2-21-1231/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-1231

Tsiviilasi

Aleksei Holjapini hagi kohtutäitur Kristel Maalmani,

OÜ Valge

Element

ja

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXXXXXX korteriühistu vastu täiteasjas nr

095/2015/3120

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Kristel Maalmani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja I): kohtutäitur Kristel Maalman,

esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Kaasapellant I (kostja II): OÜ Valge Element

(registrikood 14952709), juhatuse liikmed Sergei Piutsep ja

Iana Dadyko

Kaasapellant II (kostja III): Kohtla-Järve linn,

XXXXXXXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXX), esindaja Aljona Melter

Vastustaja (hageja):

Aleksei

Holjapin

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Danil Lipatov

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata.

2. Kohtutäitur Kristel Maalmani apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Tühistada Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021 määrusega hagi tagamiseks Aleksei

Holjapini kasuks seatud keelumärge OÜ Valge Element omandis olevale

kinnisasjale registriosa nr XXXXXXXX (asukohaga XXXXXXXX linnaosa,

Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) kohtuotsuse jõustumisel.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Aleksei Holjapini kanda.

5. Välja mõista Aleksei Holjapinilt menetluskuluna kohtutäitur Kristel Maalmani

kasuks maakohtus 825 eurot ja ringkonnakohtus 855 eurot. Aleksei Holjapinil

tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

6. OÜ-l Valge Element ja Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXX korteriühistul välja

mõistetavad menetluskulud puuduvad.

7. OÜ Valge Element poolt 18. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid lugeda talle tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksei Holjapin (hageja) esitas 25. jaanuari 2021 Viru Maakohtule hagi Jõhvi kohtutäitur

Kristel Maalmani (kostja I), OÜ Valge Element (kostja II) ja Kohtla-Järve linn

XXXXXXXXXX korteriühistu (kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks Jõhvi

kohtutäituri Kristel Maalmani juures 9. detsembril 2020 täiteasjas nr 095/2015/3120 toimunud

kordusenampakkumine, kohustada OÜ-t Valge Element andma nõusolek kinnistusraamatu

registriosa XXXXXXXX (XXXXXXXX Kohtla-Järve) omanikukande kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Aleksei

Holjapin ning asendada OÜ Valge Element tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt algatas kostja I 9. detsembril 2015 kostja III täitmisavalduse

alusel täitemenetluse 6518 euro 48 sendi sissenõudmiseks. Kostja I arestis 16. novembri 2017

akti alusel hagejale kuulunud kinnisasja registriosa nr XXXXXXXX, kinnisasja hinnaks oli

määratud 921 eurot. Hageja ei olnud arestimisest teadlik. Hagejal puudub e-posti aadress ja

kostja I oli sellest teadlik. Hageja ei ole ühtegi menetlusdokumenti kätte saanud. Hageja võttis

kunagi telefoni teel kostjaga I ühendust, et arutleda täiteasjaga seonduvaid asjaolusid, kuid

kohtutäitur keeldus hagejaga suhtlemisest, kuna hageja ei valda eesti keelt. Hageja sai korteri

müügist teada ostjalt. Kostja I müüs 9. detsembril 2020 elektroonilisel kordusenampakkumisel

hageja korteri hinnaga 395 eurot kostjale II.

Hageja leidis, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel (rikuti TMS § 53 lg 2

tingimusi), rikuti kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi seoses alghinna määramisega,

kuna enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast ning kostja I ei teavitanud hagejat kui

võlgnikku enampakkumisest (TMS § 84 lg 3).

16. novembri 2017 kinnisasja arestimise akti järgi oli nõude suurus 7280 eurot 75 senti (sh

täitekulud 762 eurot 27 senti). Kordusenampakkumisel müüdi vara alghinnaga 395 eurot, mis

on alla turuhinna. Sellest ei piisanud isegi täitekulude katteks. Enampakkumine toimus tühise

arestimisakti alusel. Kohtutäitur oli teadlik, et hagejal ei ole e-posti aadressi. Sellises olukorras

ei kanna dokumentide kättesaamise riski võlgnik. Enampakkumine tuleb tunnistada TMS § 223

lg 1 alusel kehtetuks ning sellest tulenevalt on kinnistusraamatu kanne ebaõige ja omandikande

muutmisena tuleb kinnistusraamatusse kanda hageja.

Kohtutäitur kasutas sobimatut dokumentide kättetoimetamise viisi. Usaldusväärne ei ole kostja

III juhatuse liikme T. Kaljuranna kinnitus, et hageja oli korteri enampakkumisest teadlik.

Kostja III oli huvitatud, et hagejale kuuluv korteriomand saaks enampakkumise teel müüdud.

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagiavalduse

kohaselt

on

hageja

elukohaks

rahvastikuregistrisse

kantud

elukoht

XXXXXXXX, Kohtla-Järve X, Ida-Virumaa ja hageja e-posti aadressiks on rahvastikuregistris

märgitud XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega on väär hageja väide, et hagejal puudub e-

posti aadress. Kostja I pidi hagejale TMS § 10 lg 1 kohaselt arestimise akti ja enampakkumise

teate kätte toimetama. 11. oktoobril 2017 edastas kostja hagejale tema elukoha aadressile

täitetoimingu teate, et korteriomandi arestimine toimub 16. novembril 2017. Hageja võttis teate

isiklikult vastu. Arestimise akt on hagejale edastatud hageja elukoha aadressil tähtkirjaga 17.

novembril 2017, avaldatud ka väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastatud lihtkirjaga

hageja elukoha aadressile 11. novembril 2017. Hageja ei võtnud posti vastu. 9. novembril 2020

edastas kostja I korteriomandi kolmanda kordusenampakkumise (järjekorras neljas

enampakkumine) teate hageja e-posti aadressile, mille kohaselt enampakkumisele

registreerimine algab 29. oktoobril 2020 ja lõpeb 30. novembril 2020 ning enampakkumine

algab 1. detsembril 2020 ja lõpeb 9. detsembril 2020. Seega on kostja arestimise akti toimetanud

hagejale kätte kolmel korral erinevatel viisidel (sh avalikult). Kostja I on TMS § 10 lg 1

sätestatud kohustuse arestimise akti kättetoimetamise osas täitnud TsMS § 3141, § 317 lg 5, §

326 lg 1 kohaselt. Lähtuvalt eelnevast on väär hageja seisukoht, et kostja I ei ole teavitanud

hagejat enampakkumisest.

TMS § 53 lg 2 ei ole antud asjas kohaldatav. Täiteasjas on läbi viidud neli enampakkumist

alghindadega vastavalt 921 eurot, 700 eurot, 525 eurot ja 359 eurot. Enampakkumise teated on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arestimise aktis toodud korteriomandi väärtus

ületab kohtutäituri tasu. Hageja ei ole vaidlustanud arestimise akti (sh korteriomandi hinda)

TMS § 74 lg 7 kohaselt ja on vastava õiguse ka minetanud. Hagis toodud

asjaolude/põhjendustel ei ole arestimise akt tühine. Väär on hageja seisukoht, et korteriomandi

enampakkumise tingimusi on rikutud seoses alghinna määramisega. Kostja I on täiteasjas

kordusenampakkumiste läbiviimisel lähtunud TMS § 100 lg 5 regulatsioonist ning

korteriomandi hinda ei ole vähendatud seda rikkudes. Hageja käsitlus kordusenampakkumise

alghinna erinevusest võrreldes võimaliku turuhinnaga ei ole asjakohane. Kohtutäitur oli

arestimisakti koostades kooskõlas TMS §-ga 74 vara harilikku väärtust juba hinnanud ning

enampakkumine nurjus, kuna algselt määratud hinna juures ei olnud kinnistule ostuhuvilisi.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja ei olnud nõus tasuma hageja menetluskulusid.

Kostja II on kandnud seoses korteriga rahalist kahju ja ei ole keelumärke tõttu saanud korteriga

tehinguid teha. Korter on väga halvas seisukorras ja vajab kapitaalremonti. Postkast ei olnud

täis, mis tähendab, et hageja võttis postkastist perioodiliselt kirju. Kui hagejal pole elektroonilist

postkasti, ei saaks ta muul viisil arveid vastu võtta. See tähendab, et hageja nägi ka postkasti

saabunud kohtutäituri kirju.

4. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt hagi

rahuldamise korral kohtutäituri kanda.

Hageja ähvardas pidevalt naabreid ja korteriühistu juhatuse liikmeid tapmisega. Korter on

olnud võlgu umbes 25 aastat. Korter seisab tühjana. 1. jaanuari 2021 seisuga oli korteril võlg

11 093 eurot 12 senti, millest kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud 6518 eurot 48 senti

(aastal 2015). Sellest on kohtutäitur tagastanud 397 eurot 37 senti. Korteriühistu üldkoosolekul

võeti vastu otsus korteri võõrandamiseks.

Hageja avaldas kohtuistungil, et elab juba pikemat aega Tallinnas, kuid enda tegeliku elukoha

aadressi ei ole ta teatanud. Hageja oli teadlik, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ja et

tema vara on arestitud. Seda ta kinnitas ka kohtuistungil. Hageja võttis endale riski, et olulised

dokumendid ja ka info ei pruugi temani õigeaegselt jõuda. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et

tegemist oli kordusenampakkumisega. Hageja enda vastutus on kontrollida postkasti.

Korteriühistu juhatus on hagejat korduvalt suuliselt informeerinud, et hageja korter plaanitakse

enampakkumisel müüa.

MAAKOHTU OTSUS

5. Viru Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja I juures 9. detsembril 2020

täiteasjas nr 095/2015/3120 toimunud kordusenampakkumise, mille käigus müüdi

korteriomand aadressil XXXXXXXX Kohtla-Järve (registriosa nr XXXXXXXX) ning

kohustas kostjat II andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa XXXXXXXX kostja II kohta

tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi

omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus asendas kostja II tahteavalduse

kohtuotsusega; jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostjate menetluskulud nende endi

kanda; mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 1880 eurot. Viru Maakohtu 29.

jaanuari 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostja II omandis

olevale kinnisasjale registriosa nr XXXXXXXX käsutamise keelumärge hageja kasuks, jättis

maakohus jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulus korteriomand asukohaga XXXXXXXX

Kohtla-Järve, hageja suhtes oli alustatud täitemenetlust nr 095/2015/3120 kostja III

9. detsembri 2015 täitmisavalduse alusel ning täitemenetluse käigus müüdi korteriomand

9. detsembril 2020 toimunud kordusenampakkumisel kostjale II hinnaga 395 eurot.

Olukorras, kus kohtutäiturile oli teada, et võlgnik kasutab üksnes telefoni, ei kanna

dokumentide kättesaamise riski võlgnik.

Täiteasja materjalid on saadetud kohtutäituri poolt hageja lepingulisele esindajale tema

nõudmisel. Hageja on suhelnud kohtutäituriga vene keeles, suhtlus toimus 16. detsembril 2020,

s.o peale enampakkumise toimumist. Viidatud telefonivestlusest saab järeldada, et hageja ei ole

olnud teadlik temale kuuluva korteri enampakkumisest. Kostja II seaduslik esindaja on

kohtuistungil kinnitanud, et ta helistas hagejale ja teatas enampakkumiselt korteri ostmisest.

Tõendatud ei ole hageja väide, et kohtutäitur oli teadlik asjaolust, et hagejal puudub e-posti

aadress. Täiteasjas dokumentide edastamine rahvastikuregistris hageja e-postina märgitud

aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, ei anna alust lugeda dokumente hagejale

kättetoimetatuks. Hageja ei ole e-posti aadressi enda kontaktina avaldanud või sellele viidanud.

Kohtutäitur ei ole tõendanud, et hageja oleks viidatud e-postilt dokumente kätte saanud ja, et

see e-posti aadress kuulub hagejale. Rahvastikuregistris hageja kontaktiks märgitud e-posti

aadress ei ole õiguslikult siduv ja ei tähenda, et hageja oleks dokumente viidatud e-posti

aadressilt kätte saanud.

Hageja ei ole vaidlustanud, et ta oli täitemenetluse alustamisest teadlik ja tuvastatud on, et

hageja on kätte saanud 11. oktoobril 2017 teate. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kohtutäiturile

esitanud arvamust vara väärtuse kohta. Muid täitemenetluse dokumente hageja väitel ta saanud

ei ole, mh ei ole ta saanud ka arestimisakti ja enampakkumise akti. 16. novembri 2017

kinnisasja arestimise akti järgi oli nõude suurus 7280 eurot 75 senti, sh kohtutäituri tasu 762

eurot 27 senti. Seisuga 16. oktoober 2017 oli võlgnikul tasumata nõudeid kostjale III 3551 eurot

37 senti. Kinnisasja hinnaks on määratud 921 eurot. Arestimise juures võlgnik ega sissenõudja

ei viibinud. 16. novembril 2017 koostatud arestimise akt on kostja I väitel edastatud hagejale

hageja elukoha aadressile tähtkirjaga 17. novembril 2017 ja samal päeval avaldatud Ametlikes

Teadaannetes ning edastatud lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 11. detsembril 2017 (I kd,

tl 18-20, sama tl 97 ja 180-182; tl 98-99, 100). Esitatud tõenditest nähtub, et kinnisasja

arestimise akt on adresseeritud hagejale XXXXXXXX Kohtla-Järve, mis on tagastatud

hoiutähtaja möödumisel. Seega puuduvad tõendid, et hageja oleks kinnisasja arestimise akti

tähitud või lihtkirja teel kätte saanud.

Kostja I ei ole avaldanud, et kättetoimetamine oleks toimunud TsMS § 3141 lg 1 koostoimes

lg-ga 5 ja/või § 326 lg 1 koostoimes lg-ga 2 ja 3 alusel. Vara arestimise teate avaldamise

eeldused Ametlikes Teadaannetes täidetud ei olnud. Üksnes kostja III juhatuse liikme teatisega

ja üldkoosoleku protokollidega ei ole võimalik tuvastada hageja teadmist saadetud dokumendist

ja/või vaidlusaluse dokumendi kättetoimetamist.

Seega ei ole hagejale kätte toimetatud arestimisakti, milles on hinnatud vara väärtuseks 921

eurot ja mida hageja oleks saanud vaidlustada akti kättesaamisel.

Maakohus leidis, et rikutud ei ole TMS § 53 lg 2 tingimusi. Tuvastatud on, et täiteasjas toimus

neli enampakkumist (neist kolm kordusenampakkumist), alghindadega 921 eurot, 700 eurot,

525 eurot ja 359 eurot, s.o viimasel kordusenampakkumisel oli alghinnaks 395 eurot (I kd,

tl 101-106). Täitur on lähtunud TMS § 100 lg-st 5 ja ei ole korteriomandi hinda vähendanud

eelnimetatud regulatsiooni rikkudes. Enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks on hageja

teavitamata jätmine kinnisasja arestimisest ja määratud hinnast.

Tuvastatud on, et kordusenampakkumise teated on saadetud hagejale e-posti aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja enampakkumise teated on avaldatud ka väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise viisi võib kohtutäitur ise

valida kuna TMS § 84 lg 3 ei sätesta kohtutäiturile kohustust toimetada võlgnikule

enampakkumise kuulutust kätte. Tegemist ei ole TMS § 10 lg 1 esimeses lause tähenduses muu

seaduses sätestatud dokumendiga, mis tuleks võlgnikule kätte toimetada.

TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama enampakkumise akti.

Tuvastatud on, et enampakkumise akti kohtutäitur hagejale kätte toimetanud ei ole, mis on

enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Kostjad ei ole seda tõendanud. Tuvastamist ei

leidnud, et hageja teadis enampakkumisest enne seda, kui korteriomand võõrandati.

Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus enampakkumise TMS § 223 lõike 1 alusel kehtetuks

ja rahuldas hagi.

Maakohus jättis maakohtu 29. jaanuari 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kuna hagi on sisuliselt suunatud kohtutäituri

vastu ja hagi alus puudutab kohtutäituri tegevust, jättis maakohus hageja menetluskulud

TsMS § 162 lõike 1 alusel kohtutäituri kanda ja teiste kostjate menetluskulud TsMS § 162 lõike

4 alusel nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid

tõendavad tsiviilasja toimikus esitatud tõendid ja seisukohad. Apellatsioonkaebust põhjendab

kostja I järgnevaga.

1) Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et rahvastikuregistris hageja kontaktiks märgitud

e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole õiguslikult siduv. Rahvastikuregistri

seaduse (RRS) § 6 lg 2 sätestab, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse

kantud põhiandmetest. Kostja I on avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik. Seega on väär

hageja väide, et tal puudub e-posti aadress. Maakohus ei ole põhjendanud, miks RRS § 6 lg 1

ja 2 ja § 98 ei ole kohaldatavad.

2) Maakohus on väljunud hagi lahendamise piiridest. Hageja ei ole oma nõuet üheski

menetlusdokumendis põhjendanud asjaoluga, et korteriomandi enampakkumine on kehtetu

TMS § 223 lg 1 järgi seetõttu, et arestimisakti ja 9. detsembri 2020 enampakkumise akti ei ole

hagejale kätte toimetatud. Hageja on korteriomandi arestimise tühistust põhjendanud ainult

TMS § 53 lg-s 2 sätestatuga. Enampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud ja esitatud hageja

poolt 29. jaanuari 2021 hagi lisana 3.

3) Hageja on kinnitanud, et tema elukohaks oli vähemalt novembrini 2020 aadress, mille kaudu

kostjal I ei õnnestunud hagejale arestimise akti kätte toimetada. Kostja I on täiteasjas kasutanud

arestimise akti edastamisel sama hageja elukoha aadressi, millisel on hageja eelnevalt täiteasjas

edastatud dokumendid kätte saanud ning arestimise akt on juba TsMS § 3141 lg 1 kohaselt

loetud hagejale kättetoimetatuks. Kogumis on kostja I arestimise akti toimetanud hagejale kätte

kolmel

korral,

erinevatel

viisidel

(sh

avalikult).

Vastutus

menetlusdokumentide

mittevastuvõtmisest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub hagejal endal. Kostja

I on teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada dokumendid hagejale kätte muul viisil kui

avalikult. Hageja on ise hoidunud arestimise akti vastuvõtmisest. Seega saab lugeda arestimise

akti hagejale kättetoimetatuks. Väär ja vastuoluline on maakohtu seisukoht, et hagejat ei ole

arestimisest ja sellega seonduvalt kinnisasja hinnast teavitatud ja see on maakohtu hinnangul

enampakkumise olulise tingimuse rikkumine.

4) Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et kostja I on rikkunud enampakkumise olulisi

tingimusi. Kostja I on hagejat teavitanud 29. oktoobril 2020 alanud enampakkumisest,

edastades teate 9. novembril 2020 hageja e-postile. Samuti on vastav teade avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning saadetud Ametlike Teadaannete infosüsteemi poolt hageja e-posti

aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna enampakkumine algas 1. detsembril 2020

ja hagejat on teavitatud enampakkumise kuulutuse sisust 29. oktoobril 2020, siis on kostja I

täitnud TMS § 84 lg 3 sätestatud kohustuse, kusjuures TMS § 10 lg 1 kohaselt valib

teavitamise viisi kohtutäitur. Kostjal I puudub kohustus tõendada, kas hageja ka faktiliselt teadis

enampakkumisest või mitte.

5)

Maakohus

on

vääralt

asunud

seisukohale,

et

enampakkumise

akti

kättetoimetamine/mittekättetoimetamine on seostatav TMS § 223 lg 1 kohase enampakkumise

olulise tingimuse rikkumisega. TMS ei sätesta enampakkumise akti kättetoimetamise tähtaega

ning samuti seda, et enampakkumise akti mittekättetoimetamine mingi ajaperioodi jooksul

oleks enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Enampakkumise akti kättetoimetamisest

sõltub kaebetähtaja algus (TMS 223 lg 1). Vaidlust ei ole ega saagi olla, et enampakkumise akt

on hagejale kätte toimetatud (hageja hagi lisa nr 3). Seega ei ole antud juhul rikutud

korteriomandi enampakkumise olulisi tingimusi.

Maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-69-11 ja 3-2-2-3-14 ei ole asjakohased ja neis

toodud seisukohad ei ole kohaldatavad maakohtu seisukohtade põhjendamisel.

7. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja I kanda.

Kostja I ei ole esitanud kohtule kinnitust e-posti teel täiteasjas menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta. Lihtsalt dokumentide saatmist e-posti teel ilma kättetoimetamise

kinnituseta ei saa lugeda dokumentide kättetoimetamiseks.

Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud

poolte väidetega. Maakohus ei ole väljunud hagi lahendamise piiridest ning kostja I seisukoht

selles osas on ekslik.

Kostja I ignoreeris maakohtu selgitusi kostja I tõendamiskoormise osas. Vara arestimise akti ja

enampakkumise akti kättetoimetamine on kohustuslik (TMS § 10 lg 1, § 75 lg 4, § 96 lg 4).

Kostja I ei või juhuslikult valida oma tegevusetuse õigustamiseks enda jaoks mugavat vara

arestimise akti ja enampakkumise akti kättetoimetamise viisi. Kostja I ei ole tõendanud, et vara

arestimise akt ja enampakkumise akt olid hagejale kätte toimetatud. Lähtudes faktilistest

asjaoludest hageja pole saanud vara arestimise akti ega enampakkumise akti.

8. Kostjad II ja III ei ole oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täitemenetluse seadustiku sätete ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb ilma

asja maakohtule tagasi saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1

p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu seatud hagi tagamise abinõud tuleb

tühistada kohtuotsuse jõustumisel (TsMS § 386 lg 4).

10. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui

vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Hageja põhjendab oma taotlust tunnistada enampakkumine kehtetuks sellega, et

1) täitemenetluses toimunud kinnisasja arestimine on tühine TMS § 53 lg 2 alusel. Vara ei

arestita ja ei müüa, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub

üksnes täitekulude katteks; 2) enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud seoses

enampakkumise alghinna määramisega, kuna enampakkumise alghind erineb oluliselt

turuhinnast; 3) võlgnikku ei ole enampakkumise toimumisest teavitatud, millega on rikutud

TMS § 84 lg-s 3 sätestatud kohustust teatada kuulutuse sisust vähemalt 10 päeva enne

enampakkumist.

11. Maakohus asus seisukohale, et enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks on vara

arestimisest ja sellega seonduvalt kinnisasja hinnast hageja teavitamata jätmine ja hagejale

enampakkumise akti kätte toimetamata jätmine, mistõttu on enampakkumine TMS § 223 lg 1

alusel kehtetu. Maakohus TMS § 53 lg 2 ja § 84 lg 3 rikkumist ei tuvastanud.

12. Hageja peamised etteheiteid kohtutäiturile on seotud vara liiga madala müügihinnaga.

TMS § 82 lg 1 kohaselt alghind enampakkumisel on arestimisakti märgitud hind.

Arestimishinna vaidlustamise kord on sätestatud TMS § 74 lg-s 7, kuid selle õiguse

kasutamiseks on oluline arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule. Arvestades hageja väiteid,

et ta ei ole arestimisakti kätte saanud, oli maakohus õigustatud kontrollima, kas vara

arestimisakt oli hagejale kätte toimetatud (TMS § 10 lg 1). Maakohus ei ületanud sellega hagi

piire. Maakohus jõudis aga ebaõigele järeldusele, et kohtutäitur ei ole vara arestimisakti

hagejale kätte toimetanud.

13. Asjas ei ole vaidlust, et hagejale on isiklikult kätte toimetatud täitemenetluse teade, samuti

vara arestimise teade. Pärast seda hageja kohtutäiturilt dokumente enam vastu ei võtnud.

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate, vara

arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Kohtutäitur võib kohustada

võlgnikku täitmisteate kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil

on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud

andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte

toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

9. detsembri 2015 täitmisteates (I kd lk 14-15) kohustas kohtutäitur hagejat viivitamatult

teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte

toimetada. Samuti hoiatas kohtutäitur võlgnikku, et kui võlgnik oma kontaktandmeid

dokumentide edastamiseks ei esita, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse

kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule kohtutäituri valitud viisil. Kuna võlgnik

kohtutäiturit oma kontaktandmetest ei teavitanud, ei pidanud kohtutäitur arestimisakti hagejale

kätte toimetama, vaid võis ise valida viisi arestimisakti võlgnikule edastamiseks. Maakohus

jättis need asjaolud tähelepanuta.

14. Kohtutäitur edastas võlgnikule arestimisakti kolmel erineval viisil: hageja elukoha aadressil

tähtkirjaga 17. novembril 2017, avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas

lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 11. novembril 2017. Seejuures edastas kohtutäitur vara

arestimisakti samale võlgniku elukoha aadressile (kattub müüdud korteriomandi asukohaga),

kus võlgnik oli eelnevalt arestimisteate isiklikult kätte saanud. Ringkonnakohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et tegemist oli arestimisakti edastamiseks ebasobiva viisiga olukorras, kus

võlgnik ise jättis kohtutäiturile oma kontaktandmed dokumentide edastamiseks esitamata.

Tegemist on tsiviilkohtumenetluses tunnustatud menetlusdokumentide kättetoimetamise

viisidega (TsMS § 3141, § 317 lg 5, § 326 lg 1). Hageja väited selles, et ta ei saanud pärast

2016. aastat üldse kohtutäituri poolt talle postkasti jäetud dokumente kätte, on ümber lükatud

mh kostja II esitatud fotodega võlgniku korterist leitud kohtutäituri edastatud dokumentidest,

mis asusid seal pärast korteri valduse üleminekut kostjale II. Kuna hageja ise väidab, et ta

külastas vaidlusalust korterit nädalavahetustel, siis ei ole ka mistahes mõistlikku põhjendust,

miks ei pidanuks hageja kätte saama postkasti jäetud kohtutäituri teavitusi. Olukorras, kus

hageja ei avaldanud kohtutäiturile oma kontaktandmetena telefoni numbrit, Tallinna elukohta

ega avaldanud soovi saada teavitust töökoha aadressil, oli kohtutäituril otsustusõigus valida

arestimisakti edastamise viis.

15. Seega saab asjas lugeda tuvastatuks, et kohtutäitur edastas hagejale 16. novembri 2017 vara

arestimisakti kooskõlas TMS § 10 lg-s 1 sätestatuga. Arestimisaktis oli märgitud vara hinnaks

921 eurot. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja vara arestimisel kohtutäituri

määratud hinna vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras (st 10 päeva jooksul alates päevast,

kui kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest). Hageja seda ei

teinud, mistõttu on ta kaotanud arestimishinna vaidlustamise õiguse (TMS § 217 lg 6).

Kohtutäitur on enampakkumisel lähtunud arestimisaktis märgitud hinnast ning on seda

kordusenampakkumistel

kooskõlas

TMS

§-s

sätestatuga

alandanud

eelmise

enampakkumise nurjumise tõttu. Seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid

kriteeriume

kui

kordusenampakkumise

korraldamise,

mis

tähendab,

et

eelmine

enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge hinna tõttu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-14, p 15).

Maakohus TMS § 53 lg 2 rikkumist ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga TMS § 53 lg 2 kohaldamise osas ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata

(TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib, et Kohtla-Järve piirkonnas ei ole analoogsete

korterite turuhind kõrge. Asjas oli varasemalt läbi viidud kõrgema hinnaga 3 enampakkumist,

mis ebaõnnestusid. Kohtutäitur müüs korterit pikka aega. Hageja kasutas ise jätkuvalt korterit,

mille majandamiskulude tasumata jätmise tõttu oli kostja II alustanud sissenõudjana

täitemenetlust. Sellises olukorras ei ole kohtutäitur rikkunud korteriomandi müümisel seadust.

Enampakkumine ei ole kehtetu tühise arestimise tõttu.

16. Kohtutäitur selgitas, et teavitas hagejat 1. detsembrist – 9. detsembrini 2020 toimunud

korduvenampakkumise kuulutuse sisust hageja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 9. novembri 2020 e-kirjaga (lk 101), samuti avaldas vastava

teate Ametlikes Teadaannetes (TMS § 84 lg 2). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et kohtutäitur pidi tõendama, et hageja on kätte saanud e-posti aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

saadetud

dokumendid.

Kohtutäitur

on

hagejat

korduvenampakkumise kuulutuse sisust nõuetekohaselt teavitanud, teadet ei pidanud hagejale

kätte toimetama (TMS § 84 lg 3). TMS § 10 lg 1 järgi võis kohtutäitur ise valida viisi

enampakkumise kuulutuse dokumentide edastamiseks.

Ka ei ole õiged hageja väited, et viidatud e-posti aadress kuulub naisele, kellega ta ei suhtle

enam 15 aastat (I kd lk 145 p). Kohtuinfosüsteemist nähtub, et vaidlusalune e-posti aadress oli

rahvastikuregistrisse hageja kontaktina kantud perioodil 31. märts 2017 – 8. märts 2021,

mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja kandis rahvastikuregistrisse enda kontaktandmetena

isiku andmed, kellega ta ei olnud kande tegemise ajal suhelnud enam kui 10 aastat. Hageja

eemaldas e-posti aadressi enda kontaktaadressina pärast hagi esitamist. Usutav on kostja III

väide, et tegemist on hageja ema e-posti aadressiga. Hageja ema nimi on rahvastikuregistri

andmetel Irina Holjapina. Puudub mõistlik põhjendus, mis ei pidanud hageja kätte saama

kohtutäituri poolt talle e-posti teel edastatud enampakkumise teadet.

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et enampakkumise akti kätte toimetamata jätmine

on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Arusaamatu ja vastuoluline on maakohtu

tõdemus, et enampakkumise akti ei ole hagejale kätte toimetatud. Otsuse p-s 10.2.1 on

maakohus tuvastanud, et täiteasja materjalid saadeti hageja lepingulisele esindajale ja hageja

esitas akti koos hagiavaldusega 25. jaanuaril 2020 kohtule. Seega on enampakkumise akt

hagejale kätte toimetatud.

Enampakkumise akti ei saa kohtutäitur võlgnikule kättetoimetada enne enampakkumise

läbiviimist, sest see koostatakse pärast enampakkumise toimumist (TMS § 96), ka ei ole hageja

enampakkumise akti kätte toimetamata jätmisele kui täituri rikkumisele hagiavalduses

tuginenud. Ringkonnakohus selgitab, et enampakkumis akt tuleb võlgnikule TMS § 10 lg 1

alusel toimetada kätte seetõttu, et akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib

täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS

§ 223 lg 1), seega on enampakkumis akti kättetoimetamine oluline kaebeõiguse tagamise

seisukohalt.

18. Kokkuvõtvalt ei ole kohtutäitur rikkunud kordusenampakkumise läbiviimisel

enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 mõttes ning puudub alus hagi rahuldamiseks.

Kuna kordusenampakkumine ei ole kehtetu, tuleb jätta rahuldamata ka sellega seonduvad

hageja ülejäänud nõuded.

19. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus kulutused

õigusabile 825 eurot (ilma käibemaksuta), hinnaga 100 eurot/h (II kd lk 34). Ringkonnakohtus

on kostja I menetluskulu suuruseks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 555 eurot, kokku 855

eurot.

Hageja ei ole kostja I menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja I õigusabikulu on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 vajalik ning

põhjendatud ning vastavuses asja keerukusega. Kostja I taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks (sh riigilõiv 300 eurot) tuleb rahuldada ja hagejalt tuleb välja mõista kostja I

kasuks menetluskuluna maakohtus 825 eurot ja ringkonnakohtus 855 eurot. Hagejalt kuulub

väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt.

Kostja II ja kostja III ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud ja menetluskulude

kandmist ei nähtu ka asja materjalidest.

20. Kostja II esitas 18. veebruaril 2022 ringkonnakohtule ilma kaaskirjata kirjalikke

dokumente. Tegemist ei ole menetluskulusid tõendavate dokumentidega TsMS § 176 lg 6

tähenduses, vaid enampakkumisel ostetud korteriomandiga seotud kulutusi tõendavate

dokumentidega. Ringkonnakohus loeb need dokumendid kostjale II tagastatuks. 9. detsembri

2020 vara kordusenampakkumise akt on juba varasemalt asja juurde võetud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks