2-20-15283/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2022.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-15283

Tsiviilasi

K. H. hagi R. H. vastu 132 000 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

142 560 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: K. H. (isikukood xxx, xxx)

Hageja lepinguline esindaja: R. M. (e-post: xxx; xxx)

Kostja: R. H. (isikukood xxx, xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (e-post:

menetlus@concorida.ee)

Asja arutamine

19.01.2022 toiminud istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

K. H. hagi R. H. vastu võla nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta K. H. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja ja kostja abiellusid 20.08.2004.a. Pooled lahutasid abielu 29.09.2014.a ning

sõlmisid 28.08.2014.a notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppe. Kokkuleppe alusel müüdi

muuhulgas poolte ühisomandis olnud kinnistu xxx viisil, mis tagas esmajärjekorras kostja poolt

võetud kohustuste täitmise (lepingu p 5.1.1.14). Lepingu punktiga 5.1.2.1 võttis kostja kohustuse

finantseerida hageja uue eluaseme omandamist. Kohustuse ulatuseks lepiti kokku summa (x),

mis võrdub poole (½) ehk 50%-ga xxx müügist saadu rahasummast (y) pärast sellest

laenulepingute (a) nr 0932011359600 ja 0932011359601 ning kõrvalkulude (b) tasumiseks

vajalike maksete tegemist. Kostja kohustuse suurust saab seega väljendada valemiga x = (y-a-b)

/ 2.

2. xxx müügist saadud rahast soovis R. H. pool endale nö rahana arvele 03.03.2014 saadetud

emaili eesmärgil- tekitada vaba raha uue elu alustamiseks, mille ta 10 aasta jooksul pidi läbi

kinnisvaralaenu maksma K. H.le. Ühisvara jagamise lepingus ei ole kirjas mitte ühtegi

kitsendavat tingimust, mis räägiks sellest, kes peab K. H. ostetavas ja R. H. poolt finantseeritavas

eluruumis elama, kellega ja kuidas.

3. Lepingu punkti 5.1.2.6 sätestab, et kui hageja võõrandab kostja finantseerimise abil

omandatud eluaseme ajal, mil eluaseme suhtes kehtib hüpoteek, millega on tagatud kostja poolt

hagejale eluaseme omandamiseks võetud kohustus, refinantseeritakse nimetatud kohustuse jääk

kostja poolt võetava uue laenuga, mille tagatiseks seatakse hüpoteek hageja poolt omandatavale

uuele eluasemele lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 5.1.2.10 kohaselt oli hageja

kohustatud kostjale saatma e-kirja teel teate, kui soovib eluaseme finantseerimist vastavalt

lepingule. Lepingu kohaselt pidi teade sisaldama eluaseme hinda, summat, mille ulatuses on vaja

eluaseme finantseerimist ning soetatava kinnisvara hindamisakti. Lisaks sellele on hageja ainsaks

kohustuseks veel tasuda omafinatseerimise osa eluruumi ostmisel. Rohkem mitte ühtegi

kohustust hagejal lepingust ei tulenenud, st ta ei pea andma selgitusi ega kinnitusi ega tõendama,

kus või kellega või kuidas ta elab või kas ostetavast eluruumist saab tema põhiline elukoht või

eluase.

4. Lepingu punkti 5.1.2.11 kohaselt kohustus kostja juhul, kui ta ei ole sõlminud hagejale

uue eluaseme omandamise finantseerimiseks laenulepingut kolme kuu jooksul arvates

nõuetekohase teate saamisest, tasuma hagejale raha summas, mis vastab lepingu punktis 5.1.2.1

kokku lepitule. Hageja jaoks ei ole oluline, kelle käest kostja laenu saab või pidanuks saama,

kuid hageja eelistanuks ennekõike Eestis tegutseva krediidiasutuse poolt antud laenu, millise

tingimuse täitmisel on tal omanikuna kohustus sõlmida hüpoteegileping soetatavale eluasemele.

Sündmuste kulg.

5.

19.05.2015.a müüsid pooled xxx kinnistu hinnaga 620 000 eurot. Müügihinnast 299

768,43 eurot tasusid pooled Nordea Bank AB-le laenulepingutest nr 0932011359600 ja

0932011359601 tulenevate kohustuste täitmiseks. Täiendavalt kulus 12 640 eurot kokkulepitud

kulude katteks. Kostja lepingu punktis 5.1.2.1 toodud kohustuse suuruseks jäi seega 153 795,78

eurot (620 000 – 299 768,43 – 12 640) / 2 = 153 795,78).

6.

20.05.2015.a saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et soovib lepingu p-i 5.1.2.1

kohaselt finantseerimist uue eluaseme ostmiseks aadressil xxx. Kostja sõlmis eluaseme

finantseerimiseks Nordea Bank AB-ga laenulepingu nr 0932011359602, mille tagatiseks seati

hüpoteek xxx korteriomandile. 19.12.2019.a võõrandas hageja xxx korteri ning tasus kostja eest

ülejäänud laenujäägi kostja pangale summas 132 040 eurot. Kostjal tekkis seega lepingu punkti

5.1.2.6 järgi kohustus finantseerida hageja uut eluaset 132 040 euro ulatuses.

7.

11.02.2020.a edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et soovib vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingule finantseerimist uue eluaseme ostmiseks. Hageja ei esitanud esialgu koos

teatega hindamisakti vaid lisas viite müügikuulutusele, sest ta oli pankadega suheldes saanud

kinnituse, et see on piisav informatsioon. Kostja vastas hageja e-kirjale 25.02.2020.a ning asus

seisukohale, et kuna hageja ei olnud e-kirjale lisanud hindamisakti, siis ei ole tegemist

nõuetekohase teatega. Ühtlasi väitis kostja, et hageja pakutud kinnistu ei ole sobiv tagatis

kodulaenu võtmiseks. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja peab laenu võtma ainult pangast

või et võetav laen peaks olema kindlasti kodulaen. Lepingu p-i 5.1.2.2 kohaselt kohustus kostja

hageja eluaseme finantseerimiseks laenu võtma kolmandalt isikult.

8. Oma 25.02.2020.a ja 27.02.2020.a kirjades tõi hageja kostjale välja, et kostja seisukohad

on põhjendamatud, kuid pakkus, et ta võib kostjale hindamisakti esitada, kui kostja seda

ilmtingimata vajalikuks peab. Ühtlasi pakkus hageja kostjale 29.04.2020.a välja alternatiivse

võimaluse kohustuse täitmiseks, mis ei hõlmaks pangast kinnisvara tagatisel laenu võtmist.

Kostja vastas hageja kirjadele 01.05.2020.a ning kinnitas, et ei hoia oma lepinguliste kohustuste

täitmisest kõrvale. Hageja 02.05.2020.a kirja järel täpsustas kostja 04.05.2020.a oma seisukohta

ning väitis, et ta keeldub finantseerimisest, sest hageja poolt pakutud kinnisvara ei sobi laenu

tagatiseks. Kostja on asunud seisukohale, et kuna hagejal on elukoht juba olemas, siis puudub

kostjal kohustus hageja uut eluaset finantseerida. Ühtlasi on kostja väitnud, et kuna hagejal on

hetkel eluase juba olemas, siis ei nõustu ka pank teist kinnisvara laenu tagatiseks võtma.

9. Hageja toob välja, et pooled ei ole omavahel kuidagi kokku leppinud, et kostja poolt

finantseeritav eluase peaks olema hageja ainuke eluase. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku

elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. On ka eluliselt arusaamatu, kuidas saaks kostjapoolse

kohustuse täitmise eelduseks olla asjaolu, et hagejal puudub eluase – taolise tõlgendamise järgi

peaks kostja oma kohustust täitma ainult siis, kui hageja oleks kodutu. Taoline olukord ei olnud

kindlasti pooltevahelise kokkuleppe sisuks. Ühtlasi ei ole kostja mitte millegagi tõendanud, et

pank oleks viidatud kinnisvara tagatiseks sobimatuks pidanud või et pank oleks nõudnud, et

sellest saaks hageja ainuke või peamine elukoht. Täiendavalt ei ole kostja tõendanud isegi seda,

et ta pangaga sellel teemal üldse ühendust oleks võtnud. Hageja on seisukohal, et kostja soovib

lihtsalt otsitud põhjustel oma kohustuse täitmist pahatahtlikult vältida. Hageja saatis kostjale

16.05.2020.a e-kirja, milles teavitas kostjat, et soovib finantseerimist 132 000 euro ulatuses

eluaseme ostmiseks ning edastas koos e-kirjaga ka hindamisakti. Hageja teatis täitis seega kõiki

lepingu p-s 5.1.2.10 toodud nõudeid, millest tulenevalt oli kostjal kohustus finantseerida hageja

eluaseme ostmist. Sellest hoolimata ei ole kostja nõustunud oma kohustust täitma. Hageja

meeldetuletuste peale vastas kostja 08.06.2020.a, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde

ning keeldub eluaseme finantseerimisest.

10. Kuna hageja on kostjale edastanud nõuetekohase teatise ning kostja ei ole kolme kuu

jooksul arvates teatise saatmisest eluaseme omandamise finantseerimiseks laenulepingut

sõlminud, siis on kostja lepingu punkti 5.1.2.11 kohaselt kohustatud hagejale tasuma raha

summas, mis vastab lepingu punktis 5.1.2.1 kokku lepitule, ehk 132 000 eurot.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 132 000 eurot ning viivis põhinõudelt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määrus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

12. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

13. Kostja vastuse kohaselt hagi on esitatud, lähtudes lepingu ekslikust tõlgendamisest.

Kostja nõuab hagejalt 132 000 euro tasumist koos viivistega, kuna kostja on väidetavalt rikkunud

hageja ja kostja vahelises lepingus (edaspidi viidatud leping) sätestatud finantseerimiskohustust.

Kostja hagiavalduses toodud nõuete ja väidetega ei nõustu.

14. Poolte vahel on vaidlus lepingu tõlgendamisest ning eelkõige on vaidlusalused küsimused

järgmised: esiteks, mis oli kostja finantseerimisekohustuse sisu, ning teiseks, kas kostja rikkus

nimetatud finantseerimiskohustust. Vaid juhul, kui kostja rikub oma lepingus sätestatud

finantseerimiskohustust, on kostja kohustatud tasuma hagejale rahasumma lepingu kohaselt.

15. Hagiavalduses tugineb hageja kokkuvõtlikult järgmistele väidetele:

Finantseerimiskohustuse sisu

(a) Kostja finantseerimise abil hagejale omandatav kinnisvara ei pea olema hageja peamine

elukoht või eluase vaid võib olla sisuliselt iga (eeldatavasti elukondlik) kinnisvara. Hageja

väidab, et kuna isikul võib TsÜS § 14 lg 2 kohaselt olla mitu elukohta, siis korter mida hageja

soovis kostja finantseerimise abil omandada on hageja teine eluase.

(b) Kostja sai xxx maja müügist pool raha (pärast pangalaenu tasumist) ajutiseks kasutamiseks

ja nö uue elu alustamiseks, mis kostjal oli kohustus hagejale tagasi maksta eluasemelaenu kaudu.

(c) Hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti kostja 3.03.14 tehtud läbirääkimiste ettepaneku (mida

hageja käsitleb kokkuleppena) kohaselt ja lepingus reguleeriti teemasid sarnaselt nagu need olid

käsitletud kostja ettepanekus. Seetõttu tuleb ettepanekut lepingu sisustamisel aluseks võtta.

16. Finantseerimiskohustuse rikkumine. Hageja on esitanud kostjale taotluse korteri

omandamise finantseerimiseks ning kostja ei ole, vastuolus lepinguga, finantseerimist

korraldanud. Seetõttu on kostja kohustatud tasuma nõutud rahasumma.

17. Kõik hageja eeltoodud väited on valed nii faktiliselt, kui ka õiguslikult. Hageja ja kostja

vahel sõlmitud leping ei anna hagejale õigust hagiavalduses toodud nõuete rahuldamiseks.

Hageja nõue on seetõttu alusetu.

18. Kostja selgitab:

(a) Lepingu sõnastus (VÕS § 29 lg 1). Hageja ja kostja leppisid omavahelises lepingus detailselt

ja täpselt kokku, et kostja finantseerimiskohustus on tingimuslik kohustus, mis kohaldub vaid

eluaseme ehk kodu omandamiseks ning vaid juhul, kui hageja seda kooskõlas lepinguga taotleb

ja annab sobiliku tagatise. Kostja ja hageja ei ole nendevahelises lepingus ega muul viisil

leppinud kokku nagu saaks kostja pool xxx maja müügist saadava raha nö ajutuseks

kasutamiseks, mis tal tuleb [igal juhul] eluaseme laenu kaudu [hagejale] tagasi maksta.

(b) Lepingu sõlmimise asjaolud ja läbirääkimised (VÕS § 29 lg 5 punkt 1). Hageja ja kostja

vaheline leping ei ole sõlmitud kostja poolt 3.03.2014 hagejale dialoogi alustamiseks tehtud

ettepaneku järgi ning ettepaneku tegemine oli lepingu läbirääkimistest ajaliselt ja protsessiliselt

eraldiseisev. Sõlmitud leping erineb oluliselt kostja poolt tehtud ettepanekust, sh punktides, mis

on olulised käesoleva vaidluse eseme seisukohast. Samas, isegi kui leping oleks sõlmitud kostja

3.03.2014 ettepaneku kohaselt, ei oleks hagejal õigust hagi rahuldamisele, kuna ka kostja

ettepaneku kohaselt hõlmas finantseerimiskohustus vaid hagejale eluaseme omandamist ning

kostjal oli kohustus finantseerida eluaseme omandamist vaid üks kord (mis tänaseks on toimunud

xxx tn korteri omandamise kaudu).

(c) Lepingus sätestatud finantseerimiskohustuse eesmärk oli tagada ühistele lastele ja hagejale

abi eluaseme omandamisel, kui seda on vaja (VÕS § 29 lg 5 punkt 4). Hageja sai aru kostjaga

sõlmitud lepingu sisust ja tähendusest, ning on lepingu täitmisel ka ise varasemalt lähtunud

lepingu sõnastusest, mille kohaselt kostja finantseerimiskohustus kohaldub hagejale ja lastele

kodu omandamisel (VÕS 29 lg 5 punktid 2 ja 3).

19. Kostja ei ole lepingus sätestatud finantseerimiskohustust rikkunud. Hageja väljavalitud

korter, mida ta soovis omandada kostja finantseerimise abil, ei ole hageja eluase, kodu ega isegi

hageja elukoht. Seetõttu ei ole kostja kohustatud finantseerima korteri omandamist ning tegemist

ei ole kostjapoolse lepingu rikkumisega. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu ka lepingus sätestatud

raha maksmise kohustus ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

22. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− Hageja ja kostja abiellusid 20.08.2004.a ja lahutasid abielu 29.09.2014.a.

− Hageja ja kostja sõlmisid 28.08.2014.a notariaalse abieluvaralepingu ja ühisvara

jagamise kokkuleppe ning käsutustehingu, kokkulepped laste ülalpidamise kohta ja

kokkulepped laste hooldusõiguse teostamise kohta. Kokkuleppe alusel müüdi muuhulgas

poolte ühisomandis olnud kinnistu xxx viisil, mis tagas esmajärjekorras kostja poolt

võetud kohustuste täitmise (lepingu p 5.1.1.14). Lepingu punktiga 5.1.2.1 võttis kostja

kohustuse finantseerida hageja uue eluaseme omandamist. Kohustuse ulatuseks lepiti

kokku summa (x), mis võrdub poole (½) ehk 50%-ga xxx müügist saadu rahasummast

(y) pärast sellest laenulepingute (a) nr 0932011359600 ja 0932011359601 ning

kõrvalkulude (b) tasumiseks vajalike maksete tegemist. Kostja kohustuse suurust saab

seega väljendada valemiga x = (y-a-b) / 2.

− 19.05.2015.a müüsid pooled xxx kinnistu hinnaga 620 000 eurot. Müügihinnast 299

768,43 eurot tasusid pooled Nordea Bank AB-le laenulepingutest nr 0932011359600 ja

0932011359601 tulenevate kohustuste täitmiseks. Täiendavalt kulus 12 640 eurot

kokkulepitud kulude katteks. Kostja lepingu punktis 5.1.2.1 toodud kohustuse suuruseks

jäi seega 153 795,78 eurot (620 000 – 299 768,43 – 12 640) / 2 = 153 795,78).

− 20.05.2015.a saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et soovib lepingu p-i 5.1.2.1

kohaselt finantseerimist uue eluaseme ostmiseks aadressil xxx. Kostja sõlmis eluaseme

finantseerimiseks Nordea Bank AB-ga 3 laenulepingu nr 0932011359602, mille

tagatiseks seati hüpoteek xxx korteriomandile.

− 2018. aastal omandas hageja xxx asuva kinnistu, millel asuv maja vajas renoveerimist.

Hageja kolis pärast xxx maja renoveerimist xxx asuvasse majja elama. Antud maja

kasutab hageja jätkuvalt enda ja laste eluasemena. xxx asuva kinnistu omandamisel

hageja kostjalt finantseerimist ei taotlenud ja omandas selle ilma kostja finantseeringuta.

− 19.12.2019.a võõrandas hageja xxx korteri ning tasus kostja eest ülejäänud laenujäägi

kostja pangale summas 132 040 eurot.

− 11.02.2020.a edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et soovib vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingule finantseerimist uue eluaseme ostmiseks. Hageja ei esitanud esialgu

koos teatega hindamisakti, vaid lisas viite müügikuulutusele, sest ta oli pankadega

suheldes saanud kinnituse, et see on piisav informatsioon.

− Kostja vastas hageja e-kirjale 25.02.2020.a ning asus seisukohale, et kuna hageja ei olnud

e-kirjale lisanud hindamisakti, siis ei ole tegemist nõuetekohase teatega. Ühtlasi väitis

kostja, et hageja pakutud kinnistu ei ole sobiv tagatis kodulaenu võtmiseks.

− Oma 25.02.2020.a ja 27.02.2020.a kirjades tõi hageja kostjale välja, et kostja seisukohad

on põhjendamatud, kuid pakkus, et ta võib kostjale hindamisakti esitada, kui kostja seda

ilmtingimata vajalikuks peab. Ühtlasi pakkus hageja kostjale 29.04.2020.a välja

alternatiivse võimaluse kohustuse täitmiseks, mis ei hõlmaks pangast kinnisvara tagatisel

laenu võtmist.

− Kostja vastas hageja kirjadele 01.05.2020.a ning kinnitas, et ei hoia oma lepinguliste

kohustuste täitmisest kõrvale, mille kohaselt on kostjal kohustus finantseerid hagejale

eluaseme omandamist kokkulepitud ulatuses.

− Hageja 02.05.2020.a kirja järel täpsustas kostja 04.05.2020.a oma seisukohta ning väitis,

et ta keeldub finantseerimisest, sest hageja poolt pakutud kinnisvara ei sobi laenu

tagatiseks

− Hageja saatis kostjale 16.05.2020.a e-kirja, milles teavitas kostjat, et soovib

finantseerimist 132 000 euro ulatuses eluaseme ostmiseks ning edastas koos e-kirjaga ka

hindamisakti.

− 08.06.2020 vastas kostja hagejale, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning

keeldub eluaseme finantseerimisest (tl 5-76).

23. Hageja nõuab kostjalt 132 000 eurot tasumist koos viivistega, kuna kostja on väidetavalt

rikkunud hageja ja kostja vahel 28.08.2014 sõlmitud lepingus sätestatud finantseerimiskohustust.

24. VÕS § 3 p-i 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 5 kohaselt on isikutel

võimalik vabalt sõlmida lepinguid, kui need ei ole ühegi võlaõigusseaduse imperatiivse normiga

vastuolus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101

lg 1 p-i 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohtuse rikkumise korra kohustuse täitmist.

Riigikohtu lahendi nr 2-16-6563/81 punktis 26 on tsiviilkolleegium märkinud, et lepingulisest

suhtest tuleneva kohustuse rikkumisel on esmane õiguskaitsevahend täitmisnõue VÕS § 108 lg

2 esimese lause järgi.

25. Poolte vahel on vaidlus lepingu tõlgendamise üle ning eelkõige on vaidlusalused

järgmised küsimused: esiteks, mis oli kostja finantseerimiskohustuse sisu, ning teiseks, kas

kostja rikkus nimetatud finantseerimiskohustust. Vaid juhul, kui kostja rikkus oma lepingus

sätestatud finantseerimiskohustust, on kostja kohustatud tasuma hagejale rahasumma lepingu

kohaselt.

26. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt välja selgitada, mis on kostja

finantseerimiskohustuse sisu.

27. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingu ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1-4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel

eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid (p 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud (p 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist

(p 3), lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb lepingutingimust

tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui

terviku olemusest ja eesmärgist.

28. Kogu kostja finantseerimiskohustusega seonduv on sätestatud lepingu punktis 5.1.2 ja

selle alapunktides.

29. Lepingu punktis 5.1.2 on pooled kokku leppinud järgmiselt: R. H. on kohustatud

finantseerima K. H. elusaseme omandamist järgmistel tingimustel:

5.1.2.1. Summa, mille ulatuses R. H. endale kohustuse võtab, on võrdne summaga, mis võrdub

poole osaga Kinnistu Lepa põik 11 müügist saadud rahasummast pärast sellest lepingu punktides

5.1.1.14.1. ja 5.1.1.14.2. nimetatud summade tasumist.

5.1.2.2. Käesolevas lepingus kokku lepitud finatseerimiskohustuse all peavad abikaasad silmas

eelkõige R. H. poolt kolmandalt isikult laenu võtmist, mille arvel K. H. omandab eluaseme.

Finantseerimiskohustus eeltoodud viisil asendub R. H. kohustusega maksta K. H.le rahasumma

käesoleva lepingu punktis 5.1.2.11 toodud juhul.

5.1.2.3. R. H. finantseerib eluaseme omandamist tasuta. Kohustuse täitmisel puuduvad R. H.l K.

H. vastu tagasinõuded / nõuded tasutud summade hüvitamiseks mis tahes alusel.

5.1.2.4. K. H. on nõus ning on kohustatud andma nõusoleku ning tegema muud vajalikud

toimingud hüpoteegi seadmiseks tema poolt R. H. finantseerimise abil omandatavale eluasemele,

millega tagatakse R. H. poolt võetav tema eluaseme omandamiseks võetav kohustus, kui

kreeditoriks on Eestis tegutsev krediidiasutus ning laen on Eestis tegutsevate pankade poolt

pakutavatel kodulaenu tavalistel tingimustel.

5.1.2.5. R. H. kohustub tagama, et K. H.le omandatav eluase ei oleks eelviidatud laenukohustuse

tagatiseks kauem kui kümme (10) aastat alates tagatise seadmisest. Kui R. H. rikub käesolevas

punktis sätestatud kohustust, siis maksab ta K. H.'ile leppetrahvi üks tuhat (1 000) eurot kuus iga

kohustuse täitmisega viivitatud kuu eest.

5.1.2.6. Kui K. H. soovib võõrandada R. H. finantseerimise abil omandatud eluaseme ajal, mil

eluaseme suhtes kehtib hüpoteek, millega on tagatud R. H. poolt K. H.le eluaseme omandamiseks

võetud kohustus, refinantseeritakse nimetatud kohustuse jääk uue R. H. poolt võetava laenuga,

mille tagatiseks seatakse hüpoteek K. H. poolt omandatavale uuele eluasemele käesolevas

lepingus toodud tingimustel, seejuures lepingu punktis 5.1.2.5. nimetatud 10 aastast tähtaega

arvestatakse arvates tagatise seadmisest esimesele R. H. finantseerimise abil omandatud

eluasemele. Kulud seoses laenude refinantseerimisega, sh täiendavad intressikulud,

laenulepingute lõpetamise, uute laenulepingute sõlmimise, tagatiste lõpetamise ja seadmisega

seoses (sh kuid mitte ainult tehingutasud, riigilõivud, notari tasud) kannab K. H. iga

refinantseerimise juhtumi kohta kuni üheksa tuhande (9000) euro ulatuses.

5.1.2.7. K. H. tagab, et omandatav ja tagatiseks seatav eluase on piisava tagatisväärtusega, et

R. H. saaks võtta selle tagatisel laenu lepingu punktis 5.1.2.1 nimetatud ulatuses, vajamata laenu

saamiseks muid tagatisi peale hüpoteegi seadmise K. H. poolt omandatavale eluasemele.

5.1.2.8. Abikaasad on nõus, et omandatav eluase võib olla ehitatav, renoveerimist vajav vms,

mille omandamise kulud tekivad erinevatest alustest ning R. H.'i poolt võetava laenu

väljamaksmine võib toimuda ka ehitusarvete vms esitamise alusel (mitte vaid ostuhinna

tasumisena müüjale). Sellisel juhul kannab kõiki kulud mis seonduvad sellise laenu osade kaupa

väljastamisega (sh kuid mitte ainult hindamisaktid) K. H..

5.1.2.9. Kui K. H.'i poolt omandatava eluaseme ostuhinnaks või punktis 5.1.2.8 toodud juhul

eluaseme ostuhinna, ehitus- ja remondi- jm kulude kogusummaks on summa, millest

Laenusummale lisanduv osa on väiksem kui R. H. finantseerimiskohustuse täitmiseks võetava

võimalikult soodsa laenu saamiseks vajalik panga poolt nõutav omafinantseeringu määr, tasub

omandatava eluaseme ostuhinna või punktis 5.1.2.8 toodud juhul eluaseme ostuhinna, ehitus- ja

remondi- jm kulude kogusummast kahekümne protsendi (20% ulatuses K. H. ning nimetatud

määra ületavast võimalikult soodsa laenu saamiseks vajalikust omafinantseeringu osast poole

(1/2) osa R. H. ostetava eluaseme ostuhinnana K. H. eest ja poole (1/2) osa K. H.. Nimetatud

20% ületava omafinatseeringu osa (tervikuna, mitte R. H. poolt tasutava % osa) summa võrra

väheneb R. H. lepingu punktis 5.1.2.1 nimetatud finantseerimiskohustuse summa.

5.1.2.10. K. H. on kohustatud pärast eluaseme väljavalimist edastama R. H.le e-kirja teel teate,

et soovib eluaseme finantseerimist vastavalt lepingule. Nimetatud teates sätestab K. H.

omandatava eluaseme hinna ning summa mille ulatuses on vaja eluaseme finantseerimist

(arvestades käesolevas lepingus sätestatut). Teatele lisab K. H. omandatava eluaseme kohta

Nordea panga Eesti filiaali, Swedbank AS'i, SEB Pank AS'i ja Danske Panga Eesti filiaali poolt

aktsepteeritud hindaja koostatud hindamisakti, mis tuleb pangale esitada laenuotsuse saamiseks.

5.1.2.11. Kui R. H. ei ole sõlminud K. H.le uue eluaseme omandamise finantseerimiseks

laenulepingut kolme (3) kuu jooksul, arvates eelnevas punktis nimetatud tingimuste täitmisest

(sh hindamisaktisaamisest) ning laenulepingu sõlmimata jäämine ei ole tingitud valitud

eluaseme tagatiseks mittesobivuse või hindamisakti puudustega või K. H.st tulenevatest

asjaoludest, on R. H. kohustatud tasuma K. H.le raha summas, mis vastab lepingu punktis viis

üks kaks üks (5.1.2.1) kokku lepitule. Lepingu punktis 5.1.2.9 sätestatud juhul eelnimetatud

tingimustel laenulepingu sõlmimata jäämisel tasub R. H. K. H.le rahasumma, mis võrdub

kohandatud Laenusumma ja R. H. poolt tasumisele kuuluva omafinantseeringu osaga vastavalt

punktile 5.1.2.9.

5.1.2.12. R. H. on kohustatud sõlmima K. H.ga pärimislepingu, milles määrab K. H.le annakuna

rahasumma, mille suurus võrdub rahasummaga, mis on vajalik K. H.le omandatava eluaseme

vabastamiseks eelviidatud R. H. laenukohustuse tagamiseks seatava hüpoteegi alt. Nimetatud

annak kuulub täitmisele üksnes juhul, kui K. H.le omandatav eluase on R. H. pärandi avanemisel

eelviidatud laenukohustuse tagatiseks. K. H. on kohustatud kasutama annakut üksnes R. H. poolt

tema eluaseme omandamiseks võetava laenukohustuse täitmiseks. Sihtmäärangu täitjaks on R.

H. pärijad.

30. Leping kasutab punktis 5.1.2 ja selle alapunktides kostja finantseerimiskohustusega

seoses läbivalt sõna eluase (kokku 29 korral). Lepingus läbivalt kasutatud mõiste „eluase“

legaaldefinitsioon on antud perekonnaseaduse §-s 21, mille kohaselt eluase on eluruum, kus

perekonnaliikmed tavapäraselt elavad". TsÜS § 14 lg-s kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab. Seaduse kommentaar omakorda selgitab, et "tsiviilõiguslikus mõttes

§ 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks see kohaliku omavalitsuse üksus — linn või vald, kus asub

isiku eluase. Eluasemeks on korter või maja, kus isik elab. Eluasemel on aadress, kuid eluase ja

aadress on elukoha määramise puhul vaid abistava ja täpsustava tähendusega, et määrata, millises

linnas või vallas isiku elukoht on." (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Kommenteeritud väljaanne.

Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tallinn 2010, Kirjastus Juura. § 14 komm.

3.2.1). Elukohta (kui kohaliku omavalitsuse üksust) ei ole võimalik tsiviilkäibes omandada.

Tsiviilkäibes on võimalik omandada eluaset.

31. Hageja on seisukohal, et lepingu esemeks oli üksnes hagejale eluaseme ostu

finantserimine. Poolte tahe ei olnud hagejale ja ühistele lastele kodu ostmine. Kohus hageja

käsitlusega ei nõustu. Lepingu punkti 9.2.1. kohaselt jäävad hageja ja kostja ühised lapsed elama

hagejaga ning seega oli hageja eluase ühtlasi ka laste eluase. Teistsugune tõlgendus, mille

kohaselt tähendaks lepingus kasutatud mõiste eluase vaid hageja (ja mitte lastega ühist) eluaset

tähendaks, et alaealised lapsed elaksid suurema osa ajast üksi ilma vanemliku järelevalveta, kuna

eluase on koht, kus elatakse tavapäraselt ehk peamiselt. Lepingu punkti 5.1.2.5 näeb ette, kostja

finantseerimiskohustuse ajaline pikkus oli 10 aastat alates lepingu sõlmimisest, seega see lõppeb,

kui lapsed saavad täisealiseks. Kohus leiab, et tõlgendades mõistet “eluase” kooskõlas lepingu

eesmärgi, olemuse ja koos teiste lepingu punktidega (VÕS § 29 lg 5 p 4, lg 6) järeldub üheselt,

et finantseerimiskohustuse eesmärk oli võimaldada hagejale ja lastele uue ühise eluaseme ostmist

(senise kodu ehk xxx asemel) ning mõistet eluase tuleb tõlgendada selliselt nagu on lepingu

sõnastus – koht, kus perekond (ema ja lapsed) tavapäraselt viibib.

32. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid, tähendust, mis pooled on lepingule andnud eelnevalt, lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb

lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

33. Asja materjalidest nähtuvalt on ka hageja ise sama tõlgenduse andnud lepingule, mille

kohaselt oli kostja kohustus finantseerida hageja ja laste uue eluaseme omandamist. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt kui hageja omandas 2015 aastal xxx korterit, siis pöördus ta kostja

poole finantseerimise saamiseks järgnevalt: “Teema: Uue kodu finantseerimine” | “Edastan

sulle hindamisakti minu ja laste uue kodu kohta. Kuna [xxx] majast välja kolimine on üsna pea,

siis on ka uue kodu ostmisega juba päris kiire. Palun sinu kiiret tegutsemist.” (tl 26). Seega sai

hageja lepingu eesmärgist ja sõna "eluase" tähendusest selles lepingus aru samamoodi, nagu

kostjagi — eluase lepingus tähendab hageja ja laste kodu (VÕS § 29 lg 5 p 2) ning teiseks, et

pooled pidasid silmas uue kodu soetamist hageja ja poolte ühiste laste senise kodu ehk Lepa põik

maja asemele. Pooled on seda arusaama ka oma käitumisega kinnitanud pärast lepingu sõlmimist

(VÕS § 29 lg 5 p 3). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja hakkaski xxx tn korterit koduna kasutama.

Seega on pooled varasemalt sisustanud lepingus sätestatud kostja finantseerimiskohustust

selliselt, et see kohaldub vaid kodu omandamisele (VÕS § 29 lg 5 punkt 2). Seega lepingu

eesmärk oli hagejale ja lastele ühise elukoha omandamine. Sellest said ühtviisi aru mõlemad

lepingu pooled.

34. Ka lepingu süsteemse tõlgendamise kaudu tuleneb üheselt, et pooled pidasid silmas uue

kodu (mitte „täiendava“ ega „tulevase“ kodu) omandamist pärast senise kodu xxx müüki. Seda

tõendab lepingu ülesehitus: lepingu punkt 5.1.1 reguleerib poolte senise kodu müügitingimusi

ning müügist saadud raha jaotamist ning punkt 5.1.2. kohustust uue eluaseme omandamiseks (st

xxx kodu asemel uue kodu omandamist). Asjaolu, et finantseerimiskohustuse sisuks on vaid

hagejal ja lastele eluaseme omandamine kinnitab ka lepingus kokku lepitud regulatsioon, mille

kohaselt võib hageja taotleda abi eluaseme finantseerimiseks vaid ühele objektile korraga

(eelkõige lepingu punkt 5.1.2.6 eluaseme võõrandamise ja uue omandamise kohta).

35. Isegi kui lähtudes VÕS § 29 lg-st 1 vaidlusaluse kokkuleppe tõlgendamisel eelkõige

lepingu sõnastuses ja lähtuda sellest, vastavalt lepingu punktile 5.1.2 on pooled kokku leppinud,

et R. H. on kohustatuid finantseerima üksnes K. H.ile uue eluaseme omandamist, siis ei saa jätta

tähelepanuta asjaolu, et vastavalt lepingu punktile 9.2.1 jäid poolte ühised lapsed elama koos

hagejaga. Seega on hageja eluase ka poolte ühiste laste eluase.

36. Hageja on esitanud käsitluse, mille kohaselt oli kostja finantseerimiskohustuse sisuks

mitte niivõrd abi eluaseme omandamisel, vaid kohustus maksta tagasi eluaseme laenu kaudu

raha, mis kostja sai xxx maja müügist (pärast pangalaenu tasumist) ja mis oli kostjale antud

ajutiseks kasutamiseks ja nö uue elu alustamiseks. Hageja viitab seejuures kostja 3.03.2014

ettepanekule (tl 76-76 pöördel). Kohus märgib, et mitte kusagil 28.08.2014 sõlmitud lepingus ei

mainita kostja kohustust maksta tagasi vara jagamisel saadav summa. Samuti ei maini ei leping

ega ettepanek ei otseselt ega kaudselt, nagu oleks kostja vara jagamisel saanud (hagejalt) raha

kuidagi laenuks või ajutiseks kasutamiseks, mille kostja peab hagejale tagasi maksma eluaseme

laenu kaudu. Lepingu punkti 5.1.1.43 kohaselt jagati xxx maja müügist raha pooleks hageja ja

kostja vahel ning sellest sai lahusvara.

37. Lepingu punkti 5.1.2.4 kohaselt peab kostja finantseerimise abil omandatav eluase olema

sobilik eluasemelaenu tagatiseks. Kohtule esitatud pankade nõuded eluasemelaenude andmiseks

kinnitavad, et eluasemelaenu saab vaid eluaseme omandamiseks ja eluaseme tagatisel (peamine

tagatis peab olema eluase, st kodu kus elatakse (tl 152 pöördel-154, 158-159). Seega, tõlgendades

mõistet „eluase“ lepingus koos teiste lepingutingimustega (VÕS § 29 lg 6) johtub, et pooled

pidasid silmas eluaseme all kodu, sest vaid kodu omandamiseks saab pankadest eluasemelaenu.

Esitatud tõenditest nähtub samuti, et eluasemelaenu ei saa suvilate ega muude täiendavate

eluasemete omandamiseks.

38. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja finantseerimiskohustus eluaseme

omandamiseks on tingimuslik, mitte absoluutne kohustus. See kohaldub järgmiste tingimuse

täitmisel: (a) hageja omandab eluaset, ja (b) hageja taotleb kostjalt finantseerimist kooskõlas

lepinguga ja annab sobiva tagatise. Tegemist on tingimusliku kohustusega, mis võib realiseeruda,

aga ei pruugi samas realiseeruda isegi juhul, kui hageja omandab eluaseme.

39. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja on rikkunud finantseerimiskohustust.

40. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud leping tervikuna ei piira ega kitsenda

hageja valikuvabadust või otsustusõigust eluaseme valikul. Seda asjaolu toetab ka lepingu punkt

nr 5.1.2.8, milles on öeldud, et omandatav eluase võib olla ehitatav, renoveerimist vajav vms,

mille omandamise kulud tekivad erinevatest alustest ning R. H.'i poolt võetava laenu

väljamaksmine võib toimuda ka ehitusarvete vms esitamise alusel (mitte vaid ostuhinna

tasumisena müüjale). Kuna tegemist on nii hageja kui poolte ühiste laste koduga, siis peab see

eluase olema siiski sobilik elamiseks ka poolte ühistele lastele.

41. Hageja on seisukohal, et kostjal tekkis lepingu punkti 5.1.2.6 järgi kohustus finantseerida

xxx asuva korteri omandamist 132 400 euro ulatuses.

42. Lepingu punkti 5.1.2.6 kohaselt, kui K. H. soovib võõrandada R. H. finantseerimise abil

omandatud eluaseme ajal, mil eluaseme suhtes kehtib hüpoteek, /…/ refinantseeritakse nimetatud

kohustuse jääk uue R. H. poolt võetava laenuga, mille tagatiseks seatakse hüpoteek K. H. poolt

omandatavale uuele eluasemele käesolevas lepingus toodud tingimustel /…/ Kohus leiab, et

nimetatud punkti eesmärk oli võimaldada hagejal asendada üks eluase teisega, st hageja saaks

müüa esimese kodu ning ostab asemele teise, mille omandamiseks saab hageja taotleda

finantseerimist kostjalt. Sellisel juhul kohustub kostja refinantseerima esimese laenu, kusjuures

tagatiseks on hageja uus eluase.

43. Vaidlust pole ja on leidnud tõendmaist järgmised ajaolud: Kui hageja omandas endale ja

lastele kodu xxx tn-l 2015.a., siis kostja finantseeris seda kooskõlas lepinguga. 2018.a. (ligikaudu

1,5 aastat enne xxx tn korteri müümist) omandas hageja endale uue eluaseme xxx tn-l

(renoveerimist vajav maja). xxx tn maja omandamisel hageja kostja finantseerimist ei taotlenud

ning omandas selle ilma kostja finantseerimiseta. 19.12.2019 sõlmiti xxx tn korteri müügileping

ning tagastati kostja poolt võetud laen Hageja kolis pärast xxx tn maja renoveerimist koos lastega

xxx tn korterist xxx tn-le, mida hageja kasutab jätkuvalt enda ja laste eluasemena. xxx tn kodu

müümisel ei omandanud hageja xxx korterit. Hageja esitas taotluse xxx asuva kinnisvara

omandamiseks ajal kui ta elas juba oma uues kodus xxx tn-l. xxx tn kodu hageja ei müü ega

kavatse müüa. Eelnevast nähtub, et hageja otsustas omandada endale uue eluaseme (xxx tn maja)

ilma kostja käest finantseerimiseks abi küsimata. Hageja oleks võinud enne xxx tn eluaseme

omandamist või omandamisega samal ajal müüa xxx tn kodu ning taotleda uue xxx tn kodu

omandamiseks kostjalt refinantseerimist. Hageja seda ei teinud.

44. Refinantseerimine oma olemuselt tähendab olemasolevate laenude (ja muude

võlakohustuste) asendamist. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et käesoleva juhul ei ole tegemist

refinantseerimise olukorraga lepingu punkt 5.1.2.6 kohaselt. On tõendatud, et hageja ei

võõrandanud olemasolevat eluaset enne uue omandamist ning hageja ei taotlenud xxx tn-l asuva

uue eluaseme omandamisel kostja poolset refinantseerimist. Seega ei kohaldu lepingu punkt

5.1.2.6 kostja kohustuse osas.

45. Hageja on seisukohal, et kostja oli kohustatud läbi kinnisvara laenu maksma tagasi

hagejale pool xxx maja müügist saadud summast (ca 153 000 eurot). Kohus leiab, et asja

materjalidest nähtuvalt sai hageja tegelikul ise ka aru, et finantseerimiskohustus oli kostja poolne

abi kodu omandamiseks, mitte võlatunnistus, mille sisuks on raha tagasimaksmine kinnisvara

laenu kaudu. Kohtuistungil on hageja kohtu küsimusele, kui hageja oleks ostnud 100 000 eurose

korteri, siis ei oleks tekkinud kostjal kohustust rohkem maksa, on hageja vastanud jaatavalt

(protokoll 00:42:53, tl 143).

46. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja

eesmärki. Kostja on selgitanud, et kui lapsed ei oleks jäänud elama hagejaga, ei oleks kostja mitte

mingil juhul sõlminud hagejaga veel mingit täiendava finantseerimise kokkulepet. Seega lepingu

olemuse ja eesmärgi kohaselt ei olnud tegemist „raha tagasimaksmisega hagejale

kinnisvaralaenu kaudu“ nagu hageja väidab, vaid siiski sihtotstarbelise abiga, kui hageja

omandab endale ja lastele kodu ning kostja finantseerib seda teatud tingimustel. See, et hageja

sai lepingust sama mood aru nähtub ka hageja varasemast tõlgendusest lepingule Terase tn

korteri ostmiseks ja hageja ütlustest istungil.

47. Kostja on keeldunud hageja poolt välja valitud xxx korteri ostu finantseerimisest

põhjusel, et hagejal on eluase olemas ja hageja poolt välja valitud korter ei ole hageja elusase,

kodu ega isegi elukoht. Seetõttu ei ole kostja kohustatud finantseerima nimetatud korteri

omandamist ja tegemist ei ole kostja poolse rikkumisega.

48. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu 5.1.2.6 sätestatud refinantseerimise kohustuse

tekkimiseks peab hageja omandama omale uue eluaseme eelmise eluaseme asemel. Kohtule

esitatud xxx korteri hindamisaktist nähtuvalt on tegemist 44,9 m2 suuruse korteriga. Korteri

koosseisu kuuluvad esik, elutuba-köök, magamistuba, vannituba/tualett (tl 58-71). Vastuseks

kostja küsimusele, kas ja kuidas hakkavad lapsed koos hagejaga elama ühe väikese

magamistoaga korteris, on hageja esitanud vastuolulisi selgitusi. Kohtule esitatud

menetlusdokumendis on esitanud hageja retoorilise küsimuse, kuidas kostja teab, kas sellest

korterist, mida hageja soovis osta, ei saa hageja eluaset (tl 105). Ka kohtuistungil selgitab hageja,

et võibolla ta siiski hakkab korterit kasutama tulevikus, kui tal selleks tekkib vajadus ja toob välja

erinevaid stsenaariume, millal ta võiks Viru tänava korterisse elama asuda. Hageja ütluste

ühiseks tunnuseks on, et korteri omandamisel hageja seda kasutama ei hakka, kuid on võimalik,

et see juhtub tulevikus ning võimalik, et hageja hakkab seda kasutama ilma lasteta. Kohtu

küsimusele laste elukoha kohta selgitab hageja, et me oleme nädalavahetustel koos Pirital, nädala

sees oleme mingid päevad koos kesklinnas ja suvel Saaremaal. Hageja selgitab, et miks ei võiks

hageja ja lastel olla ka kolmas eluase, üks äärelinn ja teine kesklinn. Kust lastel oleks väga mugav

koolis käia. Kuivõrd hageja selgitused kohtumenetluse kestel xxx tn korteri tema ja laste

eluasemena kasutamise osa nii pidevalt muutunud, siis ei pea kohus usutavaks hageja väiteid, et

ta oleks asunud koos lastega 44,9 m2 suurusesse korterisse elama.

49. Vaidlust pole selle üle, et hagejal oli xxx tn korteri omandamise soovi ajal olemas xxx tn

asuv maja, kus ta lastega elas. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega ka üldse väitnud, et ta

kavatseb xxx tn maja müüa või sealt, kui eluasemest välja kolita. Eeloodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud selgitustest ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu,

et hageja oleks hakanud kasutama xxx tänava korterit koduna, kuhu ta oleks lastega elama läinud.

50. Hageja väidab, et pooled ei ole omavahel kokku leppinud, et kostja poolt finantseeritav

eluase peaks olema hageja ainuke eluase. Kohus leiab, et kuna lepingu eesmärk oli hagejale ja

lastele ühise eluaseme omandamine ja kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ja lastel on juba

ühine eluase xxx tn majas, siis ei olnud poolte kokkuleppe sisuks, kostja poolt hagejale veel

täiendava eluaseme omandamise finantseerimine. Seda kohtu seisukohta kinnitab ka lepingu

punkt 5.1.2.6, mille kohaselt võib hageja taotleda kostjalt vaid ühe eluaseme finantseerimist.

51. Seega kuna kostjal oli vastavalt lepingule kohustus refinantseerida eluaseme omandamist,

aga kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hageja ei kavatsenud hakata kasutama koos lastega

xxx asuvat korterit enda ja laste eluasemena, siis ei kohaldu lepingu punkt 5.1.2.6 xxx korteri

omandamisel. Kuna käesoleval juhul puudus kostjal xxx asuva korteri finantseerimise kohustus,

siis ei ole kostja rikkunud lepingut ja tal puudub lepingu punktist 5.1.2.11 tuleneva kohustus

tasuda hagejale rahasumma, mis vastab lepingu punktis 5.1.2.1. kokku lepitule.

52. Kohtu hinnangul kostja kohustuse rikkumisega oleks olnud tegemist kui hagejal ei oleks

olnud eluaset, nt hageja oleks võõrandanud olemasoleva pere eluaseme ja oleks soovinud

omandada uut eluaset endale ja lastele ning kostja oleks keeldunud selle tehingu

refinantseerimisest. Sellise olukorraga ei olnud käesoleval juhul aga tegemist.

53. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

54. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS

§ 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti

55. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.

56. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik