2-19-19961/84 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

29.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19961

Tsiviilasi

G M avaldus F A ja L A vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

5162,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja G M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Puudutatud isik 1 F A (isikukood xxx)

Puudutatud isik 2 L A (isikukood xxx)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja R M

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G M avaldus F A vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista F Alt G M kasuks 5162,06 eurot.

3. Välja mõista F Alt G M kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

põhinõudelt (5162,06 eurot) alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta G M avaldus rahuldamata L A vastu kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud F A vastu esitatud nõude osas F A kanda.

6. Jätta menetluskulud L A vastu esitatud nõude osas avaldaja G M kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja avalduse põhjendused

2(6)

1. G M (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse F A (puudutatud isik 1) ja L A

(puudutatud isik 2) vastu kahju 5162,06 euro hüvitamise nõudes. Samuti palub avaldaja

puudutatud isikutelt välja mõista põhinõudelt viivis kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda ja välja mõista puudutatud

isikutelt kõik menetluskulud ja menetluskuludelt viivis kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2. Avalduse kohaselt tekkisid avaldaja korteris (xxx) veekahjustused tema korteri peal

asuvast korterist (xxx), mis kuulub puudutatud isikule 1. Korteris elab ka puudutatud isik 2.

04.07.2017 avastas avaldaja, et tema ripplagi oli märgunud, gaasiboiler vett täis ja uksepiit

märg. Hiljem on kannatada saanud dušširuum ja köök. Eksperdi hinnangul on veekahjude

põhjuseks puudutatud isikule 1 kuuluva korteri sisetorustike amortiseerumine ja osaline

asendamine voolikutega, mille liitekohad lekivad. Osaliselt on torustikud tarinditega suletud

ning vanni ühendus lekib. Avaldaja tellitud eksperthinnangu kohaselt maksab hagejale

tekkinud kahju hüvitamine 5 162,06 eurot.

Puudutatud isikute seisukoht

3. Puudutatud isik 1 ei vaidlusta kahju tekkimist ja süüd kahju eest, kuid vaidleb vastu kahju

suurusele. Puudutatud isikute hinnangul on kahjunõue liiga suur ning ei arvesta, et osa kahju

võis tekkida kaasomandis olevate torude tõttu. Puudutatud isik 1 on seisukohal, et avalduse

rahuldamise puhul on vastaspoole menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.

Puudutatud isik 1 ei ole avaldaja nõudele vastu vaielnud, vaid on väljendanud, et on nõus

kahju hüvitama. Puudutatud isik 1 soovis omalt poolt tellida uue ekspertiisi, mis kinnitaks

tekkinud kahju ulatust ja põhjuseid.

4. Lõplikes seisukohtades leiavad puudutatud isikud, et ekspertiisi tulemuse alusel ei ole

võimalik avaldaja avaldust rahuldada, kuivõrd ekspertiis põhineb suures osas oletustel ning

ei ole jälgitav loogiline põhjus-tagajärg põhistus. Puudutatud isikud paluvad jätta avaldus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

5. Puudutatud isik 2 leidis, et nõue on ekslikult tema vastu esitatud, kuna tema ei ole

korteriomanik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Hagita menetluses ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).

7. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt tekitatud kahju 5 162,06 euro hüvitamist. Pooled

vaidlevad selle üle, kas avaldajale tekkinud kahju põhjustas puudutatud isikutele kuuluv

korter või võis osaliselt kahju põhjustada kaasomandis olevad torud ning mis on põhjendatud

kahju suurus.

8. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele (VÕS 115 lg 1). Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1 ja enne

2018. aastat kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis

on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS

§ 1 lg 1). Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud

3(6)

ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad korteriomanikule kehtestatud kohustusi (KrtS

§ 31 lg 4 ja enne 2018. aastat kehtinud KOS § 11 lg 2).

9. Avaldaja kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) puudutatud isikud on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) puudutatud isikud vastutavad kohustuse rikkumise

eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), 3) avaldajale on

tekkinud kahju, sh kahju suurus (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Avaldaja peab tõendama kohustuse rikkumist, kahju tekkimist ning

põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Avaldaja peab põhistama kahju hõlmatust rikutud

kohustuse kaitse eesmärgiga. Puudutatud isikud peavad tõendama vastutuse puudumist ja

oma vastuväiteid.

10. Kohus täitis 20.01.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 137-138).

11. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Avaldaja on korteri xxx, omanik (I kd, tl 6).

Korteriomandi xxx omanik on puudutatud isik 1 (I kd, tl 6). 04.07.2017 avastas avaldaja, et

tema ripplagi oli märgunud, gaasiboiler vett täis ja uksepiit märg. Hiljem on kannatada

saanud dušširuum ja köök. 19.05.2019 kutsuti xxx välja korteris 21 oleva torulekke tõttu. xxx

vaatas 19.05.2019 tööde teostamisel üle korterid xxx ja xxx ja fikseeris, et korter xxx uputab

alumist korterit xxx. Lekke allika põhjuseks on amortiseerunud korterisisesed vee- ja

kanalisatsioonitorud korteris nr xxx, köögis ja WC/vannitoas. Köögivalamu haisulukk on

märg ja veetorude ühenduskohad märjad (I kd, tl 25-26). 10.07.2017 xxx korter 21 torustiku

ülevaatuse kohaselt on kogu korterisisene torustik (veetorud ja kanalisatsioonitorud) vanad

ja amortiseerunud, nähtavad külma vee torustikud on kunagi vahetatud voolikute vastu, mille

ühenduskohad kohati lekivad (I kd, tl 8). Avaldaja tellitud eksperthinnangu kohaselt maksab

hagejale tekkinud kahju hüvitamine 5 162,06 eurot (I kd, tl ). xxx filiaali kohaselt ei ole

kindlustus avaldajale 05.07.2017 teatatud juhtumiga seoses avaldajale kahju hüvitanud (I kd,

tl 197). P. P 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on remondi keskmine maksumus

veekahjude kõrvaldamiseks 10 168,99 eurot (II kd, tl 63-103).

12. Kohus tuvastab kas puudutatud isik 2 vastutab rikkumise eest. Abikaasad teostavad

ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1).

Avaldaja märkis, et mõlemad puudutatud isikud vastutavad kahju eest, sest korter, millest

kahju tekkis, kuulub puudutatud isikute ühisvarasse. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb seda

asjaolu (korteri kuulumine ühisvarasse) tõendada. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole

tõendanud

korteri,

asukohaga

xxx,

kuulumist

ühisvarasse.

Hagita

menetluse

uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt ära tõendamiskohustust nende asjaolude

tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda. Avaldaja on üksnes märkinud, et avaldajale

teadaolevalt kuulub korteriomand puudutatud isikute ühisvara hulka ning ühisvarasse

kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused. Rahvastikuregistrist

nähtuvalt olid puudutatud isikud kahju tekkimise ajal abielus. Samas ei tõenda nimetatu

automaatselt seda, et vaidlusalune korteriomand on poolte ühisvara. Seega puudutatud isik

2 rikkumise eest ei vastuta.

13. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas puudutatud isik 1 on rikkunud kohustust ja kas

puudutatud isik 1 vastutab kohustuse rikkumise eest. Riigikohus on märkinud, et iseenesest

ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast

või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab

korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt

RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43). Vaidlus puudub selles, et avaldajale kuuluv korter on saanud

kahjustada veekahjustuste tõttu. Vaidlus puudub, et veekahjustus sai alguse korteriomandist

xxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajale tekkinud kahju võis osaliselt põhjustada

kaasomandis olevad torud. Riigikohus on märkinud, et kui kahju tekitanud asjaolu on

4(6)

lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud

korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla

võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema

rikkumine on vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49 ja RKTKo nr 2-18-

13649, p 21).

14. Kohtule esitatud A. L 12.07.2019 ekspertarvamusest nähtuvalt on saanud korteri nr xxx

asuva korteri köögi ja dušširuumi piirded ja sisustus niiskuskahjustusi ülal asuvas korteris nr

xxx toimunud korduvate veelekete tõttu. Korteris taastusremondi teostamise eelduseks on

eelnevalt korteris xxx veekahjusid põhjustanud korteri nr xxx vee ja kanalisatsioonitorustike

ning nendel paiknevate kraanide, sulgurite, seadmete korrastamine/vahetamine vältimaks

edasises korterile xxx veekahjustuse põhjustamist. Korteris xxx veekahjude tagajärgede

kõrvaldamise kulutuste suurus on 5162,06 eurot (I kd, tl 23 pöördel).

15. Kohtumenetluse käigus läbi viidud 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi (töö nr 010621)

p 3.3 kohaselt on korteri xxx veekahjude põhjuseks korteri nr xxx vee- ja

kanalisatsioonitorustiku leketega seotud veekahjustused ja korteri nr xxx köögis asuva

radiaatori õhutusventiili avariiga seotud veekahjustused (II kd, tl 66). Kaasomandiga on

seotud korteriomandi nr xxx köögis asuva radiaatori õhutusventiili avariiga seotud

veekahjustused ning nende osas hagejal pretensioone ei ole. Teine osa korteri nr xxx

veekahjustustest on seotud korteri nr xxx vee- ja kanalisatsioonitorustiku leketega, need

kahjustused ei ole seotud kaasomandiga ja nende kahjustuste osas on hagejal pretensioone.

Ekspertiisiakti kohaselt on veekahjude kõrvaldamise maksumuseks 10 168,99 eurot (II kd, tl

67). Eksperdi hinnangul olid xxx veekahjustused tingitud korteri nr xxx amortiseerunud

torustikest. Osa korteri nr xxx kanalisatsioonitorustikust oli välja vahetatud, kuid selle kõrval

oli näha ka vanu lekkivate liitmikega veetorusid. Vanni plastikust äravoolu toru oli lükatud

äralõigatud otsaga malmist kanalisatsioonitoru sisse. Köögi valamu ülevoolu toru ühendused

olid teibitud ja mastiksiga kaetud. Samuti tuvastati ekspertiisi käigus, et korterit xxx läbivad

vee, kanalisatsiooni ja kütte üldtrassid, mis lõpevad korteris xxx Korteri xxx duširuumi

ripplae taga oli seinas ava, mille läbi oli võimalik katsuda ja kontrollida selles olevaid üldvee

jm torusid. Paikvaatluse ajal olid torud kuivad (II kd, tl 66). Samuti on kohtul esitatud

kirjavahetusest nähtuvalt ekspert P. P seisukohal, et ühiskasutuses olevad torud on kuivad,

mis tähendab, et leket ei olnud (II kd, tl 121 pöördel). Seega on tuvastatud, et veeleke ei

saanud olla tingitud kaasomandi esemest.

16. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et veeleke on tingitud puudutatud isiku 1

korteriomandi eriomandi piirest. Vastavalt on võimalik kahju põhjus kindlaks teha. Seega

tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik 1 on rikkunud oma kohustust ja

rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt on tekkinud avaldajale kahju.

17. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127

lg 4). Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 1 ja 2). Otsene varaline kahju

hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks

(VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Asja kahjustamise

5(6)

korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude

hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Seega on avaldajal

õigus nõuda korteri parandamise kulude hüvitamist. A. L 12.07.2019 ekspertarvamusest

nähtuvalt on korteris xxx veekahjude tagajärgede kõrvaldamise kulutuste suurus on 5162,06

eurot (I kd, tl 23 pöördel). 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on veekahjude

kõrvaldamise maksumuseks 10 168,99 eurot (II kd, tl 67). Tulenevalt sellest, et asjas on

esitatud kaks ekspertiisi (viimane tehtud kohtumenetluse käigus), jätab kohus tähelepanuta

puudutatud isikute poolt esitatud hinnapakkumised tähelepanuta (II kd, tl 115-120).

Tekkinud kahju suuruseks arvestab kohus avaldaja nõutud summa 5162,06 eurot.

18. Järgnevalt tuvastab kohus kas hagejale on tekkinud kahju kostja rikkumise tõttu (kas

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas avaldaja

kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on puudutatud isiku rikutud sätte

(kaitsenormi) eesmärk.

19. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud veekahjustuse tekkimise. Avaldajale on tekkinud

kahju puudutatud isiku 1 rikkumise tõttu. Juhul kui puudutatud isik 1 ei oleks enda kohustust

rikkunud (hoida eriomandi eset korras), siis ei oleks avaldaja korteris tekkinud veekahjustusi

ning kahju ei oleks tekkinud. Puudutatud isik 1 ei ole tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu

tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle

asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest

ülesaamist korteriomanikult oodata. Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Seega

on kahju ärahoidmine hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.

20. Avaldaja esitas kahjunõudelt ka viivisenõude kuni põhinõude täitmiseni 0,021918%

päevas. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 367). Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Puudutatud isikud viivisenõudele

vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb puudutatud isikult 1 avaldaja kasuks välja mõista

viivis põhinõudelt 5162,06 eurot alates hagi esitamisest, so alates 18.12.2019 kuni põhinõude

täitmiseni seaduses sätestatud määras.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada puudutatud isiku 1 osas. Puudutatud isiku

2 osas esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.

Menetluskulude jaotus

22. Kohus märgib kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus

6(6)

ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise

menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse

(TsMS 172 lg 2).

23. Kohus teeb osaliselt lahendi avaldaja huvides, so rahuldab avalduse puudutatud isiku 1

osas. Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse lahendamise ulatust, leiab kohus, et antud

juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku 1 (F A) vastu esitatud nõude osas

puudutatud isiku 1 kanda. Puudutatud isiku 2 (L A) vastu esitatud nõude osas tuleb jätta

avaldaja kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik