2-20-5423/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5423

Kohtuasi

X hagi AS-i YIT Eesti vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaebuse hind

AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus

1604,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline

esindaja Toomas Luht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

11. veebruari 2022 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-5423

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Markus Igav (hageja) esitas 12. aprillil 2020 Harju Maakohtule AS YIT Eesti (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1604,51 eurot.

2. Hagi kohaselt sõitis hageja 12. oktoobril 2019 suunaga Sauelt Jüri poole, tee-ehituse

piirkonnas, XXXX ülesõidul. Teele oli paigaldatud kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid

(liiklusmärk 686a) koos alusega, mis olid tõenäoliselt nihkunud paigast tol päeval tugeva tuule

ning ilmselt möödasõitvate sõidukite tekitatud jõul.

3. Hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses esimesest märgist tagapool (keskel). Hageja

poole oli suunatud märgi ots, mis ei ole helkiv. Vastutulevate autode sõidutulede valgusvihus

ning ka tugevas vihmas ei olnud märki võimalik näha. Hageja ei saanud esialgu aru, millele

otsasõit toimus. Sõidukit tee ääres peatades sai hageja aru, et tegemist on ajutise liiklusmärgiga,

sest see oli kokkupõrke tulemusena paiskunud keset sõiduteed vastassuunda.

4. Otsasõidu tagajärjel purunesid sõidukil juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel

korpusega; velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust. Kuna auto läks märgi alusest üle

sõites hüppesse, tekkis sellest esiklaasile pragu diagonaalis terve klaasi ulatuses.

5. Peale õnnetust helistas hageja koheselt häirekeskusesse (kell 18.53), et teavitada tekkinud

ohtlikust olukorrast. Sealt sai ta korralduse sõidukit mitte liigutada ning paigaldada

ohukolmnurk, lisaks ohutuled. Kell 19.02 helistati tagasi, et täpsustada asjaolusid ning öeldi, et

koheselt saadetakse patrull.

6. Kell 21.15 jõudis kohale puksiir, et toimetada sõiduk remonti. Sõiduk toimetati Osaühingu

XXXXX territooriumile ning oli seal remondis kuni 14. novembrini 2019. Kuu aega pärast

õnnetust sai hageja remondiarve ning esitas oma kahjunõude Maanteeametile. Maanteeamet

edastas selle kostjale lahendamiseks, kuna kostja teostas sellel teelõigul ehitust. Kostja teatas

11. detsembril 2019 hagejale, et keeldub kahju hüvitamast.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja, osaühing Rail Baltic Estonia ja Maanteeamet sõlmisid avatud hankemenetlusega

riigihanke nr 199343 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2–24,2 Luige–Saku lõigu ehitus“

tulemusena hankelepingu (leping), mille alusel kohustus kostja teostama riigiteel nr 11 Tallinna

ringtee kilomeetritel 20,2–24,2 ehitustöid. Lepingu kohaselt menetleb kolmandate isikute poolt

Maanteeametile esitatud kahjunõudeid kostja.

9. 12. oktoobril 2019 ajavahemikus 14.30–15.30 teostas kostja ajutise liikluskorralduse eest

vastutav alltöövõtja Ramudden OÜ ehitustööde alas kontrolli ja korrastuse. Sündmuskohas olid

tee teljele paigutatud kiirust alandava meetmena märgid 686 „Ohtlik koht või teeäär“, kontrolli

järgselt jäid kõik liikluskorraldusvahendid korrektselt oma ettenähtud kohtadele. Ramudden

OÜ,

kes

käis

Maanteeametilt

saadud

teavituse

järel

sündmuskohal

teostamas

liikluskorraldusvahendite kontrolli, sõnul ei asunud teadmata põhjusel ettenähtud kohas mitte

keskmine, vaid esimene liiklusmärk. Seega sai sündmus toimuda esimese liiklusmärgiga ning

tõele ei vasta hageja väide, et otsasõit toimus tagapool (keskel) asuvale liiklusmärgile.

2-20-5423

10. Tõendamata on hageja väide, et liiklusmärk, millele otsa sõideti, asus selleks mitte

ettenähtud kohal. Juhul, kui liiklusmärk ei asunud selleks mitte ettenähtud kohal, siis on

teadmata, millistel asjaoludel ja kelle teost põhjustatuna liiklusmärk paigast liikunud oli.

11. Hageja lahkumine sündmuskohalt ilma politseipatrulli ära ootamata on võtnud kostjalt ja

kohtult võimaluse erapooletult kontrollida kahju tekkimise fakti hagiavalduses toodud viisil,

asukohas ning ulatuses. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei olnud hagejal mingil

viisil võimalik liiklusmärgile otsasõitu vältida, kuivõrd märgi paiknemine hämaras seda ei

võimaldanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist oli ehitustöödega hõlmatud teelõiguga.

Iga mõistlik mootorsõiduki juht peab seda järeldama paigaldatud liiklusmärkidest. Paigaldatud

märkidest annab ülevaate ka liiklusskeem. Üldteada on asjaolu, et ehitusobjektil liiklemine

eeldab juhilt kõrgendatud tähelepanu, kuivõrd välistatud ei ole ootamatud olukorrad, mis

eeldavad juhilt kiiret reageerimist, sh takistuse ilmumisel seisma jäämist otsasõidu vältimiseks.

Kostja on seisukohal, et ehitusobjektil takistuse nähtavusalasse ilmumist saab ja peab

mootorsõiduki juht liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 mõttes aimama. Seega juhul, kui hageja

oleks mootorsõiduki juhina käitunud vastavalt LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt, arvestades sealjuures

liiklemist ehitusobjektil ning kehtivaid tee ja ilmastikuolusid, oleks hageja pidanud suutma,

väidetavalt osaliselt sõidurajal paiknevale liiklusmärgile, otsasõitu vältida. Isegi juhul, kui

kohtumenetluses leiaks tõendamist, et liiklusmärk paiknes osaliselt sõidurajal, ei saa kostjalt

nõuda märgile otsasõidust tingitud kahju hüvitamist, kuivõrd hageja juhina oleks pidanud

nõuetekohase käitumise korral suutma sõiduki peatada või märgist ohutult mööduda.

12. Kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud ning kostja tegevuses puudub õigusvastasus.

Kostja on järginud käibes vajalikku hoolt, teostades ehitusobjektil regulaarset kontrolli

(sealjuures viidi kontroll läbi sündmuse päeval) ning teinud kõik mõistliku hageja kahju

tekkimise ärahoidmiseks, mistõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitamises süüdi.

13. Juhul, kui kohus siiski mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise, palub kostja

kohtul hüvitise määra vähendada, kuivõrd hageja enda rikkumise ning tee- ja ilmastikuolude

arvestamata jätmisega on hageja soodustanud kahju tekkimist ning loonud kohase ohu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja

kasuks 1604,51 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks menetluskulud 225 eurot.

15. Maakohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Maakohus rakendas menetluses järgnevaid lihtsustusi:

maakohus arvestas menetluses tõendina poole selgitusi ja tunnistaja kirjalikult esitatud

selgitusi, maakohus piirdus otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millele tugineb

otsus (TsMS § 444 lg 2).

16. Maakohus juhindus asja lahendamisel võlaõigusseaduse §-st 1043, § 1045 lg 1 p-dest 5

ja 7, § 1050 lg-st 1.

17. Maakohtu otsuse kohaselt luges maakohus tõendatuks fotode (tl 5-8), hageja selgituste

(tl 113) ja Anni Igav selgitustega (tl 107) järgmised asjaolud: hageja sõitis 12. oktoobril 2019

suunaga Sauelt Jüri poole, tee-ehituse piirkonnas, Tammemäe ülesõidul; teele oli paigaldatud

kahte sõidusuunda eraldavad ohutusmärgid (liiklusmärk 686a) koos alusega; liiklusmärgid olid

nihkunud paigast, tõenäoliselt tol päeval esinenud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvatest

2-20-5423

sõidukitest tekkinud jõul; märk, millele hageja otsa sõitis, asetses teel selliselt, et tee poole oli

suunatud mitte helkiv pool, mida ei olnud võimalik vastutulevate autode sõidutulede

valgusvihus ning ka tugevas vihmas näha; hageja sõitis otsa märgile (alusele), mis asetses

esimesest märgist tagapool (keskel) ning tema poole oli suunatud märgi ots, mis ei olnud helkiv.

Kostja tegu seisnes piisava hoole järgimata jätmises tee-ehituse korraldamisel ja märkide

paigaldamisel ning nende paigaldamisel ohtlikul viisil.

18. Maakohus luges fotodega tõendatuks (tl 12-14), et märgile otsasõidu tagajärjel sai hageja

sõiduk järgmised vigastused: purunesid sõiduki juhipoolsed rehvid, külgmine tahavaatepeegel

korpusega, velg vajas sirgestamist ning tiivalaiendid vahetust, esiklaasile tekkis pragu

diagonaalis terve klaasi ulatuses. Kohus luges kahju suuruse 1604,51 eurot tõendatuks

Osaühingu XXXXX arvete ja spetsifikatsioonidega (tl 8-15).

19. Kostja mööndusele tuginedes, et kostjal oli lepinguline kohustus teostada õnnetuse

toimumise kohas riigiteel nr 11 Tallinna ringtee kilomeetritel 20,2–24,2 ehitustöid, kostja pidi

vastutama liiklusmärkide ohutu paigutamise ja õiges kohas püsimise eest, kahju toimus

nihkunud liiklusmärgi ümberkukkumise ja sellele otsasõidu tulemusel, leidis maakohus, et

esineb põhjuslik seos nii vastutust tekitava kausaalsuse kui vastutust täitva kausaalsuse mõttes.

20. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel teelõigul teostas ehitust

kostja. LS § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige

paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. LS § 6 lg 5

kohaselt ei tohi liikluskorraldusvahendit kahjustada ega liiklejate eest varjata. Maakohus leidis,

et kostjal oli LS § 6 lg-test 4 ja 5 tulenevalt käibekohustus tagada liikluskorraldusvahendite

õige paigutus ja korrasolek selliselt, et need oleksid alati nähtavad, mis tähendab muuhulgas ka

seda, et kostjal tuli teha kõik endast olenev, et märkide asukoht ei muutuks.

21. 1. jaanuari 2019

majandus-

ja

taristuministri

määruses

„Nõuded

ajutisele

liikluskorraldusele“ §-s 3 on välja toodud ajutise liikluskorralduse üldnõuded. Antud määruse

§ 3 lg 1 kohaselt peab ajutine liikluskorraldus olema üheselt mõistetav ning arvestama teel

kehtivat liikluskorraldust, liiklusolusid, teel toimuva tegevuse kestust ja iseloomu. Võttes

arvesse, et Tallinna ringteed kasutavad suures mahus muuhulgas rekad ja veoautod, oleks

kostjal tulnud seda märkide paigaldamisel arvesse võtta, kui need välismõjudele vastuvõtlikud

on. Sama määruse § 3 lg 2 järgi peab liiklejale antav teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui

ka pimedal ajal. Kuivõrd kostja hooletuse tulemusena oli märk liikunud sellisesse asendisse, et

pimedas selle helkivat osa näha ei olnud, sõitis hageja märgile ja selle alusele otsa, mille

tagajärjel

sai

hageja

sõiduk

vigastusi.

Sama

määruse

§ 7 lg 1

kohaselt

peab

liikluskorraldusvahend olema paigaldatud nii, et sõiduk seda ei kahjustaks ja et see jääks püsima

tuulekoormuse korral 0,42 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Seega on nõutav märgi paigaldamine

sellisel viisil, et sõiduk seda ei mõjutaks ning märk oleks alati ja igal juhul nähtav. Hageja

17. novembri 2020 vastusele lisatud videost on näha, et märk liigub suure auto möödasõidul

märkimisväärselt, millisest tõendist nähtuvalt ei vasta tõele kostja väited, mille kohaselt märgi

liikumine tuule või mööduvate suurte sõidukite tekitatud jõust ei ole usutav või võimalik.

22. Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt

peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku

selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud

või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik

mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud

hüvesid ohu realiseerumise eest. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju

tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise

2-20-5423

ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud

oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et

tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja

taotles oma tegevusega majandusliku kasu saamist (Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-15-7363, p 13).

23. Kostja teostas õnnetuse toimumispaigas tee-ehitust ning paigaldas sinna ajutisi

liiklusmärke, mis tähendab, et realiseerunud oht oli tema mõjualas. Kostja kontrollis

realiseerunud ohtu ning oli kujunenud olukorras seotud kindla käitumisstandardiga, mis

kohustas teda võtma kasutusele kõik mõistlikult vajalikud, sobilikud ja jõukohased meetmed,

et märgid oleksid igas olukorras ning iga ilmaga nähtavad, sõltumatud välistest mõjutustest,

tagamaks turvalise keskkonna liiklejatele. Sellest tuleneb kostjale käibekohustus tagada

korrektselt paigaldatud liiklusmärgid selliselt, et need ei oleks välismõjudele nii vastuvõtlikud

ja liiklejate turvalisus oleks tagatud. See hõlmab märkide turvalist paigutamist teele (vajadusel

kinnitamist või raskema märgi aluse kasutamist) ja tihedamat kontrollimist. Ainuüksi kostja

väide, et samal päeval käidi märke korrastamas, ei taga hoolsuskohustuse piisavat täitmist. Kui

märgid liiguvad paigast ja vajavad pidevat korrastamist, tuleks valida teine kinnistusviis.

Maakohus leidis, et kostja käitumine oli õigusvastane, kostja rikkus nii seadusest kui

käibekohustusest tulenevaid nõudeid. Kostja vastuväited, mille kohaselt hageja ei valinud võib-

olla sobivat sõidukiirust või oli hooletu, on tõendamata. Arvestades pimedust ja

ilmastikuolusid, on väited märgile otsasõidu vältimise võimaluste osas (hoolsuse määr, mida

kostja hagejalt nõuab) maakohtu hinnangul ebareaalsed.

24. Kostja süü puudumist veenvalt ei tõendanud. Maakohus leidis, et kuivõrd märgid olid

reaalselt kohast nihkunud, põhjustades õnnetuse, ei olnud kostja kui kogenud tee-ehitaja poolt

teostatud kontroll ja tarvitusele võetud meetmed piisavad kahju ärahoidmiseks. Asjaolusid

arvestades oleks tulnud kontrolli teostada ja vajadusel märke õigesse kohta liigutada või need

kohtkindlalt paigaldada väiksemate intervallide tagant.

Apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari

2022 otsus ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus,

millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

26. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti ja ebapiisavalt

tuvastanud asjaolusid ning ebaõigesti hinnanud tõendeid.

27. Hageja poolt maakohtule esitatud kolm Politsei- ja Piirivalveametilt saadud fotot on tehtud

pärast hageja sündmuskohalt lahkumist. Kostjale on Politsei- ja Piirivalveamet vastanud, et

politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud ning juhtum registreeriti infoteatena. Kuivõrd

politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud, siis ei saanud Politsei- ja Piirivalveametil olla

fotosid konkreetsest sündmusest ja see välistab võimaluse nendele fotodele tugineda. Maakohus

on jätnud kostja poolt tõendina esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kostja

selgitustaotlusele tähelepanuta.

28. Hageja selgitused sündmuse asjaolude kohta on vasturääkivad (pole võimalik üheselt

tuvastada, millisele märgile toimus otsasõit), spekulatiivsed (liiklusmärgid olid nihkunud

paigast, tõenäoliselt tol päeval esinenud tugeva tuule ning ilmselt ka möödasõitvates sõidukitest

tekkinud jõul) ja tõendamata. Ramudden OÜ, kes vastutas kostja alltöövõtjana sündmuskohal

2-20-5423

ajutise liikluskorralduse eest ning kes käis ka sündmuskohal liiklusmärke korrastamas, sõnul ei

asunud teadmata põhjusel ettenähtud kohase mitte keskmine, vaid esimene liiklusmärk. Seega

sai sündmus toimuda esimese liiklusmärgiga ning tõele ei vasta hageja väide, et otsasõit toimus

tagapool (keskel) asuvale liiklusmärgile.

29. Hageja perekonnaliikme Anni Igav 25. novembri 2021 selgitustest nähtub, et ta ei näinud

millistel asjaoludel ning millele otsasõit toimus, kuid maakohus on otsuse tegemisel lugenud

hageja väited tõendatuks muuhulgas Anni Igav selgitustega. Maakohus on hageja väited

lugenud tõendatuks ainult hageja ja hageja perekonnaliikme selgituste põhjal, kuid jätnud

tähelepanuta kostja poolt antud selgitused ning esitatud tõendid.

30. Maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta hageja käitumise liiklusõnnetuse osas.

31. Kostja ei ole kunagi möönnud ega kinnitanud liiklusmärgi nihkumist ega ümberkukkumist,

mistõttu maakohtu järeldused, nagu esineks põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud

kahju vahel, on ebaõiged.

32. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga liiklusmärkide ebaõige paigalduse ning kostja

hooletusega liiklusmärkide paigaldamisel.

33. Kostja on nõuetekohaselt täitnud hoolsuskohustust liiklusmärkide korrastamisel.

transpordiamet ei kooskõlasta liikluskorralduslahendust, mis Transpordiameti hinnangul ei taga

tingimusi ohutuks liiklemiseks. Kooskõlastatud liikluskorraldus nägi ette muuhulgas

liiklusmärkide igapäevase kontrolli, mida tavapäraselt sarnaste teetööde läbiviimise puhul

peetakse piisavaks. Kontrolli läbiviimise kohta on oma ala asjatundja poolt kostja esitanud

maakohtule tõendina liikluskorralduspäeviku. Menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et

ajutine liikluskorraldus, liikluskorraldusvahendid või nende paigaldusviis ei vastanud nõuetele,

mistõttu on ebaõige maakohtu poolt hinnangute andmine liiklusmärkide paigaldusviisi kohta.

Maakohus ei ole analüüsinud ega andnud hinnangut, milline on tavapärane hoolsuskohustus

antud sündmuse korral ega põhjendanud miks kostja käitumine maakohtu hinnangul on

õigusvastane.

34. Maakohus on teinud ebaõige järelduse kostja süü kohta. Kostja on süü puudumist

maakohtule põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 2¹ alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

36. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis hagi esitamise ajal vastas 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 1.

jaanuarist 2022 kehtiva redaktsioonile vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus

hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1604,51 eurot. Seega ei ületa

2-20-5423

hageja põhinõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

37. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

38. Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

39. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

40. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10. aprilli 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

41. Kostja hinnangul ei ole maakohus asjaolusid õigesti tuvastanud ja on tõendeid hinnanud

ebaõigesti.

42. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Kostja on õigesti märkinud, et maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud väiteid ja tõendit, et

Politsei- ja Piirivalveameti politseipatrulli sündmuskohale ei saadetud, mistõttu maakohus

poleks tohtinud arvestada hageja esitatud fotodega, kuid ringkonnakohus saab selle vea

kõrvaldada, et otsustada, kas see võis oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Kolleegium ei

nõustu kostjaga, et kui politseipatrull pole sündmuskohal käinud liiklusõnnetust fikseerimas,

mille üle pooled iseenesest ei vaidlegi, siis hagejale justkui poleks politseist fotosid

vaidlusalusest sündmuskohast esitatud ning esitatud fotosid ei ole võimalik seostada hageja

esitatud väidetega sündmuskohast (tl 60-61). Maakohus on esitatud fotosid hinnanud koos teiste

tõenditega, s.o hageja ja Anni Igav selgitustega, mistõttu ei ole alust arvata, et vastuolu Politsei-

ja Piirivalveameti selgitustest kostjale, et nemad sündmuskohal ei käinud, kuid samal ajal on

Politsei- ja Piirivalveamet edastanud hagejale sündmuskohast esitatud fotod, võis mõjutada asja

lahendust.

43. Maakohus on tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kostja peab hagejale hüvitama kostja poolt

õigusvastaselt tekitatud kahju. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järeldused

asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja

2-20-5423

arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud

ebaõige otsuse.

44. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

46. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)