Legislator Case Law & Legislation
1-10-10439/8 AI generated

1-10-10439/8 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 1-10-10439/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-10-10439/8 · Tallinna Ringkonnakohus: 1

Keywords

AI generated
family hardship grounds medical care requirements substantiation of need insufficient economic hardship adjustment of child support lack of self-sufficiency
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010

Kriminaalasja number 1-10-10439 Kohtukoosseis Paavo Randma, Ivi Kesküla, Meelika Aava Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 22. septembri 2010 otsus T.V süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

Määruskaebuse esitaja

T.V, ik: XXX, XX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, töökoht: OÜ P., elukoht: XXXXXXX, XXXXXXXXXXX XX-X,

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.06.2010 kuni 22.06.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld. Varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda Resolutsioon

1. Harju Maakohtu 22. septembri 2010 otsus T.V süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199

lg 2 p 9 järgi tühistada osaliselt, täpsemalt menetluskuluna sundraha (6525 krooni) väljamõistmise osas. 2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu

kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 25 lg 2 - § Harju Maakohtu 22. septembri 2010 otsusega tunnistati T.V

199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 sätteid rakendades karistuseks vangistus pikkusega 1 kuu 10 päeva, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga kestusega 1 aasta 6 kuud.

2 Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja veel kohtukulud, s.o 6525 krooni sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu 1500 krooni.

2. Maakohtu otsuse peale esitas T.V määruskaebuse, milles ta palub vabastada end

osaliselt menetluskulude kandmisest, kuna tal pole selle jaoks raha. Süüdistatav kirjutab, et tema

ülalpidamisel on kaks alaealist last, abikaasa ning ema. Samuti peab ta tasuma alimente lapsele eelmisest abielust. Seetõttu palub T.V ta osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki

kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kuivõrd süüdistatav vaidlustab üksnes väljamõistetud

menetluskulusid, lahendab ringkonnakohus T.V taotluse lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.

4. T.V taotleb väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist argumendil, et tal

puuduvad nende tasumiseks vahendid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuses esitatud väited tähelepanu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu,

jätab kohus osa neist riigi kanda. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et see sõnastus näitab, et menetluskulude kandmisest ei saa süüdistatavat vabastada täielikult, vaid üksnes osaliselt. Seega ei saa menetluskulusid jätta riigi kanda tervikuna ka siis, kui inimesel puuduvad sissetulekud täielikult.

Selle regulatsiooniga kooskõlas taotlebki T.V üksnes osalist menetluskulude tasumisest vabastamist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on olnud senises praktikas kestvalt

seisukohal, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb

esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Kui menetluskulude riigi kanda jätmine võib anda täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb seda võimalust käesoleval juhtumil aktsepteerida. T.V ei ole varasemalt varavastaste kuritegude eest karistatud; need eraldivõetult kolm väärtegu, mis on andnud aluse tema käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, on ajaliselt suhteliselt

pikalt eristatud tegudeks (jäädes siiski ühe aasta raamistikku). Kuigi süüdistatav püüdis kuriteo toimepanemisel varastada ka 3 purki džinni, olid peamisteks esemeteks siiski toiduained (õli, munad,

karbonaad jne), mis viitab ringkonnakohtu hinnangul ennekõike vajadusele rahuldada esmaseid elulisi vajadusi. Ka seda peab ringkonnakohus asjaoluks, mida saab ning ka tuleb arvestada KrMS § 180 lg 3 sätete rakendamise juures. Arvestades täiendavalt asjaolu, et süüdistatava ülalpidamisel on mitu alaealist last ning abikaasa, lisaks veel seda, et T.V tuleb tasuda ka kauplusele tekitatud kahju (441 krooni), leiab ringkonnakohus, et süüdistatav tuleb osaliselt menetluskulude kandmisest

vabastada, täpsemalt temalt sundraha väljamõistmist puudutavas osas. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas osaliselt ning ka rahuldab määruskaebuse.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1 lähtudes rahuldab

kriminaalkolleegium T.V taotluse menetluskulude vähendamiseks ning tühistab selles osas maakohtu otsuse.

3

Paavo Randma

Ivi Kesküla

Meelika Aava