2-19-12572/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12572

Kohtuasi

X hagi Q, D ja W vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Iga kostja osas 3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja Robert Sarv

Kostja I (vastustaja I): Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

III

(vastustaja

III):

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 31.05.2021 apellatsioonkaebuses esitatud taotlus

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta apellatsioonkaebusele lisatud

tõendid vastu võtmata.

2. Jätta tähelepanuta hageja 31.05.2021 apellatsioonkaebuses esitatud taotlus hagejale

täiendavate tõendite esitamiseks täiendava tähtaja määramiseks.

3. Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

2-19-12572

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 23.08.2019 Harju Maakohtule hagi Q, D ja W vastu (täpsustatud 09.10.2019), milles

palub igalt kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel ning viivis seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

solidaarselt kostjate kanda.

2. Kostja I avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud Ukraina Kreeka Katoliku Kiriku

Kolmekäelise Jumalaema Tallinna koguduse (edaspidi kogudus) koosolekul järgnevad väited:

-

„Aga restoran“ – sellega on esitatud väide, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult

ehk hageja tasus suure restorani arve, mis ei olnud seotud koguduse tööga (edaspidi ka

väide 1);

-

„Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! […] kus on audi,

kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? […] Anna meile kaks autot tagasi“

– sellega on esitatud väide, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat

sõidukit ja andis need oma pojale (edaspidi ka väide 2).

3. Kostja II avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul järgnevad väited:

-

„Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees,

siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli

korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende

rahadega edasi sai? […] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu?

(pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik

tagastasid võla […] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas

[…] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis

oleks vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja osales korruptsioonis ja kiriku vara

omastamises, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega

mitteseotud sõidukite kulusid (edaspidi ka väide 3);

2-19-12572

-

„Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte

lüürika!“ – sellega on esitatud väide, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult

(edaspidi ka väide 4);

-

„Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks

praegu, see oleks vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja on kurjategija ja peaks

viibima vanglas (edaspidi ka väide 5);

-

„Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xid ehitasid neid kirikuid,

kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ – sellega on esitatud väide, et

hageja ei kirjutanud ega allkirjastanud ise projekte, vaid seda tegi tema asemel U

(edaspidi ka väide 6).

4. Kostja III avaldas 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul hageja kohta järgnevad väited:

-

„vangla“ – sellega on esitatud väide, et hageja on kurjategija ja peaks olema vanglas

(edaspidi ka väide 7);

-

„Tee tahate siin elada! […] Teie siin elasite“ - sellega on esitatud väide, et hageja

võimaldas oma pojal elada ebaseaduslikult koguduse ruumides (edaspidi ka väide 8).

5. Kostjad on levitanud hageja kohta ebaõigeid väited. Samuti on tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega. Hageja ei ole süüdi mõistetud ega karistatud. Hageja vastu ei ole esitatud

süüdistust koguduse raha ebaõiges käsitlemises. Hageja koostas ja allkirjastas ehitusega seotud

enamuse projekte ise või seda tegi koguduse preester. Hageja pole võimaldanud omapojal

koguduse ruumides elada ja ta ei ole kordagi koguduse ruumides elanud.

6. Kostja I levitab mitmendat aastat väärinfot, mille kohaselt hageja varastas aastate jooksul

koguduse rahalisi vahendeid. 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul andis kostja I Ukraina

suursaadikule 15 leheküljest koosneva dokumendi. Nimetatud dokumendist nähtub mh, et

hageja on tasunud 2004. aastal 125 702 krooni (8033,22 eurot) toitlustamise eest Restoranis

Bonaparte kommentaariga „pulm?“. Dokument oli avalikult kättesaadav kõikidele

koguduseliikmetele ja külalistele koguduse ruumides Laboratooriumi 22, Tallinn. Enamus

kostjate poolt avaldatud ebaõigetest faktiväidetest pärineb sellest dokumendist. Kostja I tegevus

hagejale kahju tekitamisel oli kostjatest suurim, kuna 17.02.2019 toimunud koosolekul asus

kostja I kõige intensiivsemalt hagejat alusetute väidetega ründama. Samuti saatis kostja I

inimestele eraldi ka e-kirju.

7. 17. veebruaril 2019 toimunud koosolekul avaldatud ebaõigete väidetega tekitasid kostjad

hagejale ja tema pereliikmetele mittevaralise kahju hageja ja tema pereliikmete maine languse

ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii koosolekul viibinud koguduse liikmete ees kui ka

hagejale tundmatute kolmandate isikute ees. Hageja on Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler

ning Ukraina „Rahvuse eliidi“ autasu. Samuti on ta Ukraina riigi teeneline kunstitegelane.

Hageja sai Eesti riigi kodakondsuse teenete eest. Hageja on teinud seda tööd vabatahtlikuna ehk

peamine ongi olnud teiste inimeste tunnustus ja tähelepanu. Kui kostjad asusid hagejat laimama,

asusid teised inimesed enda arvamust muutma ning hageja kaotas mitmeid toetajaid ja

vabatahtlikke. Järk-järgult on hakatud hagejat ja tema lähikondseid kogukonnast tõrjuma.

Kostjad jätsid hageja ja tema pereliikmetest mulje kui kurjategijatest, kes varastavad, petavad

ja kasutavad ära kiriku vara isiklikuks hüvanguks ehk justkui nad on moraalitud inimesed.

Kostjate tegevus on põhjustanud hagejale ja tema perekonnaliikmetele ulatusliku kahju.

2-19-12572

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tõene on väide, et hageja on kasutanud kogudusele kuuluvat

vara enda ja oma pereliikmete kasuks. Hageja andis kogudusele kuuluva kinnisasja endaga

seotud teisele juriidilisele isikule tasuta kasutada 50-ks aastaks. Kuigi kasutusõigus anti isikliku

kasutusõigusena, tegutsevad seal ka hageja poegadega seotud ettevõtted. Lisaks on hageja

teinud suuremaid makseid Bookinghouse-ile, OÜ-le VS Promo Grupp, Stiching Trused Third

Party’le, võtnud välja sularaha, tasunud võlgasid endaga seotud isikutele, maksnud toetust

endaga seotud Ukraina Kultuurikeskusele, endaga seotud liikmemakse ning on andnud laene,

mida reeglina tagasi ei makstud. Samuti on maksnud ehitusega tegelevatele ettevõtetele, mis on

seotud hageja ja tema lähedastega ning teinud kümnetes tuhandetes makseid FIE-dele,

eraisikutele ja iseendale. Eeldades, et kellelgi peale hageja ega tema poja polnud juurdepääsu

koguduse kontole, on tehtud makseid veel pereautode ja trahvide eest, mitme telefoni eest,

kohtu- ja täitemenetluses hagejaga seotud TÜ Salix eest, L õpingute ja sõidukulude eest,

poegade keelekursuste eest, lennupiletite eest ja hotellide eest. Laenude võtmine ja

tagasimaksmine hagejaga seotud isikutelt tundub kahtlane, sest laenude saamist

kontoväljavõtetelt ei nähtu ning koguduse majanduslik seis oli hea, mistõttu poleks laenu

võtmine olnud vajalik. Kuna kostjad avaldasid arvamust mitteametlikul koosolekul, siis on

nende arvates sõnakasutus korruptsioon asjakohane ning vastav kostjate poolt hageja suhtes

esitatud etteheidetele. Kostjatel tekkisid küsimused koguduse rahaasjade kohta ning hageja ise

keeldus esitamast dokumente, mis oleks võimaldanud kostjatel andmete tõelevastavust

kontrollida. Kostjatel polnud plaanis oma kahtlusi esitada avalikult, ent kui hageja pojad

tungisid koguduse koosolekule, siis ei jäänud kostjatel muud üle.

9. Kogudusele kuulunud sõiduautot Lada ei saanud teised koguduse liikmed peale hageja poja

G kasutada, kuigi kulusid pidi kandma ka preester F, kes loobus seetõttu sõiduki kasutamisest

ja ütles G-le, et ta kirjutaks sõiduki enda nimele. Seoses Audiga ei olnud kogudus teadlik, kas

see on annetatud kogudusele või kelle nimel see on.

10. Seoses restorani väitega selgitasid kostjad, et kogudus tegi suure makse Astrodon OÜ-le,

mingeid dokumente selle ülekande aluse kohta hageja kogudusele esitanud ei ole. Seetõttu ei

olnud kostjatel ega kogudusel kuni hagi esitamiseni teada, missugusel alusel ülekanne tehti.

Kostjad guugeldasid nimetatud ettevõtet ning selle ainsaks tegevusalaks oli restorani ja

toitlustuskohtade pidamine ning hiljem muu toitlustus. Äriühing on registreeritud aadressil,

kus asus restoran Bonaparte, seetõttu olid kostjate väited restoraniga seoses loogilised. Hageja

väited gaasikatla paigaldamise kohta on kahtlased, sest ei ole usutav, et toitlustamisega tegutsev

ettevõte teostab eriteadmisi nõudvaid ehitustöid.

11. Kostjate väitel ei väljendanud nad, et U kirjutas projektid hageja eest, vaid et neile on teada,

kust raha tuli ja milleks see pidi olema kulutatud. Hageja on ka ise kinnitanud, et U oli vastutav

Saksamaa heategevuslike organisatsioonide ja koguduse vahelise finants- ja humanitaarabi

küsimustes.

12. Hageja elas oma perega koguduse ruumides. Kostjate väitel ei ole väljend „Teie elasite siin“

suunatud G-le, vaid kogu hageja perele. Kuna hageja on hagiavalduses märkinud oma elukoha

aadressiks koguduse aadressi, siis on tegemist tõese väitega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid

maakohus kindlaks ei määranud.

2-19-12572

14. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 koosmõjus VÕS §

1045 lg 1 punktiga 4. Vaidlus puudub selles, et 17.02.2019 toimus koguduse ruumides

üldkoosolek, millel osalesid kostjad koos toonase preestri B-ga ja veel mõned koguduse

liikmed. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud. Koosolekul olid hageja pojad R ja G. Samuti

puudub vaidlus selles, et kõik hageja poolt esitatud väited olid koosolekul kostjate poolt

esitatud. Kohus leidis, et kõik hageja poolt esile toodud väited on faktiväited. Kostjad pidid

tõendama, et tegemist on õigete väidetega.

15. Maakohus leidis, et küsimusest „aga restoran?“ ei saa mõistlik inimene tuletada faktiväidet

suure restorani arve tasumist koguduse arvelt. Samuti oli nimetatud küsimus suunatud hageja

poegadele.

16. Lauses „Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! […] kus on

audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? […] Anna meile kaks autot tagasi“

sisalduv faktiväide ei käi hageja kohta. Hageja ei viibinud koosolekul ning väitega ei saanud

jääda mõistlikule inimesele muljet, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat

sõidukit ja andis need oma pojale.

17. Kohus nõustus hageja käsitlusega, et kostja II poolt avaldatud väitega 3 jäeti mulje, et

hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus

kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kiriku vara omastamist kohtu hinnangul nimetatud

väitest järeldada ei saa. Väitest 4 saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab koguduse rahaga

isiklike kulutuste eest. Väidet 5 saab mõista selliselt, et hageja oleks olnud kurjategija ja oleks

vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud käesoleval ajal. Nimetatud väitest ei saa järeldada,

et hageja on kurjategija ja tema koht on käesoleval ajal vanglas. Väidet 6 saab mõista selliselt,

et projektid kirjutas ja allkirjastas U. Kõik kostja II poolt avaldatud väited olid suunatud otseselt

hagejale ja iseloomustasid hagejat.

18. Seda, et kostja III ütleb koos kostjaga II „vangla“ ei saa pidada väite esitamiseks. Kostja III

nõustus kostja II avaldatuga. Väite „vangla“ avaldajaks tuleb ikkagi pidada kostjat II. Tegemist

oli koguduse koosolekuga, kus arutati hageja tegevust ja väga paljud rääkisid läbisegi ja

kordasid kellegi poolt öeldut kaasa.

19. Kohtu hinnangul tuleb väidet 8 tõlgendada selliselt, et kostja III pidas silmas hagejat ja tema

poegi. Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et jutt käib koguduse ruumides elamisest.

Seega käib nimetatud väide ka hageja kohta. Väitest ei saa aga tuletada, et hageja võimaldas

oma pojal G-l ebaseaduslikult elada koguduse ruumides.

20. Koguduse koosolekul avaldatut saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.

Järgnevalt hindas kohus, kas avaldatud faktiväited, mis käisid hageja kohta, on ebaõiged.

20.1. Korruptsiooni tähendusena saab mõista isiku positsioonist tulenevat usalduse

kuritarvitamist. Kostja II ei ole tõendanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine oli

kogudusele äärmiselt kahjulik. Samuti ei puuduta hageja väited nimetatud lepingut ning hageja

lepingule alla kirjutanud ei ole. Seega puudub vajadus nimetatud lepingu sõlmimist pikemalt

analüüsida. Kostja II etteheited on seotud koguduse pangakontol perioodil 2000 kuni 2008

toimunud tehingute tõttu. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et

koguduse pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse

võlga, võlga tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid FIE-dele,

eraisikutele ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist

oli tehingutega koguduse huvides, s.o õiguspäraste tehingutega. Hageja ei ole ka põhjendanud,

2-19-12572

miks oli kogudusel vaja võtta laenu. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ainuüksi

ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kostjal II oli õigus toetuda

kontoväljavõtetele. Tegemist ei olnud üksikute tehingutega, mis tekitasid küsimusi ja kahtlusi.

Vaidlus puudub, et dokumentatsioon nimetatud tehingute sisu kohta puudub. Seega ei saa

kostjad tõendada täiendavate tõenditega tehingute sisu ning kostjal II oli õigus väite 3

avaldamiseks.

20.2. Väite 4 kohta märkis maakohus, et pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse kontolt

tasuti pereautode eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix eest, L

ülikooliõpingute ja sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G autokulude

eest, lennupiletite ja hotellide eest meelelahutusürituste eest. Samuti on kontoväljavõttelt

nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja arvele. Makstud

on mh ka hageja ehituskulude eest. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus ei nõustunud

hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist.

Kuna vaidlus puudub, et raamatupidamisdokumente ei ole käesolevaks ajaks säilinud, siis on

kostjal II käesolevas vaidluses ainus võimalus toetuda üksnes kontoväljavõtetele. Hageja oli

koguduse juhatuse liige, kes esindas ja juhtis kogudust. Hagejal tuleb tulenevalt oma

positsioonist taluda ka teravaid küsimusi ja taluda kriitikat.

20.3. Väidet 5 saab pidada hageja au teotavaks ja hageja mainet kahjustavaks, kuigi need ei ole

öeldud käesoleva aja kohta. Kostja II pidi kontrollima väite „kurjategija“ tõesust. Antud juhul

on kostja II kontrollinud avaldatud andmeid. Kohus tuvastas eelnevalt, millise sisuga tehinguid

koguduse pangakontolt tehti. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostjad ei olnud VÕS §

1047 lg 3 tähenduses piisavalt hoolsad. Tõendamist on leidnud, et kostjad küsisid dokumente

pärast kõnealust koosolekut ning kostja II on tuginenud nimetatud väite avaldamisel konto

väljavõttele. Hageja ei ole kostja II poolt esile toodud tehinguid ümber lükanud ning ei ole

tõendanud, et tegemist oleks õiguspäraste tehingutega koguduse heaks. Seega ei ole tegemist

õigusvastase väitega.

20.4. Väide 6 on neutraalne väide ning hagejal tuli tõendada väite ebaõigsust. Hageja on oma

tõendamiskoormise täitmiseks esitanud tõendi ühe projekti koostamise kohta. Kohus ei

nõustunud hageja käsitlusega, et hagejal piisab selle tõendamisest, et ta on vähemalt ühe

projekti koostamisel osalenud, kuna kostjad ei ole esitanud projektide koostamise kohta ühtegi

tõendit. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega ja hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei

ole. Kostja on tõendanud, et U on osalenud kõikides projektides, mis on suunatud kiriku

võimalikule kiirele ja kvaliteetsele rekonstrueerimisele. Seega on tegemist õige väitega.

20.5. Kostja on tõendanud, et väide 8 on hageja osas tõene. Kohtule esitatud Facebooki

postitusega on tõendatud, et hageja elas koguduse ruumides. Hageja nimetatut ümber lükanud

ei ole. Seega on tegemist õige väitega.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

22. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis viisid

ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

23. Kohtu järeldus väite 1 kohta ei põhine toimikus olevatel tõenditel. Esiteks ei ole vaidlust,

et kostja I avaldas viidatud väite. Kuna kohus tuvastas ise õigesti, et hageja oli ainus, kes

2-19-12572

koguduse nimel tehinguid sai teha, sai ka restorani puudutav käia üksnes hageja kohta. Samuti

on kohus jätnud arvestamata hageja 9. oktoobri 2019. a menetlusdokumendi lisadega, kus

hageja selgitas detailselt, kuidas kostjad I ja II kahekesi koos hageja kohta valetasid. Samuti on

ebaõige kohtu järeldus, nagu välistaks väite küsimuse vormis avaldamine selle, et väitest võiks

tuleneda hageja au teotav faktiväide. Kui maakohus oleks asjas esitatud tõendeid õigesti

hinnanud, oleks ta saanud aru, et kostja II ja kostja I koos öeldud laused „Maksti eraelu eest“

ja „aga restoran“ jätavad keskmisele mõistlikule isikule arusaama, et hageja maksis koguduse

raha eest isiklike asjade eest.

24. Maakohus pole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata hagiavalduse lisadega, millest on

selgelt aru saada, et hageja poegasid süüdistatakse küll selles, et nemad autosid kasutasid, kuid

hagejat süüdistati selles, et tema võimaldas nende koguduse autosid oma poegadel kasutada.

Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et hageja oli koguduse ainus juhatuse liige justnimelt ajal,

mil väidetav autode väärkasutamine aset leidis. Kostjate jutu kogu mõte oli hageja mainet teiste

liikmete silmis kahjustada.

25. Maakohus eksis oluliselt tõendamisreeglite vastu ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele,

nagu oleks kostja II avaldatud faktiväide 3 õige. Maakohus leidis õigesti, et väitega jäeti mulje,

et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus

kogudusega mitteseotud sõidukite kulud. Kohus tuvastas, et kõikide koguduse rahaasjadega

tegeles hageja ning et pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse pangakontolt võeti

sularaha, tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, anti laenu, maksti arveid, tehti

makseid FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale ning maksti sõiduki eest. Hageja neid järeldusi

ei vaidlusta. Üllatuslikult kirjutab maakohus aga et „Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli

tehingutega koguduse huvides, so õiguspäraste tehingutega.“. VÕS § 1057 lg 2 järgi pidanuks

olema tõendamiskoormis õigusvastasuse välistamiseks kostjal II. Varasemalt polnud kohus

menetluses hagejale selgitanud, et tema peaks tõendama 2008. a või varem tehtud tehingute

õiguspärasust ning et hoopis hageja asi on tõendada, et ta ei pannud toime tegusid, mille alusel

peaks saaks teda õiguspäraselt korruptiivsete tegude toimepanijaks süüdistada.

26. Kohus tuvastas õigesti, et keskmine mõistlik inimene saab väites 4 avaldatust aru sedasi, et

hageja maksab koguduse rahaga isiklike kulutuste eest. Samas pole kohus viidanud mitte

ühelegi tõendile, mis võimaldaks järeldada sellise väite tõelevastavust. Asjaolu, et

kontoväljavõttelt on näha 2008. aastast ning varasemast mingid maksed, ei tähenda seda, et

need poleks olnud koguduse huvides. VÕS §-s 1047 ei leidu õigusvastasust välistava asjaoluna

sellist eeldust, et õigusvastasus võiks olla välistatud selle pärast, et kostjal on võimatu enda

väiteid tõendada. Kui kostjal pole võimalik enda faktiväidete aluseks olevaid asjaolusid

tõendada, siis tuleb tal hoiduda nende avaldamisest.

27. Maakohus ei täitnud nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Kohus ei avaldanud pooltele

kordagi, et kohtu hinnangul ei käi osa vaidlusaluseid väited üldse hageja kohta. Selle asemel

lasi kohus pooltel kulutada märkimisväärset ressurssi sellele, et tõendada väidete sisu. Samuti

jättis kohus selgitamata, et hagejal tuleb hakata tõendama 2008. a ning varasemast pärit

tehingute õiguspärasust. Enamgi veel, 28.09.2020 selgitamiskohustuse täitmise ülesannet

täitvas kirjas jagas kohus tõendamiskoormise vastupidisena ehk kohustas kostjaid tõendama

hageja tehingute väidetava korruptiivsuse. Kui ringkonnakohus jääb vaidlustatud otsuse

üllatusliku tõendamiskoormise jaotuse juurde, palub hageja anda kohtul sellest hagejale teatada

ja määrata tõendite esitamise tähtaeg.

28. Hageja ei nõustu kohtuga, nagu peaks hageja taluma tavapärasest enam kriitikat. Kuna

hageja oli kirikukoguduse juhatuse liige, siis koguduse struktuurist ning hierarhilisest

2-19-12572

ülesehitusest tulenevalt oli tegemist ühise ettevõtmise, mitte hageja juhitud ettevõtmisega.

Teiseks ei saa maakohtu otsus rajaneda kõrgendatud kriitikatalumise kohustusel hageja kohta

avaldatud väidete sisu tõttu.

29. Hageja nõuab siinses asjas üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu polnud

maakohtul vaja eristada mitut eritähenduslikku faktiväidet ning väärtushinnangut ning asuda

nende üle eraldi juurdlema. Hageja hinnangul peaks asja lahendamine sellises situatsioonis

olema palju lihtsam – kohtul tuleks tuvastada see üldine ning konkreetselt formuleeritud

teadmine, mis keskmisel mõistlikul inimesel kostjate avaldatut kuulates jäi ning tõendeid

kogumis hinnates otsustada, kas kostjad laimasid hagejat, või mitte. Hageja hinnangul

keskendus kohus otsuse tegemisel liigselt iga kostja eraldi avaldatud sõnadele ning ei

keskendunud sellele, mida kostjad kõik üheskoos hageja kohta avaldasid.

Vastustaja seisukoht

30. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

32. Hageja esitas kostjate vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tulenevalt hageja suhtes

kostjate poolt 17.02.2019 koguduse koosolekul avaldatud ebaõigetest faktiväidetest või

ebakohastest väärtushinnangutest. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid

ja väärtushinnanguid, kuna väärtushinnangu avaldamise korral ei saa kannatanu viidatud sätte

alusel nõuda selle ümberlükkamist või parandamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav,

selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku

kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 31.05.2006

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26;

10.10.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Maakohus leidis, et kõik kostjate poolt

avaldatud väited on faktiväited. Ringkonnakohus selle seisukohaga osaliselt ei nõustu. Kostja

II poolt avaldati koguduse koosolekul järgmist: „Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees,

paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta

poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon, korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule,

kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […] Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti

võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik

tagastasid võla […] See on korruptsioon see on, põhjus miks X praegu pole vanglas […] on

see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“.

Hageja hinnangul jäeti sellega mulje, et hageja osales korruptsioonis ja kiriku vara

omastamises, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega

mitteseotud sõidukite kulusid. Kostjad on vaielnud sellele vastu ja ka vastuses

apellatsioonkaebusele leiavad, et kostjad ei avaldanud mitte faktiväiteid, vaid kahtlusi hageja

ja tema poegade käitumise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja II poolt avaldatust

järeldada nii väärtushinnangu andmist kui ka faktiväite avaldamist. Nimelt on tuttavatele laenu

andmine ja sõidukite kulude eest tasumine faktiväide, nagu õigesti leidis maakohus, kuid

korruptsioonile ja koguduse vara omastamisele viitamise puhul on tegemist hinnanguga, mis

on antud tulenevalt laenu andmisest ja kogudusega mitteseotud kulude kandmisest. Kõnealuste

2-19-12572

hinnangute kohasust saabki kontrollida vaid selle aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemise

või puudumise kontrollimisega, kuid hinnangu enda paikapidavust kontrollida ei saa. Samas ei

saa asjaolust, et tegemist on antud juhul väärtushinnanguga, järeldada maakohtu otsuse

lõppjärelduse ebaõigsust. Maakohus jättis sellele minetusele vaatamata õigesti hagi

rahuldamata. Ringkonnakohus muudab eeltoodust tulenevalt väite 3 osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

33. Maakohus leidis õigesti, et kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist

leidnud, et koguduse pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti

koguduse võlga, võlga tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid

FIE-dele, eraisikutele ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest. Hageja ei ole neid järeldusi

vaidlustanud. Seega on tõendatud faktiväide selle kohta, et hageja andis koguduse vahenditest

oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Ringkonnakohus

leiab, et suures ulatuses sularaha välja võtmine koguduse pangakontolt ning teiste tehingute

tegemine, mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid, annavad põhjendatult aluse

hinnangu andmiseks selle kohta, et tegemist ei ole koguduse huvides tehtud tehingute või raha

kasutamisega. Seejuures ei ole sõnakasutus „korruptsioon“ ja „vara omastamine“ ebakohane.

Selline hinnang anti hageja aastate pikkusest käitumisest tulenevalt, kusjuures mittejuristist

inimeselt ei saa eeldada nende terminite täpset kasutamist. Samuti nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et hageja pidi koguduse juhatuse liikmena ja seega rahaliste vahendite kasutamise

eest vastutava isikuna taluma kõrgendatud kriitikat. Seda olukorras, kus rahaliste vahendite

kasutamine koguduse huvides pangakontolt ei nähtunud ja hageja mingeid selgitusi selle kohta

ei esitanud.

34. Muus osas kohaldas ringkonnakohtu hinnangul maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme ning maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles

osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus

neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

35. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus märkis üllatuslikult, et hagejal tulnuks

tõendada tehingute tegemine koguduse huvides. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab

avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited

iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja

mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-

05, p 13). Seega pidid kostjad tõendama, et faktiväide, millel kostja II väärtushinnang põhineb,

on tõene. Kostjad on seda faktiväidet tõendanud, esitades kohtule koguduse pangakonto

väljavõtte. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole võimalik tõendada isiku kohta

antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Seega selleks, et lükata kostjate

tõend ümber, pidi hageja omalt poolt tõendama, et tegemist oli koguduse huvides tehtud

tehingutega ja kostja II väärtushinnang on ebakohane. Ka isikuõiguste rikkumiste vaidlustes

kehtib põhimõte, et kui esmast tõendamiskoormust kandev pool on esitanud tõendid, on

vastaspoolel kohustus oma vastuväiteid tõendada. Hageja esindajal (tollal vandeadvokaat) pidi

olema selline tõendamiskoormuse jaotus arusaadav ka kohtu poolse selgituseta. Sellest

tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja tingimusliku taotluse, et juhul kui

ringkonnakohus nõustub maakohtu poolse tõendamiskoormuse jaotusega, soovib hageja

täiendavat tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja

ei ole märkinud, millised tõendid jäid tal maakohtus esitamata ja kuidas nendest sõltuks asja

lahendamine.

36. Hageja hinnangul on maakohus vääralt leidnud, et kostja I poolt avaldatud lause „aga

restoran“ ei sisalda endas faktiväidet selle kohta, et restorani arve tasuti koguduse arvelt.

2-19-12572

Hageja arvates tuleb kostja II ja kostja I koos öeldud lauseid „Maksti eraelu eest“ ja „aga

restoran“ hinnata kogumis ning need jätavad keskmisele mõistlikule isikule arusaama, et

hageja maksis koguduse raha eest isiklike asjade eest. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhimõtteliselt hagejal õigus, et faktiväiteid tuleb hinnata lähtudes sellest, millises kontekstis

need on avaldatud. Samuti on võimalik, et faktiväidete esitamise viisi ja konteksti kaudu on

kostjad avaldanud hageja kohta ka negatiivse väärtushinnangu. Antud juhul ei saa aga

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja I oleks üldse mingi faktiväite avaldanud. Lause

„aga restoran“ on avaldatud küsimuse vormis ning sellest ei saa järeldada ühtegi faktiväidet,

liiatigi au teotavat faktiväidet. Koguduse koosolekul oli arutuse all hageja kui koguduse

juhatuse liikme poolt koguduse raha kasutamine, mistõttu on mõistetav, et nõuti aru ka arve

kohta, mis maksti toitlusteenuse osutamisega tegelevale äriühingule. Seejuures kõneldi ja esitati

küsimusi läbisegi. Kostja II poolt avaldatud väide „Maksti eraelu eest“ ei ole ajaliselt eelnenud

kostja I küsimusele restorani arve kohta, vaid oli esitatud hiljem koosoleku käigus. Seetõttu ei

saa kostja II poolt avaldatud väitest tuletada kostja I poolt esitatud küsimuses faktiväidet

restorani arve maksmise kohta. Samuti ei sisaldu küsimuses „aga restoran“ väärtushinnangut.

Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et kuna tegemist oli küsimusega, siis

oli see suunatud koosolekul viibivatele hageja poegadele. Asjakohatu on hageja märkus selle

kohta, et kohus on jätnud arvestamata hageja 9. oktoobri 2019. a menetlusdokumendi lisadega,

kus hageja selgitas detailselt, kuidas kostjad I ja II kahekesi koos hageja kohta valetasid.

Nimetatud kuupäeval esitatud dokumendi lisana 5 oli kohtule esitatud 17.02.2019 toimunud

koosoleku salvestise väljavõtted ja tõlked. Nende tõenditega on maakohus otsuse tegemisel

arvestanud ja on neid hinnanud.

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lauses „Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu

autot sa oled varastanud! […] kus on audi, kus on audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto

on? […] Anna meile kaks autot tagasi“ sisalduv faktiväide ei käi hageja kohta. Nii nagu

maakohus õigesti märkis, ei viibinud hageja koosolekul ning väidetega sõidukite kasutamise ja

nende asukoha kohta ei saanud jääda mõistlikule inimesele muljet, et hageja varastas või

omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus

oleks pidanud jõudma järeldusele, et tegelikult süüdistati nende küsimustega hoopis hagejat

sõidukite väärkasutamises. Küsimused sõidukite kasutamise ja asukoha kohta olid suunatud

otseselt hageja poegadele ja küsimuste ülesehitusest nähtuvalt ei saa kolleegiumi hinnangul teha

järeldust, et lisaks hageja poegadele oleks süüdistatud veel kedagi. Küsimus „mitu autot sa oled

varastanud?“ ei saa hageja puudumise tõttu koosolekult olla kuidagi suunatud hagejale. Samuti

ei saa selliste küsimuste esitamisest järeldada, et kahjustatud oleks hageja mainet.

38. Hageja nõustus maakohtuga, et väitega „Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on

FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte lüürika!“ jäetakse mulje, et hageja kasutab koguduse raha

isiklike kulude eest tasumiseks. Samas heidab hageja maakohtule ette, et tuvastades selle väite

õigsuse, ei ole maakohus viidanud ühelegi tõendile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Maakohtu otsuse punktis 28 on kohus viidanud, et koguduse pangakonto väljavõtetest nähtub,

et koguduse kontolt tasuti pereautode eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix

eest, L ülikooliõpingute ja sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G

autokulude eest, lennupiletite ja hotellide eest meelelahutusürituste eest. Samuti on

kontoväljavõttelt nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja

arvele. Makstud on mh ka hageja ehituskulude eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

nimetatuga on tõendatud faktiväite - koguduse rahalistest vahenditest hageja eraeluga

seonduvate kulude eest tasumise, õigsus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole

vastavalt apellatsioonkaebuses märgitule vaidlustanud väidet selle kohta, et koguduse arvelt

maksti hageja poja isikliku auto kulude eest.

2-19-12572

39. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited maakohtu eelmenetluse ülesannete rikkumise

kohta alusetud. Maakohus selgitas 28.09.2020 määruses pooltele nende tõendamiskoormist,

võttes seejuures seisukoha selles, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud eelmenetluses pooltele

avaldama oma seisukoha selle kohta, et kas kõik vaidlusaluseid väited käivad hageja kohta.

Kostjate väitel pidi hageja kõigepealt tõendama, et kõik väited käivad hageja kohta (vt nt

16.10.2020 kostjate menetlusdokumendi p 4). Seega oli pooltel vaidlus selle üle, kas kõik väited

käivad hageja kohta. Kohus lahendab vaidluse otsusega, mitte eelmenetluses. Maakohus tegi

õigesti, et võttis seisukoha selles küsimuses alles kohtuotsuses.

40. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja

materjalide juurde koosolekul viibijate tunnistused ja asjatundja arvamuse, millega hageja

soovib tõendada, et väide „aga restoran“ käib hageja kohta. Kostjad vaidlevad tõendite

vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 652 lg-st 3

tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja

hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend,

mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või

kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab

pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei

põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kumbki pool ei ole

vastaspoole tõendi vastuvõtmisega nõus. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus

esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui

objektiivselt ei olnud võimalik selliseid tõendeid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute

tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli pooltel

maakohtus vaidlus selle üle, kas väide „aga restoran“ käib hageja kohta ning maakohus

üllatuslikult ei käitunud, kui leidis otsuses, et küsimus restorani kohta ei olnud esitatud hageja

aadressil. Seega oleks hageja saanud ja oleks pidanud esitama need tõendid juba maakohtus,

mistõttu on tegemist TsMS § 652 mõttes hilinenult esitatud tõenditega ja ringkonnakohtul

puudub alus nende vastu võtmiseks. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus

nende füüsiliseks tagastamiseks.

41. Samuti on alusetud hageja etteheited maakohtule materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

osas. Hageja hinnangul tulnuks maakohtul VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 1 kontekstis

selgeks teha, kas hageja on korruptant ja peab olema vanglas, mitte hindama igat väidet eraldi.

Hageja tõi hagiavalduses esile konkreetsed laused ja nendes sisalduvad väited hageja kohta,

lähtudes nende esitamisest konkreetse kostja poolt. Maakohus hindas kooskõlas Riigikohtu

praktikaga neid väiteid ja nii kuidas need olid kostjate poolt avaldatud. Hageja näide selle kohta,

et kui kostja I avaldaks näiteks „X“ ja kostja II avaldaks „korruptant“, siis tuleks ka kostja I

osas ebaõige faktiväite avaldamist tõdeda, viiks ringkonnakohtu hinnangul ebaõige ja

seadusega vastuolus oleva tulemini. Hinnata tuleb ikkagi seda, mida iga kostja hageja aadressil

avaldas. Ühe kostja avaldatust ei saa üldjuhul teha järeldust selle kohta, mida teine kostja

avaldas.

2-19-12572

42. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm