2-21-140086/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtujurist 30.03.2022.a., Tallinna kohtumaja Lii Zerel Tsiviilasja number 2-21-140084 Tsiviilasi AS Elisa Teleteenused hagi V. M. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 552,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659; aadress Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja M. A. (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: U. K. (isikukood XXX; aadress XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja U. K. suhtes. 2. Välja mõista kostjalt U. K. (isikukood XXX) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) kasuks põhivõlgnevus summas 323,60 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 169,41 eurot. 3. Välja mõista kostjalt U. K. (isikukood XXX) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) kasuks viivised alates 18.02.2022 kuni põhinõude (323,60 eurot) tasumiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas, kuid koos sissenõutavaks viivisega mitte enam kui 323,60 eurot. 4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud kostja U. K. kanda. 7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt U. K. (isikukood XXX) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) kasuks hageja menetluskulud summas 175 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot).

2 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 175 eurot tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Kostjale U. K.’le olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 07.03.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. 3. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud 130 eurot) ning õigusabikulud summas 360 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 120 eurot). 4. Kohus selgitab, et kuivõrd TsMS § 486 lg-st 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud asjas esitatud 02.12.2021, siis lähtudes 2021. aastal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja Lisast 1 tuli hagi hinnalt 552,07 eurot tasuda riigilõivu kokku summas 125 eurot. 5. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 125 eurot ning tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

3 lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on ei ole sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepinguliseks esindajaks on käesoleval juhul Julianus Inkasso OÜ jurist, kes on ilmselt koostanud ja esitanud kohtutele sarnaseid tüüphagisid sadu kui mitte tuhandeid, kusjuures esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Kohtu hinnangul on sellise hagi koostamisel esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole hageja esindaja ajakulu (3 tundi) ja tunnitasu (120 eurot/h käibemaksuta) põhjendatud ning on selgelt ülepaisutatud. Kohus selgitab, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 175 eurot (125 + 50) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 7. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik