2-21-12793/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. märts 2022

Tsiviilasja number

2-21-12793

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari

5. augusti 2021. a otsuse peale täiteasjas nr

170/2009/3718

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Aive Kolsari määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: kohtutäitur Aive Kolsar

Vastustaja (avaldaja): Jaan Jürgenson (isikukood

XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Sirje Jürgenson

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtutäitur Aive Kolsari määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud kohtutäitur

Aive Kolsari kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jaan Jürgenson (avaldaja, võlgnik) esitas 15. augustil 2021 kohtule kaebuse Põlva kohtutäitur

Aive Kolsari 5. augusti 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3718.

Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes 17. septembril 2009 algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 170/2009/3718 sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse alusel

avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks.

Tartu Ringkonnakohus määras 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183

muuhulgas, et kohtutäitur peab tegema täiteasjas uue tasu otsuse, milles on arvestatud

kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-ga 5 ja § 41 lg-ga 2.

Kohtutäitur tegi 9. detsembril 2019 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille peale avaldaja

esitas 11. detsembril 2019 kaebuse. Kohtutäitur jättis 6. jaanuari 2020. a otsusega kaebuse

rahuldamata. Tartu Maakohus tühistas 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905

kohtutäituri otsuse ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohus kohustas

kohtutäiturit tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrus

jõustus Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2020. a määrusega 29. detsembril 2020.

Kohtutäitur ei asunud kohtumäärust täitma. 14. aprillil 2021 rahuldas kohtutäitur avaldaja

kaebuse ja tegi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kuna tasu otsus ei vastanud kohtu

nõuetele, siis esitas avaldaja 20. aprillil 2021 kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

peale. Kohtutäitur rahuldas 25. mai 2021. a otsusega kaebuse ja tegi 25. mail 2021 uue

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega otsustas määrata kindlaks avaldajalt sisse

nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti. Avaldaja esitas 4. juunil 2021 selle

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur jättis 5. augusti 2021. a

otsusega kaebuse läbi vaatamata.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsuse kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse kohta ja kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse, mis

vastab KTS § 32 lg-le 5 ja § 41 lg-le 2 ning milles on kohtutäituri tasu suuruse määramisel

arvestatud kohtutäituri poolt sisse nõutud ja sisse nõudmata nõude osad, samuti kohtutäituri

poolt enne nõude väljaspool täitemenetluse täitmist tehtud täitetoimingud, täitemenetluse

peatamise ajal tehtud täitetoimingud ja peale sissenõudja poolt kohtutäituri arve alusel

20. novembril 2015 tasutud summat tehtud täitetoiminguid.

Avaldaja selgitas 14. detsembri 2021. a kohtuistungil (tl 41–43), et kohtutäitur peab tegema

tasu otsuse selliselt, kus on ära näidatud teostatud täitetoimingute maht ja sisu ja sellest

tulenevalt tasu suurus. Praegu ei ole täituri tasu suuruse kujunemine selge. Avaldajal võib olla

tagasinõudeõigus täituri vastu enammakstud täituri tasu osas. Sissenõudja maksis tegelikult

avaldaja eest tasu ära.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsus on

põhjendatud. Otsuses on välja toodud, et sissenõudja nõue täideti osaliselt kohtutäituri

ametialase arvelduskonto vahendusel ajavahemikus 30. detsembrist 2009 kuni 16. veebruarini

2012 summas 334 eurot 89 senti. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue

nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline

sissenõutud summaga. Kohtutäitur nõudis sisse eespool mainitud ajavahemikus toimunud

laekumiste põhjal kohtutäituri põhitasu summas 22 eurot 65 senti.

Sissenõudja 2. juuni 2014. a teatise kohaselt on kõik täitmisele edastatud nõuded tasutud

kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahenduseta. Põhitasu otsuse teeb kohtutäitur

täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses

õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (KTS § 32 lg 5), millal see õnnestub täita ja kas

täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel)

või väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse

sissenõudjale, KTS § 41 lg 2) (Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-19183). Täitemenetluse alustamisel 18. septembril 2009. a on kohtutäitur koostanud

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on võlgnikult väljamõistetud

täitemenetluse alustamise tasu 100 Eesti krooni (6 eurot 39 senti), millele lisandub käibemaks

20 Eesti krooni (1 euro 28 senti), kokku 120 Eesti krooni (7 eurot 67 senti) ja kohtutäituri

põhitasu 27 212,39 Eesti krooni (1739 eurot 19 senti), millele lisandub käibemaks 5442,48 Eesti

krooni (347 eurot 84 senti), kokku 32 654,87 Eesti krooni (2087 eurot 3 senti). Tartu

Ringkonnakohus määras 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183, et

kohtutäitur peab tegema pärast täitemenetluse lõppemist uue tasu kindlaksmääramise otsuse,

milles on arvestatud KTS § 32 lg-ga 5 § ja 41 lg-ga 2. Arvestades eeltoodut ning vastavalt

KTS §-le 28, § 32 lg-le 5 määras kohtutäitur 25. mai 2021. a otsusega kindlaks avaldajalt sisse

nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ja luges nimetatud kohtutäituri

põhitasu täidetuks 16. veebruari 2012. a laekumisega. Avaldajal ei ole KTS § 41 lg-st 2

tulenevalt kohtutäituri põhitasu tasumise kohustust. Kohtutäituri 25. mai 2021. a kohtutäituri

põhitasu kindlaksmääramise otsusega on kohtutäitur sõnaselgelt väljendanud, et avaldajal ei ole

täiteasjas 170/2009/3718 kohtutäituri tasu tasumise kohustusi. Seega on avaldaja oma eesmärgi

saavutanud ja kaebus koormab põhjendamatult kohtute tööd.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2022. a määrusega avaldaja kaebuse, tühistas

kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis

läbivaatamata avaldaja 4. juuni 2021. a kaebuse 25. mai 2021. a kohtutäituri tasu otsuse peale

ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks, märkides, et kohtutäitur peab tegema

uue tasu otsuse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt

avaldaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal tegi maakohus kindlaks alljärgnevad vaidlustama

asjaolud:

•

Kohtutäitur algatas 17. septembril 2009 sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avalduse

alusel täitemenetluse täiteasjas nr 170/2009/3718 avaldajalt sissenõudja kasuks avalik-

õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Nõude suuruseks oli põhimaks 238 011 Eesti

krooni ja intress 56 177 Eesti krooni, kokku 294 188 Eesti krooni (18 802 eurot 4 senti).

•

Täitmisteates vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul nõuet ei täidetud.

Kohtutäituri tehtud täitetoimingute kaudu täideti kogu nõudest 334 eurot 89 senti. Ülejäänud

osas täideti nõue täitemenetluse väliselt ja kogu nõue sai täidetud 2014. aastal.

•

20. novembril 2015 tasus sissenõudja kohtutäituri tasu 1078 eurot 68 senti.

•

15. novembril 2017 koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, millega arestis

Tartu Maakohtu 21. augusti 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15871 kohtutäiturilt avaldaja

kasuks välja mõistetud 15 eurot. Rahalise nõude arestimise akti kohaselt oli 15. novembri

2017. a seisuga võlgnetavaks summaks täitekulud 106 eurot 8 senti.

•

Avaldaja esitas 22. novembril 2017 kaebuse kohtutäituri 15. novembri 2017. a rahalise

nõude arestimise akti peale. Kohtutäitur jättis kaebuse 15. detsembri 2017. a otsusega

rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule. Tartu Ringkonnakohus

rahuldas 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 avaldaja kaebuse, tühistas

kohtutäituri 15. detsembri 2017. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja

kaebuse kohtutäituri 15. novembri 2017. a rahalise nõude arestimise akti peale ning saatis

kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määras, et kohtutäituri tasu

saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse.

•

Kohtutäitur tegi 9. detsembril 2019 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega

otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 alusel 1 euro 95 senti ja KTS § 41

lg 2 alusel 868 eurot 62 senti, millele lisandub käibemaks 174 eurot 11 senti, kokku 1044 eurot

68 senti. Avaldaja esitas 11. detsembril 2019 kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019. a tasu

väljamõistmise otsuse peale, mille täitur jättis 6. jaanuari 2020. a otsusega rahuldamata.

•

Kohtutäitur lõpetas 11. detsembri 2019. a otsusega täitemenetluse täiteasjas

nr 170/2009/3718 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Avaldaja esitas

11. detsembril 2019 kaebuse täitemenetluse lõpetamise otsuse peale, mille kohtutäitur jättis

7. jaanuari 2020. a otsusega rahuldamata.

•

Avaldaja esitas kohtutäituri 6. ja 7. jaanuari 2020. a otsuste peale kaebuse kohtule. Tartu

Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 avaldaja kaebused,

tühistas kohtutäituri 6. ja 7. jaanuari 2020. a otsused täiteasjas nr 170/2009/3718, saatis avaldaja

kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019. a tasu väljamõistmise otsuse peale kohtutäiturile uueks

läbivaatamiseks, märkides, et kohtutäitur peab tegema uue kohtutäituri tasu otsuse ning tühistas

kohtutäituri 11. detsembri 2019. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Tartu

Ringkonnakohus jättis 9. detsembri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Kohtumäärus jõustus 29. detsembril 2020.

•

14. aprillil 2021 tegi kohtutäitur uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille peale

avaldaja esitas 20. aprillil 2021 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur rahuldas 25. mai 2021. a

otsusega kaebuse, tühistas 14. aprilli 2021. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja tegi uue

kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramise otsuse, millega määras kindlaks avaldajalt sisse

nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ning luges nimetatud kohtutäituri

põhitasu täidetuks 16. veebruari 2012. a laekumisega.

•

Avaldaja esitas 4. juunil 2021 kohtutäiturile kaebuse 25. mai 2021. a kohtutäituri tasu

otsuse peale, mille kohtutäitur jättis 5. augusti 2021. a otsusega läbi vaatamata.

Avaldaja taotleb kohtule esitatud kaebuses, et kohus tühistaks kohtutäituri 5. augusti 2021. a

otsuse ja kohustaks kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu otsuse.

Maakohus nõustus avaldajaga, et kohtutäituri 25. mai 2021. a otsusest ei ole võimalik aru saada,

mille alusel on kohtutäitur põhitasu määratud summas arvestanud. Tartu Ringkonnakohus

määras 21. oktoobri 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-17-19183, et kohtutäituri tasu saamiseks

ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse, mis on kooskõlas

KTS § 32 lg-ga 5 ja § 41 lg-ga 2. Määruse põhjendavas osas märkis ringkonnakohus, et avaldaja

jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse.

KTS § 32 lg 5 näeb ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on

kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude

täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud

täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust,

arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Kohtutäitur on vaidlusaluse 25. mai 2021. a otsusega määranud kindlaks avaldajalt sisse

nõutavaks kohtutäituri põhitasu suuruseks 22 eurot 65 senti ning lugenud nimetatud põhitasu

täidetuks 16. veebruari 2012. a laekumisega. Kohtutäituri otsuse põhjendustest ei ole võimalik

aru saada, kuidas määratud põhitasu on kujunenud. Kohtutäituri otsuse kohaselt on määratud

põhitasu arvestatud kohtutäituri vahendusel sissenõutud võlgnevuse osalt. Samas ei selgu

otsusest summa kujunemine ehk kuidas on kujunenud tasu suuruseks just 22 eurot 65 senti.

Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr 170/2009/3718 on sissenõudja nõue rahuldatud osaliselt

väljaspool täitemenetlust. Seega kohtutäituril tuleb teha täiteasjas uus põhitasu otsus, määrates

kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ning väljaspool

täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. 25. mai 2021. a otsusega on kohtutäitur

määranud üksnes põhitasu tema tegevuse tulemusena sissenõutud nõude osalt. Kuidas summa

suurus on kujunenud, ei ole otsusest võimalik aru saada. Väljaspool täitemenetlust tasutud

nõude osalt ei ole kohtutäitur uut kohtutäituri põhitasu sisuliselt määranud. Ometi ei ole

vaidlust, et 20. novembril 2015 on sissenõudja maksnud kohtutäituri tasu summas 1078 eurot

68 senti. Kohtutäituri 25. mai 2021. a otsusest ei ole võimalik aru saada, kas see sissenõudja

poolt makstud kohtutäituri tasu on arvestatud väljaspool täitemenetlust tasutud nõude osalt

tasutud kohtutäituri põhitasu katteks või mitte või kuuluvad kõik varasemalt kohtutäituri tasu

katteks tasutud summad, mis ületavad 22 eurot 65 senti, tagastamisele.

Kuigi kohtutäitur 25. mai 2021. a otsuse alusel avaldajalt kohtutäituri põhitasu maksmist ei

nõua, on avaldaja siiski põhjendanud, et tal on õiguslik huvi selle vastu, et kohtutäitur teeks uue

kohtutäituri tasu otsuse, millest oleks täiteasjas lõpliku tasu määramine ja selle kujunemine

arusaadav. Avaldaja on ka põhjendanud, et varasemalt on kohtutäitur teinud kinnipidamisi

kohtutäituri tasu katteks ja tal võib olla õigus nõuda varasemalt tasutud kohtutäituri tasu

tagastamist. Kohtutäitur 25. mai 2021. a tasuotsuses puuduvad andmed varasemalt võlgniku

poolt kohtutäituri tasu katteks võetud summade kohta. Maakohus ei nõustunud kohtutäituri

seisukohaga, et 25. mai 2021. a uue kohtutäituri tasu otsusega on avaldaja oma eesmärgi

saavutanud.

Iseenesest õige on kohtutäituri väide, et avaldaja 4. juuni 2021. a kaebuses ei sisaldu konkreetset

nõuet. Samas on kaebusest võimalik aru saada, et avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tasu

otsusega. Kui kohtutäitur leidis, et kaebus oli esitatud puudustega, saanuks ta anda võlgnikule

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõude täpsustamiseks. Maakohtu hinnangul ei saa

käesoleval juhul hinnata avaldaja kaebust perspektiivituks, millisel juhul oleks alust jätta

kaebus läbi vaatamata.

Kohtutäitur peab vaatama avaldaja kaebuse uuesti läbi ja tegema uue tasu kindlaksmääramise

otsuse. Avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu

nõutakse. Selguse huvides tuleks kohtutäituril uues tasuotsuses märkida andmed

täitemenetluses varasemalt nõutud kohtutäituri tasu ja selle kandmise kohta, et täitemenetluse

osalistele, sh avaldajale, oleks selge, mis summad on tasutud ja kas on õigust midagi tagasi

nõuda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Maakohus on väljunud kaebuse raamidest. Kaebus esitati kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsuse

peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja 4. juuni 2021. a kaebuse läbi vaatamata. Kohus saaks

praeguse asja raames tühistada kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsuse ja kohustada kohtutäiturit

vaadata 4. juuni 2021. a kaebus läbi. Kohtutäitur uue läbivaatamise käigus saab kaebuse ka

rahuldada. Sisuliselt asus maakohus lahendama avaldaja 4. juuni 2021. a kaebust kohtutäituri

25. mai 2021. a tasu otsuse peale.

Kohtutäituri seadusest, täitemenetluse seadustikust ega mujalt ei tulene, et menetlusosalisele

arusaamatu dokument tuleks seetõttu uuesti koostada. Ebaõige on kohtumääruses toodu, et

kohtutäituri tasu otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kindlaksmääratud

põhitasu 22 eurot 65 senti kujunenud. Otsuses on toodud tasu mõistmise alusena KTS § 32 lg 5,

mille kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus

saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samuti on otsuses

toodud täitemenetluse alustamisel 18. septembril 2009 koostatud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse tasu täismäär. Avaldajale on teada tema suhtes täitmisele esitatud nõue

ja nõudele vastav kohtutäituri põhitasu täismäär. Kohtutäitur on oma 25. mai 2021. a põhitasu

kindlaksmääramise otsuses selgelt nimetanud, mille alusel mõistab 22 eurot 65 senti välja ning

selgitanud, et tegemist on sissenõutud summaga võrdelise tasu suurusega.

Avaldaja väide, et kohtutäituri tasu otsus peab sisaldama võimalikke kinnipidamisi tasu katteks,

on ebaõige ja ei ole aluseks kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks. Täitemenetluses toimunud

laekumiste info on avaldajale kättesaadav. Laekumised ja laekumiste jaotus nõude ja

täitekulude vahel ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse komponendid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et see ei vasta TsMS § 633 nõuetele ning

seetõttu tuleb jätta käiguta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

määruskaebemenetluses kohtutäituri kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Vastuseks avaldaja vastuväitele, märgib ringkonnakohus, et kohus kontrollis määruskaebuse

vastavust seaduse nõuetele (TsMS § 633), kaebus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul (TsMS § 661 lg 2), pädevale kohtule (TsMS § 661 lg 1), sellelt on tasutud riigilõiv.

8. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kohtutäituri väide, et maakohus on

väljunud kaebuse piiridest, on ebaõige.

Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille

kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse

eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise

TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul,

kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise

korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne (tasu)otsus.

Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha

(Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Ringkonnakohus märgib,

et avaldaja on kaebuses palunud kohustada kohtutäiturit tegema täiteasjas uue kohtutäituri tasu

otsuse.

