2-22-3028/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-3028

O. J.’i hagi V. B. vastu ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes ning rahalises nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. J. (isikukood xxxx; aadress xxxx) Lepinguline esindaja: advokaat Oleg Matvejev (E-post: oleg.matvejev@leadell.com)

Kostja: V. B. (isikukood xxxx; aadress xxxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Marina Smirnova (e-post dorida60@mailru) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada O. J.’i (isikukood xxxx) ja V. B. (isikukood xxxx) vahel 29.03.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.O. J. ja V. B. on kokku leppinud, et lõpetavad kompromissi alusel omavahelised vaieldavad õigussuhted, mis on tsiviilasja aluseks. 1.2.Kostja V. B. tasub hagejale O. J.ile menetluskulud summas 1 000 eurot ja kommunaalkulud summas 210,07 eurot, kokku 1 210,07 eurot. 1.3.Hageja O. J. tasub kostjale V. B.le hüvitise 33 500 eurot omandi kaotuse eest. Hüvitis tasutakse ühe korraga 30 päeva jooksul kompromissimääruse jõustumisest alates. 1.4.Pooled tasaarvestavad käesoleva määruse punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud rahalised nõuded omavahel. Hageja O. J. tasub tasaarvestuse tulemusena kostjale V. B. arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS) hüvitise summas 32 289,93 eurot. 1.5.Kostja V. B. (isikukood xxxx) annab nõusoleku Xxxx kinnisasja (registriosa nr xxxx) omandi üleandmiseks hagejale O. J.ile (isikukood xxxx) ning kinnistusregistri teises (II) jaos senise ühisomaniku V. B. (isikukood xxxx) kohta tehtud kande kustutamiseks ja hageja O. J.’i (isikukood xxxx) kinnisasja ainuomanikuna registri teise (II) jakku sisse kandmiseks.

1.6.Käesolev kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab TsÜS § 68 lg 5 tähenduses

V. B. nõusolekut omandi ülekandmiseks ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx teises jaos omaniku V. B. kohta tehtud kande kustutamiseks ning korteriomandi ainuomanikuna O. J.’i kinnistusraamatusse kandmiseks. 1.7.Pooled määravad, et kostja V. B. on kohustatud andma määruse punktis 1.6 nimetatud tahteavalduse määruse punktis 1.4 nimetatud hüvitise vastu. 1.8.Xxxx korteriomandi valdus antakse kompromissi sõlmimise päeval V. B.’lt üle

O. J.’ile. 1.9.O. J. kohustub edaspidi kandma ise Xxxx korteri kommunaalkulud. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise hetkel ei ole V. B.’l kohustust tasuda Xxxx kommunaalkulusid.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 332,50 eurot hageja O. J.’i arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx).

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3028.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on O. J.’i hagi V. B. vastu ühisomandi lõpetamise ja jagamise nõudes ning rahalises nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 03.03.2022 määrusega menetlusse. Hageja esitas 17.03.2022 hagiavalduse täienduse 28.02.2022 hagi resolutsiooni punktis 2 toodud nõude suurendamises osas, s.o summas 5 000 eurot. Kohus võttis 17.03.2022 menetlusse hageja hagiavalduse täienduse nõude suurendamise osas.

2. Pooled esitasid 29.03.2022 kohtule kompromisslepingu.

3. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-3028 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Kompromissi nõuetekohase täitmisega loevad pooled käesoleva vaidluse poolte vahel lõplikult lahendatuks ja nad ei oma kompromissi nõuetekohase täitmise korral teineteise suhtes tulevikus nimetatud vaidlusest tulenevalt mingisuguseid nõudeid. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss määrusega ning ühtlasi lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22- 3028 ilma istungit pidamata (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ning § 431 lg 1 alusel). Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kahe (3) tööpäevani määruse kättetoimetamisest alates.

4. Hageja O. J. taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 332,50 eurot (s.o 50% 665 eurost) tagastamist ning palub vastava summa kanda O. J.’i arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

6. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

9. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

10. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

12. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

13. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 332,50 eurot hageja O. J.’i arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS §

150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 332,50 eurot, kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 665 eurot.

14. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3028.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik