4-21-2631/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

asi 4- -2631 Väärteo 21

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2021 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kaebuse esitanud isik D.T, isikukood XXX, xxx, e-post: xxx

Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.05.2021

otsus väärteoasjas nr. D.T 2316,21,001740

karistamises LS 221 § lg 1 . järgi

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja . D.T

Kohtuväline menetleja – Põhja Politseija Piirivalveameti

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Mehis Kasonen.

LÕPPOSA

Jätta D.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.05.2021 2316,21,001740 D.T otsusele väärteoasjas nr:

amises LS § 22 ettenähtud väärteo karist 1 lg 1 toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot rahuldamata. tühistamiseks

Rahatrahv 80 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja

jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011

SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank,

EE701700017001577198 Luminor Bank või

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220215040159.

2

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud

rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus,

antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 05.01.2022.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse D.T 25.05.2021. a otsusega karistati

liiklusseaduse (LS) § 58 lg 3 rikkumise eest LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.04.2021 kell 21:04 Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul mootorsõidukit, sõitis fooritulega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku.

2. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Harju Maakohtule esitatud kaebusega. D.T

hinnangul on väärteomenetluse läbiviimisel menetlusaluse isiku suhtes

oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ning esinevad väärteomenetlust välistavad ja

lõpetamist nõudvad asjaolud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.

3. Esitatud kaebuse kohaselt rikkusid liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järelevalve

teostamisel, väärteo asjaolude fikseerimisel ja tõendite kogumisel seadust. Nimelt oli

politseipatrull väidetava rikkumise ajal parkinud patrullsõiduki, milles

politseiametnikud viibisid, Ristiku tn 10 parklasse, kus kehtib sissesõidu keeld ilma valdaja nõusolekuta. Seega politseipatrull ei oleks tohtinud seal parklas asuda ja sisenes

sinna sisenemist keelavat liiklusmärki eirates. Teadaolevalt puudus patrullil valdaja

nõusolek sinna eravaldusesse siseneda, seal asuda ja liiklusjärelevalvet teostada.

Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul tunnistajast politseiametniku Algirdas Cibu d kogedes kohas, kus tal lskas ütlused seaduslikud, kuna ta viibis väärteo asjaolusi puudus õigus viibida – antud tunnistaja oli omavoliliselt sisenenud seadusest tulenevat

keeldu eirates eravaldusesse. Samuti on kaebaja hinnangul ebaseaduslik väärteoasja

toimiku juurde hiljem võetud videosalvestus väidetavast rikkumisest. Juhul, kui

3

politseipatrull ei oleks keelumärki tahtlikult eiranud ja eravaldusse politseisõidukiga sisenenud, kus asus tunnistaja ja videosalvestusseade, siis ei ole antud tõendeid koguda

saanud. Tegemist on kahe põhilise tõendiga, millega on menetlusalusele isikule süü

inkrimineeritud. Kaebaja hinnangul on äärmiselt silmakirjalik, kui politseiametnikud ise liiklusjärelvalvet teostades rikuvad tahtlikult ja teadlikult liiklusseadust.

4. Lisaks leiab kaebaja, et politseiametniku Algirdas Cibulskas tun

nistaja ütluse protokoll

ei vasta seaduse nõuetele. Sellest ei selgu, mis ajal on protokoll koostatud ja isik üle kuulatud ega ka see, millal väidetav rikkumine toime pandi viidates, et tunnistaja ülekuulamise protokollil on omakäelised võltsimise tunnused.

5.

Samuti on kaebaja hinnangul kohtuvälise menetleja ametniku väited paljasõnalised ja

tõendamata. Kaebaja hinnangul on otsuses väidetud, et videosalvestiselt nähtub, et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega, et reageerida ja oma sõiduk liiklust ohustamata

enne ristmikku peatada – sõiduk lähenes ristmikule ning juht ei üritanudki peatuda.

Kaebajale on jäänud selgusetuks, kuidas on menetleja selliste järeldusteni jõudnud ja kuidas sellised tehnilist või teaduslikku laadi ajaolud on tõendatud.

6. Kaebaja hin

nangul puudus menetlusalune isiku karistamiseks õiguslik alus, kuna

fikseerimata ja tuvastamata on sõiduki juht, kes sõidukit väidetava rikkumise ajal

juhtis. Tõenditest ei nähtu, et sõidukit juhtis väidetava rikkumise ajal just

menetlusalune isik. Sõidukis viibis patrulli poolt peatamise ajal ka teine isik ning videosalvestisest nähtub, et sõiduk (sh juht) väljuvad patrulli vaateväljast enne sõiduki peatamist. et Seega ei ole selge, kes sõidukit juhtis ja ole kõrvaldatud selline kahtlus –

sõidukit juhtis enne kinni peatamist teine isik. Selline kõrvaldamata süüdistatava

kasuks rääkiv asjaolu tuleb tõlgendada süüaluse kasuks viidates lahendile 3-1-1-113- 12.

7. kaebuse juurde Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma leides, et süü ei ole tõendatud

ja otsus tuleb tühistada. Kaebaja hinnangul on väärteootsuse kohaselt ette heidetud

kollase tulega ristmikule sõitmist ja asjaolu, et oli võimalik ohutult peatuda. Samas sellist järeldust ei ole mingilgi moel põhistatud, seda ei nähtu videosalvestiselt, ei nähtu

kas tagant oli lähenemas teine sõiduk ja kas äkilise pidurdamise korral oleks võinud

tekkida liiklusohtlik olukord ja lausa avarii. Muuhulgas juhtis kaebaja tähelepanu, et

seal tänaval on lubatud sõidukiirus 50 km/h, peatumisteekond on 28 meetrit sellisel

keskmisel sõiduautol ja sellistes oludes antud juhul ei nähtu, et sellist analüüsi oleks

teostatud ja mistõttu leidis kaebaja, et selline väide väärteomenetluse otsustuses on

paljasõnaline ja tõendamata. Kohtuväline menetleja ei ole kaebaja hinnangul oma

otsuses s , see eda ohuküsimust kohaselt analüüsinud on jäetud põhjendamata ja tõendamata ja sisustamata.

8. Mis puutub tõenditesse selgitas kaebaja kohtumenetluses, et tõenditest ei nähtu, et tema

menetlusaluse isikuna on etteheidetava rikkumise toime pannud. Ei nähtu videosalvestiselt kuna videosalvestiselt on näha, et sõiduk väljub kaamera vaateväljast,

samuti ei nähtu seda video lõpus, kui sõiduk peatatakse, ühtlasi ei ole tunnistaja

politseipatrull Cibulskas suutnud istungil oma kohtueelses menetluses antud seletusi

kinnitada. Seega leidis kaebaja, et sellises olukorras ei ole kohtuvälises menetluses

koostatud ülekuulamise protokoll usaldusväärne, kui tunnistaja ei suuda

kohtumenetluses ülekuulamisel neid ütlusi meenutada või üle kinnitada, rääkimata sellest, et ta ei olnud võimeline kinnitama, et ta mind üldse kunagi kohanud on. Sama

4

puudutab ka kohtuväline menetleja ametnikku Laul, kes koostas väärteoprotokolli, ka

tema ei osanud kinnitada, et sõidukis oleks viibinud kaebaja isik või, et ta oleks

kaebajat enne kohanud. Täiendavalt rõhus kaebaja, et tunnistusi andnud

politseiametnikud ei mäletanud kohtus ka seda kes sõidukit juhtis. Nad ei osanud ka tegelikult põhjendada milline seadusesäte n ö lõi neile õiguse, aluse konkreetsel sellel -

kohal, sellel eravalduse territooriumil, mis on märgisatud nõuetekohaselt, kuhu neil juurdepääsuõigust ei ole, et mis õigustas neil minna sinna, teostada liiklusjärelevalvet ja koguda tõendeid seal süüteomenetluse jaoks.

9. Mis puutub LS § 45 lg 11 alusel eravalduse territooriumile sisenemist märkis kaebaja,

et Tehnika tänaval enne valgusfoori on autoteel ehk siis sõidutee ääres avalikud

parkimiskohad, kuhu politseipatrullsõidukil, eritalitussõidukil, alarmsõidukil oleks

olnud võimalik see sõiduk parkida, nii, et antud juhul selle sätte kohaldamine ei ole

asjakohane, kuna vastavad eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja hinnangul eiras

patrullsõiduk liiklusmärke, keelumärke, see on siis liiklusmärkide ja teemärkide

tähendused ja nõuded fooridele määrusest tulenev § 9, mis sätestab keelumärgid ja

nende tähendused ja täpsemalt siis § 9 lg 1 p 6 eravalduse tähis, § 9 p 1 lg 17

sissesõidukeeld ja § 9 lg 1 p 36 parkimiskeeld, nüüd mistahes juhul LS § 45 p 11,

millele patrullpolitseinik viitas, ei võimalda, isegi kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik eirata keelumärki, n ö sissesõidukeeldu ja - siseneda eravaldusesse, kus on määratletud, et sinna on lubatud siseneda ainult valdaja

loal. Sellega panid patrullpolitseinikud alarmsõidukit juhtides toime LS § 242 lg 1

rikkumise, mis siis reguleerib mootorsõiduki juhi või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist seaduses sätestatud juhtudel, mis ei ole teiste koosseisudega kaetud ja antud juhul on seda väärteomenetlust menetletud siis n ö rikkumise riskiga ja selline ol - ukord

on minu arust lubamatu kuivõrd täitevvõimu esindaja paneb väärtegu n ö tuvastades - toime ise samaväärse väärteo, liiklusseaduse rikkumise.

10. Kaebaja hinnangul ei näe politsei pädevus, ei politseija piirivalveseaduses, ei korrakaitseseaduses ette sell siseneda ist olukorda kus politseipatrull või sõiduk võivad eravaldusesse ja hakata teostama seal menetlustoiminguid, ilma, et selleks oleks vastav luba.

11. Kokkuvõtlikult leidis kaebaja, et vastavalt KrMS § 63 lg 2, mis sätestab, et

kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka muid tõendeid, v.a juhul kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga ei ole lubatavad

käesolevas menetluses kogutud tõendid. Ning seda läbi VTMS § 2, mis näeb ette, et

väärteomenetluses kohaldatakse KrMS sätteid, arvestades siis väärteomenetluses

toodud erisusi ja VTMS § 64, mis sätestab, et kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogused käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest ning § 31 kordab täiendavalt lg 1, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, kui ei esine erisusi. Kaebaja hinnangul ei tohi ka väärteomenetluses kasutada

selliseid tõendid, mis on kogutud väärteo toimepanemisel ja selline piirang ei laiene vaid muudele tõenditele vaid see l ö seaduses konkreetselt loetletud lubatud aieneb ka ntõenditele, olgu see siis tunnistaja ütlus või videosalvestis ja isegi kui KrMS § 63 mõte on ikkagi see, et see rikkumine peab olema nii oluline, ta peab olema kuritegu, mitte lihtsalt üldistavalt süütegu, siis väi , et need tõendid, mis antud menetluses dab kaebaja

on kasutatud, on kogutud põhiõiguse rikkumise teel, sest sisenetud on eravaldusesse, see on märgistatud selgelt, seal viibimine on välistatud ilma valdaja nõusolekuta, seal on selgelt piiritlet - ud eraomand ja põhiseaduse § 33 pakub n ö kodu puutumatuse, see

5

laieneb ka eravaldusele ja sellise eravalduse nõuete eiramine siis kujutab endast ka põhiõiguse rikkumist. Kaebaja hinnangul peegeldab käesolevas menetluses kohtuvälise

menetleja tegevus nõukogude aegse miilitsa tegevust, kus toimub üle põlve tegemine,

kodanikule ärapanek, oma vigu ei tunnistata milline käitumine on tekitanud kaebajas paratamatult ülekohtuse tunde, sõltumata mis need tehiolud tegelikult olid ning kõigil

eelnimetatud asjaoludel palub kaebaja kohtul kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada.

12.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku

kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasja on

menetletud kõikide nõuete kohaselt. Sisulise vaidluse üle kas härra D.T on

väärteoprotokollis toodud sisulise rikkumise toime pannud või mitte märkis

kohtuväline menetleja, et kogututud tõendite kohaselt on just kaebaja isik talle

etteheidetava teo toime pannud. Kuigi kohtus tunnistajad ei mäletanud detailselt teo

asjaolusid viitas kohtuväline menetleja, et teo toimepanemisest on aega möödas ning

vaatamata detailsete andmete unustamisele ei saa väita, et toimunut ei ole olnud. D.T

isik on tuvastatud ID kaart järgi, mis andis alust arvata, et i nr XXXXXXX just D.T rikkumise toime pani, isik rikkumist ei tunnistanud, autos viibis alaealine

tütar. Tehti videosalvestis on D.T ise tutvunud, millega samuti on protokolli

veel , et isik on märge tehtud täienduse parandusega tutvunud, kuupäev, seda kõike kinnitab allkiri.

13. Ehkki tunnistaja ei mäletanud väga täpselt juhtunut, meenus talle, et sõiduk ületas ristmiku ja tegi vasakpöörde, lisaks jäi tunnistaja oma ütluste juurde, mis ta oli varem andnud. Kaebaja isik vaidles vastu ja ei olnud rikkumisega nõus, küll ei meenunud talle

asjaolusid, mis võiks tekitada kahtlusi juhi isikus, et võiks olla kellegi teise kui D.T-ga

. e sõnul on liiklust ohustamata peatumine Tunnistaja A. Cibulskas

politseiametniku enda hinnang. K

äesolevas asjas kinnitab tunnistaja ütlusi ka

videosalvestus, kust on näha, et mootorsõiduki Volvo V60 taga ei olnud mitte ühtegi teist sõidukit, välista nagu kaebuse esitaja välja tõi, et teine sõiduk seega on tud olukord oleks saanud otsa sõita tagant kiirendamise korral. Kuna seal teist sõidukit ei olnud, siis õnnetust ei oleks saanud juhtuda ja kuna on olemas ka video, siis saab kohus

ise hinnata kas sõiduk oleks saanud peatuda või mitte. Väärteomaterjalide hulka lisatud

ettekanne ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul ebakõla vaid selgitab asjaolu, et

salvestise kellaaeg erineb video kellaajast. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et

selle ettekande mõte oli kõrvaldada igasugused kõhklused, mis võiksid kolmandal, asjaga mitte kursis oleval inimesel tekkida.

14. Kaebuse esitaja viitas liiklusmärkidele ja väidab, et patrull on eksinud sisenedes

eravaldusesse ja teostanud seal menetlustoiminguid, kuid kohtuväline menetleja

selgitas, et menetlustoiminguid seal läbi ei viidud. Tunnistusi andnud A. Cibulskas

viitas § 45 lg 11, mis annab õiguse keelumärki eirata, kaebaja väitis, et oleks saanud

parkida kuskile mujale. Patrull otsustas, et see parkla on just see sobiv koht kus

selliseid rikkumisi saaks jälgida. Mis puudutab eravalduse silti, siis kohtuvälise menetleja hinnangul LS eravaldusele ei viita, istungi toimumise ajaks on seal hoopis

teistsugused märgised tegu on eraparklaga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on -

märkide osas tegu ebakõlaga liiklusseaduse ja maaseaduse v – ahel liiklusseaduse

kohaselt on lubatud politseil teenistusülesandeid täites seda märki eirata. Teiseks märgiks on seal pandud eravaldus. LS erateel ja erateel liikumine oleks koormav, antud juhul tegemist erateega ei ole, küll aga on eravaldus, seega pole kohtuvälise menetleja

6

hinnangul märgid selged. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et patrullil oli õigus

seal seda järelevalvet teostada ja seda ei saa käsitleda lubamatu tõendina. Eeltoodust

tulenevalt palus kohtuväline menetleja VTMS § 132 lg 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jõusse.

Kohtuotsuse põhjendused

15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud fakt

ilisi ja õiguslikke asjaolusid.

16. D.T-le heidetakse ette foori keelava tule ajal ristmikule sõitmist. LS § 58 lg 3

kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht jääma seisma

stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. LS § 7 lg 1 p 1 haselt tähendavad -5 ko ümartuledega foori tuled järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda,

kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda, peatumiseks

ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal,

tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad

liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. LS § 221 lg 1 kohaselt on juhi

poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine karistatav.

17. Kohtuväline menetleja esitas kohtule politseisõiduki pardakaamera salvestise. VTMS §

31 lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla -

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Politsei esitatud salvestis vastab nendele nõuetele.

18. Esitatud salvestiselt nähtub, et tegemist on pimeda ajaga, põleb tänavavalgustus. On

näha tumedat värvi sõiduauto Volvo sõidab järgi 05.04.2021 kuidas pardakaamera aja kella 20:04:44 ajal peatumata ristmikule ajal, mil ristmikul asuvas fooris põleb keelav (kollane) tuli. Kell 20:04:39 hakkab fooris vilkuma roheline tuli. Kell 20:04:41 süttib

fooris kollane tuli, kuid Volvo ei o 20:04:44 le veel ristmikule jõudnud. Kell süttib

fooris punane tuli, Volvo on

jõudnud ristmikule, sooritades peatumata vasakpööret. Kell 20:04:46

lõpetab ta ristmikult vasakpöörde sooritamise ja samal hetkel on näha, et

politseiauto lülitab sisse vilkurid. On näha, kuidas politseiauto järgneb Volvole, mis

peatub politsei märguande peale. Kaamera vaateväljast kaob sõiduk perioodil 20:04:47

kuni 20:04:52 s.o 4 sekundi vältel põhjusel, et politseisõiduk keerab vasakule, et

järgneda sõidukile ning pardakaamera liigub koos politseisõidukiga. Sõiduk peatub politsei märguande peale 20:05:13, näha on sõiduki reg nr: XXXXX.

19. Kohtule on esitatud 05.04.2021 koostatud ettekanne milles selgitab patrullpolitseinik

Evert Laul, et as Cibulskasega ning nad ta täitis teenistusülesandeid koos Algrid

teostasid liiklusjärelevalvet Tallinnas, Telliskivi-Ristiku ristmikul. Kella 21:04 märkasid nad ettekande kohaselt rikkujat, kes ületas mootorsõidukiga Volvo V60 reg nr XXXXX ristmiku keelava kollase tulega. Kontrollides juhti selgus, et tegemist oli

D.T-ga politseisõiduki pardakaamera ik XXX. Kuna video

7 kellaaeg on nihkes (näitab 20:04) siis ametnik täpsustab, et õige rikkumise kellaaeg on

21:04. Kohtu hinnangul omab ettekandes tähtsust asjaolu, et patrullsõiduki

pardakaamera kellaaeg oli nihkes, antud selgitused kattuvad tunni aja võrra

väärteoprotokollis kajastatud andmetega. Kellaaja nihke näol on kohtu hinnangul

tegemist tehnilise asjaoluga - aaeg, patrullsõiduki kaameras on muutmata jäänud kell

see ei muuda rikkumise sisulisi asjaolusid kuivõrd ametnik on koostanud kõrvale

ettekande mis on informatiivse tähendusega ning põhjendab kohtu hinnangul kellaaja nihet.

20. 25.10.2021 toimunud kohtuistungil na Evert Laul, kes selgitas kuulati üle tunnistaja koheselt, et - 05.04.2021. kaebajat ta ei mäleta kuna sündmus toimus pikka aega tagasi Kohtu küsimustele vastates mäletas tunnistaja, et nad peatasid Ristiku tn mootorsõiduki Volvo kes ületas Telliskivi Ristiku tn ristmiku keelava foori tulega. Liiklusjärelvalvet

teostas tunnistaja koos teise politseiametnikuga Telliskivi Ristiku tn ristmiku juures ja asuvas suur parklas, mis on Selveri vastas. Nad teostasid liiklus - d es järelevalvet jälgisi foori. eelnimetatud le foori keelava Tunnistaja ütluste kohaselt liikus sõiduauto ristmiku

tulega (ei mäleta kas kollase või punase tulega) läks suunaga Ristiku tänavalt ning

Paldiski mnt poole ja ühistranspordi peatuse juures sõiduki. nad peatasid Tunnistaja mäletab, et oli vaidlus rikkumise üle, soovis näha videot, mida isik tunnistajal ei olnud

esitada, kuna see oli patrullauto pardakaameras, mida ei saa esitada kohapeal ning

tunnistaja sõnade kohaselt selgitas ta isikule, et selle tõenditega

saab tutvuda hiljem jaoskonnas rik . Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud menetlusalune isik kumisega nõus.

Tunnistaja ei julgenud istungil oli tegemist sama väita kas menetlusaluse isiku näol isikuga ke saalis. da tunnistaja näeb kohtu

21. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et menetlusaluse isiku

sõidukis oli peale meesterahva paremal pool esiistmel ka väike laps. Tunnistaja ei

mäletanud kas antud sõiduki taga oli veel sõiduautosid, kas tal oli võimalus peatada varem või mitte kuid tunnistaja mäletab, et kindlasti oli pime aeg ning liiklustihedus oli

keskmine, päris hull ei olnud ja hõre ka ei olnud. Tunnistaja sõnul pööras

mootorsõiduk vasakule suunaga Paldiski mnt, kui Telliskivi, loomelinnaku poolt tulla. Tunnistaja ei mäletanud kui kaua läks aega sõiduki peatamiseni, võib olla minut, kaks

maksimum. Tunnistaja sõnul oli sõiduk koguaeg vaateväljas. Tunnistaja mäletas

protokolli kirjutamist kuid ei mäletanud asjaolu, kas menetlusaluse isiku eraldi

ülekuulamise protokolliga üle kuulasid. Tunnistaja mäletab, et menetlusalune isik ei nõustunud väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumisega, kuid ei mäleta kas isik pani

keeldumisega allkirja või kirjutas allkirja. Samuti ei mäletanud tunnistaja mis

menetlusalusel isikul seljas oli. Parkla osas andis tunnistaja ütlusi, et nad teostasid

liiklusjärelvalvet eraparklas. Tunnistaja sõnul kui tuleb sõidukite kolonn, siis ei saa äkkpidurdust teha kuna võib liiklusõnnetus juhtuda. Kui sõiduk tuleb üksi, siis ta saab enne foori seisma jääda. Tunnistaja ei mäletanud, kas menetlusaluse isiku poolt juhitud

sõiduk oli üksi või mitte kuid tunnistaja sõnul võtab ta seda asjaolu alati

väärteoprotokolli koostamisel arvesse.

22. Kaebuse esitaja poolt esitatud küsimustele selgitas tunnistaja E. Laul, et tegemist võis

olla samas parklas olnud liiklusmärgiga millist fotot kaebuse esitaja istungil näitas.

Tunnistaja selgitas, et nad sisenesid sinna parklasse

patrullsõidukiga eesmärgiga teostada liiklusjärelvalvet, parklas oli vähe sõidukeid. Tunnistaja sõnul kuna nad läksid

sinna liiklusjärelvalvet teostama siis neil oli õiguslik alus seal parklas viibida, see

tuleneb politsei ja piirivalve seadusest. Tunnistaja selgitas, et kui nad oleks seal

8

kõnniteele läinud, siis oleks see olnud ohtlik ning seal parklas viibida oli ohutu.

Tunnistaja selgitas kaebaja küsimustele, et sõiduki juhi nägu ei näinud ristmiku

ta

ület Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kas amisel, pime oli. aeg kolleeg viibis menetlustoimingute ajal ühistranspordi peatuses kogu aja sõidukis. Tunnistaja selgitas, et tema kuulas tunnistaja üle ja koostas protokolli.

23. Kuupäeva korrigeerimise osas tunnistaja ülekuulamise protokollil selgitas tunnistaja E.

Laul, et kuna see on sarnane tema käekirjaga siis arvatavasti tegi ka paranduse tema. Tunnistaja ei mäletanud kas ta parandas aastaarvu kohapeal või hiljem kuid tunnistaja

sõnul läks ta kohe peale väärteoprotokolli vormistamist jaoskonda, vaatas

mälukaardiga selle video üle ning pani selle kohe kettale peale vormistamist. Tunnistaja ei mäletanud kellaaegu salvestusel selgitades, et need ei olnud sünkroonis, ajalõhe oole või tunnine vahe aja selgitas, et tunnistaja ülekuulamise - p oli sees. Tunnist

protokollide blanketid on osaliselt eeltäidetud arvuti poolt, andmed on fikseeritud, et

oleks hea võtta blankette. Kuna kogumik mis seal oli, oli jäänud eelmise aasta oma, võis olla sealt tekkis vana blankett, mida tuleb kasutada, kui sul midagi ei ole võtta ja

parandada vead käsitsi. Arvutit, kust saab printida tunnistaja sõnul tänaval kohapeal tavaliselt ei ole ja seepärast on tehtud aasta numbri paranduse käsitsi.