9. Kohtutäituril on õigus saada oma ametitoimingu eest tasu (KTS § 28 lg 1) ning täituritasu on

KTS § 30 lg 2 esimese lause ning TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi kohustatud tasuma vähemasti

eelduslikult täitedokumendi järgi maksma kohustatud isik, s.o võlgnik, ehk praegusel juhul

avaldaja (Riigikohtu 16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 26).

Kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast

täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui

võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab

pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur

võib võla otse sissenõudjale maksmise juhtudel saada kohtutäituri põhitasu piiratud ulatuses,

proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga.

10. Olukorras, kus kohtutäituril tuleb menetluse jooksul teha võlgniku suhtes uus tasuotsus

põhjusel, et nõue täideti väljaspool täitemenetlust, tuleb võlgniku suhtes uue tasuotsuse

tegemisel lähtuda mh teostatud täitetoimingute mahust, mida on kohtutäitur jõudnud teha

(Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11–13; 15. juuni

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19).

Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita

osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul

õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui

sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri

tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat

sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi

ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osalisel

või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus

(Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11).

Vaidlust ei ole, et täitemenetluse käigus õnnestus täita vaid väike osa sissenõudja nõudest ning

et suuremas osas toimus nõude täitmine väljaspool täitemenetlust. Samuti puudub vaidlus, et

sissenõudja on tasunud kohtutäiturile täituri tasu 1078 eurot 68 senti. Seega tuli kohtutäituril

täitemenetluses teha uus tasu otsus, tulenevalt sellest, kui suures ulatuses sai nõue täidetud

täitemenetluses, milliseid täitetoiminguid jõudis täitur teha ning arvestades täituri tasu katteks

nii avaldaja kui ka sissenõudja poolt laekunud summadega. Praegusel juhul ei nähtu ühtegi

nimetatud asjaolu ei 25. mai 2021. a tasu otsusest ega kohtutäituri 5. augusti 2021. a otsusest

avaldaja kaebuse kohta. Ka määruskaebuses ei too kohtutäitur välja kindlaksmääratud tasu

suuruse kujunemist. Avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses

temalt tasu nõutakse.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituri otsustest (nii 25. mai 2021. a

tasu otsusest kui ka 8. augusti 2021. a otsusest kaebuse kohta) nähtub, kuidas on täituri tasu

summa kujunenud. Selleks ei piisa ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi seaduse normidele

viitamisest ja selgitusest, et tasu on arvestatud proportsionaalselt sissenõutud summadega.

Kohtutäitur on jätnud tegemata KTS § 32 lg 5 järgse võrdelise arvutuse. Kohtutäituri otsustest

ei nähtu, millises ulatuses õnnestus rahuldada sissenõudja nõue. KTS § 32 lg 5 alusel tohib

kohtutäitur nõude osalise rahuldamise korral saada põhitasu sama suhtega (Riigikohtu

16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 17). Praegusel juhul tuli täituril

muuhulgas arvestada ka avaldaja ja sissenõudja poolt tasutud summadega ning põhjendada,

kuidas ning milliste täitekulude katteks ning millises ulatuses on need arvestatud ning mis on

võimalik täituri tasu nõude jääk. Ühtegi tehet ega selgitust täituri otsusest ei nähtu. Seega

puudub täituri otsuses igasugune põhjendus täituri tasu kohta, mitte ei ole see vaid avaldajale

arusaamatu, nagu leiab ekslikult määruskaebuses kohtutäitur. Asjaolu, et täitemenetluses

toimunud laekumiste info on avaldajale kättesaadav, ei väära kohtutäituri kohustust oma

otsuseid põhjendada.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et maakohus leidis põhjendatult, et kuigi

kohtutäitur 25. mai 2021. a otsuse alusel avaldajalt kohtutäituri põhitasu maksmist ei nõua, on

avaldajal õiguslik huvi selle vastu, et kohtutäitur teeks uue kohtutäituri tasu otsuse, millest oleks

täiteasjas lõpliku tasu määramine ja selle kujunemine arusaadav. Avaldaja on ka põhjendanud,

et varasemalt on kohtutäitur teinud kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks ja avaldajal võib olla

õigus nõuda varasemalt tasutud kohtutäituri tasu tagastamist.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu selgitusega, et juhul, kui kohtutäitur leidis, et kaebus

oli esitatud puudustega, saanuks ta anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõude

täpsustamiseks ning seejärel lahendada kaebus sisuliselt, mitte jätta see läbi vaatamata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke