2-18-17463/103 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(19)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-17463

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2022. a, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

GREENGREID OÜ hagi osaühingu Sahkar TT vastu

288 893 euro 42 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GREENGREID OÜ apellatsioonkaebus osaühingu

Sahkar TT vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

GREENGREID OÜ apellatsioonkaebusel 376 311 eurot

89 senti

osaühingu Sahkar TT vastuapellatsioonkaebusel 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GREENGREID OÜ (registrikood 14165443),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja: osaühing Sahkar TT (registrikood 10628225),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

2(19)

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2021. a otsus osas, milles kohus jättis

hagi täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt

rahuldada, samuti muuta sellega seoses poolte menetluskulude jaotust

maakohtu menetluses ning tühistada maakohtu otsus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas.

2. Mõista osaühingult Sahkar TT GREENGREID OÜ kasuks välja 242 095 eurot

60 senti, sellelt summalt 30. märtsi 2022. a seisuga arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivis 122 421 eurot 17 senti ning alates 31. märtsist 2022

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (242 095 eurot 60 senti)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude

tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

3. Nii GREENGREID OÜ apellatsioonkaebus kui ka osaühingu Sahkar TT

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta rahuldamata kostja 28. veebruari 2022 menetlusdokumendis esitatud

vastuväited Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2022 määrusele.

5. Võtta tõendina vastu kostja 28. veebruari 2022 menetlusdokumendile lisatud

digitaalselt allkirjastatud seltsingu lõpparuanne.

6. Mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskulud jätta

16% ulatuses GREENGREID OÜ kanda ja 84% ulatuses osaühingu Sahkar TT

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. GREENGREID OÜ (hageja) esitas 17. novembril 2018 Tartu Maakohtule hagi, milles

palus osaühingult Sahkar TT (kostja) välja mõista 288 893 eurot 42 senti, viivise

17. novembri 2018 seisuga 64 307 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates

18. novembrist 2018 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

3(19)

Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid RTS Infraehitus OÜ (registrikood 11716322; RTS)

tellijana ning GREENGREID OÜ (registrikood 11319615; hilisema ärinimega

GREENGREID HOOLDUS OÜ; äriregistrist kustutatud 19. augusitl 2017 seoses

ühinemisega Serroni MT OÜ-ga; vana Greengreid) ja kostja töövõtjatena 24. aprillil 2014

töövõtulepingu põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks. Vana Greengreid osutas

ehitusobjektil masinateenust ja vajaliku materjali tarnimist. Tellija ja töövõtjate vahelise

18. novembri 2015 aktiga on teostatud tööd tellijale üle antud. Vana Greengreid ja kostja

ei vormistanud omavaheliste suhete reguleerimiseks kirjalikke kokkuleppeid. Algselt oli

pooltel plaan sõlmida seltsinguleping, kuid selleni ei jõutud. Vana Greengreid teostas töid

kostja alltöövõtjana, esitades kostjale arveid, mis tasuti. Kostja on omakorda esitanud akte

ja arveid otse peatellijale, kes on arved tasunud otse kostja kontole. Kostja on jättis vanale

Greengreidile tasumata järgmised arved kogusummas 288 893 eurot 42 senti:

Arve nr 24003 summas 192 928 eurot 8 senti, tasumata osa 135 102 eurot 33 senti;

Arve nr 24004 summas 165 362 eurot 66 senti, tasumata osa 59 969 eurot 64

senti;

Arve nr 24014 summas 71 497 eurot, tasumata osa 10 000 eurot;

Arve nr 24015 summas 50 593 eurot 82 senti, tasumata osa 41 593 eurot 80 senti;

Arve nr 24016 summas 17 721 eurot 5 senti;

Arve nr 24017 summas 16 028 eurot 35 senti; Arve nr 24018 summas 8388 eurot

25 senti.

Vana Greengreid loovutas põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks kostjaga

sõlmitud kokkuleppest tulenevad rahalised nõuded hagejale. Vaatamata hageja nõudmisele

ei ole kostja arveid tasunud ega nõuetele vastuväiteid esitanud.

Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu, et töid teostati kostja alltöövõtjana, on hageja nõuet

võimalik kvalifitseerida seltsingu likvideerimise sätete järgi. VÕS § 596 lg 1 p 5 kohaselt

lõppes seltsing seltsingu eesmärgi saavutamisega ehk tööde üleandmisega tellijale 18.

novembri 2015 aktiga. Vastavalt VÕS § 600 lg 1 toimub seltsingu lõppemisel seltsingu

likvideerimine ja vara jaotamine. Hagejal on rahaline nõue 288 893 eurot 42 senti seltsingu

vara jaotuse kaudu, saamaks kätte enda osa likvideerimisest saadavale varale.

Menetluse käigus leidis hageja siiski, et seltsingu olemasolu ei ole tõendatud. Pooled ei ole

käitunud nagu seltsinglased ja õigussuhtel puuduvad seltsingule omased tunnused.

Õiguslikult pole see ka tähtis. Tähtis on, et poolte vahel on teatud võlaõiguslikud

kokkulepped olnud ja neid kokkuleppeid on konkreetsel viisil täidetud. Kostja on arveid

tasunud, seega tunnistanud oma kohustust nende maksmiseks.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vana Greengreid ja kostja moodustasid omavahelistes suhetes seltsingu. Vastav kokkulepe

sõlmiti suuliselt 25. aprillil 2014. Alltöövõtuleping ei tulnud isegi jutuks.

Vana Greengreid ja kostja vastutasid solidaarselt tellija ees ning andsid töid üle samuti

ühiselt. Kummagi töövõtja osa seltsingus oli 50%. Arveldamine käis läbi eraldiseisva

seltsingu tarbeks avatud pangakonto, millele oli juurdepääs mõlemal seltsinglasel. Tööde

üleandmine tellijale toimus selliselt, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastati

mõlema töövõtja poolt, pärast akti allkirjastamist tellija poolt esitas kostja tellijale arve

ning vana Greengreid esitas seejärel kostjale arve talle kuuluva töövõtutasu osa saamiseks.

4(19)

Vana Greengreidi poolt väljastatava arve aluseks oli aga omakorda töövõtjate vahel kokku

lepitud seltsingusisene teostatud tööde akt. Vanal Greengreidil tekkis õigus raha saamiseks

summas, milles pooled kokku leppisid, ent kostjale esitati mitu arvet, milles kokkulepe

puudus. Seetõttu tasus kostja arved üksnes mahus, milles oli kokkulepe olemas.

Tellijaga sõlmitud töövõtuleping osutus töövõtjatele rahaliselt kahjumlikuks. Vastavalt

seltsingulepingu sõlmimisel kokkulepitule jagati kahjum võrdselt. Mais ja juunis 2014

teostatud tööde osas sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe "Kurna liiklussõlme tulude ja

kulude kokkuvõte mai-juuni 2014" (I kd, tl 107), mille kohaselt esimesel kahel kuul sai

seltsing kahjumit 56 528 eurot 50 senti. Sellest 19 445 eurot 18 senti saadi kahjumit mais

2014 ning 37 083 eurot 32 senti juunis 2014. Kahjum tekkis ka edaspidistest töödest ning

pooled kandsid selle võrdselt vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

25. septembril 2015 esitasid töövõtjad tellijale taotluse ühikhindade ja lepingu maksumuse

muutmiseks, millest Maanteeamet (alates 1. jaanuarist 2021 Transpordiamet) keeldus (I

kd, tl-d 114–116).

Väär on väide, et vana Greengreid loovutas nimetatud arvetest tulenevad rahalised nõuded

hagejale. Esitatud nõude loovutamise teatise ehtsus on kaheldav. Teatist pole kostja enne

hagiavalduse kättesaamist saanud. Samuti pole teade allkirjastatud vana Greengreidi poolt,

nagu näeb ette VÕS § 172. Teade võib olla koostatud tagantjärele ajal, mil vana Greengreid

oli registrist kustutatud. Kuna kostja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud, tuleb hagejal

tõendada selle ehtsust. Hagejale ei ole läinud üle lepinguline seltsinglase positsioon,

mistõttu ei ole tal võimalik kasutada sellega seonduvaid kujundusõigusi, s.o taotleda

seltsingu likvideerimist ja nõuda väljamakse tegemist.

Hageja nõude alus on ebaselge. Alltöövõtu- ja seltsinguleping erinevad sisu ja õiguslike

tagajärgede poolest, mistõttu pole võimalik nende alternatiivne jaatamine samade

asjaolude pinnalt.

Arvete nr 24003 ja 24004 osas esitab kostja aegumise vastuväite. Arve nr 24003 on

väljastatud 31. juulil 2014 ning muutus sissenõutavaks 15. septembril 2014. Arve nr 24004

on väljastatud 31. augustil 2014 ning muutus sissenõutavaks 15. oktoobril 2014. Tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3 algas aegumistähtaja kulg 1. jaanuaril

2015. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegusid arvetest tulenevad nõuded seega

31. detsembril 2017.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 29. jaanuari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda, määrates kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6653

eurot 20 senti. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole töövõtulepingust tuleneva suhte olemasolu

tõendatud. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et töövõtuleping ei olnud õiguslikult

võimalik, kuna tellija ees vastutasid töövõtjad solidaarselt. Samas viitab solidaarne

vastutus tellija ees sellele, et vana Greengreid ja kostja pidid tegutsema ühise eesmärgi

saavutamise, tellijaga sõlmitud lepingu täitmise nimel, mis on iseloomulik eelõige

seltsingulepingule.

5(19)

Esitatud tõendid kinnitavad samuti, et osapoolte tahe oli algusest peale suunatud

seltsingulepingu sõlmimisele ning kuigi kokkuleppeid kirjalikult ei vormistatud, käsitlesid

pooled omavahelist suhet seltsinguna. Esitatud e-kirjavahetusest (hageja ja vana

Greengreidi juhatuse liikme Andres Kasevälja, kostja varasema juhatuse liikme Arvi

Kasvandiku ning kostja osaniku ning praeguse juhatuse liikme Lauri Roosioru vahel)

nähtuvalt olid vana Greengreid ja kostja arusaamisel, et seltsingukokkulepe oli sõlmitud.

Eeltoodut tõendavad A. Kasevälja 24. septembri 2014 e-kiri (II kd, tl 169), 19. septembri

2014 e-kiri (IV kd, tl 104), 15. oktoobri 2014 e-kiri (IV kd, tl 108) ning A. Kasevälja ja L.

Roosioru 25. septembri 2019 e-kirjad (IV kd, tl-d 106–107). Lisaks on hageja esitatud

aktides viidatud alusena seltsingulepingule kuupäevaga 25. aprill 2014 (II kd, tl-d 7, 13,

23, 134). Teistel aktidel on alusena viidatud sama kuupäevaga lepingule. Samuti on

kokkuleppest "Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni 2014" (I kd, tl

107) nähtuvalt hageja ja vana Greengreid omavahelist suhet käsitlenud seltsinguna. Kuna

mais ja juunis 2014 saadi kahjumit, vähendati seltsingu partnerile vanale Greengreidile

arvetest 24001 ja 24002 ülekantavaid summasid. Esitatud tõenditest ei nähtu, et vana

Greengreid ja kostja oleks arutanud omavahel töövõtulepingu sõlmimist.

15. oktoobri 2020 kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud ehitusel vana Greengreidi

projektijuhina tegutsenud P.S. ja kostja objektijuhi A.P. ütlused töökorralduse kohta

objektil viitavad samuti tööde teostamisele seltsinguna. P.S. selgitas: "Töölõikudes olime

koos, tegime nii Sahkar kui Greengreid, mõlemal poolel olid omad mehhanismid, mis neid

töid tegid pluss siis mehed. /…/ Töö tegemine käis koos, omad masinad olid mõlemal

firmal, samasid lõike tegime. Ühel oli näiteks buldooser teisel oli rull. Töölõik ei olnud

meil jagatud, töö tegemine töölõikude kaupa käis ühiselt." /…/ "Ei olnud seda, et sina teed

sina lõiku ja sina teed teist lõiku. Pigem oli masinate jaotamine, kui seal lõigus oli vaja

teha, siis sinna läks nii palju tehnikat. Ei olnud vahet kumma firma oma see oli. /…/

Mehhanisme oli mõnel hetkel nii mitu ühikut, et nende n-ö jaotamine mitu seal ühe

ettevõtte poolt oli ja mitu teise ettevõtte poolt oli." A.P. selgitas: "Põhimõtteliselt rivistati

hommikul inimesed üles ja jaotati ära, kes kuhu läheb ja mida tegema hakkab." Eeltoodu

kinnitab, et töölõigud ei olnud jagatud, töid teostati ühiselt.

Akteerimise osas selgitas P.S., et akteerimine oli vastastikune: "Aktide ja arvete esitamine

käis mõlema poolselt ehk Sahkar esitas Greengreidile akte kinnitamiseks oma kulude poolt

ja Greengreid esitas Sahkarile akte oma kuludega kinnitamiseks Sahkari poole pealt. Raha

maksis RTS Infra, minu teada oli tehtud konto kuhu peale raha kanti /…/". Selline

käitumine ei vasta alltöövõtusuhtele, vaid viitab tööde teostamisele seltsinguna. Samuti

märkis P.S.: "Akti mis oli RTS Infrale arve esitamise aluseks panime kokku koos

Sahkariga, /…/ Ehk mina osalesin ka akti koostamise juures." Ka A.P. ütluste kohaselt

tegeles aktidega P.S.. Seega osales ka vana Greengreidi töötaja lõpptellijale arve esitamise

aluseks olnud aktide koostamisel. Seltsingulepingule viitab ka A.P. öeldu, et dubleeritud

ametikohti ei olnud, projektijuht oli P.S., A.P. oli objektijuht, töödejuhatajad olid vanast

Greengreidist Andro Aavik ja Tauri Olesk. Projektijuht on kõrgem positsioon kui

objektijuht.

Seltsingulepingule viitab ka majandusliku riski jaotumine lepingupoolte vahel. Vaidlust ei

ole, et lepingu sõlmimisel võeti aluseks varasem samade poolte vahel sõlmitud Aardlapalu

objekti seltsinguleping (IV kd, tl-d 110–116; Aardlapalu seltsinguleping), kus oli vastutus

tööde teostamise eest ja sellega seotud riskid jagatud võrdselt (p 4.2). Tõendid, s.o kostja

6(19)

viidatud tulude-kulude kokkuvõte ja 25. septembri 2015 taotlus, näitavad, et ka käesoleva

projekti puhul oli vastutus kahe alltöövõtja vahel jagatud ning mõlemad pidid osalema

kahjumi kandmises. Vaidlust ei ole ka, et pärast Maanteeameti keeldumist arutati lepingu

lõpetamist, kuid seda ei tehtud, kuna lepingust väljaastumine oleks tähendanud kohustust

tasuda leppetrahvi.

Asjaoludest nähtuvalt oli juhtiv seltsinglane kostja (vt nt IV kd, tl-d 106–107). Hageja

rahulolematus seltsingu juhtimisega, võimalike lubamatute tasaarvestuste tegemine jm ei

anna alust asuda seisukohale, et õigussuhe ei vastanud seltsingu tunnustele.

Nõude üleminek hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega. Teatise ehtsuse

vaidlustamiseks ei piisa kostja arutluskäigust, et tõend võib olla koostatud tagantjärele.

VÕS § 588 kohaselt on seltsinglasel on võimalik loovutada nõuet kasumile või

likvideerimisel saadavale varale. VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel

seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Seltsingu likvideerimine

toimub üldjuhul selliselt, et esmalt tuleb täita ühised kohustused (VÕS § 602), seejärel

kindlaks teha seltsingu kasum või kahjum ja see jagada või katta (VÕS §-d 591 ja 592),

tagastada panused (§ 603) ning lõpuks jagada ülejääk (§ 604). Seltsingu likvideerimisele

kohaldatakse VÕS § 600 lg 1 teise lause järgi kaasomandi jaotamise sätteid, kui seltsingu

erisätetest ei tulene teisiti (Riigikohtu 14. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-

11, p-d 16-20).

Seltsingu lõppemise alused näeb ette VÕS § 596 ja mh lõpeb seltsing seltsingu eesmärgi

saavutamisega (VÕS § 596 lg 1 p 5). Asjaoludest nähtuvalt oli seltsingu eesmärk tellijaga

sõlmitud töövõtulepingu täitmine, mis hõlmas ka garantiitööde tegemist. Seega sai seltsing

lõppeda garantiiaja lõppemisega novembris 2020. Projekti lõplik kasumlikkus või

kahjulikkus sai samuti selguda pärast garantiitööde tähtaega.

Kohus luges tõendatuks tasumata arvete ulatuses panuste tegemise vana Greengreidi poolt,

ent jättis hageja nõude rahuldamata, kuivõrd panuseid on võimalik tagastada üksnes juhul,

kui seltsing on kasumlik. Hageja nõuab tehtud tööde eest esitatud arvete tasumist, mis on

käsitletav panuse tagastamise nõudena. Kostja on jätnud arved osaliselt või täielikult

tasumata, kuid hageja sõnul kostja ei ole vaidlustanud, et vana Greengreid on aktides

näidatud tööd teostanud ja kostja ei ole tööde mahu ega nõuetekohasuse osas pretensioone

kinnitanud. A. Kasevälja selgituste kohaselt (I kd, tl 191 pöördel) oli põhiväide, miks arved

on maksmata, et raha ei jätku. P.S. vande all antud ütluste kohaselt vana Greengreidi aktid

kostjale koostas tema ning aktide tagasilükkamist ei olnud. Samas ei ole hageja tõendanud,

et seltsingule kuuluks vara, mille arvelt panuseid tagastada või kasumit, mida jagada.

Hageja taotles kostjalt erinevate dokumentide väljanõudmist, soovides esitada asjatundja

arvamuse või taotleda kohtu kaudu ekspertiisi määramist (I kd, tl 193), kuid seda ei ole

hageja teinud. Esitatud tõendite pinnalt on usutav, et seltsing kujunes esialgu

kahjumlikuks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal asjas õigusabile 63 tundi ja 20 minutit,

s.o 8866 eurot 67 senti. Lisandus väljavõtete saamise kulu 22 eurot ning lepingulise

esindaja sõidukulu 331 eurot 20 senti. Kuigi tegemist oli keskmisest keerukama ja

mahukama vaidlusega, vähendas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 45 tunnini.

Maakohus nõustus hageja vastuväidetega, mille kohaselt oli hagiavaldusele vastuse

koostamise ja mitmete nõupidamiste ajakulu ca 13 tundi ebaproportsionaalselt suur, samuti

7(19)

ka hageja 19. augustil 2019 esitatule vastuse koostamise ajakulu ca 10 tundi ning 28.

oktoobri 2019 kohtunõude täitmise ajakulu ca 13 tundi. Jääb arusaamatuks, mida peab

esindaja silmas "töö tõenditega" all. Tõendid esitab esindajale esindatav, esindaja ülesanne

on need kohtule edastada, mis ei saa võtta 13 tundi. Samuti ei peaks hageja maksma kinni

kostja ja tema esindaja nõupidamisi. Tunnitasumäär 140 eurot (käibemaksuta) ja lisakulud

on kohtu hinnangul põhjendatud. Kokku määras maakohus kostja menetluskulude

suuruseks 6653 eurot 20 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 1. märtsil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole kohus analüüsinud hageja lõplikke

seisukohti ning on andnud tõenditele ebaõige hinnangu.

Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Selle tõendamiseks tuleb vaadata, kuidas

on toimunud poolte kokkuleppe täitmine. Nagu hageja ka maakohtus selgitas, esitas vana

Greengreid maist 2014 kuni aasta lõpuni kostjale arveid igakuiselt, 2015. aastal on arveid

esitatud kuni oktoobrini, sealt edasi on 22. veebruari 2016 arvetesse koondatud tööperiood

1. oktoober kuni 31. detsember 2015. Perioodi mai 2014 kuni detsember 2015 kohta on

vana Greengreid teostanud töid kogusummas 1 561 808 eurot 15 senti, millest kostja tasus

ära 1 272 914 eurot 71 senti ja tasumata on veel 288 893 eurot 45 senti ehk 18,5% esitatud

arvetest. Hageja on kohtule esitanud kõik tasumata arved ja nende aluseks olevad tööde

aktid, samuti e-kirjad, mille kaudu eelnimetatud dokumendid kostjale edastati. Kostja on

esitanud omakorda enda aktid ja arved tellijale ja saanud selle eest tasud kätte. Seega on

vana Greengreid esitanud kostjale ca 1,5 aasta jooksul igakuiselt akte ja arveid, nagu

töövõtulepingu täitmine käib. Kostja on arveid tasunud, kuid jätnud osad kas osaliselt või

täielikult tasumata. Kosta ei ole vaidlustanud, et ta on võtnud arved enda raamatupidamisse

ja arvestanud arvetelt nähtava käibemaksu enda sisendkäibemaksuks. vana Greengreid on

omakorda maksnud riigile ära arvetelt nähtuva käibemaksuosa. Ka see näitab arvete

tunnistamist kostja poolt. Maakohus on otsuses tuvastanud, et tasumata arvete ulatuses on

vana Greengreidi poolt tööd tehtud. Hagis toodud seitsmest arvest neli on kostja poolt

osaliselt tasutud, mis tähendab, et kostja on TsÜS § 158 lg 2 järgi tunnistanud võlgnevust.

Kostja ei ole seltsingulepingu olemasolu tõendanud ning tõendatud pole ka väidetava

seltsingu kahjumlikkus. Ei ole vaidlust, et algselt aprillis 2014 oli pooltel plaanis hakata

omavahelistes suhetes rakendama varasemast ühisest kogemusest ja koostööst tulenenud

seltsingulaadset mudelit (n-ö Aardlapalu ehitusobjekti mudelit). Septembris 2014 oli selge,

et varasem mudel ei rakendu ja poolte edasised suhted ei tugine seltsingul. Seda kinnitab

poolte kirjavahetus järgnevas:

A. Kaseväli 19. septembri 2014 e-kiri (IV kd, tl 104), kus põhjendatakse, miks

Aardlapalu seltsingukokkulepe ja mudel ei tööta ega ole rakendunud. Peamine

erinevus seisnes selles, et vanal Greengreidil ei olnud seltsingukontole ligipääsu

ega võimalust ülekandeid teha. Samas e-kirjas taotleti vastavat ligipääsu, millest

keelduti.

8(19)

A. Kaseväli 24. septembri 2014 e-kiri (II kd, tl 169), kus antakse mõista, et

käesolevas asjas tuleb seltsingulepinguni veel jõuda ning et Aardlapalu

seltsingulepingu täiendamine võtab natukene rohkem tunde.

A. Kaseväli 24. septembri 2015 e-kiri (IV kd, tl 106 pöördel), kus on võetud kokku,

et Aardlapalu mudelit ei rakendata ja antud kostjale teada, et poolte suhteid peab

lepinguga täpsustama.

L. Roosiorgi 25. septembri 2014 e-kiri (IV kd, tl 106), kus on vastatud, et

Aardlapalu leping ei päästa tänast olukorda ning pigem tuleks leida lahendus

tuginedes Aardlapalu mudelile või reaalsele olukorrale objektil.

A. Kaseväli 15. oktoobri 2014 e-kiri (IV kd, tl 108), kus on toodud, et vanal

Greengreidil ei ole endiselt võimalik kasutada "seltsingukontot", mistõttu ei tööta

see konto seltsingukontona ning et vana Greengreid on teinud kostjale alltöövõttu

perioodil mai 2014 kuni september 2015, koos tabeliga tasumata arvetest.

Maakohus on eelnevast kirjavahetusest teinud ebaõige järelduse, et Kurna objektil kasutati

Aardlapalu seltsingukokkulepet ja mudelit. Kirjavahetusest nähtub poolte tahe omavahelist

lepingut täpsustada ja leida alles lahendusi, milliste õigussuhete alusel objektiga edasi

minna. Vana Greengreid avaldas 15. oktoobri 2014 e-kirjas, et ta on teinud kostjale

alltöövõttu ja jätkas kostjale edasiselt aktide ning arvete esitamist, nagu see on omane

mistahes ehituse töövõtulepingule.

Kohtu viidatud neli akti, millel oli alusena osutatud seltsingulepingule ja dokument

pealkirjaga "Kurna liiklussõlme tulude-kulude kokkuvõte mai-juuni 2014" jäävadki

perioodi, mil pooled arvestasid sooviga rakendada varasemat Aardlapalu mudelit. Sellise

lepinguni aga ei jõutud. Dokumendil "tulude-kulude kokkuvõte" ei ole vana Greengreidi

esindaja allkirja ja see ei ole käsitletav ametliku dokumendina. Seltsingu puhul pidanuks

selline tulude-kulude jaotamine toimuma kogu järgneva lepingu täitmise jooksul, mida aga

ei toimunud.

Ebaõige on kohtu väide, et kuna mais ja juunis 2014 saadi kahjumit, vähendati vanale

Greengreidile arvetest 24001 ja 24002 ülekantavaid summasid. Kostja on 12. detsembri

2014 seisuga arvete 24001 ja 24002 maksmata osad tasunud. Seega ei osalenud vana

Greengreid kahjumi kandmises, nagu maakohus on ebaõigesti järeldanud. Vana

Greengreid suhtes selline tulude-kulude kokkuvõte mingit toimet ei omanud, kuna talle

maksti tasuarved nr 24001 ja 24002 (mai ja juuni eest) täielikult ära.

Samuti on oluline, et Aardlapalu seltsinguleping ise ei ole puhtakujuline seltsinguleping

VÕS-i mõistes, vaid pigem üksikute seltsingu tunnustega koostööleping, mille puhul on

poolte positsioon olnud võrdsem kui klassikalise tellija-töövõtja suhte puhul. Aardlapalu

lepingu puhul ei tekkinud seltsinguvara, samuti ei toimunud raha jagamist seltsingu

printsiipide kohaselt. Ka Aardlapalu seltsingulepingu puhul esitas vana Greengreid

jooksvalt arveid, mida tasuti ühise pangakonto kaudu.

Maakohus ei ole hinnanud tõendeid ega asjaolusid, mis räägivad seltsingu vastu. Kuna

vana Greengreid ja kostja olid töövõtulepingus tellijaga mõlemad töövõtjad, oli

ehitusobjekti valmimine paratamatult ühine eesmärk. Samas on vana Greengreid esitanud

kostajale igakuised tehtud tööde akte ja arveid (mida on suuremas osas tasutud), mis

kinnitab, et vana Greengreid on osutanud kostjale teenust. Seltsingu puhul ei toimu panuse

tegemisel mingit vastusooritust (tasumist), aga vana Greengreid on esitanud jooksvalt

9(19)

tehtud töö eest arveid ja kostja on neid tasunud. Järelikult ei ole olnud tegemist panustega

seltsingu mõttes vaid teenuse osutamisega. Seltsingu puhul saavad seltsinglased raha alles

siis, kui ühine eesmärk on täidetud ja seltsing on kasumlik.

Samuti kinnitavad seda, et tegemist ei saanud olla seltsinguga, järgmised asjaolud:

Kostja on asunud kohe ehitusobjekti algfaasis vana Greengreid arveid tasuma. Kui

arvete tasumist käsitleda panuste tagastamisena, oleks seda saanud teha alles peale

ühise eesmärgi saavutamist ja seltsingu likvideerimise käigus.

Seltsingu puhul ei saa ükski seltsinglane enne raha, kui ühine eesmärk on täidetud

ja asutakse seltsingut likvideerima. Seltsingu regulatsioon ei näe ette, et üks

seltsinglane esitaks teisele seltsinglasele enne seltsingu lõppemist mingeid

tasuarveid ja teine seltsinglane neid maksaks.

Tegemist ei olnud ühise juhtimisega, nagu seltsing ette näeks; kostja on suhetes

tellijaga tegutsenud ainuisikuliselt, esitades tellijale teostatud tööde akte ja arveid;

Kostja on ainuisikuliselt käsutanud pangakontot, millel olevaid liikumisi sai vana

Greengreid vaid jälgida.

Kostja on teostanud tellijaga tasaarvestusi kogusummas 2 309 376 eurot 57 senti,

mis VÕS § 590 lg 2 kohaselt oleksid seltsingu puhul tühised. Tasaarvestuste

teostamine näitab, et seltsingulepingut polnud. Kostja on esitanud vastavad

tasaarvestusaktid tellijaga, kusjuures osade aktide puhul ei ole selle alusarveid

esitatud, mis viitab, et kostja ja tellija tasaarvestasid omavahel ka muude

ehitusobjektide kulusid. Kostja on esitanud enda arvelduskonto väljavõtte (V kd,

tl-d 249-250), millest nähtub seitse makset tellijalt kostjale, mis kinnitab perioodil

25. aprill 2014 kuni 18. november 2015 muude ehituslepingute olemasolu, mida

kinnitas ka tunnistaja A.P.. Väljavõtetelt nähtuvad ka tellija väljamaksed kostjale,

mis näitavad, et kostja on lasknud tagastada endale üle 300 000 euro mujale kui

arveldusarvele, mille liikumisi oli vanal Greengreid võimalik jälgida. Kostja

juhatuse liige ei osanud tagatise tagastamist 31. augusti 2020 kohtistungil selgitada.

Kostja on kasutanud tellijale esitatud arvete tasumiseks faktooringut Ehitusfirma

Rand&Tuulberg AS-i poolt (II kd tl-d 65-69). Seltsingu puhul on iga tehingu

tegemiseks vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582 lg 2). Neid kostja

küsinud pole.

Hagejal on nõue ka võimaliku seltsingu puhul. Vaidlust ei ole, et ehitusobjekti maht oli ca

6,4 miljonit eurot ja kostjale on tellija kõik summad ära maksnud (lisaks garantiiaegse

tagatise summad). Seega võib öelda, et kostja valdab vana Greengreidi rahasid ega soovi

neid välja maksta. Seltsingu olemasolu pidi tõendama kostja, kuivõrd tegu oli tema

vastuväitega. Olukorras, kus kostja omab kogu tõendusmaterjali objekti rahade liikumise

kohta, aga hagejal sellele ligipääs puudub, peaks ka olema kostja tõendamiskoormis, et

väidetav seltsing oli kahjumis. Objekt ehitati valmis ja vana Greengreid täitis kõik oma

kohustused, mille eest tellija on kostjale maksnud. Seega võib öelda, et tellija poolt kostja

kontole kantud rahad on väidetava seltsingu kasumiosa, mis kuulub vana Greengreidi

õigusjärglasele ehk hagejale väljamaksmisele. Kostja ei ole tõendanud, et tellijalt saadud

rahad oleksid kulunud mingi üldise kahjumi katmiseks. Kohtulahendi valguses kujuneb

ebaõiglane olukord, kus vana Greengreid on panustanud ehitusobjekti ja selle panuse eest

on tellija poolt makstud, kuid hagejal ei ole õigust seda osa sisse nõuda.

10(19)

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

otsuse vaidlustatud osas muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et maakohtus kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad maakohtu

järelduste õigsust ning seda, et apellatsioonkaebuse väited on ebaõiged ja paljasõnalised.

Maakohus asus kooskõlas VÕS §-ga 29 ainuõigele seisukohale, et vana Greengreidi ja

kostja vaheline õigussuhe vastas seltsingulepingu tunnustele.

Igakuiste aktide ja arvete esitamine ning tasumine ei tõenda töövõtulepingu olemasolu.

Hageja on ise apellatsioonkaebuses esile toonud, et tellija suhtes olid vana Greengreid ja

kostja mõlemad töövõtjad ning seetõttu oli ehitusobjekti valmimine paratamatult ühine

eesmärk, samuti et ehitusobjekt oli töövõtu korras ehitatav objekt ühisele tellijale.

Ainuüksi eeltoodust nähtub, et vana Greengreid ei olnud kostja alltöövõtja vaid võrdväärne

partner (seltsinglane). Seda tõendavad ka nii tellijaga sõlmitud töövõtuleping (I kd tl-d 6–

19) kui ka tunnistaja A.P. ütlused, mille kohaselt dubleeritud ametikohti objektil ei olnud.

Hageja väitis, et vana Greengreidi ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, kuid

ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-ga 2 välja toonud

faktilisi asjaolusid, millisel viisil väidetav suuline töövõtuleping sõlmiti, millised

kohustused väidetavatele lepingupooltele sellest tulenesid ning millist kohustust on

rikutud. Kostja ei ole vana Greengreidiga alltöövõtulepingut sõlminud ning pooled

sõlmisid seltsingulepingu. Hageja väited suulisest töövõtulepingust on paljasõnalised ja

tõendamata, kuigi eeltoodud asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis lasub hagejal

(TsMS § 230 lg 1).

Kostja ei nõustu, et kohus ei ole hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis räägivad seltsingu

vastu. Hageja väidab, et vana Greengreid on esitanud jooksvalt tehtud töö eest arveid ja

kostja on neid tasunud ning ükski seltsing nõnda ei funktsioneeri. Eeltooduga moonutab

hageja asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid ning soovib anda neile tegelikkusele

mittevastavat sisu. Esiteks on maakohus tunnistajate P.S. ja A.P. ütluseid hinnates

tuvastanud õigesti, et objekti töökorraldus vastas seltsingule. Teiseks on maakohus

tõendeid hinnates tuvastanud õigesti, et akteerimine toimus vastastikku. Kolmandaks on

hageja väited vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kostja juhtis maakohtus

tähelepanu asjaolule, et 25. aprillil 2014 sõlmitud seltsinguleping on aktide alusena

otsesõnu välja toodud hageja esitatud aktides. Aktid on koostatud vana Greengreid ise.

Eeltoodu pinnalt on väited suulise töövõtulepingu sõlmimisest põhjendamatud. Neljandaks

on maakohus otsuses põhjendatult leidnud, et kui vana Greengreid teostas kostjale

alltöövõttu, miks pidi kostja enda töid kooskõlastama. Selline käitumine ei vasta

alltöövõtule, vaid viitab tööde teostamisele seltsinguna. Seda ei ole hageja ümber lükanud.

Viiendaks on hageja ise välja toonud, et Aardlapalu seltsingu puhul esitati jooksvalt arveid,

mida tasuti ühise pangakonto kaudu. Eeltoodu pinnalt võiks hageja asuda seisukohale, et

Aardlapalu objektil oli kostja vana Greengreidi alltöövõtja, kuid seda tuvastatud ei ole ning

hageja ei ole ka sellele tuginenud.

Kostja ei nõustu, et kuivõrd kostja on asunud kohe ehitusobjekti algfaasis arveid tasuma,

s.o panuseid tagastama, ei saa olla tegemist seltsinguga. Kostja ei tasunud vana Greengreidi

arveid, vaid nii vanale Greengreidile kui ka kostjale tehti vastavalt tellijalt laekunud

töövõtutasust väljamakseid vastavalt töövõtjate kooskõlastatud aktidele. Käesoleval juhul

leppisidki vana Greengreid ja kostja panuste tegemise kokku selliselt, et mõlema

11(19)

seltsinglase kantud kulud tasuti pärast tellijalt vastava tööosa eest töövõtutasu laekumisel.

Eeltoodu ei ole vastuolus VÕS §-ga 581, kuivõrd säte on dispositiivne.

Ebaõige on ka hageja väide, et seltsingu puhul ei saa ükski seltsinglane enne raha, kui ühine

eesmärk on täidetud ja asutakse seltsingut likvideerima. Seltsingu eesmärk oli tellijaga

sõlmitud töövõtulepingust kasumi teenimine. Kasum tekib pärast kulude maha lahutamist

tuludest. Seltsinglastele tasuti vastavalt poolte kooskõlastatud aktidele kantud kulud. Selle

üle, et seltsing osutus kahjumlikuks, ei saa vaidlust olla. A. Kaseväli selgitas ise 28.

oktoobri 2019 kohtuistungil, et arved on maksmata, kuna raha ei jätku. Samuti on asjaolu

tõendatud 25. septembri 2015 taotlusega.

Ka on ebaõige hageja väide, et kuivõrd tegemist ei olnud ühise seltsingu juhtimisega, ei

saanud tegemist olla seltsinguga. Maakohus on selles osas õigesti kohaldanud VÕS § 583

lg-t 1. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et vaidlusaluse projekti puhul oli juhtiv

seltsinglane kostja. Eeltoodut pole hageja apellatsioonkaebuses ümber lükanud.

Hageja väide, et kuivõrd vanal Greengreidil ei olnud seltsingukonto käsutusõigust, ei saa

tegemist olla seltsinguga, on ekslik. Kuivõrd juhtiv seltsinglane oli kostja, ei pidanudki

VÕS § 583 lg 1 teise lause kohaselt vana Greengreid seltsingu juhtimises osalema. Vanal

Greengreidil oli täielik ülevaade kontol toimuvast. Jääb arusaamatuks, miks peaks kostja

andma enda pangakontole ligipääsu oma väidetavale alltöövõtjale. Ka õiguskirjanduses on

asutud seisukohale, et seltsingule viitab ka asjaolu, et seltsingulepingu osapooled

moodustavad eraldi seltsinguvara. Kui seltsinglased on ühise eesmärgi saavutamiseks

võtnud kasutusele eraldi pangakonto, on äratuntav, et konkreetne vara kuulub seltsingvara

hulka.

Ka faktooringule viitav väide on asjakohatu, sest kuivõrd kostja oli juhtiv seltsinglane, ei

vajanud faktooringulepingu sõlmimine vana Greengreidi nõusolekut. Etteheide on ka

sisuliselt arusaamatu, kuivõrd ilmselgelt oli mõlema seltsinglase huvides, et raha laekuks

võimalikult kiiresti.

Asjaolust, et tasaarvestuskokkulepetes on viidatud ainult kostjale, ei ole võimalik teha

järeldust, et tasaarvestus ei olnud seltsingu huvides. Kuivõrd tasaarvestused toimusid

mõlema seltsinglase täiel teadmisel ja heakskiidul, ei saa olla ka vaidlust, et tasaarvestuse

kokkulepe tehti seltsingu huvides ehk kokkuleppe pooleks oli seltsing. Kostja ei nõustu, et

kostja ja tellija tasaarvestasid omavahel ka muude ehitusobjektide kulusid. Hageja ei ole

viidanud tõenditele, millest nähtuks väidetavate õigustamatute tasaarvestuste tegemine.

Tellijaga 24. aprillil 2014 sõlmitud töövõtulepingu garantiitagatise andis kostja

ainuisikuliselt, mitte seltsing, sh pantis garantii jaoks oma vara ka kostja seaduslik esindaja.

Kostja selgitas seda ka maakohtus. Hetkel ei ole garantiitööd lõppenud ja on teostamisel,

kuivõrd töid ei saanud talvel teostada.

Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka seltsinguvara jagamise teel. Maakohus on

eeltoodut õigesti põhjendanud. Hageja seisukoht, et seltsingu kahjumlikkust peaks

tõendama kostja, on vale. Hageja on ise hagiavalduses möönnud, et suhet on võimalik

kvalifitseerida seltsingulepinguna, ent ei ole täitnud TsMS § 363 lg 1 nõudeid. Samas pole

seltsingu kahjumlikkuse üle ka vaidlust, kuivõrd A. Kasevälja selgituste kohaselt on arved

maksmata, kuna raha lihtsalt ei jätku.

12(19)

Kostja jääb ka aegumise vastuväite juurde. Teatis nõude loovutamise kohta ei ole ehtne ja

tuleb kõrvale jätta. Nii õiguskirjandus kui ka kohtupraktika kinnitab, et kui dokumendi

suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada dokumendi

ehtsust, ekspertiisi määramist peab taotlema pool, kes soovib vaidlustatud dokumenti

tõendina kasutada.

6. Kostja esitas 31. märtsil 2021 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

9219 eurot 87 senti ja mõista need hagejalt välja. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt palub kostja määrata tasumisele viivise seadusjärgses määras ja

jätta vastuapellatsiooniga seotud menetluskulud hageja kanda.

Vastuapellatsiooni põhjenduste kohaselt olid kostja menetluskulud täies ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele kohaldatakse

TsMS § 477 lg-t 5, millest johtuvalt ei oleks maakohus pidanud lähtuma hageja ekslikust

ja põhjendamatust seisukohast kostja menetluskuludele. Maakohus on diskretsioonipiire

oluliselt ületanud, kuivõrd ei ole arvesse võtnud kostja põhjendatud ja vajalikku ajakulu,

mille on tinginud mh asja keerukus. Samuti on hageja enda tegevus suurendanud tsiviilasja

keerukust ja tekitanud täiendava ajakulu. TsMS § 230 lg-st 1 hoolimata esitas kohtu

nõudmisel asjas tähtsust omavad tõendid just kostja, kusjuures hageja taotles täiendavate

tõendite esitamist kostja poolt ka pärast eelmenetluse lõppu, venitades sellega menetlust.

Olukorras, kus hageja enda tegevus on tinginud kostja menetluskulude suurenemise, tuleb

eeltoodut menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta. „Töö

tõenditega“ hõlmas mh kliendi esitatud dokumentide süstematiseerimist, komplekteerimist

ning ka tsiviilasja toimiku läbitöötamist, kuivõrd samu tõendeid korduvalt ei esitata. Kostja

pidi mh veenduma, et hageja nõutud tõendeid juba esitatud ei ole, kuivõrd korduvalt jäi

mulje, et hageja ei ole enda taotletud ja kostja esitatud tõenditega tutvunud enne järjekordse

tõendite kogumise taotluse esitamist.

7. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja õigusabikulud olid silmapaistvalt suured. Asjas toimus kolm istungit ja tõendeid

koguti ning seisukohad vahetati suuresti kirjalikus menetluses. Ei ole loogiline, et kostja

lepingulise esindaja kulud olid kaks korda suuremad kui hageja esindaja kulud. Kostja

vastuses hagile ei ole keskendutud küsimusele, mis sai otsuse tegemisel otsustavaks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on toimunud mitmed pikad nõupidamised, mille sisu

on teadmata ja kontrollimatu. Kostja 13. septembri 2019 seisukohtade koostamise ajakulu

ca 10 tundi on ebamõistlik. Tegemist oli tavapäraste seisukohtadega, mis võtab 2-3 tundi.

Isegi, kui kostja on esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, mida ta ei olnud nõus ilma kohtu

korralduseta esitama, ei saa see tähendada suuremat ajakulu esindaja jaoks. Esindaja on

edastanud kohtule täiendavad dokumendid, mis on talle eeldatavalt saadetud esindatava

raamatupidamisest, st juba valmis kujul. Esitatud on arved, saatelehed jm töövõtuga seotud

dokumentatsioon, mille kogumisega ei pidanud tegelema lepinguline esindaja. Samuti ei

pea vastaspool kinni maksma esindaja ja kliendi nõupidamisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13(19)

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada oas, milles maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus

otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 242

095 eurot 60 senti, sellelt summalt 30. märtsi 2022 seisuga arvestatud

sissenõutavaks muutunud viivis 122 421 eurot 17 senti ning alates 31. märtsist 2022

sissenõutavaks muutuv viivis 242 095 eurot 60 sendilt kuni kohustuste kohase

täitmiseni. Sellega seonduvalt muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Nii apellatsioonkaebus kui ka

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates õigesti, et vana Greengreidi ja kostja

vaheline õigussuhe vastab seltsingulepingu tunnustele. Ringkonnakohus nõustub

ka maakohtu otsuse p-des 4–12 esitatud vastavate põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Samuti nõustub ringkonnakohus

maakohtu otsuse p-des 15 ja 16 leituga, et vaidlusaluseid nõudeid oli vanal

Greengreidil õigus loovutada. Maakohus on hinnanud kõnealuste järelduste

tegemisel tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning on oma

järeldusi nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud. Vastusena hageja

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

9.1.

Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et vana Greengreidi ja kostja

vahel oli (all)töövõtulepingu suhe. Hageja küll ei nõustu maakohtu

järeldustega, kuid ei ole samas isegi väidete tasandil välja toonud, mis oli

täpsemalt töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1) esemeks (milline töö tuli teha

ja milline tulemus saavutada) ning milline tasu selle eest poolte vahel kokku

lepiti. Seda ei suutnud selgitada hageja esindajad ka ringkonnakohtu

istungil (V kd, tl 109 pöördel ja tl 110). Hageja väiteid "masinateenuse

osutamisest" ei ole piisavalt määratletud. Samuti ei toeta asjas esitatud

tõendid hageja väiteid alltöövõtulepingu sõlmimise kohta.

9.2.

Vana Greengreidi ja kostja vahel sõlmitud seltsingulepingul võis olla ka

mõningaid teistele lepinguliikidele omaseid tunnuseid, kuid see ei välista

õigussuhtele seltsingulepingu sätete kohaldamist. Enamik seltsingulepingu

sätteid (VÕS 7. osa), sh VÕS § 581 lg 1 ja § 603 on dispositiivsed, st

lepingupooltel on võimalik seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida

(VÕS § 5).

Iseenesest ei ole seltsingule omane, et seltsinglasele tehakse seltsinguvara arvelt

väljamakseid enne ühise eesmärgi saavutamist ning seltsingu likvideerimist (praegusel

juhul on vana Greengreid esitanud kostjale alates seltsingu tegevuse algusest tasuarveid

ning kostja on neid ka maksnud). Samas ei välista see pooltevahelise õigussuhte käsitlemist

seltsinguna. Sarnane maksete tegemise võimalus oli ette nähtud ka vana Greengreidi ja

kostja vahel varem sõlmitud Aardlapalu seltsingulepingu (IV kd, tl-d 110–116) p-s 7.1.

9.3.

Seltsinglased ei pea juhtima seltsingut ühiselt. Seltsingulepinguga võib

seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele (VÕS §

583 lg 1) ning sellisel juhul eeldatakse, et seltsingut juhtima õigustatud

seltsinglane on volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate

14(19)

isikutega (VÕS § 593). Juhul kui seltsingulepinguga on seltsingu juhtimise

õigus antud ühele või mitmele seltsinglasele, on kõigi seltsinglaste otsus

vajalik ainult seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks (VÕS § 584 ja § 587 lg 1). Maakohus on asja materjalide põhjal

õigesti

leidnud,

et

juhtiv

seltsinglane

oli

kostja

ning

hageja

apellatsioonkaebuse väidete põhjal ei ole alust asuda teistsugusele

seisukohale. Isegi kui kostja ei olnud juhtiv seltsinglane (sarnaselt

Aardlapalu seltsingulepingule, kus juhtivaks partneriks oli vana

Greengreid), oli kostjal vähemalt suhetes tellijaga (RTS-iga) seltsingu

esindamise ainuõigus. 25. aprillil 2014 sõlmitud töövõtulepingu p 6.12 järgi

(I kd, tl 15) oli töövõtja (konsortsiumi) esindaja aktide esitamisel ja

mistahes rahalistes arveldustes tellijaga kostja. Seega võis kostja suhetes

tellijaga tegutseda ainuisikuliselt, esitades tellijale teostatud tööde akte ja

arveid.

9.4.

Seltsingu olemasolu ei välista ka see, et kostja sai ainuisikuliselt käsutada

pangakontot, kuhu laekusid tellijalt tasutavad summad, ning millel olevaid

liikumisi sai vana Greengreid vaid jälgida. Pigem räägib see seltsingu

kasuks, sest ühise eesmärgi puudumisel ei olnuks kostjal mõistlikku põhjust

võimaldada vanal Greengreidil kontol toimuvat jälgida.

9.5.

Apellatsioonkaebuses viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et pooled ei

sõlminud seltsingulepingut. Pigem võib A. Kaseväli 19. septembri 2014. a

e-kirjast (IV kd, tl 104) järeldada, et algselt vana Greengreid ja kostja

seltsingus tegutsemises kokku leppisid. Hiljem on vana Greengreid

avaldatud küll soovi kokkuleppeid muuta, kuid sellest ei järeldu, et

seltsingulepingut ei sõlmitud.

9.6.

Ka

muud

hageja

poolt

välja

toodud

võrdlused

Aardlapalu

seltsingulepinguga, rahulolematus Kurna liiklussõlme ehitamise seltsingu

juhtimisel tehtud otsustega ning seltsingu nimel väidetavalt tehtud

lubamatud tasaarvestused jms ei lükka ümber maakohtu järeldust, et

õigussuhtele tuleb kohaldada seltsingulepingu sätteid.

10. Maakohtu otsuse põhjendused ei ole lõpuni jälgitavad küsimuses, miks ei ole

võimalik hageja nõuet seltsingulepingu sätete alusel rahuldada. Maakohus on

käsitlenud hageja nõuet nõudena panuste tagastamiseks ning märkinud, et seltsingu

lõplik kasumlikkus või kahjumlikkus selgub garantiiaja lõppemisel novembris

2020. Maakohtu hinnangul oli asjas esitatud tõendite pinnalt usutav, et seltsing

kujunes esialgu kahjumlikuks ja peeti läbirääkimisi ühiku hindade

suurendamiseks.

Pooled ei ole menetluses iseenest vaielnud selle üle, et RTS-iga sõlmitud töövõtulepingu

täitmine osutus progoositust kulukamaks, millega seoses pidasid seltsinglased tellijaga

läbirääkimisi ühikuhindade suurendamiseks. Läbirääkimiste pidamine nähtub ka asja

materjalidest (I kd, tl-d 114 jj). Seltsingu võimalik kahjumlikkus (jaotatava kasumi

puudumine) ei ole siiski piisav hageja nõude rahuldamata jätmiseks.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõuet saab käsitleda panuse (VÕS

§ 581 lg 1) tagastamise (selle väärtuse hüvitamise) nõudena (VÕS § 603 lg-d 1 ja

15(19)

3). Ehitustööde tegemine, selleks tarbeks tööjõu kasutamine ning ehitusmaterjali

hankimine on vaadeldav seltsingule osutatud rahaliselt mõõdetava panusena, mille

tulemusena seltsinguvara väärtus suureneb (vt ka Riigikohtu 24. septembri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-12328, p-d 14 ja 15). Samuti on maakohus lugenud

menetlusõiguse norme rikkumata tõendatuks tasumata arvete ulatuses panuste

tegemise vana Greengreidi poolt. Kostja on menetluses küll väitnud, et vana

Greengreidi poolt esitatud arved ei vastanud poolte kokkuleppele, kuid ei ole

täpsustanud, millises osas need kokkulepitule ei vasta. Väiteid ei suutnud

täpsustada kostja esindaja ka ringkonnakohtu istungil (V kd, tl 110).

12. VÕS § 600 lg-st 1 ja § 603 lg-st 1 lähtudes tagastatakse seltsinglaste panused

seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimise käigus pärast seltsingu kohustuste

täitmist. Samas, nagu eelnevalt märgitud, on VÕS § 600 lg-s 1 ja § 603 lg-s 1

sätestatu dispositiivne ega välista põhimõtteliselt panuste tagastamist varem.

Teisalt on seltsingule iseloomulik, et selle liikmed kannavad ühise eesmärgi

saavutamise majanduslikku riski, mis vajadusel tähendab osalemist tekkinud

kahjumi katmisel. Kui seltsinguvara kõigi seltsinglaste panuste tagastamiseks ei

piisa, tuleb tagastamisele või hüvitamisele kuuluvat panuse osa VÕS § 602 lg 2 ja

§ 603 lg 4 alusel vähendada vastavalt seltsinglase osale kahjumi katmises. Sellist

riski kandis seltsinglasena ka vana Greengreid ning tal oli õigus nõuda panuste

tagastamist (hüvitamist) eeldusel, et seltsinguvarast selleks piisab. Isegi kui

vaidlusaluste arvete alusel oleks vanale Greengreidile enne seltsingu likvideerimist

100% ulatuses tasutud, peaks ta seltsingu lõppemisel osalema kahjumi korral selle

katmises. Kostja saab VÕS § 171 lg 1 järgi esitada hageja kui uue võlausaldaja

vastu mh kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (s.o vana Greengreidi)

vastu nõude loovutamise ajal.

13. Kostja keskne vastuväide menetluses on olnud see, et hageja nõuet ei ole võimalik

rahuldada,

kuna

seltsinguvarast

sellest

ei

piisa.

Kostja

on

esitanud

apellatsioonimenetluses seltsingu lõpparuande. Tõendina käsitletava allkirjastatud

aruande on kostja esitanud alles koos 28. veebrari 2022. a menetlusdokumendiga

(V kd, tl 144). Kuigi lõpparuanne kui tõend on esitatud pärast ringkonnakohtu poolt

selleks (korduvalt) määratud tähtaegu, võtab kohus TsMS § 331 lg-st 1 lähtudes

tõendi siiski vastu, kuna see iseesest ei põhjusta asja lahendamise viibimist.

Ringkonnakohus samas ei rahulda kostja poolt 28. veebrari 2022. a

menetlusdokumendis esitatud vastuväidet (TsMS § 333 lg 1) ringkonnakohtu 9.

veebruari 2022. a määruse peale osas, millega kohus keeldus allkirjastamata

seltsingu lõpparuande tõendina vastuvõtmisest.

Seltsingu lõpparuande kohaselt oli seltsinglaste poolt tehtud tööde rahaline kulu kokku 7

729 373 eurot 77 senti ning RTS-iga sõlmitud töövõtulepingu alusel koostatud üelandmise-

vastuvõtmise aktide alusel kujunes töövõtutasu suuruseks 6 325 012 eurot 52 senti. Sellest

lähtuvalt ei oleks seltsingul vara, mida täiendavalt jagada. Sarnaselt hagejale leiab

ringkonnakohus, et asja materjalid ei toeta seltsingu lõpparuandes märgitud kulu 7 729 373

eurot 77 senti.

13.1. Lõpparuandes on kostja märkinud enda kulude suuruseks 6 173 830 eurot

5 senti (sh käibemaks). Samas on kostja esitanud maakohtule enda poolt

16(19)

seltsingus teostatud tööde aktid (kostja 18. novembri 2019. a

menetlusdokumendi lisad 58–76; IV kd, tl-d 11, 12, 1415, 16–17, 18–19,

20–21, 22–23, 24–25, 26, 27–28, 29–30, 31, 34–35, 36–37, 38–39 ja 42–

43), millest nähtuvad kostja kulud maksimaalselt summas 4 132 169 eurot

31 senti, koos käibemaksuga 4 958 603 eurot 17 senti.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimikust tõendeid ega asjaolusid, mis

sellist vahet lõpparuandes märgituga, s.o 1 215 226 eurot 88 senti,

põhjendaksid. Kostja on väitnud, et RTS-iga sõlmitud töövõtulepingu

raames oli vaja teostada garantiitöid ning neid ka teostati. Kostja on

esitanud selle kinnituseks e-kirjavahetuse RTS-iga (V kd, tl 128). Samas ei

ole kostja esitanud garantiitöödega seonduvate kulude suuruse kohta

arvestusi ega tõendeid. Viidatud kirjavahetusest kulude suurust ega nende

kandjat ei nähtu. Seetõttu ei saa garantiitöödega seonduvate väidetavate

kuludega asja lahendamisel arvestada.

13.3. Vana Greengreidi kulud on hageja arvestuste järgi 1 301 506 eurot 70 senti,

koos käibemaksuga seega 1 561 808 eurot 4 senti (IV kd, tl 105; V kd, tl-d

29 ja 136), mis on suurem kostja koostatud lõpparuandes märgitud kulust

(1 555 543 eurot 72 senti).

13.4. Seega võib töövõtulepingu täitmise rahaliseks kuluks lugeda maksimaalselt

6 520 411 eurot 21 senti (4 958 603,17 + 1 561 808,04).

14. RTS-iga sõlmitud töövõtulepingu järgi oli tööde eest kokku lepitud tasu suuruseks

6 325 012 eurot 52 senti (sh käibemaks). Selline on tasu suurus ka 18. novembri

2015. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 76) ning kostja koostatud

seltsingu lõpparuande järgi. Tellijal oli õigus kinni pidada garantiijärgse tagatise

summa (2% lepingu lõppmaksumusest), kuid ka see summa on praeguseks

eelduslikult vabanenud ning poolte väidetest ei nähtu vastupidist.

14.1. Kostja väitel töövõtulepingu järgset tasu (6 325 012 eurot 52 senti)

faktiliselt RTS-

ilt

seltsingule

täies

mahus

ei

laekunud,

kuna

seltsing

sõlmis

RTS-iga

tasaarvestuskokkuleppeid (II kd, tl 136, III tl-d 183, 185, 187, 189, 191, 193, 195, 197,

199; IV kd, tl-d 1, 3, 5, 7 ja 9). Kostja ei ole samas täpsustanud, millises ulatuses

kokkuvõttes tasaarvestusi teostati. Seda ei nähtu ka lõpparuandest. Samuti märgib

ringkonnakohus, et VÕS § 590 lg 2 kohaselt ei või seltsingu võlgnik tasaarvestada

seltsinguvarasse kuuluvat nõuet nõudega seltsinglase vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole kostja tõendanud, et tasaarvestuskokkulepetega tasaarvestati nõudeid seltsingu vastu

(ja et kokkulepped VÕS § 590 lg-st 2 tulenevat keeldu ei riku). Ringkonnakohtu hinnangul

ei nähtu RTS-i poolt kostjale väljastatud arvetest (IV kd, tl-d 142–147, 148–150, 151–160,

161, 162, 163, 164, 165, 166–186, 187, 188, 189–205, 206–225, 226, 227–240 ja 241–

248) ega muudest tõenditest, et arvetel märgitud nõuded olid nõuded seltsingu (mitte kostja

enda) vastu. Lisaks, isegi kui seltsinglased vastutasid tasaarvestuskokkulepetes märgitud

RTS-i nõuete eest solidaarselt, ei ole selge, kas vana Greengreid vastutas nende kohustuste

eest seltsinglastevahelises suhtes. Aardlapalu seltsingulepingu 8.2 alapunktide järgi

vastusas kumbki partner seltsinglaste omavahelises suhtes enda või oma alltöövõtja tehtud

tööde eest.

17(19)

14.2. RTS raamatupidaja koostatud koondtabeli (IV kd, tl 103) järgi on kostja

esitanud Kurna liiklussõlme ehitustööde eest RTS-ile arveid kokku 6 458

231 euro 61 sendi ulatuses

(sh käibemaks), seega suuremas summas kui 6 325 012 eurot 52 senti. Hageja väidete

kohaselt on tehti 133 219 euro 9 sendi ulatuses töövõtulepinguga hõlmamata töid.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et neid lisatöid tehti vana Greengreidi

ja kostja seltsingu raames. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul arvestada tulude hulka

(tööde käigus) eemaldatud kasvupinna (mulla) müügist saadavat tulu. Asjas puuduvad

tõendid, et seltsing oleks kasvupinnast müünud või eemaldatud kasvupinnasest tulu saanud

või oleks võinud tulu saada, mh ei ole tõendeid mulla kuupmeetri väärtuse (kohaliku

keskmise müügihinna) kohta. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks

lähtuda asja lahendamisel seltsingu tulust 6 325 012 eurot 52 senti.

15. Lahutades töövõtulepinguga teenitud tulust 6 325 012 eurot 52 senti seltsingu kulud

6 520 411 eurot 21 senti, jääb seltsing 195 398 euro 69 sendi ulatuses kahjmisse.

VÕS § 592 lg-st 1 tuleneb, et kui seltsinglaste osad kasumi jaotamises ja kahjumi

katmises ei ole määratud, arvestatakse igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema

panuse suurusele. Kostja panustatud 1 561 808 eurot 4 senti moodustab

seltsinglaste panuste rahalisest koguväärtusest 6 520 411 eurot 21 senti ca 23,95%.

Seega on kostjale langev osa kahjumi katmises 46 797 eurot 82 senti (23,95% 195

398 eurost). Selle summa võrra tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvat panuse osa

vähendada (VÕS § 602 lg 2 ja § 603 lg

4).

16. Eelmärgitut arvestades kuulub hagejale (täiendavalt) hüvitamisele 242 095 eurot

60 senti (288 893,42 - 46 797,82).

17. Vastusena kostja ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17.1. Kostja on asunud apellatsioonimenetluses väitma, et vana Greengreid on

muutnud pärast aktide kooskõlastamist Dropboxi keskkonnas tagantjärgi

aktide summasid ning et RTS esitas ka 22. detsembril 2015 seltsingu vastu

töövõtulepingu p 8.5.1 alusel nõude 46 405 euro 75 senti tasumiseks ja tegi

vastavas ulatuses tasaarvestuse makstava töövõtutasuga. Ringkonnakohus

märgib, et kohus lähtub hagi menetlemisel TsMS § 5 lg 1 kohaselt poolte

esitatud asjaoludest. Kostja ei ole maakohtu menetluses oma vastuväidetes

viidatud asjaoludele tuginenud. TsMS § 5 lg-st 1, § 436 lg-st 4 ning § 652

lg-test 1 ja 3 tulenevalt ei saa ringkonnakohus kostja kõnealuse uute väitega

apellatsioonkaebuse lahendamisel ei arvesta. Seetõttu jätab ringkonnakohus

rahuldamata kostja 28. veebruari 2022. a menetlusdokumendis esitatud

vastuväite osas, mis puudutab 22. detsembri 2015. a ja nõudeavalduse

vastuvõtmisest ja A. Kasvandiku 4. märtsi 2015. a e-kirja tõendina

vastuvõtmisest keeldumist (TsMS § 333 lg 1).

17.2. Vana Greengreidi poolt esitatud arvetest nr 24003 ja 24004 tulenevad

nõuded nende tasumata osas (kokku 195 071 eurot 97 senti) on kostja

vastuväidete kohaselt aegunud (TsÜS § 142 lg 1). Arve nr 24003

kogusummas 192 928 eurot 8 senti väljastas vana Greengreid 31. juulil

2014 ning see muutus sissenõutavaks 15. septembril 2014. Arve nr 24004

18(19)

kogusummas 165 365 eurot 66 senti väljastas vana Greengreid 31. augustil

2014 ning see muutus sissenõutavaks 15. oktoobril 2014. Nendest arvetest

tulenevate nõuete aegumistähtaja kulg algas kostja hinnangul TsÜS § 147

lg 3 alusel 1. jaanuaril 2015 ning nõuded aegusid TsÜS § 146 lg 1 kohaselt

seega 31. detsembril 2017. Hagi on esitatud rohkem 11 kuud pärast

aegumistähtaja lõppu.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt

üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega ning sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub

nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab

TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Arvestades, et vana Greengreid seltsinglasena kandis ühise eesmärgi

saavutamise majanduslikku riski ning hüvitamisele kuuluva panuse osa võis väheneda

vastavalt seltsinglase osale kahjumi katmises, muutus vana Greengreidi panuste

hüvitamise nõue sissenõutavaks mitte varem kui ehitustööde üleandmisel RTS-ile, s.o 18.

novembril 2015 (I kd, tl 76). Hagi on 17. novembril 2018, seega nõuete aegumistähtaja

jooksul.

17.3. Kostja on vaidlustanud hagile lisatud 12. detsembri 2016. a nõude

loovutamise teatise (I kd, tl 86) ehtsuse ning palunud jätta selle TsMS § 277

lg 4 alusel arvestamata. Kostja leiab, et see teatis ei ole vana Greengreidi

poolt

väljastatud

või

allkirjastatud.

Sarnaselt

maakohtuga

leiab

ringkonnakohus, et kostja ei ole dokumendi võltsitust piisavalt põhistanud

(TsMS § 277 lg 1). Kohtul puudub alus arvata, et teatis ei ole allkirjastatud

vana Geengreidi seadusjärgse esindaja A. Kasevälja poolt. Asja

materjalidest küll ei nähtu, et kõnealune teade oleks kostjale enne

kohtumenetlust saadetud. Samas ei ole sellel asja lahendamise seisukohalt

määravat tähtsust. Lähtudes VÕS §-st 172, võiks nõude loovutamisest

teatamise hetkel olla tähtsus olukorras, kus kostja oleks vaidlusaluse

kohustuse enne loovutusest teada saamist osaliselt või täies ulatuses vanale

Greengreidile täitnud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Hagile lisatuna on

kostja saanud teatise igal juhul kätte.

18. Nagu eespool märgitud, muutus hageja esitatud panuste tagastamise (hüvitamise)

nõue sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) kõige varem ehitustööde üleandmisel RTS-

ile 18. novembril 2015. Seega oleks hageja VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi

õigustatud nõudma viivist alates 19. novembrist 2015 (TsÜS § 135 lg 1). Siiski

saabus osade hageja nõude alusena välja toodud arvete, s.o arvete nr 24016, nr

24017 ja nr 24018 (I kd, tl-d 83, 84 ja 85), tasumise tähtpäev hiljem. Arve nr 24016

tuli sellel märgitu järgi tasuda hiljemalt 15. detsembril 2015 ning arved nr 24017 ja

nr 24018 hiljemalt 7. aprillil 2016.

Arve nr 24016 summalt 17 721 eurot 5 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatud viivis ajavahemiku 16. detsember 2015 kuni 30. märts 2022 eest moodustab

viivisekalkulatori järgi (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) 8918 eurot 73 senti.

Arvelt nr 24017 summas 16 028 eurot 35 senti ja arvelt nr 24018 summas 8388 eurot 25

19(19)

senti arvestatud viivis ajavahemiku 8. aprill 2016 kuni 30. märts 2022 moodustab kokku

11 676 eurot 4 senti. Ülejäänud põhinõude summalt 199 957 eurot 95 senti (242 095,60 -

17 721,05 -16 028,35 – 8388,25) alates 19. novembrist 2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatud viivis moodustab käesoleva otsuse tegemise seisuga (30.

märts 2022) 101 826 eurot 40 senti.

Kokku on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seega 122

421 eurot 17 senti (8918,73 + 11 676,04 + 101 826,40). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab

ringkonnakohus ka hagea taotluse alates otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.

19. Maakohus hagi ei rahuldanud, jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 6653 eurot

20 senti. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hagi

osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus rahuldab hageja

põhinõude (288 893 eurot 42 senti) ligikaudu 84% ulatuses ning jätab TsMS § 163

lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldamisega 16% ulatuses

hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda.

20. Eelmärgituga seonduvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning ei vasta

menetlusökonoomia kaalutlustel kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele.

21. Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 16% ulatuses hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda.

22. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele

muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel,

juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses

kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr

2-15-1553, p 25).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest