2-20-144220/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-144220

Tsiviilasi

TSPprofessional OÜ hagi Palu Tootmine Osaühingu vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5832 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Palu Tootmine Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Palu Tootmine Osaühing (registrikood

11481056), lepinguline esindaja advokaat Kai Villman

Vastustaja (hageja): TSPprofessional OÜ (registrikood

12577555), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. mai 2021 otsus muutmata täiendades maakohtu otsuse

põhjendusi.

2. Jätta Palu Tootmine Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Palu Tootmine Osaühing kanda.

4. Välja

mõista

Palu

Tootmine

Osaühingult

TSProfessional

OÜ

kasuks

menetluskuluna 960 eurot.

5. Võtta vastu Palu Tootmine Osaühingu poolt 31. jaanuaril 2022 esitatud uus tõend:

V. Palu väljaminevate kõnede eristus. Ülejäänud tõendid (31. jaanuari 2022

menetlusdokumendi lisad 2-9) jätta vastu võtmata ja lugeda need Palu Tootmine

Osaühingule tagastatuks.

6. Võtta vastu TSPprofessional 18. veebruaril 2022 esitatud uued tõendid A.A. ja

hageja juhatuse liikme S. Smirnovi mobiiltelefoni ekraani pildid ja A.A. ning V.

Palu SMS-d.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. TSPprofessional OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2021 Palu Tootmine Osaühing (kostja)

vastu hagi 5400 euro (põhinõue) ja alates 20. jaanuarist 2021 viivise põhinõudelt VÕS § 113

lg-s 1 ettenähtud määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Pooled sõlmisid 21. mail 2020 lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale toetuse

saamiseks projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ kirjutamise ja juhtimise

teenuseid, kostja kohustus hageja teenuste eest tasuma (p 1.1). Kostja pidi allkirjastama toetuse

saamise taotluse Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) keskkonnas või väljastama hagejale

volikirja (p 2.3.1). Kostja oli kohustatud esitama hagejale andmeid, dokumente, volitusi, mis

on vajalikud lepingu täitmiseks (p 2.3.2). Kostja oli kohustatud teostama hageja poolt määratud

tegevusi (p 2.3.6.). Hageja teenustasuks lepiti kokku 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks

(p 3.1). Tasumine pidi toimuma kolmes etapis (p 3.2.).

Alates 9. septembrist 2020 lõpetas kostja hageja kõnedele ja kirjadele vastamise ja jättis hageja

taotletud dokumendid esitamata, millega rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi (lepingu p-d

2.3.2; 2.3.6; 2.3.7 ja 2.4.4). Kostja jättis vastamata hageja 9. septembri 2020, 13. septembri

2020 ja 29. oktoobri 2020 e-kirjadele, millest viimases andis hageja kostjale täiendava tähtaja

dokumentide edastamiseks kuni 6. novembrini 2020 (dtl 51). Hageja teatas 6. novembri 2020

kirjaga lepingu lõpetamisest kostjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu. Kuivõrd

lepingujärgse teise etapi tööd olid lepingu lõppemise hetkeks 90% ulatuses teostatud ning

leping lõppes kostja süü tõttu, siis hageja esitas kostjale arve tegelikult teostatud töö eest

summas 5400 eurot, so. 90% lepingus kokkulepitud teise etapi hinnast (dtl 52).

Lepingu lõppemise ajaks oli hageja teinud järgmised tööd: pangalaenu taotlemiseks oli

koostatud projektiplaan, mis oli panga poolt vastu võetud ja saadud indikatiivne laenu

pakkumine; koostatud RTK nõuetele vastav projektiplaan ja finantsprognoosid, mis oli

aktsepteeritud RTK poolt; teiste dokumentide ettevalmistamine (hinnapakkumised,

kirjavahetus) vastavalt RTK nõuetele; eelnõustamiseks ettevalmistamine ja osalemine RTK

eelnõustamisel; taotlusvormi osaline täitmine.

Hagiavalduses esitatud lepingu täitmise käigu ja kulunud tööaja arvestusest nähtub, et lepingu

sõlmimisest kuni 14. septembrini 2020 osutas hageja teenuseid kokku vähemalt 76 töötunni

ulatuses. Selleks, et projekt saaks täielikult valmis ja taotlus esitatud oli jäänud vaid 10% juba

tehtud tööde mahust. Hageja on korduvalt pakkunud kostjale puuduolevate hinnapakkumiste

hageja poolt saamist, kuid kostja keeldus põhjust selgitamata.

Hageja palus hagi rahuldada VÕS § 652 lg 2 või lg 3 alusel.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja ei vaidlusta, et 21. mail 2020 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille raames pidi hageja

osutama kostjale teenust. Kostjale jääb hagiavaldusest ebaselgeks, kas poolte vaheline leping

on hageja hinnangul kehtiv, üles öeldud või on hageja sellest taganenud. Kostja leiab, et lepingu

punktis 3.2.2. nimetatud hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole kohtule

tõendanud, et tema poolt nimetatud toimingute tegemine oli sõltuvuses kostjast ning on/oli

kostja lepingujärgseks kohustuseks.

Kostja hinnangul ei ole ülesütlemine kehtiv olulise lepingu rikkumise puudumise tõttu. Hagejal

puudub lepingu p 3.9 alusel tasu saamise õigus. Hageja ei ole tõendanud, et taotluse esitamiseks

oli kõik 90% ulatuses valmis ning jäänud oli üksnes kolme hinnapakkumise saamine ja

RTK-le süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine. Kostja ei

võta omaks hageja väiteid, et alates 9. septembrist 2020 hakkas kostja venitama ning rikkus

sellega oluliselt lepingulisi kohustusi. Lepingu oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda üksnes

asjaolu kui üks lepingu pool teise lepingupoole e-kirjale või telefoni kõnedele ei vasta. Hagejal

oli ka endal võimalik viimane hinnapakkumine küsida. Hageja pole tõendanud, et

hinnapakkumiste võtmine oli kostja kohustuseks töövõtulepingu järgi.

9. ja 13. septembri 2020 e-kirjad sisaldavad üksnes informatiivset tabelit ning selles pole

nimetatud, et just kostja peaks nimetatud tabeli põhjal midagi hagejale esitama. Kostja leiab, et

kumbki nimetatud tõenditest ei sisalda endas midagi olulist lepingu edasise täitmise osas ega

määra kostjale mingeid tähtaegu ning neile e-kirjadele vastamata jätmisega ei ole kostja

lepingut oluliselt rikkunud.

29. oktoobri 2020 e-kirjas on hageja kostjalt esmakordselt midagi nõudnud. Tegemist ei ole

täitmiseks täiendava tähtaja andmisega VÕS § 114 tähenduses. Lepingu ülesütlemine on

toimunud VÕS § 196 lg-s 2 sätestatut rikkudes.

Kui asuda seisukohale, et hageja on 29. oktoobri 2020 kirjaga andnud kostjale siiski täiendava

tähtaja VÕS § 114 tähenduses, siis on hageja rikkunud VÕS § 196 lg-s 2 sätestatut, sest

6. novembri 2020 tahteavaldus on esitatud hageja poolt enne täiendava tähtaja saabumist.

Hageja 29. oktoobri 2020 kirjas nimetatud tähtaeg pidanuks saabuma 6. novembril 2020 kell

24.00. Hageja teatas lepingu erakorralisest ülesütlemisest 6. novembri 2020 e-kirjaga kell

14.01. Kiri täiendava tähtaja andmiseks tulnuks esitada lepingus kokkulepitud aadressile

info@palu.ee.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5400 eurot ning viivise

tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt alates 20. jaanuarist 2021 VÕS § 113 lg 1 järgses määras

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maaohus leidis, et lepingu sisu (toetuse saamiseks projekti kirjutamine ja sellega kaasnev

nõustamine) ja eseme järgi (lepingu p 1) tuleks lepingut hinnata käsunduslepinguks. Samas

lepingu punktis 3 leppisid pooled kokku tulemuse saavutamises – hageja saab teise osa

lepingujärgsest tasust kätte pärast RTK-st projektile positiivse vastuse saamist ning hagejal on

hiljemalt projekti lõppedes RTK- le lõpparuande esitamise kohustus. Maakohus leidis, et

pooled sõlmisid töövõtulepingu ja hagi esemeks on töövõtulepingu täitmise nõue ehk tellija

kohustus tasuda lepingu teise etapi käigus teostatud tööde eest (VÕS § 635 lg.1).

Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

1) pooled sõlmisid 21. mail 2020 lepingu, mille alusel pidi hageja osutama kostjale teenust,

mis seisnes toetuse saamiseks projekti kirjutamises ja sellega kaasnevas nõustamises;

2) hageja tasu vastavalt lepingu punktile 3.1 oli 10 000 eurot (lisandus käibemaks). Tasumine

pidi toimuma kolmes etapis: 1000 eurot (lisandus käibemaks) ettemaks; 5000 eurot

(lisandus käibemaks) pärast taotluse RTK-le esitamist ja positiivse vastuse saamist; 4000

eurot (lisandus käibemaks) pärast lõpparuande RTK-le esitamist (lepingu p 3.2).

Hageja väidab, et ta taganes lepingust 6. novembri 2020 kirjaga seoses kostjapoolse olulise

lepingu rikkumisega. Taganemise põhjuseks oli see, et hageja tellijana jättis perioodil 14.

september 2020 kuni 23. september 2020 vastamata hageja 11 telefonikõnele. Samuti ei

vastanud kostja hageja 9. septembri 2020, 13. septembri 2020, 29. oktoobri 2020 ja 6. novembri

2020 kirjadele. Seega ei olnud töö edasine täitmine võimalik. Hagejal oli projekti täitmiseks

olemas kaks hinnapakkumist ja vajalik oli, et kostja küsiks veel kolmanda hinnapakkumise

valtsidele ja lintsaele.

Vaidlust ei ole selle üle, et projekti täitmise eelduseks (RTK-le esitamise tingimuseks) oli

kolme hinnapakkumise olemasolu ja kostja oli saanud ettevõtetelt kaks hinnapakkumist.

Lepingust vastust sellele, kes pidi hinnapakkumised ettevõtetelt küsima, ei saa. Maakohus asus

seisukohale, et kui kostja oli juba aktsepteerinud hageja ettepanekut, et töövõtja valmistab ette

kirjaprojektid hinnapakkumiste küsimiseks ja need kirjad saadetakse tellija nimel ja tellija poolt

allkirjastatult, siis oli hagejal põhjendatud eeldus, et tellija käitub ka kolmanda hinnapakkumise

küsimisel samamoodi.

Seega jättis kostja VÕS § 652 lg 2 mõttes tegemata teo (jättis küsimata kolmanda

hinnapakkumise), mis otseselt blokeeris lepingu täitmise võimaluse töövõtja poolt, rikkudes

oluliselt lepingut (töövõtjal oli peale lepingu täitmise blokeerimist ja kostja soovimatust

lepingu täitmise osas suhelda, alus eeldada, et kostja ei soovi lepingut täita). Soovimatus

lepingut täita on lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi).

Maakohus asus seisukohale, et hagejal oli alus VÕS § 652 lg 2 järgi lepingust taganemiseks.

Lepingu p 2.4 kohaselt oli tellijal juhul, kui ta ei saanud töövõtja kõnedele koheselt vastata,

kohustus tagasi helistada 4 tunni jooksul alates vastamata kõnest ja p 2.3.7 järgi kohustus

vastata töövõtja e-kirjadele 1 tööpäeva jooksul (vaidlust ei ole selle üle, et kostja jättis selle

kohustuse täitmata). Seega on põhjendatud lugeda hageja 29. oktoobri 2020 kirjaga kostjale

antud tähtaega täiendavaks tähtajaks VÕS §-de 114 lg 1 ja 116 lg 4 mõttes.

Leping on hageja poolt üles öeldud alates 6. novembrist 2020. Kostja tegevusest ilmnes selgelt,

et kostja ei kavatse lepingut kokkulepitud korras täita. Hagejal on õigus VÕS § 117 lg 1, § 637

ja § 652 lg 2 alusel nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis

tasus ei sisaldu.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema poolt nimetatud toimingute tegemine oli

sõltuvuses kostjast ning on kostja lepingujärgseks kohustuseks. Maakohus leidis, et VÕS § 23

lg 1 p 4 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest. Kui kostja oli aktsepteerinud hageja ettepanekut, et hageja valmistab ette kirja

hinnapakkumiste küsimiseks, kuid need esitatakse kostja nimel, siis oli hagejal põhjendatud

eeldus, et kostja toimib ka kolmanda hinnapakkumise küsimisel samamoodi.

Lepingu p 3.9 ei rakendu olukorras, kus üks lepingu pooltest rikub oluliselt lepingut ning see

annab aluse lepingu ülesütlemiseks.

Lepingu p-s 3 on loetletud tööd, mida hageja töövõtjana erinevatel etappidel pidi teostama.

Hageja põhjendas kohtuistungil, mille alusel ta hindab, et ta on lepingu mahust täitnud 90 %.

Hageja tõendab seda asjaolu tunnistaja A.A. ütlustega, et RTK-le taotluse esitamiseks oli

vajalik saada kolm hinnapakkumist erinevatelt ettevõtetelt, hinnapakkumiste puudumise tõttu

teostamata 1/10 kokkulepitud tööst (täitmata jäi taotluse vorm ja lisada üks hinnapakkumine).

Maakohus tuvastas 21. mai 2020 lepingu, poolte esindajate seletuste ja tunnistaja A.A. ütluste

alusel, et lepingu täitmise teises etapis pidi hageja täitma järgmised ülesanded: taotlusvoorus

osalemise taotluse täitmine; äriplaani koostamine; äriplaani kaitsmine koos kliendiga; projekti

korraldamine ja koordineerimine; vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja RTK-le taotluste

esitamine. Hageja on vajalikul määral tõendanud, et ta täitis 90% lepingus kokkulepitud teise

etapi töödest. Maakohus ei lugenud A. Alleti arvamust lepingu täitmise mahu kohta eksperdi

ega ka eriteadmistega isiku arvamuseks TsMS § 293 mõttes. Puuduvad tõendeid A. Alleti

eriteadmiste

kohta

toetuste

saamiseks

spetsiifilise

projektiga

„Ida-Virumaa

tööstusinvesteeringute toetamine“. Ka on A. Allet andnud hinnangu kogu lepingulise töömahu

kohta, kuigi hagi esemeks oli üksnes lepingu teise etapi tööde maht ja tasu selle täitmise eest.

A. Allet ei ole pädev hindama, kas Palu Tootmine OÜ taotlus saanuks RTK-st positiivse

hinnangu või mitte. Äriplaani sobivust saab hinnata vaid RTK, kellele nimetatud dokument tuli

esitada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kaebuse kohaselt jättis maakohus tuvastamata tähtsust omavad asjaolud, hindas ebaõigesti

tõendeid ning kohtuotsus on seetõttu olulises ulatuses põhjendamata.

Kuigi hageja väitis, et ta on lepingust taganenud, leidis maakohus, et 6. novembri 2020

tahteavaldusega ütles hageja lepingu üles. Maakohus väljus asja lahendamisel asjaoludest,

millele pooled oma nõuete ja vastuväidete alusena tuginesid. Lepingust taganemise või

ülesütlemise eeldused ei ole täidetud ning taganemine või ülesütlemine ei ole kehtiv.

Hageja ei ole tõendanud, et RTK-le oli vaja esitada just kolm hinnapakkumist. Seega puudusid

lepingust taganemise alused ja hagis esitatud tasunõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks.

Kohus jättis hindamata kostja vastuväite, mille kohaselt kolmanda hinnapakkumise puudumine

valtside ja lintsae kohta ei takistanud hagejal projektitaotluse esitamist. A.A. ütlustega on

tõendanud, et nende puudumisel oleks RTK poolt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kui kohus oleks põhjendatult tuvastanud, et tellija oli viivituses (mida kostja ei tunnista),

millega ühtlasi rikkus oluliselt lepingut, siis hagi rahuldamise korral saaks hageja nõuda kostjalt

üksnes tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.

Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et tema tööst on tehtud 90%, kuid pole seda tõendanud. Kohus

on kostja hinnangul ebaõigesti kohaldanud VÕS § 652 lg-t 2.

Pooled ei vaidle, et hageja pidi lepingu punkti 4.2 järgi esitama RTK-le taotluse 3 kuu jooksul

alates lepingu allkirjastamisest ehk siis 21. augustil 2020, kuid hageja seda ei teinud ning leping

jätkus pärast 21. augustit 2021. Kuna uusi tähtaegu pooled kokku ei leppinud, tuli edaspidi

lähtuda mõistlikust tähtajast lepingu täitmisel ja projektitaotlus tuli esitada RTK-le hiljemalt

30. jaanuariks 2021. Seega puudus hagejal sel hetkel vajadus lepingu ülesütlemiseks.

Hageja 29. oktoobri 2020 e-kirjas ei ole viidatud rikkumistele, mis välistaks lepingu edasise

täitmise, samuti ei ole viidatud asjaoludele, et hageja soovis RTK süsteemi kostja mobiili

ID-ga sisse logida ja kostja oleks teda selles takistanud.

Tunnistaja A.A. ütlustega on tõendanud, et hinnapakkumiste puudumine tegelikult ei takistanud

hagejal projektitaotluse esitamist, mistõttu puudus hagejal alus lepingu ülesütlemiseks. Hageja

oleks saanud hinnapakkumised ka ise küsida.

Kostja on esitanud kohtule nõude lepingu täitmiseks. Kohus pole nimetatud tõendit hinnanud

kohtulahendi tegemisel. Alusetu on väita, et kostja ei kavatsenud lepingut täita. Maakohus jättis

hindamata kostja vastuväite 29. oktoobri e- kirja tähenduse kohta.

Kohus on asja lahendamisel kohaldanud VÕS §-i 637 ja § 652 lg-t 1 samaaegselt. VÕS § 637

kohaldamine kohtu poolt on ebaõige ja saaks tulla kõne alla juhul, kui tasus ei ole kokku

lepitud. Käesoleval juhul on tasukokkulepped lepingu punktis 3.1 või 3.9.

VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks vastavaid asjaolusid ei esine. Hagejal puudusid takistused,

et projektitaotlus RTK-le esitada. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud

kostjalt volikirja väljastamist RTK-le projektitaotluse esitamiseks ega nõudnud kostjalt taotluse

vormi täitmiseks juurdepääsu. Kostja on seisukohal, et lepingu punkti 3.9 järgi hagejal tasu

saamise õigus puudub kui hageja on lepingu üles öelnud tellijast mittetingitud põhjustel.

Maakohus on hinnanud lepingulise esindaja kohtuistungil antud seletust tõendina, mis ei ole

kooskõlas TsMS § 229 lg-ga 2. Kohus oleks pidanud hindama A. Alleti arvamust ja tunnistaja

A.A. ütlusi.

Kostja hinnangul ei ole hageja menetluskulud kohtu poolt välja mõistetud suuruses

põhjendatud. Hageja menetluskulusid saab pidada põhjendatuks üksnes kostja vastuväites

märgitud suuruses.

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Hageja on asjas tuginenud nii lepingust taganemisele, kui ka lepingu ülesütlemisele.

Pooled leppisid omavahal suuliselt kokku, et esitavad kolm hinnapakkumist. Samas leiab

hageja, et esitatavate hinnapakkumise arv ei oma käesoleva asja raames tähtsust, sest kostja

poolne lepingu oluline rikkumine seisnes lepingu p 2.3.2. täitmata jätmises. Hageja on

tunnistaja ütlustega tõendanud, et hinnapakkumiste saamiseks ja RTK-le taotluse esitamiseks

ei andnud kostja hagejale volitust. Seetõttu ei saanud hageja hinnapakkumisi ise koguda ja

taotlust RTK-le esitada. Lisaks jättis kostja täitmata lepingu p 2.3.6, mille järgi oli kostja

kohustatud teostama hageja poolt määratud toimingud viimase poolt määratud tähtaja jooksul.

Hageja on tunnistaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega asjas tõendanud, et

9. septembri 2020, 13. septembri 2020 ja 29. oktoobri 2020 kirjadega nõudis ta kostjalt lepingu

täitmiseks vajalike dokumentide esitamist. Kostja ei ole neid dokumente esitanud ja ei ole

hageja kirjadele vastanud.

Kostja jättis korduvalt täitmata lepingu p 2.4.4, mille järgi oli ta kohustatud helistama hagejale

tagasi 4 tunni jooksul pärast viimase kõnele vastamata jätmist. Eeltoodud kostja käitumisest

tulenes, et kostja ei soovinud lepingut täita.

Vaidlust ei olnud asjas selles, et hagejal ei olnud volitust ega võimalust esitada RTK-le taotlus

ise. Seega oli kostja teadlik, et olukorras, kus ta ei vasta hageja kõnedele ja kirjadele, puudub

hagejal lepingu täitmise ja RTK-le taotluse esitamise võimalus. Täiesti asjakohatu on apellandi

väide, et kolmanda hinnapakkumise puudumine ei takistanud temal taotluse esitamist. Hagejal

puudus võimalus RTK süsteemi sisse logida ja taotlus esitada, sest kostja juhatuse liige ei

vastanud hageja kõnedele.

Alusetu on kostja väide, et taotluse esitamise tähtaeg 3 kuud (lepingu p 4.2.) on pikendatud või

on leping tähtajatuks muutunud. Samuti on alusetu kostja väide, et kuivõrd läbitud

eelnõustamine loetakse kehtivaks 6 kuud, siis taotluse esitamise tähtaeg pikenes 6 kuu võrra.

Pooled ei ole taotluse esitamise tähtajas kokku leppinud. Samas need väited ei oma ka mingit

tähtsust, sest lepingu lõppemise põhjuseks oli see, et kostja ei vastanud hageja kirjadele ja

kõnedele peaaegu 2 kuu jooksul, mille tõttu ei saanud hageja lepingu täitmist jätkata.

Hageja vaidleb kõikidele kostja väidetele hagi lisas olnud e-kirjade osas vastu. Tunnistaja

ütlustega on tõendatud asjaolu, et poolte välja kujunenud praktikast tulenevalt oli kostja

seaduslik esindaja väga hästi teadlik sellest, mida ta pidi temale saadetud tabelitest lähtudes

tegema. Samas ei oma need kostja väited ka tähtsust, sest lepingu p 2.3.7. järgi oli ta igal juhul

kohustatud vastama hageja kirjadele 1 tööpäeva jooksul, mida ta teinud ei ole. Õige on

maakohtu seisukoht, et kostja käitumine andis hagejale õiguse VÕS § 117 lg 1 alusel lepingust

taganemiseks.

Kostja 17. detsembri 2020 nõue lepingu täitmiseks on asjakohatu dokument. Kostja koostas

selle pärast lepingu lõppemist ja hageja poolt kohtu poole pöördumist. Ekslik ja otsitud on

kostja väide, et hageja 29. oktoobri 2020 kiri ei ole täiendav tähtaeg VÕS § 114 tähenduses,

sest see on üldsegi esimene nõue, mida hageja on kostjale esitanud. Hageja on asjas tõendanud,

et tema on kostjale korduvalt kirjutanud ja helistanud, kuid kostja on lepingut rikkudes neid

pöördumisi ignoreerinud.

Väär on kostja väide, et hinnapakkumiste küsimise kohustuse osas pole kumbki pool

menetluses väiteid esitanud. Hageja on algusest peale tuginenud menetluses sellele, et

hinnapakkumiste küsimine kuulus kostja kohustuste hulka, et kostja ei ole hagejat

hinnapakkumiste küsimiseks volitanud.

Ekslik on kostja seisukoht, et hageja pole teise etapi tööde 90% ulatuses teostamist tõendanud.

Lepingut tõlgendades ja tunnistaja ütlusi hinnates asus kohus õigele seisukohale, et teise etapi

tööd on hageja poolt teostatud. Kogu intellektuaalne töö oli hageja poolt lõpule viidud. Jäänud

oli vaid lihtsamat laadi mehhaaniline töö, so. hageja poolt ettevalmistatud andmete RTK

süsteemis sisestamine ja taotluse esitamine.

Hageja jääb seisukoha juurde, et pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele.

Seetõttu kuuluks hagi rahuldamisele ka (sh. analoogia korras) VÕS § 629 lg 1 alusel. Hageja

nõue kuulub rahuldamisele ka (sh. analoogia korras) VÕS § 652 lg 3 alusel. Lepingu p 3.8.

alusel kuuluks hagi rahuldamisele vähemalt 4800 euro ulatuses.

6. 31. jaanuari 2022 menetlusdokumendis selgitas kostja, et juhatuse liige V. Palu edastas

A.A. telefoninumbrile tekstisõnumeid 9., 15. ja 16. septembril 2020. Hageja andis kohtule

ebaõiget infot kostja poolt hageja kõnedele reageerimata jätmise kohta 7-l korral. Hageja on

jätnud vastamata üksnes 17. ja 23. septembril 2020 tehtud kõnedele kostja seadusliku esindaja

suure töökoormuse tõttu. Ei saa välistada, et kostja on hageja 13. septembri 2020 e-kirjale

vastanud 14. septembril 2020 kell 13.23 tehtud telefonikõnes. 9. ja 13. septembri 2020 e-kirjad

ei sisaldanud endas olulist nõuet lepingu edasise täitmise osas. Kostja hinnangul ei ole hageja

poolne lepingu ülesütlemine kehtiv ja leping kehtib senini. Hageja oma töö tulemust enne hagi

esitamist kostjale ei esitanud ja töö sisust sai kostja teada alles hagiavaldusega tutvumisel.

Kostja loodab, et hageja teeb oma pooliku töö lõpuni ja juhul kui kostja saab toetust, saab ka

hageja kostjalt lepingus kokkulepitud tasu. Hageja väide, et kolme hinnapakkumise

vajalikkusest teatati pooltele eelnõustamise käigus on uus väide, mille hageja esitas alles

vastuses apellatsioonkaebusele ja see tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on uus väide, et kostja ei

andnud hagejale volitust taotluse esitamiseks ning hinnapakkumise tegemiseks. Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks sellist volitust küsinud.

7. Hageja vaidleb 18. veebruari 2022 kostja väidetele pooltevahelise suhtluse osas septembris-

oktoobris 2020 vastu. Hageja esitas A.A. mobiiltelefoni ekraani pildid, millest nähtuvad Palu

Tootmine OÜ telefoninumbriga +3725126351 toimunud kõned, mis kinnitavad tunnistaja

ütlusi. 14. septembril 2020 kell 13:23 vastas V. Palu kõnele ja vestlus kestis 2,42 minutit

(pooled leppisid kokku RTK süsteemi sisselogimises mobiili-ID kaudu). 14. septembril 2020

kell 15:05 jättis kostja kõnele vastamata (tunnistaja soovis RTK süsteemi uuesti sisse logida).

A.A. mobiiltelefoni ekraani pilt poolte SMS kirjavahetusega tõendab, et 15. septembril 2020

kell 12:30 A.A. küsib – „kas ma olen juba plokklistis?“ Eeltoodud küsimus esitatakse, sest

kostja jättis 14. septembril 2020 ja kolmele 15. septembril 2020 kõnele vastamata ja tagasi

helistamata. 15. septembril 2020 kell 12:43 kostja vastab – „olen lihtsalt hõivatud“ „palun

vabandust“ 16. septembril 2020 kell 11:34 kostja kirjutab – „Ma ei tea mida teha Minul ei ole

aega“ . A.A. vastab – „See ei võta rohkem kui 10 min“ „Ma ütlen mida teha“ Seega on kostja

vastuses märgitud SMS-de sisu selline, et hageja küsib üle, miks tema kõnedele ei vastata,

kostja väidab, et on kinni ja hageja selgitab, et ei võta palju aega, kuid kostja jätkab kõnede

ignoreerimist. Hageja juhatuse liikme Sergei Smirnovi mobiiltelefoni ekraani pildid tõendavad,

et tema kõnedele vastas kostja juhatuse liige viimati 3. septembril 2020. Kõik järgnevad kõned

(9. – 21. september 2020, kokku 14 kõnet) jäid vastamata ja tagasi helistamata. Kui kostjal oli

septembris 2020 väga suur töökoormus, siis hea usu põhimõttest lähtudes oleks ta pidanud

hagejat sellest teavitama.

„Ida-Virumaa Tööstusinvesteeringute Toetamise Programm“, milles osalemiseks oli leping

sõlmitud, on lõppenud ja lepingu täitmine ei ole enam võimalik.

Hagiavalduse lisast 8.4. nähtub, et 8. juulil 2020 saatis hageja RTK-le ja kostjale eelnõustamise

määramise palvega kirja, millele olid lisatud kõik selleks ajaks koostatud dokumendid ja

kogutud hinnapakkumised. Kirja manuste hulgas oli hageja poolt täidetud projektiplaan, Exceli

fail nimega PALUprojektiplaani_vorm_idavirumaa_toostusinvesteeringute_toetus_2020.xlsx“

(hagi lisa 8.1). E-kirjale oli lisatud ka Docx fail nimega „Palu tootmine OÜ tootmise

laiendamine“ (hagi lisa 8.3), värbamisplaan ja muud vajalikud dokumendid. Seega on ebaõige

kostja väide, et hagi lisaks 8 olevaid dokumente ei ole ta varem saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon on põhjendatud ning seaduslik ning

selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS

§ 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja nõue tuleneb 21. mai 2020 lepingust, mille täitmiseks pidi hageja osutama kostjale

projektikirjutamise teenust ja sellega kaasnevat nõustamist. Vastavalt lepingu p-le 3.1. oli

hageja kokkulepitud tasu 10 000 eurot (lisandus käibemaks). Tasumine pidi toimuma kolmes

jaos. Kostja on hagejale tasunud tasu esimese osana ettemaksu 1000 eurot (lisandus

käibemaks). Tasu teise osa 5000 eurot (lisandus käibemaks) pidi kostja hagejale tasuma pärast

RTK-le taotluse esitamist ja projekti toetamise osas positiivse vastuse saamist. Hageja leiab, et

kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu hageja teatas 6. novembri 2020

kirjaga kostjale lepingu lõpetamisest kostja poolt olulise lepingu rikkumise tõttu. Eelnevalt

andis hageja 29. oktoobri 2020 kirjaga kostjale täiendava tähtaja rikkumiste kõrvaldamiseks.

Kuna hageja oli lepingu lõppemise ajaks 90 % teise etapi töödest teostanud, nõuab ta hagejalt

tasu tehtud töö eest VÕS § 652 lg 2 alusel 5400 eurot (koos käibemaksuga).

10. Kostja vastas 31. jaanuaril 2022 ringkonnakohtu 5. jaanuari 2022 määruses esitatud

küsimustele ja esitas ka uued tõendid.

Hageja esitas uusi tõendeid vastates kostja 31. jaanuari 2022 seisukohtadele.

Ringkonnakohus leiab, et vastamine ringkonnakohtu küsimusele ei eeldanud uute tõendite

esitamist. Varasemas menetluses kostja ei väitnud, et ta oli hagiavalduses nimetatud hageja

telefonikõnedele vastanud või tagasi helistanud 4 h jooksul kooskõlas lepingu p-s 2.17 ja 2.18

kokkulepituga. 31. jaanuari 2022 menetlusdokumendis esitas kostja uue väite (et ta vastas

kõnedele SMS-idega) ja soovib seda uut väidet tõendada.

TsMS § 652 lg 1 kohaselt lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel esimese astme kohtus

esitatud asjaoludest ja tõenditest. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja

tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust

ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

Kostja ei ole uute asjaolude ja tõendite esitamist alles 31. jaanuari 2022 menetlusdokumendis

ei põhjendanud ega põhistanud. Hageja on kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmisele vastu

vaielnud, välja arvatud kostja juhatuse liikme V. Palu telefonikõnede eristusele, mille kohta on

hageja seejärel ka ise esitanud uute tõenditena A.A. ja hageja juhatuse liikme S. Smirnovi

mobiiltelefoni ekraani pildid ja A.A. ning V. Palu SMS-d. Need tõendid võtab ringkonnakohus

vastu poolte nõusolekut ja asja õigema lahendamise huvi arvestades ning hindab neid koos

teiste tõenditega kogumis. Ülejäänud kostja 31. jaanuari 2022 menetlusdokumendis esitatud

tõendid (lisad 2-9) jätab ringkonnakohus vastu võtmata ja loeb kostjale tagastatuks.

11. Pooled on jätkuvalt eri meelel selles, kas leping vastab pigem käsundus- või töövõtulepingu

tunnustele. Mõlemad lepingud on teenuse osutamise lepingud ning seetõttu paljuski sarnased

ja eristamisel tuleb lähtuda VÕS § 24 lg-s 3 sätestatud tõlgendusreeglist. Eristamise

kriteeriumiks saab olla eelkõige lepingu ese. Kui lepingu esemeks on teenuse osutamine, on

eristavaks tunnuseks eelkõige asjaolu, et käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja

tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see

automaatselt käsundisaaja kohustuse rikkumiseks. Töövõtuleping on suunatud tulemuse

saavutamisele. Kui lepinguga on kokku lepitud kindlapiirilises objektiivselt mõõdetava

tulemuse saavutamises, on tegemist VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepinguga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades poolte kokkuleppeid

tasustamise tingimuste kohta lepingu p-s 3.1, on lepingu esemeks mõõdetav tulemus ja pooled

sõlmisid töövõtulepingu. Ka hageja ise on lepingu liigi osas olnud erineval seisukohal,

märkides hagiavalduses nõude esmase materiaalõigusliku alusena siiski VÕS § 652 lg 2.

12. Maakohus rahuldaski hagi VÕS § 652 lg 2 alusel, mille kohaselt kui tellija peab töö

tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul

viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt

ka lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja

nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Tegemist on eriregulatsiooniga töövõtulepingu

tellijapoolse rikkumise puhuks, kui töövõtja kohustuste täitmine on takistatud tellijapoolse

töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise või muu tellijast tuleneva asjaolu tõttu. Seda

sätet saab kohaldad ajust neil juhtudel, kui ilma tellija kaasabita ei ole võimalik töövõtjal enda

kohustusi kohaselt täita või on see raskendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja 6. novembri 2020 e-kirja saab käsitleda

lepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 652 lg 2 järgi.

Põhjendatud on kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsusest ei ole selgelt

arusaadav, kas maakohus luges lepingu alates 6. novembrist 2020 lõppenuks taganemise või

ülesütlemisega (maakohtu otsuse p 8), sest maakohus on neid mõisteid otsuse põhjendustes

kasutanud läbisegi ja kohati ebaõigesti. Nimetatud rikkumine ei anna aga alust kohtuotsuse

tühistamiseks.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et leping on lõppenud

6. novembri 2020 ülesütlemisega (otsuse p 8 ja 11) ja ei pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi

korrata. Hageja on ise nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 652 lg-le 2 viidanud, mistõttu

ei ole maakohus lepingu lõppemist ülesütlemisega tuvastades hageja esitatud asjaoludest

väljunud.

Maakohus tuvastas lepingu olulise rikkumisena (VÕS § 116 lg 2) kostja poolt kolmanda

hinnapakkumise küsimata jätmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

kolmanda hinnapakkumine küsimine oli lepingu alusel kostja kui tellija ülesanne.

Apellatsioonkaebuse väited selles, et kolmandat hinnapakkumist ei olnud üldse vaja, ei ole

asjakohased. Hageja on tõendanud tunnistaja A.A. ütlustega, et projekti edukuse tagamiseks on

vajalik võtta kolm hinnapakkumist. Lepingu p 1.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja

osutab kostjale projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ kirjutamise ja

juhtimise teenust. Sellest tuleneb, et hagejal oli olemas oskusteave ja võimekus tagada projekti

juhtimine viisil, et see osutuks edukaks ja projekt saaks RTK-lt rahastuse. Lepingu p 2.2.1

kohaselt oli hagejal õigus nõuda tellijalt vajalikke andmeid ja dokumente lepingust tuleneva

kohustuse täitmise eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja

nõudmised dokumentide esitamiseks ei ole kooskõlas hageja lepingujärgse ülesandega tagada

projekti edukus.

Põhjendamatud on kostja arutelud selles, et hageja oleks võinud esitada RTK-le puudustega

taotluse ja RTK oleks pidanud andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja vastutas

pooltevahelises suhtes projekti koostamise eest ning teadvalt puudustega projekti esitamisel

oleks hageja võtnud riski, et ta kaotab oma tasu saamise õiguse, sest väljamakse tingimuseks

oli lepingu p 3.1. järgi RTK positiivne otsus.

Kohased ei ole kostja vastuväited, et hagejal oli lepingu täitmisega aega kuni 30. jaanuarini

2021. Olukorras, kus hageja arusaamise kohaselt oli kostja huvi lepingu täitmise ja poolte

koostöö osas lõppenud, ei pidanud hageja ootama lepingu ülesütlemisega projektitaotluse

esitamise lõpptähtajani. Hageja otsustus leping üles öelda poolte koostöö mittelaabumise tõttu

jättis kostjale piisavalt aega lõpetada projektitaotlus ise või kaasates teisi nõustajaid.

14. Hageja tugines 6. novembri 2020 kirjas lepingu lõpetamise alusena nii vajalike

dokumentide puudumisele kui ka hageja kõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmisele. Hageja on

selgitanud, et pärast 16. septembrit 2020 lõpetas kostja hagejaga suhtlemise täielikult. Hageja

on esitanud tõendid selle kohta, et kostja ei reageerinud talle saadetud e-kirjadele

(sh 9. septembri ja 13. septembri 2020 e-kirjad). Kostja väited 31. jaanuari 2022

menetlusdokumendis, et ta vastas septembris 2020 hageja kõnedele SMS-i teel, ei ole õiged.

SMS-i teel suhtlesid pooled hageja algatusel üksnes RTK süsteemi sisselogimise teemadel,

kuid suhtlus katkes kostjast sõltuvalt ning projektitaotluse täitmine RTK süsteemis jäi pooleli.

Kostja ei ole tõendanud vastupidist, st kliendikohustuste täitmist ning seda ei tõenda ka v: Palu

kõnede eristus. Lepingu p-des 2.1.7 ja 2.1.8 leppisid pooled kokku selged suhtlemisreeglid ja

kiire kommunikatsiooni (kaasabikohustus). Ringkonnakohus leiab, et kostja rikkus neid

kokkuleppeid. Hageja poolt vajalikuks peetud dokumentide mitteesitamine ja suhtlemise

lõpetamine on käsitletavad tellija koostöö ja kaasabi kohustuse rikkumisena, mis on oluliseks

lepingu rikkumiseks, mis andis hagejale iseseisva aluse leping kostja kui tellija poolse viivituse

tõttu üles öelda. Sellises olukorras ei saanud kostja kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema

lepingupoole huvisid kaaludes oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu

täitmist kuni käsundi täitmiseni. Kostja väited selle kohta, et seaduslikul esindajal oli sellel

perioodil palju tööd, ei ole asjakohased. Vastavat informatsiooni kostja hagejale 2020

sügisperioodil ei edastanud ja hageja ei pidanud seda teadma.

15. Hageja andis 29. oktoobri 2020 e-kirjaga hagejale täiendava tähtaja lepingu rikkumise

kõrvaldamiseks VÕS § 114 tähenduses. Kostja vastupidised väited on põhjendamata. Hageja

saatis selle kirja aadressile XXXXXXXXXX, mis on kostja juhatuse liikme e-posti aadress,

milliselt aadressilt kostja suhtles hagejaga. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole seda e-kirja kätte

saanud. Lepingust ei tulene, et hageja pidi kostjale e -kirju saatma üksnes aadressile

info@palu.ee. Kuna 29. oktoobri 2020 kirjas palus hageja kostjal esitada dokumendid enne 6.

novembrist 2020 ja kostja selleks ajaks puudust ei kõrvaldanud, siis oli hagejal õigus leping

lõpetada 6. novembril 2020.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja tasunõue ei ole muutunud

sissenõutavaks seetõttu, et leping kehtib ning saabunud ei ole tasu teise osa väljamaksmise

tingimus lepingu p 3.1. järgi. Lepingu ülesütlemise tagajärjel vabanes hageja lepingu täitmise

kohustusest ja tal on õigus nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust. Seega on hageja nõue

muutunud sissenõutavaks. Tegemist ei ole täitmisenõudega, kuna leping on lõppenud, vaid

lepingu ülesütlemise õigussuhtest tuleneva nõudega VÕS § 652 lg 2 alusel. Maakohtu viited

VÕS § 117 lg-le 1 ja § 637 ei ole asjakohased. Kostja väited selles, et leping kehtib ja seda on

võimalik

jätkuvalt

täita

ei

ole

kooskõlas

tegelike

asjaoludega.

„Ida-Virumaa

Tööstusinvesteeringute Toetamise Programm“, milles osalemiseks oli leping sõlmitud, on

lõppenud ja lepingu täitmine ei ole enam võimalik.

17. Pooled on lepingus reguleerinud ka poolte õigusi ja kohustusi lepingu katkestamisel

(lepingu p-d 3.8 ja 3.9 ning 6.ptk). Tegemist on poolte kokkulepetega lepingu korraliseks

lõpetamiseks. Nõustuda tuleb ka maakohtu tõlgendusega lepingu p-le 3.9 (otsuse p 12), et see

ei rakendu olukorras, kus üks pooltest rikub oluliselt lepingut ning rikkumine annab aluse

leping üles öelda. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus teise poole huvidega ning annaks

eelise lepingu rikkujale.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja hinnanguga tõenditele (otsuse

p-d 13,14) et hageja oli lepingu ülesütlemise ajaks 6. novembriks 2020 teostanud 90% teise

etapi töödest, mille eest ta tasu ka nõuab. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud 8. juuli 2020

e-kirja ja selle manustega (dl 192jj) ning tunnistaja A.A. ütlustega, kes teostas töid, mida kostja

hagejalt tellis. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega apellatsioonkaebuses, et poole seletus

ei ole tõend, kuid poole seletuses esitatud väiteid tõendavad nii dokumentaalsed tõendid kui ka

tunnistaja A.A. ütlused. Kostja väited, et valmis oli üksnes 5-10% töödest, on tõendamata.

Kostja tugineb oma hinnangus tehtud tööde mahule asjatundja A. Alleti arvamusele. A. Alleti

arvamus põhineb arusaamal, et projekt ei ole abikõlbulik ning hageja pidi seda teadma. Asjas

ei ole vaidlust, et projekt oli läbinud edukalt RTK poolse eelnõustamise, kuid A. Alleti

arvamusest ei nähtu, kas ta oli arvamust andes sellest asjaolust teadlik. Kuna A. Alleti

arvamus on antud puuduliku informatsiooni alusel, ei ole usaldusväärne ka tema seisukoht, et

hageja on teostanud kokkulepitud töödest üksnes 5-10%, sest sellisel juhul ei oleks projekt

läbinud RTK eelnõustamist.

19. Ringkonnakohus märgib kokkuvõtvalt, et kuigi leping oli sõlmitud kostja kui kliendi

huvides ning hageja ülesanne oli kostjat nõustada ja abistada projektitaotluse koostamisel, ei

ole kostja suutnud menetluses veenvalt selgitada, miks ta kaotas huvi lepingu täitmise vastu ja

lõpetas suhtluse hagejaga. Kostja väited apellatsioonimenetluses, et kostja seaduslikul esindajal

oli palju tööd, tõendavad selgelt kostja huvipuudust vaidlusaluse projekti suhtes. Sellises

olukorras oli hageja õigustatud lepingu pärast täiendava tähtaja andmist VÕS § 652 lg 2 alusel

üles ütlema. Tegemist oli lepinguga, kus tellija huvi olemasolu ja pooltevaheline usaldus ning

koostöö on esmaseks aluseks lepingu nõuetekohasel täitmisel. Kostja apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei veena kohut, et hageja oleks pidanud lepingut edasi täitma vaatamata kostja

huvipuudusele.

20. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jääb muutmata ka menetluskulude

jaotus ning menetluskulud maakohtus jäävad kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskuluna 2345 eurot, sh õigusabikulud 1920 eurot ja riigilõivu 425 eurot.

Kostja peab apellatsioonkaebuses hageja menetluskulusid põhjendatuks üksnes maakohtule

esitatud 19. mai 2021 vastuväite ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude suuruse

määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul,

kui maakohus on diskretsiooniõigust rikkunud. Käesolevas asjas on maakohus hageja

menetluskulude suurust põhjalikult hinnanud (otsuse p-d 20- 27). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, ei pea neid vajalikuks korrata ja jätab maakohtu otsuse ka hageja

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas muutmata.

21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud ringkonnakohtus

järgmised: maakohtu otsuse analüüs ja õigusnõustamine 1,5 tundi / 180 eurot; apellatsiooni

analüüs ja vastuse koostamine 3,5 tundi / 420 eurot; kohtu 5. jaanuari 2022 kirja ja kostja

31. jaanuari 2020 esitatud analüüs 1,5 tundi / 180 eurot ning 18. veebruari 2022

menetlusdokumendi koostamine 3,0 tundi / 360 eurot. Kokku: 1140 eurot, käibemaksu ei ole

näidatud.

Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja arvates on hageja esindaja

tunnitasu 120 eurot/h ülemäärane, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokatuuri liige.

Põhjendatud ei ole ka need kulud, mis ei ole kohtutoimiku alusel kontrollitavad: maakohtu

otsuse, apellatsioonkaebuse ja kostja menetlusdokumentide analüüs ning õigusnõustamine.

Kostja on käibemaksukohuslane (kontrollitav äriregistrist ja maksuhalduri avalikest registritest.

Seega on tal käibemaksu tagasisaamise õigus.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga,

et hageja esindaja tasu tunnihind 120 eurot/h on liiga kõrge üksnes seetõttu, et tegemist ei ole

advokatuuri liikmega. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega, mis ei näe ette advokatuuri

liikmete soodustamist osutatud õigusabi eest tasu väljamõistmisel. Hageja lepingulise esindaja

tasu hinnaga 120 eurot/h on kooskõlas nii kohtupraktikaga kui ka osutatud õigusabi

kvaliteediga.

Ringkonnakohus nõustub, et üldjuhul peab tasu menetlusdokumendi koostamise eest sisaldama

ka selle koostamiseks vajalike dokumentide analüüsi.

Kohus saab kulude vajalikkuse ning põhjendatuse hindamisel arvestada nii asja keerukust ja

mahukusest, kui ka vastaspoole menetlusdokumentide mahukust ja kvaliteeti. Käesolevas asjas

on kostja esitanud ebamõistlikult pikki ja kordusi sisaldavaid menetlusdokumente

(nii apellatsioonkaebus kui ka 31. jaanuari 2022 kostja vastus kohtu neljale küsimusele on

kumbki 13 lk pikk dokument), mistõttu pidi hageja kostja menetlusdokumentide analüüsile

kulutama ka tavapärasest rohkem aega. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks hageja

menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses 8 h õigusabi hinnaga 120 eurot/h, kokku 960 eurot

(ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu

nõudnud ja seega puudub vajadus selle väljamõistmist otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks