜ hagis Rafira osaühingu vastu

muutmata.

2. Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus on jõustunud osas, milles lahendati Novatours

OÜ hagid Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, X üldõigusjärglane) ja

FinExpo osaühingu vastu.

3. Rafira osaühingu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-17-13890

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Mõista Kuusalu vallalt (X üldõigusjärglane) Novatours OÜ kasuks välja 231

238,93 eurot.

4.3. Mõista Kuusalu vallalt (X üldõigusjärglane) Novatours OÜ kasuks välja viivis

alates 18.09.2017 kuni põhinõude 231 238,93 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4.4. Mõista FinExpo osaühingult Novatours OÜ kasuks välja 88 800 eurot.

4.5. Mõista FinExpo osaühingult Novatours OÜ kasuks välja viivis alates 20.09.2017

kuni põhinõude 88 800 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4.6. Mõista Rafira osaühingult Novatours OÜ kasuks välja 74 880 eurot.

4.7. Mõista Rafira osaühingult Novatours OÜ kasuks välja viivis alates 20.09.2017

kuni põhinõude 74 880 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4.8. Rahuldada Novatours OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks

määramiseks.

4.9. Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus kuulub täitmisele esmalt FinExpo osaühingu

ja Rafira osaühingu suhtes (resolutsiooni punktid 4.4-4.7). Kuusalu valla (X

üldõigusjärglane) suhtes tehtud kohtuotsus kuulub esmalt täitmisele osas,

millega mõistetakse Kuusalu vallalt (X üldõigusjärglane) Novatours OÜ kasuks

välja 94 600 eurot ning viivis nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohtuotsus osas, millega mõistetakse Kuusalu vallalt (X

üldõigusjärglane) Novatours OÜ kasuks välja 88 800 eurot ning viivis, kuulub

täitmisele osas, milles FinExpo osaühingu suhtes toimuv täitemenetlus on

kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud,

kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 88 800 eurot. Kohtuotsus osas,

millega mõistetakse Kuusalu vallalt (X üldõigusjärglane) Novatours OÜ kasuks

välja 74 880 eurot ning viivis, kuulub täitmisele summas, milles Rafira

osaühingu suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi

kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele

suuremas summas kui 74 880 eurot.

4.10. Harju Maakohtu 20.09.2017 ja 28.09.2017 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud jätta tagama kohtuotsuse täitmist.

4.11. Jätta Novatours OÜ poolt Kuusalu valla (X üldõigusjärglane) ja FinExpo

osaühingu vastu esitatud hagidega seotud maakohtu menetluskulud solidaarselt

Kuusalu valla (X üldõigusjärglane) ja FinExpo osaühingu kanda. Novatours

OÜ poolt Rafira osaühingu vastu esitatud hagiga seotud maakohtu

menetluskulud jätta Rafira osaühingu kanda.

4.12. Rafira osaühingu apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud

jätta Rafira osaühingu kanda.

4.13. Välja mõista Rafira osaühingult apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv

7,8

eurot riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb

tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt

otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele. Menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile viivist alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

2-17-13890

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Novatours OÜ (hageja) palub täpsustatud hagiavalduses:

1) mõista X-lt (kostja 1) hageja kasuks välja 231 238,93 eurot ning viivis alates hagiavalduse

esitamisest 18.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

2) mõista FinExpo osaühingult (kostja 2) välja 88 800 eurot ning viivis alates 20.09.2017 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

3) mõista Rafira osaühingult (kostja 3, edaspidi käesolevas lahendis ka kostja) hageja kasuks

välja 74 880 eurot ning viivis alates 20.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras;

4) määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: a) esmalt

kuulub kohtuotsus täitmisele kostja 2 ja kostja 3 suhtes, kostja 1 suhtes tehtud kohtuotsus

kuulub esmalt täitmisele osas, millega mõistetakse kostjalt 1 hageja kasuks välja 94 600 eurot

ning viivis nimetatud summalt, b) kohtuotsus osas, millega mõistetakse kostjalt 1 hageja kasuks

välja 88 800 eurot ning viivis, kuulub täitmisele osas, milles kostja 2 suhtes toimuv

täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna või osaliselt ebaõnnestunud,

kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 88 800 eurot, c) kohtuotsus osas, millega

mõistetakse kostjalt 1 hageja kasuks välja 74 880 eurot ning viivis, kuulub täitmisele summas,

milles kostja 3 suhtes toimuv täitemenetlus on kohtutäituri väljastatud õiendi kohaselt tervikuna

või osaliselt ebaõnnestunud, kuid ei kuulu täitmisele suuremas summas kui 74 880 eurot.

2. Hageja on reiside ja pakettreiside korraldamise ja müümisega tegelev äriühing. Hageja

ainuosanik on Leedu äriühing Akcine bendrove „Novaturas“ (ainuosanik), kes koos Eestis

asuva hageja ja Lätis asuva ainuosaniku tütarettevõtte Novatours SIA-ga moodustavad

Novaturas grupi. Hageja juhatusse kuulusid hagiavalduse esitamise hetkel X, C ja Q, kellest

viimased kaks on ühtlasi ainuosaniku esindajad, kes igapäevase majandustegevusega ei tegele.

Hageja igapäevast majandustegevust juhtis kostja 1. Lepinguid hageja nimel sõlmis kostja 1

koos hageja prokuristi F-ga, kes on ühtlasi ka hageja pearaamatupidaja. Kostja 1 on koos hageja

prokuristi ja pearaamatupidaja F-ga ning juristi B-ga oma ametit kuritarvitanud ning hageja

vara suures ulatuses omastanud.

3. Ainuosanik ning hageja juhatuse liikmed C ja Q tuvastasid kontrolli tulemusel 20 kahtlast

äriühingut, kes ei ole hotelli- ega lennuteenust pakkuvad ettevõtted, kuid kellele on aastatel

2011

kuni

2017

tehtud

makseid

hotelliteenuste,

lennukirendi,

lennukikütuse,

lennujaamamaksude, viisa ja komisjonitasude eest ning muude teenuste eest. Enamus neist

2-17-13890

ettevõtetest osutus seotuks kostjaga 1, hageja pearaamatupidaja ja prokuristi F-ga ning hageja

juristi B-ga või nende lähisugulastega.

4. Kostja 1 on hageja juhatuse liikmena teinud hageja arvel aastatel 2014 kuni 2017

väljamakseid kostjale 2, Harjumaa Koolitus- ja Konsultatsioonikeskus OÜ-le ning kostjale 3,

mis on kostjaga 1 seotud äriühingud, kogusummas 231 238,93 eurot. Hageja hinnangul on

kostja 1 kandnud ilma õigusliku aluseta hageja vara endaga seotud ettevõtetele ning omastanud

hageja vara. Kostja 1 on seetõttu rikkunud oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Kostja 1 hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 tegi hageja juhatuse liikmena

endaga seotud ettevõtetele väljamakseid teenuste eest, mida ei osutatud ehk teisisõnu omastas

hageja vara. Kostja 1 lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 tekitas teadlikult

ja

tahtlikult

kahju

hagejale

ning

eelistas

isiklikke

huve

äriühingu

omadele.

Raamatupidamissüsteemi

väljavõtte

kohaselt

esitas

Harjumaa

Koolitus-

ja

Konsultatsioonikeskus OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik oli kostja 1, hagejale viis erinevat

arvet hotellide (väljaspool EL-i) eest ning kostja 1 tegi hageja kontolt Harjumaa Koolitus- ja

Konsultatsioonikeskus OÜ-le kaks väljamakset kogusummas 94 600 eurot. 2013. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli Harjumaa Koolitus- ja Konsultatsioonikeskus OÜ

müügitulu 900 eurot ja 2012. aastal 800 eurot. Pärast 2013. aastat ei ole esitatud ühtegi

majandusaasta aruannet ning 25.08.2017 kustutati äriühing registrist. Harjumaa Koolitus- ja

Konsultatsioonikeskus OÜ-d kasutati ilmselgelt selleks, et selle kaudu kostja 1 kasuks hagejalt

raha kätte saada. Novaturase grupi ettevõtetel on alati olnud otselepingud lennuettevõtjatega ja

hotellidega ning grupi ettevõtted ei kasuta reisikorralduse teenuste ostmiseks vahendajaid.

Seetõttu on hageja seisukohal, et väljamaksed tehti ilma õigusliku aluseta eesmärgiga hageja

vara omastada, millega kostja 1 rikkus juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

5. Kostja 3 esitas hagejale neli arvet ning hageja kontolt tehti kostjale 3 neli väljamakset

kogusummas 37 920 eurot järgmiselt: 10.10.2016 – 9480 eurot, 14.11.2016 – 9480 eurot,

22.11.2016 – 9480 eurot ja 08.12.2016 – 9480 eurot. Lisaks kanti kostjale 3 üle 21.02.2017

24 000 eurot ja 04.08.2017 12 960 eurot. Kokku on kostjale 3 tehtud makseid 74 880 eurot.

Maksete tegemise ajal oli kostja 3 juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks W, kes on kostja 1 vend.

Alates 07.08.2017 on kostja 3 osanik OÜ Rannaoja, mille osanikuks on OÜ Kaseranna, mille

osanik on kostja 1. Seega tegi kostja 1 hageja arvel väljamakseid oma venna ettevõttele, mille

tegelikuks kasusaajaks on käesoleval hetkel kostja 1. Hageja on seisukohal, et väljamaksed tehti

ilma õigusliku aluseta eesmärgiga hageja vara omastada, milleks kostja 1 kasutas oma venna

kaasabi. Mingit teenust ei ole hageja kostjalt 3 saanud. Seega rikkus kostja 1 juhatuse liikmena

oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees. Kuna kostja 3 hagejale tegelikult teenuseid ei

osutanud, siis on maksed tehtud ilma õigusliku aluseta ja kostja 3 on hageja arvel rikastunud.

Kostja 3 oli loodud eesmärgil hageja vara omastada. 27.09.2017 esitatud hagiavalduses palus

hageja kostjalt 3 välja mõista 37 920 eurot ja 29.07.2019 menetlusdokumendis suurendas

hageja nõuet 36 960 euro võrra ja palus kostjalt 3 välja mõista 74 880 eurot.

6. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjatelt välja mõista viivise alates hagi esitamise

kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Kostja 1 ei olnud hageja töötaja alates 17.11.2009. Kuna ta valiti 17.11.2009 hageja juhatuse

liikmeks, lõppes samast päevast poolte kokkuleppel ka tema tööleping. Kostjal 1 ei olnud

ainuisikulist õigust sõlmida hageja nimel lepingut kostjaga 3. Kostja 1 esindusõiguse piirang

on nähtav hageja äriregistri andmetest. Kostjate esitatud hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud

teenuse osutamise lepingu näol on tegemist tagantjärele tehtud (võltsitud) dokumendiga.

Samuti ei ole hageja kontoris kunagi olnud teabekandjaid (sh CD-plaate), mis oleksid

kinnitanud nn „Soome turule sisenemise teenuse“ osutamist kostja 3 poolt. Hagejal ei olnud

2-17-13890

ärilist vajadust ega kavatsust siseneda Soome konkurentsitihedale turismiturule, kus tegutseb

palju Soomes väga tuntud turismifirmasid, kellest mitmed omavad esindusi ka Eestis. Hagejal

ei ole olnud soovi hõivata turuosa Soomes, teostada sellega seotud turu-uuringuid ega otsida

üüripinda. Ka ei ole hageja ega tema emaettevõtja juhtkond pidanud eelnevaga seotud

läbirääkimisi W-ga ega ole talle andnud lubadusi maksta turu-uuringute eest kahe aasta jooksul

180 000 eurot. Kostja 3 ei ole hagejale ühtegi teenust osutanud.

8. Hageja palub kohtul tuvastada hageja ja kostja 3 vahel väidetavalt 29.09.2016 sõlmitud

lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, s.o esindusõiguse puudumise tõttu. Leping on

tagantjärgi koostatud. Kostjal 1 puudus ainuisikuline esindusõigus hageja nimel lepingu

allkirjastamiseks ka 29.09.2016 seisuga. Kostja 3 poolt kohtule esitatud arvete metaandmetest

nähtuvalt on need koostatud 07.06.2018 ehk kohtusse esitamise päeval. Isegi kui leping ei ole

tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, on leping tühine TsÜS § 89 lg 2 alusel, kuna leping allkirjastati

üksnes eesmärgiga jätta mulje tehingu olemasolust. Kui kohus peaks leidma, et leping ei ole

tühine TsÜS § 129 lg 1 ega TsÜS § 89 lg 2 alusel, palub hageja kohtul hinnata lepingu tühisust

äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel. Kui kohtu hinnangul ei ole leping tühine, on leping

kehtivalt tühistatud TsÜS § 131 lg 1 alusel.

Kostjate vastuväited

9. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

10. Kostja 3 on seisukohal, et hageja tellis kostjalt 3 teenuseid ja neid osutati hagejaga

29.09.2016 sõlmitud lepingu alusel. Hageja tegi kostja 3 juhatuse liikmele W-le ettepaneku

hageja Soome esinduse avamise aitamiseks, millest lähtuvalt pidi W hageja juhtkonnale tegema

ülevaate Soome turust ja kui hageja vastus on positiivne, siis pidi W aitama avada Helisingisse

hageja esindust. Pooled leppisid kokku, et esialgu lubab Q eraldada ca 8000 eurot kuus, kuid

seda mitte netopalgana W-le kätte ega isegi mitte palgafondina, vaid arve alusel kantakse see

kostja 3 kontole. Pooled allkirjastasid lepingu, mille kohaselt lubati kostjale 3 tehtud töö eest

kaheaastase perioodi jooksul tasu kokku 180 000 eurot. Pooltevaheline suhe oli pigem

töölepingule sarnanev ning sellest tulenevalt pidi hageja omalt poolt tagama ka sujuva

finantseerimise, et W-l oleks võimalik mitte üksnes ära elada, vaid ka finantseerida otseseid

kulusid Soome sõitudeks ja seal viibimiseks.

11. Hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi W läbi kostja 3 tegema Soome

sihtturu analüüsi, millise ülesande kostja 3 täitis. Kostja 3 esitas hagejale kolm arvet, igaüks

7900 eurot + käibemaks. Kuivõrd 12.11.2016 aktiga võeti vastu ka kogu töö ametlikult, siis

lugesid pooled töö tehtuks viidatud kolme arve väärtuses. Kostja 3 pidi analüüsima, milliseid

tooteid või teenuseid pakkuda ja kuidas need Soome turule kohandada, ja valmistama ette

hageja kontori avamise Helsingis ning selle ka avama.

12. Seisuga 03.04.2017 oli kostja 3 täitnud oma lepingulised kohustused ulatuses, mis vastaval

hetkel võimalik oli, mis fikseeriti ka hagejaga sõlmitud aktis. Aktist nähtuvalt lepiti kokku, et

vastava aktiga aktsepteeritakse töid summas 33 480 eurot (käibemaksuga), mis moodustus

arvetest 004 (9480 eurot käibemaksuga), 005 (12 000 eurot käibemaksuga) ja 006 (12 000 eurot

käibemaksuga). Samas tasutud oli arvetest vaid nr 004 summas 9480 eurot. Seega on

tegelikkuses hoopis hageja kostjale 3 võlgu 24 000 eurot töö eest, mida on tingimusteta

aktsepteeritud.

2-17-13890

Maakohtu otsus

13. Maakohus rahuldas 10.11.2019 otsusega hagi ja mõistis hageja kasuks välja kostjalt 1

231 238,93 eurot ja viivise alates 18.09.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kostjalt 2 88 800 eurot ja viivise alates 20.09.2017 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kostjalt 3 74 880 eurot ja viivise

alates 20.09.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks otsuse täitmise

korra.

14. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja 1 oli perioodil

25.11.2009–25.09.2017 hageja juhatuse liige, et hageja arvelduskontolt tehti makseid Harjumaa

Koolitus- ja Konsultatsioonikeskus OÜ-le kogusummas 94 600 eurot, kostjale 2 kogusummas

88 800 eurot ja kostjale 3 kogusummas 74 880 eurot.

15. Seoses kostja 3 vastu esitatud alusetu rikastumise (VÕS § 1028 lg 1) nõudega 74 880 eurot

ja kostja 3 väitega, et talle maksti summad hageja ja kostja 3 vahel 29.09.2016 sõlmitud lepingu

alusel, leidis maakohus, et nimetatud leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 järgi. Maakohus

tuvastas, et äriregistri väljavõttest nähtuvalt on prokuristil õigus hagejat esindada kõikides

õigustoimingutes koos osaühingu juhatuse liikmega ning juhatuse liikmel on õigus

õigustoimingutes osaühingut esindada üksnes ühiselt teise juhatuse liikmega. Kohtule esitatud

lepingu on allkirjastanud hageja nimel juhatuse liikmena kostja 1 ainuisikuliselt. Kohus leidis,

et kostjate väited, et hageja teised juhatuse liikmed olid lepingust teadlikud ja kiitsid selle heaks,

on tõendamata.

16. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kuna hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal

õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1027 lg 1 järgi. Seega rahuldas maakohus hageja

nõude kostja 3 vastu 74 880 euro väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus ei tuvastanud

nõuet välistavaid asjaolusid VÕS § 6 ega § 1028 lg 2 alusel.

17. Kohus rahuldas ka hageja nõude kostjalt 3 viivise saamiseks ja mõistis välja viivise

põhivõlalt (74 880 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.09.2017 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

18. Maakohus rahuldas hageja taotluse lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus

asus seisukohale, et hageja soovitud viisil kohtuotsuse täitmine välistab hageja poolt võimaliku

alusetu rikastumise.

Menetluse käik

19. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale ühise apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse.

Apellandid maksid apellatsioonkaebuse esitamisel maksmisele kuuluvast riigilõivust 50 eurot

ja ülejäänud osas palusid end tasumisest vabastada. Ringkonnakohus lahendas 16.01.2020

määrusega menetlusabi taotlused ja tulenevalt apellatsioonkaebuse hinnast ja iga apellandi

kaebuse ulatusest määras, et kostjal 3 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu

742,20 eurot.

20. 10.11.2021 määrusega keeldus ringkonnakohus menetlusse võtmast Kuusalu valla

(Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, X üldõigusjärglane) apellatsioonkaebust, jättis selles osas

2-17-13890

menetluskulud Kuusalu valla kanda ja mõistis viimaselt hageja kasuks välja menetluskulud 952

eurot ja viivise. Sama määrusega võttis ringkonnakohus menetlusse kostja 2 ja kostja 3

apellatsioonkaebuse.

21. 18.11.2021 määrusega võttis ringkonnakohus vastu kostja 2 apellatsioonkaebusest

loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse kostja 2 apellatsioonkaebuse osas, jättis selles osas

menetluskulud kostja 2 kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

22. Seega on ringkonnakohtu menetluses kostja 3 (edaspidi apellant) apellatsioonkaebus,

mistõttu kajastab ringkonnakohus järgnevalt kostjate apellatsioonkaebust üksnes apellanti

puudutavas osas.

Apellatsioonkaebus

23. Apellant palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule ning menetluskulud palub jätta hageja kanda.

24. Maakohtu otsus on täies ulatuses õigusvastane ja kuulub tühistamisele nii ulatuslike

menetluslike rikkumiste tõttu kui materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.

25. Maakohus ei hinnanud kostjate väiteid ja tõendeid seoses hageja poolse maksude

optimeerimisega. Maakohus jättis hindamata väite, et tõendamiskoormis on pöördunud. Antud

juhul oli hageja tegevuse tõttu täielikult välistatud kostjatel võimalus esitada oma vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Ebaõiglane on lugeda hageja tõendamiskoormus täidetuks. Kuigi apellandi

tegevus oli reaalne teenuse osutamine hagejale, siis ei saa apellandil olla n-ö hageja siseseid

tõendeid, sh kostja 1 suhtlust vastaval teemal teiste juhatuse liikmetega, kes olid kursis mitte

üksnes apellandile tasutud rahasummade, vaid kogu temaatikaga üldse. Märgitut tuleb

tõendamiskoormise jaotumisel arvestada. Kohus ei võtnud sisulist seisukohta hageja pahauskse

käitumise osas. Kohus küll viitas mitmel pool seoses muude teemadega (isegi ilmse

maksupettuse väljatulemisega) heausksuse eeldusele, kuid vastavad väited jättis maakohus

täiesti analüüsimata.

26. Maakohus jättis käsitlemata kostjate väited selle kohta, et apellandi vastu esitatud nõudeid

ei ole juba formaaljuriidiliselt võimalik rahuldada. Apellandi vastu on nõue esitatud alusetu

rikastumise (VÕS § 1028) alusel. Samas hageja nõue apellandi vastu ei vasta alusetu

rikastumise tunnustele, sest hageja ei nõua tagasi sama sooritust, mida ta apellandi kasuks

väidetavalt alusetult tegi. VÕS § 1028 lg 1 järgi on alusetu rikastumise nõue piiratud konkreetse

sooritusega, mille arvelt hageja hinnangul kostjad rikastusid. Hageja on esitanud nõude raha

tagasisaamiseks. Samas ei ole apellant hagejalt mingit raha saanud. Nimelt on hageja jätnud

täielikult tähelepanuta maksekäsule omase kolmnurksuhte. Käesolevas asjas ei ole väidetavalt

alusetult saadu mitte konkreetne rahasumma, vaid apellandi omandatud nõue krediidiasutuse

vastu, mis tulenes asjaolust, et hageja andis apellandi kasuks oma pangale maksekäsundi. Seega

saab pangaülekannete toimumise korral alusetu rikastumise raames nõuda üksnes pangale

maksekorralduse andmist, mille täitmise tagajärjel tekiks soorituse tegijal oma panga vastu

samas suuruses nõue. Juba üksnes formaalselt ebaõige soorituse nõudmine välistab hagi

rahuldamise.

27. Õigusvastane on hagi rahuldamine põhjendusega, et hageja ja kostja 3 vahel 29.09.2016

sõlmitud leping on tühine. Kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei arutanud pooltega

asjaolu, et kostjaga 3 sõlmitud leping võiks olla tühine – seda ei tehtud 24.05.2019 eelistungil

ega 28.10.2019 põhiistungil. Seega on maakohus toime pannud äärmiselt olulise menetlusliku

2-17-13890

rikkumise (TsMS § 436 lg 4), mis tingib maakohtu lahendi tühistamise ja asja saatmise

arutamiseks maakohtusse tagasi. Vastupidisel juhul oleks saanud esitada täpsemad seisukohad

ja eelkõige tõendid selle kohta, et poolte vahel oli tekkinud praktika, mille kohaselt teised

juhatuse liikmed, kes ühtlasi olid hageja ainuosaniku esindajad, aktsepteerisid kostja 1

tegutsemist juhatuse liikmena üksinda ning seda hoolimata esindusõiguse piirangust.

28. Toimikus olevatest tõenditest toob apellant esile 20.11.2017 esitatud hagi vastuse lisa 20,

milleks on hageja teise juhatuse liikme M e-kiri, milles viimane nõuab kostjalt 1 allkirja e-

kirjale lisatud dokumendile, milleks on hageja nõusolek tagada emaettevõtja poolt DNB

Pangast võetavat laenu. Lisatud dokumendil, millele M kostja 1 allkirja nõudis, on juhatuse

liikmena märgitud ainult kostja 1 ja rohkem allkirja kohti seal polnud. Eeltoodu kinnitab, et M

aktsepteeris, et kostja 1 esindab hoolimata esindusõiguse piirangust hagejat üksinda. Sama

menetlusdokumendi lisa 4 on hageja 2016. a majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud

üksnes kostja 1. Eeltoodut tõendab ka apellatsioonkaebuse lisana esitatud hageja 2015. a

majandusaasta aruanne ja lepingud.

29. Maakohus menetles hilinenult suurendatud nõuet, andmata kostjatele võimalust sellele

reageerida mujal kui alles põhiistungil. 24.05.2019 eelistungil märkis hageja, et nõue kostja 3

vastu on 37 000 eurot ning ei toonud välja, et ta soovib nõude suurust täpsustada. 09.08.2019

menetlusdokumendis juhtisid kostjad tähelepanu, et kuna hageja 25.07.2019 dokumendiga

suurendatud summad on oma olemuselt uued faktiväited, siis on need esitatud hilinenult ja

nende menetlusse võtmine, neile vastamine ja nende menetlemine põhjustaks menetluse

venimist. Maakohus ei võtnud hageja suurendatud nõude ega kostjate vastuväite osas mitte

mingit seisukohta. Alles 28.10.2019 toimunud istungil, kui seda asjaolu meenutas kostja 1

esindaja, asus kohus vastavat küsimust lahendama. Maakohus möönis, et tegemist oli tõesti uue

faktiväitega, mille esitamise oli kohus ise piiranud, kuid kostjad saavat neile faktiväidetele

istungil vastata. Maakohus jättis rahuldamata nii vastuväite kui ka taotluse istungi edasi

lükkamiseks. Maakohus teadis alates 09.08.2019, et kostjad vaidlevad hilinenud nõude

suurendamisele vastu, kuid kohus ei andnud mitte mingit tagasisidet nõude menetlemise osas,

mistõttu ei saanud apellant seisukohti enne põhiistungit esitada. Vastav rikkumine on niivõrd

oluline, et tingib maakohtu lahendi tühistamise ja asja maakohtusse tagasisaatmise.

30. Kõike eeltoodut arvestades mõistis maakohus ebaõigesti välja ka viivise ja jaotas ebaõigesti

menetluskulud.

Vastustaja seisukoht

31. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kostja 3 vastu esitatud

hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jaotas kostja 3 vastu esitatud hagiga seonduvad

menetluskulud, ning otsust tuleb täiendada otsustusega hagi tagamise abinõude kehtivuse

kohta. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses kehtiva kohtuotsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-17-13890

33. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja 1 kaebuse osas on

ringkonnakohus keeldunud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja kostja 2 loobus

apellatsioonkaebusest, siis kostjate 1 ja 2 vastu esitatud nõuete lahendamist maakohtu poolt

ringkonnakohus käesolevas otsuses ei kontrolli. Ringkonnakohtu menetluses on ainult kostja 3

apellatsioonkaebus.

34. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse

norme rikkunud. Kostja 3 ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuses

tuvastatud asjaolusid, mh seda, et kostjale 3 oli hageja poolt üle kantud 74 880 eurot. Pooled

vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja nõude kostjalt 3 74 880 euro saamiseks sai rahuldada

VÕS § 1028 järgi ja kas kostja 3 oli hageja arvel alusetult rikastunud. Esmalt käsitleb

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid menetlusnormide rikkumise kohta ja seejärel

kontrollib, kas kohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud.

35. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei ole hinnanud kostjate väiteid seoses

hageja poolt maksude optimeerimisega ja selle kohta esitatud tõendeid, selgitab

ringkonnakohus, et kostja 3, kelle apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust kontrollitakse, ei ole maakohtu menetluses sellekohaseid väiteid esitanud.

Maakohtule esitatud kostja esialgsele vastusele on märgitud kostja 3 esindajaks vandeadvokaat

Eve Selberg, kuid menetlusdokumendil Eve Selbergi allkiri puudub. Kostja 3 30.11.2017

menetlusdokumendis, mille on esitanud kostja 3 esindajana vandeadvokaat Eve Selberg, on

märgitud, et kostja 3 ei tunnista hageja nõuet ja taotletud hagejalt tagatist. Alates 07.06.2018

menetlusdokumendist on kostjat 3 esindanud vandeadvokaat Virge Murak. 07.06.2018

menetlusdokumendis (II kd, tl 80-86) ega järgnevates dokumentides ja kohtuistungil ei ole

kostja 3 väidet maksude optimeerimise kohta esitanud, mistõttu ei pidanud maakohus seda

seonduvalt kostja 3 vastu esitatud nõudega TsMS § 5 lg 1 järgi käsitama. Ringkonnakohus

märgib, et kostja 3 väidetest lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei saa järeldada hageja hea usu

põhimõtte vastast tegevust maksude optimeerimisel.

36. Apellant väidab, et kuna maakohus ei võtnud hageja suurendatud nõuet menetlusse ega

andnud kostjale võimalust sellele vastata, siis rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme.

Hageja esitas 27.09.2017 hagiavalduses kostja 3 vastu nõude 37 920 euro saamiseks.

29.07.2019 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et kostjale 3 on 21.02.2017 üle kantud 24 000

eurot ja 04.08.2017 12 960 eurot ning suurendas nõuet 36 960 euro võrra.

37. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist

võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet, ja lg 2 järgi nõustub kohus

hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited

ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. TsMS

§ 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist.

Ringkonnakohus kontrollib esmalt, kas hageja 29.07.2019 menetlusdokumendis suurendas oma

nõuet või on tegemist hagi muutmisega. Uute asjaoludena on hageja 29.07.2019

menetlusdokumendis esile toonud, et kostjale 3 kanti üle 21.02.2017 24 000 eurot ja 04.08.2017

12 960 eurot, ja palub need summad kostjalt 3 välja mõista. Kuna hageja on muutnud

29.07.2019 menetlusdokumendis nii hagi alust kui ka eset, siis leiab ringkonnakohus, et

2-17-13890

tegemist ei ole nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, vaid hageja on 29.07.2019

hagi muutnud. Maakohus on 28.10.2019 kohtuistungil määratlenud ebatäpselt, et tegemist oli

nõude suurendamisega, kuid see ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et maakohus on ebaõigesti

29.07.2019 esitatud nõuet menetlenud. Kostja 3 vaidles 12.08.2019 menetlusdokumendis hagi

muutmisele vastu. TsMS § 376 lg 2 järgi võis kohus kostja 3 vastuväitele vaatamata nõustuda

mõjuval põhjusel hagi muutmisega. Ringkonnakohtu arvates võimaldas muudetud hagi

menetlemine lahendada pooltevahelise vaidluse kiiremini ja väiksema ajakuluga. Uute faktiliste

asjaolude kohta hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja 29.07.2019 hagi täienduses

esitatud asjaolud ei saanud tulla kostjale 3 üllatusena, kuna vastavate asjaolude kohta olid

eelnevalt tõendid nii hageja kui kostjate poolt esitatud. 19.09.2017 hagiavalduse lisana on

esitatud hageja pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad ka 21.02.2017 ja 04.08.2017

ülekanded kostjale 3 (I kd, tl 59-60). Kostjad 1 ja 2 on esitanud vastusega hagile kostja 3

01.02.2017 arve nr 005 summas 12 000 eurot ja 14.02.2017 arve nr 006 summas 12 000 eurot,

milliste alusel kanti 21.02.2017 kostjale 3 üle 24 000 eurot (II kd, tl 91-92). Kostjate 1 ja 2 poolt

esitatud 03.04.2017 vaheakti kohaselt loeti sellega kaetuks mh ka kostja 3 arved nr 005 ja nr

006 ning aktis märgiti, et hageja tagab hiljemalt 04.08.2017 kontori remondi- ja avamiskulude

tasumise (II kd, tl 134). 07.06.2018 vastuses hagile on kostja 3 viidanud arvetele, mille järgi

kuulus tasumisele kokku 24 000 eurot. Seega olid asjaolud ja nende kohta esitatud tõendid,

millele hageja 29.07.2019 menetlusdokumendis hagi muutmisel tugines, pooltele enne

29.07.2019 teada. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult nõustunud TsMS § 376 lg 2

järgi hagi muutmisega.

38. TsMS § 376 lg 3 järgi hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta

sätestatut. Vaidlust ei ole, et hageja 29.07.2019 menetlusdokument vastab TsMS § 338 ja 363

nõuetele ja see oli esitatud eelmenetluse ajal, kuid kostja 3 väidab, et maakohus ei ole muudetud

hagi eraldi määrusega menetlusse võtnud ega andnud talle võimalust esitada sellele vastuväiteid

ja tõendeid. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja taotleb hagi muutmist või täiendamist,

peab kohus selle taotluse nagu iga muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes

selle kohta määruse. Kuna hagi täiendamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust, võib kohus TsMS § 464 lg 2 teise lause

järgi teha need määrused suuliselt, kandes määruse kohtuistungi protokolli. Riigikohus rõhutas,

et eeltoodud juhtudel määruse tegemine (taotluse kohta seisukoha võtmine) on oluline nii

taotleja kui ka vastaspoole jaoks, kes peavad TsMS § 333 lg 2 järgi esitama vastuväite kohtu

tegevuse kohta viivituseta (Riigikohtu 20.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 15).

39. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus oluliselt rikkunud kostja 3 õigusi, menetledes

hageja 29.07.2019 menetlusdokumendis esile toodud uusi faktiväiteid ja suurendatud nõuet.

24.05.2019 toimunud eelistungil arutas maakohus pooltega nõuete aluseks olevaid asjaolusid

ja andis pooltele tähtaja 12.08.2019 eelistungil käsitatud faktiväidete täpsustamiseks ja tähtaja

30.08.2019 teise poole väidetele vastamiseks (II kd tl 194-200). Ringkonnakohus ei nõustu

apellandiga, et pärast 24.05.2019 ei saanud hageja enam hagi muuta, kuna maakohus andis

võimaluse täpsustada ainult neid asjaolusid, mis olid eelnevalt esile toodud. TsMS §-st 376 ei

tulene keeldu menetluse ajal hagi muuta, kuid kohus peab muudetud hagi menetlemisel tagama,

et kostjal oleks võimalik sellele vasta. Kohus ei ole enne 28.10.2019 kohtuistungit pooltele

teatanud, kas hagi võetakse muudetud osas menetlusse või mitte. Alles 28.10.2019

kohtuistungil kohus määras, et nõuet menetletakse. Kostja 3 ei ole kohtu tegevusele menetluse

juhtimisel vastuväidet esitanud ega palunud istungit edasi lükata. Vastava taotluse esitasid

kostjad 1 ja 2, kuid kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja 3, kellel oli erinev esindaja

kostjatest 1 ja 2, oleks sellega ühinenud. Kohtuistungil on kostja 3 esitanud nõudele sisulised

vastuväited. Kostja 3 ei ole maakohtu istungil viidanud vajadusele esitada seoses täiendava

nõudega tõendeid. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited

2-17-13890

menetlusnormide olulise rikkumise kohta muudetud hagi menetlemisel ei anna alust maakohtu

otsust tühistada. Ringkonnakohus märgib, et kostja 3 ei ole seoses väidetava menetlusnormi

rikkumisega esitanud apellatsioonkaebuses suurendatud nõude kohta vastuväiteid ega taotlenud

tõendite kogumist, millise võimaluse annavad talle TsMS § 633 lg-d 4 ja 5.

40. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et maakohus on rikkunud oluliselt

menetlusnorme, tuvastades otsuses, et hageja ja kostja 3 vaheline leping on TsÜS § 129 lg 1

järgi tühine, kuna lepingu tühisust ei olnud pooltega istungil arutatud, mis on apellandi arvates

TsMS § 436 lg 4 oluline rikkumine. 05.12.2018 menetlusdokumendis on hageja esitanud väited

hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud lepingu tühisuse kohta. Hageja on väitnud, et pooltevaheline

leping, arved ja tööde vastuvõtuaktid on võltsitud, s.t vormistatud hiljem eesmärgiga esitada

need kohtule, ja isegi kui leping oleks allkirjastatud 29.09.2016, on see tühine, kuna kostjal 1

puudus esindusõigus selle sõlmimiseks. Äriregistrist nähtuvalt võisid hagejat esindada kaks

juhatuse liiget ühiselt või üks juhatuse liige koos prokuristiga, kuid lepingule oli alla kirjutanud

hageja juhatuse liikmena ainult kostja 1. Hageja esitas 05.12.2018 menetlusdokumendis väited

ka muude võimalike lepingu tühisuse või tühistamise aluste kohta. Kostja 3 on esitanud

järgmise menetlusdokumendi 12.08.2019, kuid selles vastuväited hageja väitele lepingu

tühisuse kohta puuduvad, samuti ei ole kostja 3 esitanud vastuväiteid 24.05.2019 eelistungil

ega 28.102019 kohtuistungil. Ebaõige on kostja 3 käsitlus, et maakohus oleks pidanud lepingu

tühisusse puutuvat pooltega eelnevalt arutama. Kuna hageja väited lepingu tühisuse kohta olid

esitatud eelmenetluses ja kostja 3 ei ole väitnud, et need oleksid olnud arusaamatud, siis puudus

kohtul vajadus väiteid eraldi selgitada. Kostjal 3 oli õigusteadmistega esindaja, kellel oli

võimalik hageja väidetele vastata. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme

pooltevahelise lepingu tühisuse tuvastamisel.

41. Ringkonnakohus märgib, et tuvastatud asjaoludel ei ole juhtimisleping võltsitud dokument

TsMS § 277 mõttes. Dokumendi võltsitusele tuginemine TsMS § 277 mõttes tähendab seda, et

vaidlustatakse dokumendi ehtsust. Siiski ei välista ainuüksi see, kui lepingudokument on

allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem (intellektuaalne võltsimine), lepingust

tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu 23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

96-13, p 34).

42. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses õigesti, et pooltevaheline 29.09.2016 kuupäeva

kandev leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 järgi, kuna hageja poolt oli sellele alla kirjutanud

ainult kostja 1, kellel puudus õigus lepingut üksi sõlmida. Hageja põhikirja p 5.13 kohaselt

hageja majandustegevuse raames võivad sõlmida tehinguid väärtuses, mis ei ületa 40 000 eurot,

juhatuse liige koos prokuristiga või teise juhatuse liikmega ja p 5.14 järgi peab 40 000 eurot

ületavate tehingute korral olema selleks üldreeglina juhatuse otsus. Juhatuse liikmete ning

juhatuse liikme ja prokuristi ühine esindus nähtus ka äriregistrist. Kuna lepingule oli alla

kirjutanud ainult üks hageja juhatuse liige, siis on maakohtu järeldus lepingu tühisuse kohta

õige. Tõendatud ei ole, et 29.09.2016 lepingu oleks hiljem heaks kiitnud hageja teine juhatuse

liige või prokurist. Kostja 3 väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei hinnanud väidet, et

hageja asjaajamises oli tavaks, et tegelikult sõlmis lepinguid ainult üks juhatuse liige. Kostja 3

ei ole maakohtu menetluses sellist vastuväidet hagile esitanud, mistõttu ei pidanud maakohus

seda väidet hindama. Apellandi viidatud tõend hageja lepingute sõlmimise tava kohta oli lisatud

kostjate 1 ja 2 20.11.2017 menetlusdokumendis esitatud taotluse menetluskulude tagatise

saamiseks tõendamiseks, mistõttu ei pidanud kohus seda hindama seonduvalt 29.09.2016

lepingu kehtivuse hindamisega.

43. Maakohus on hageja nõude kostja 3 vastu õigesti rahuldanud VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1

järgi. Samuti on õige maakohtu järeldus, et VÕS § 1028 lg-s 2 toodud eeldusi, mis hageja nõude

2-17-13890

rahuldamise välistaks, kostja 3 esile toonud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist

oli vastastikuse lepinguga, siis VÕS § 1034 lg 3 järgi peavad lepingupooled nende poolt saadu

välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111

sätestatut. Kohtumenetluses peab kohustuse pool täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ka

sellele tuginema, st ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Üldjuhul tähendab see

vastavat tahteavaldust. Kohus ei saa VÕS § 111 lg-st 7 tulenevalt täitmisest keeldumise õigust

kohaldada omal algatusel. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja 3 on küll väitnud, et ta on 29.09.2016 lepingust

tuleneva kohustuse täitnud, kuid käesolevas menetluses ei ole ta esitanud VÕS § 111 lg-s 1

nimetatud omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet, mistõttu ei pidanud

maakohus seda käsitlema. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja 3 esitanud väidet, et tal oleks

hageja vastu nõue.

44. Apellant väitis, et kostja 3 vastu esitatud nõude osas on maakohus ebaõigesti jaotanud

tõendamiskoormuse, kuna kostja 3 valduses ei ole tõendeid teenuse osutamise ja hageja

juhatuse liikmete vahelise suhtluse kohta. Maakohus on tõendamiskoormusesse puutuvat

selgitanud 24.05.2019 eelistungil, mille protokollist nähtuvalt on tõendamiskoormuse

muutmine tõusetunud ainult kostjate 1 ja 2 vastu esitatud nõuete osas. Kostja 3 vastu esitatud

nõude osas ei olnud ringkonnakohtu arvates alust tõendamiskoormuse muutmiseks.

45. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole käsitanud kostja 3 vastuväiteid selle

kohta, et hagi ei ole esitatud kujul võimalik rahuldada, kuna hageja ei nõua tagasi sama

sooritust, mida ta kostjale 3 tegi. Ringkonnakohus kostja 3 käsitusega ei nõustu. VÕS § 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on kostjale 3 maksnud

74 880 eurot ja kuna hagejal puudus kohustus kostjale 3 raha maksta, siis on hagejal VÕS §

1028 lg 1 järgi õigus makstu kostjalt 3 tagasi nõuda. Kostja 3 viidatud teoreetiline käsitus ei ole

õiguspraktikas tuge leidnud.

46. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud hagi tagamise abinõude kehtivust (TsMS

§ 442 lg 5). Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu rikkumise. Hageja esitas hagiavalduses hagi

tagamise taotluse, mille kohus 20.09.2017 määrusega rahuldas ja seadis kostja 1 kinnisasjale

hüpoteegi summas 39 000 eurot ning arestis kostja 1 arveldusarved ja väärtpaberikontod 62 720

euro ulatuses. 27.09.2017 täpsustatud hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles

palus kohaldada hagi tagamise abinõusid kostja 3 suhtes ja muuta kostja 1 suhtes kohaldatud

hagi tagamise abinõusid. 28.09.2017 määrusega maakohus rahuldas taotluse ja arestis kostja 3

sõiduauto Toyota Avensis ja krediidiasutustes raha 12 920 euro ulatuses. Maakohus tühistas

28.09.2017 määrusega osaliselt kostja 1 suhtes 20.09.2017 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud, vabastades arveldusarved ja väärtpaberikontod 47 720 euro ulatuses arestist,

ja jättis arvelduskontod ja väärtpaberiarved aresti alla 15 000 euro ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et kohtuotsuse täitmist jäävad tagama mõlema maakohtu määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud. Kohtuotsust tuleb eeltoodud otsustusega täiendada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses ebaõigesti menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Maakohtu otsus tuleb kostja 3 hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Menetluskulude solidaarselt kaaskostjate kanda jätmist reguleerib TsMS § 165 lg 3, mis

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole

2-17-13890

solidaarvõlgnikest kostjad ega vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu

menetluskulude jaotusele ei kohaldu TsMS § 165 lg 3. Praeguses asjas menetleb kohus ühe

tsiviilasja raames hageja hagi kolme eraldi kostja vastu. Eelnimetatud kolme hagi tuleb

menetluses käsitada eraldi ja menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mille

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

48. Kuna ringkonnakohtu menetluses on ainult kostja 3 apellatsioonkaebus, siis kostjate 1 ja 2

osas tehtud maakohtu otsus on jõustunud ja selles osas ei ole ringkonnakohtul võimalik

maakohtu ebaõiget menetluskulude jaotust muuta, küll aga tuleb kostja 3 vastu esitatud hagiga

seotud maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja 3 kanda.

49. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja 3 kanda.

50. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174 lg

4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus määrusega pärast menetlust lõpetava

lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene

lause).

51. TsMS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses

sätestatud suuruses, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust

vähem.

52. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kõik kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ühiselt, siis

lähtus ringkonnakohus 16.01.2020 määruses TsMS § 137 lg 3 järgi kaebuse hinna määramisel

ühises kaebuses taotletu väärtusest ja iga kostja kaebuse ulatusest ning kostja 3 poolt tasumisele

kuuluvaks riigilõivuks jäi 742,20 eurot. Seoses kostjate 1 ja 2 apellatsioonkaebuse osas

menetluse lõppemisega jäi ringkonnakohtu menetlusse üksnes kostja 3 apellatsioonkaebus,

mille hinnaks tuleb lugeda 80 870,40 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 1 ja 15 ja lisa 1 järgi tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga

80 870,40 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot, kuid kostja 3 on tasunud 742,20 eurot. Seega on

kostja 3 tasunud vähem 457,80 eurot.

53. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda

riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata

või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kostjalt 3 vähem tasutud

riigilõiv 457,80 eurot riigituludesse välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)