24. 04.11.2021 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Algirdas Cibulskas kelle ütluste kohaselt teevad nad Telliskivi tn tihti liiklusjärelevalvet, seal on palju rikkujaid

mistõttu ta ei mäleta konkreetselt seda episoodi mis oli 05.02.2021 kell 21:04 kuid

eeldas, et kohtusaalis viibinud kaebaja oli menetlusalune isik kes ei olnud nõus oma

rikkumisega ning nad koostasid lühimenetluse otsuse asemel kiirmenetlus otsuse või

väärteoprotokolli. Tunnistaja sõnul nad iseseivalt ei lähe sinna liiklusjärelevalvet

teostama, lähevad vaid juhul kui neile on antud konkreetne korraldus tööandja poolt seal liiklusjärelvalvet teostada. Tunnistaja sõnul kui neil tuleb ülemuse poolt ülesanne

teha liiklusjärelvalvet seal Ristiku ja Telliskivi ristmikul, siis tavaliselt nad panevad patrullsõiduki seal kõrval olevasse parklasse kuna on raske leida sellist kohta, kus on võimalik fikseerida rikkumine ja kus nende politsei sõiduk – antud juhul politseibuss ei

segaks teisi liiklejad. Kuivõrd tunnistajale ei meenunud kohtuistungil konkreetne

tunnistaja ega ka situatsioon küsitles kohtuväline menetleja tavapraktika kohta, et selgitada välja kuidas konkreetne tunnistaja käitub kui nad tuvastavad liiklusrikkumist. Tunnistaja selgitas, et tavaline praktika, kui nad peatavad sõiduki tagant, siis mõlemad politseinikud lähevad välja ja kontrollivad väljast poolt isikut. Tunnistaja sõnul on neil praktika, et kui inimene vaidleb ja nemad vormistavad mitte lühimenetluse otsuse, siis

kahjuks seotud ei ole t tehniliste põhjuste tõttu mis ei ole ametnikuga võimalus inimesele kohe näidata seda vid jaoskonda, võt a mälukaardilt selle eot. Peab minema m video juurde. mis pannakse väärteomaterjalide

25. Kaebuse esitaja värskendas kohtueelses menetluses teostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli abil tunnistaja mälu ning küsis kas tunnistaja juhtis patrullsõidukit kui ta on

oma tunnistuses öelnud: „

Tunnistaja vastas jaatavalt. Järgmistele kaebaja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja, et kuna tunnistaja oli roolis, siis järelikult

toimus tema ja kaebaja isiku vahel omavaheline suhtlus. Tunnistaja selgitas

tavapraktikat, et ta alati tutvustab end esmalt, seejärel küsib juhiluba, teeb alkoholi

kontrolli need on tavaprotseduurid. Peale neid asjaolusid selgitab tunnistaja alati – menetlusalusele isikule, miks ta peatati ja küsib, kas ta märkas, mis foorisignaal oli ja

kui tunnistaja protokollis on sellised ütlused (kontrollimise käigus selgus, et sõidukit

9 juhtis D.T, kes väitis, et ei märganud üldse foorituld ja ei oska öelda, mis

fooritulega ületas tema ristmikku) siis tunnistaja oletas, et kaebaja isiku vastus oli

selline, et ta a ei saanud aru, mis ei pööranud tähelepanu, mis foorituli oli ja t

foorisignaaliga ta is. Peale eelkirjeldatud asjaoludele selgitusi andes meenus sõit tunnistajale, et sõiduk tegi vasakpöörde ja nad peatusid Paldiski mnt ja Telliskivi

vahelisel alal ja vist oli menetlusaluse isiku sõidukis ka laps. Tunnistaja selgitas

kaebaja isiku küsimustele vastates, et kui tunnistaja ülekuulamisprotokollis on kirjutatud, et kaebaja vastas tunnistajale, siis see tähendab, et kaebaja ütles tunnistajale

ning kuna tunnistaja käesolevat episoodi niikonkreetselt ei mäleta siis kinnitas

tunnistaja, et on kohtueelses menetluses alati kirjutanud tunnistaja ütlused nii nagu need konkreetselt olid mitte nii nagu need võisid olla. Tunnistaja kinnitas, et ütlused on

kirjutatud tema enda poolt enne kui väärteoprotokolli hakati koostama kuna see on tõend väärteoprotokollis.

26. Mis puutub parklas liiklusjärelval unnistaja, et LS § 45 lg 11 ve teostamist, selgitas t järgi on politseil õigus seal seista ja teha liiklusjärelvalvet parklas .

27. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Kuigi tunnistajad ei mäletanud

kõiki detaile loeb kohus tunnistaja E. Lauli ütlustega tuvastatuks, et D.T juhtis sõiduautot Volvo Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul ning ületas ristmiku foori

keelava tule ajal. Kuivõrd foori keelavad tuled on nii kollane kui ka punane ei oma tähtsust asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud kas tuli millega ristmikule sõideti oli kollane

või punane. Kuigi veel vähem detaile mäletas tunnistaja A. Cibulskas siis kohtu

hinnangul on võimalik arvestada tunnistaja ütlustest asjaolusid, et nad A. Cibulskas

teostasid 05.02.2021 liiklusjärelevalvet Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul ning keelava

fooritulega ristmikule sõitnud sõidukis mille nad peatasid viibis ka laps. Samuti on usaldusväärsed tunnistaja tavapraktika kohta antud ütlused.

28. Tuleb arvestada, et tunnistajate näol on tegemist politseiametnikega kes teostavad

liiklusjärelvalvet tihti . On üldtuntud (iga vahetuse jooksul) teada asjaolu, et liiklusseaduse rikkujaid on palju ning inimlikult , politsei tegeleb nendega igapäevaselt

aspektist on mõistetav, et politseinik, kes rikkumist fikseerib ei mäleta rikkumise

detailseid asjaolusid nagu rikkumise toimumise kellaaeg, missugused riided

menetlusalusel isikul seljas olid, mida ta täpselt ütles või ei öelnud. On absurdne arvata, et politseinik peaks selliseid detaile mäletama kui sündmusest on möödunud ligi

7 kuud ning seada selle abil kahtluse alla kas üldse kunagi on isikuga kohtutud olukorras kus menetlusalune isik ise on kinnitanud oma allkirjaga, et on talle koha peal koostatud väärteoprotokolliga tutvunud, kinnitanud, et lisab oma ütlused vastulausesse, pannud protokollile oma allkirja ja kuupäeva.

29. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 25. oktoobri hommikul tehtud fotod sellest

samast asukohast, parklast mille üle kohtumenetluses suur vaidlus käib, et politsei ei

oleks sealt tohtinud liiklusjärelevalvet teostada. Fotode peal on näha, et kohtuistungi

toimumise ajaks on seal liikluskorraldusmuudatus tulnud. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist tõendamiseseme asjaoluga kuid on iseloomustava materjal nende liiklusmärkide kohta.

30. Kaebaja poolt es protokolli itatud viited tunnistaja ülekuulamise võltsimise kohta,

asjaolus, et on käsikirjaliselt parandatud toimingu tegemise kuupäeva juures olevat

arvutikirjas olevat aastaarvu selgitab kohus, et tunnistaja E. Laulu poolt antud

10

selgitused on kohtu hinnangul piisavad selleks, et välistada võltsimise tunnused. On

üldteada asjaolu, et politseinikud kasutavad osaliselt eeltäidetud blankette ning aja kokkuhoiu mõttes on see igati otstarbekas. Jah, kui ette on täidetud aastaarv võibki ka tekkida olukord kus seda numbrit tuleb parandada kui aasta on vahepeal muutnud ning seda on ka käesoleva juhul tehtud. Küll tuleks märkida juurde paranduse tegemise aeg l ja vajadusel ka kellaaeg, et välistada taolist vaidlust nagu käesoleval juhul kuid asjaolu,

et on parandatu aastaarvus d ühte numbrit ei muuda kuidagi tunnistaja ülekuulamise

sisu ega teo asjaolusid, samuti ei anna see alust arvata, et tegemist oleks võltsitud

dokumendiga. On tuvastatud fakt, et tunnistaja ülekuulamine teostatud ikkagi aastal 2021 mitte 2020 ning tehtud parandus on protokolli korrektsuse huvides oluline.

31. Käesoleval juhul menetluses tõusetunud vaidlus kas politseipatrull tohtis seal on

parklas liiklusjärelvalvet teostada või mitte märgib, et politseil on pädevus . Kohus

teostada liiklusjärelvalve LS § 193 lg 1. Mis puutub liiklusjärelevalve t vastavalt

teostamist parklas kuhu oli rikkumise ajal parkla omaniku poolt paigaldatud liiklusmärk sissesõidu keeld märgib kohus , esiteks, et parkla valdaja ei ole sellekohast pöördumist ühelegi asutusele teinud, et politseinikud rikkusid oma parkimisega kuidagi

tema

dab. Teiseks on igati asjakohane õigusi parkides eravaldusele nagu kaebaja väi märkida, et LS § 45 lg 11 võimaldab ritalituse sõidukiga peatuda ja parkida kohtades, e kus parkimine ja peatamine on keelatud juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande

täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Pole vaidlust, et politseinikud teostasid

liiklusjärelvalvet eritalituse sõidukiga, tegemist oli tööülesande täitmisega ning

kahtlemata on teostamine liiklusjärelvalve vajalik. Sama säte reguleerib ka selle, et eritalituse sõiduki juht peab sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse

ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. Ka see asjaolu on

kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega kontrollitud ning kohtu hinnangul on

põhjendatud olukord, et liiklusjärelevalvet teostati kohas, mis on teistele liiklejatele

ohutu. Lõppkokkuvõttes väide, et politseinikud rikkusid liiklusjärelevalve teostamisel sissesõidu keelu märki, mille kohta ei ole tänaseks isegi teada kas tegemist oli nõuetele

vastava ning nõuetekohaselt paigaldatud liiklusmärgiga märgib kohus, et taoline

diskussioon ei ole üldse puutumuses kaebaja enda tegevusega s.o talle etteheidetud

väärteo e peaks vaidlus kohtus ka jääma rikkumisega millistesse piiridess . Kohtu

hinnangul pole oluline kus teostas sest see ei muuda politsei liiklusjärelevalvet olematuks kaebaja poolt toimepandud õigusrikkumist.

32. Mis puutub kaebaja põhjendusse, et kohtuvälise menetleja otsus on paljasõnaline ja tõendamata kuna pole põhjendatud kuidas kohtuväline menetleja sai jõuda järelduseni,

et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega, et reageerida ja oma sõiduk liiklust

ohustamata enne ristmikku peatada. Kohus juhib tähelepanu sellele, et liiklusohu tekitamist

D.T-le ette ei heidetagi. Tema teguviis on kvalifitseeritud LS § 221 lg

1 järgi, kuid liiklusohu tekitamise korral olnuks tegemist juba LS § 221 lg-s 2

sätestatud rikkumisega, mis on karistatav märksa rangemalt. Väärteoprotokollis ja -

otsuses toodud väärteo kirjelduses märgitud „liiklust ohustamata oleks võinud juht

sõidukiga peatuda enne ristmik “ selgitab üksnes asjaolu, et kaebajal oli võimalus ku

fooris keelava tule süttimisel peatuda nõuetekohaselt. Seda selgitust kinnitab kohtus uuritud vide tud osalvestis millelt on näha, et D.T poolt juhi sõiduki Volvo taga

ei liikunud mitte ühtegi sõidukit mistõttu on välistatud olukord, et teine sõiduk oleks

saanud D.T poolt juhitud sõidukile peatumise korral tagant otsa sõita.

Vastupidi, see selgitab asjaolu, et D.T oleks saanud peatuda nõuetekohaselt ilma liiklusseaduse sätteid rikkumata. Videosalvestiselt on näha, et valgusfooris süttis

11

kollane tuli juba siis, kui D.T polnud veel ristmiku lähedale jõudnud, sõiduk lõpetas sakpöörde ajal kui fooris põles juba punane tuli. Kollase tule põlemine kestis va ajaliselt videosalvestise järgi 3 sekundit (pardakaamera kella järgi 20:04:41-20:04:44),

D.T poolt juhitud sõiduk läks ristmikule pardakaamera kella järgi 20:04:44,

samal ajal läks fooris põlema ka punane tuli. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

väita, et D.T märkama. Samuti on

pidi fooris olevat keelavat tuld igal juhul

põhjendatud järeldada, et kui foor on juba mõnda aega vilkunud, süttib i roheline tuli seal k

oheselt ka liikumist keelav tuli kuivõrd see on üldtuntud teada asjaolu.

33. Kaebaja väited, et tõenditest ei nähtu, et sõidukit juhtis just D.T on asjakohatud kuivõrd vaatamata asjaolule, et tunnistajad ei mäletanud istungil detaile sündmusest ei

saa väita, et see tähendaks, et tema rikkumist toime ei pannud. Kohus selgitab, et

videosalvestisega on tõendatud, et Volvo V60 reg nr sõitis Tallinnas XXXXX

Telliskivi ja Ristiku tn ristmikule 05.04.2021 kella 21:04 ajal kui fooris põles keelav

kollane foo . Edasi rituli, see sõiduk peatati vahetult peale rikkumist nähtub juba väärteoprotokollist AB1569135, et selle sõiduki roolis viibis isik kes on tuvastatud ID- kaardi nr XXXXXXXX järgi kui D.T. On kummastav, et D.T tutvudes

talle esitatud väärteoprotokolliga, kirjutades ütluste lahtrisse „ “ proovib hiljem kahtluse alla seada asjaolu, et tema tegelikult ei olnud sõiduki

roolis esitam , et riik peab ata ühtegi enda argumenti kinnitavat tõendit põhjendusega tõendama, et tema oli roolis mitte vastupidi.

34. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist,

kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ristmiku

ületamine foori keelava tule ajal on näha kohtule esitatud videosalvestiselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.T tegu oli tahtlik. Foori tulede peatsest vahetumisest andis märku küllaltki pikk rohelise tule vilkumine. See andis küllaldaselt aega peatumiseks. Kui foor on juba mõnda aega vilkunud, on põhjendatud järeldada, et kohe süttib ka liikumist keelav tuli.

35. Eelnevast tulenevalt on

- D.T täitnud LS § 221 lg s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud

D.T D.T teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

36. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

37. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku

§ 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma,

mille suurus on 4 eurot. Järelikult on LS § 221 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest

12

võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12 200 eurot. Väljakujunenud - kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.

38. Asjaolusid, mis võimaldaks D.T süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Samuti puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud

ning karistuse korrigeerimist ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt puuduvad D.T kehtivad karistused. Seega on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. Kohtuväline

menetleja on seda ka arvestanud, määrates isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Ka kohus leiab, et D.T kohtuvälise menetleja poolt LS §

221 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

39. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus

väärteomenetlusõiguse rik Kohtu hinnangul on kohtuväline kumist ei tuvastanud.

menetleja järginud VTMS sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. D.T

toime pandud rikkumist ei tunnistanud ning seega oli kohane valida menetlusliigiks üldmenetlus. Koostati VTMS § 69 lg 1 kohane väärteoprotokoll, milles

oli mh märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele

menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja

juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia

kättesaamisest. Seda õigust D.T kasutas. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.05.2021. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.

40. Eelnevast tulenevalt jätab kohus D.T kaebuse rahuldamata ning 25.05.2021 otsuse muutmata. väärteoasjas nr: 2316,21,001740

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § ; § 133 132 p 1 -135.

Piret Liivo kohtunik