4-10-3536/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoobril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3536 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Väärteoasi L.I väärteoasi NPALS § 15 1 järgi. Menetlusalune isik

L.I isikukood xxx, elukoht: xxx, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna esindaja Ivo Tamla – tunnistus 468

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.I NPALS § 15

1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva.

Aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 12.10.2010.a. kell 17.10

Välja mõista L.I ´lt ekspertiisi tasu 554

(viissada viiskümmend neli) krooni riigituludesse ning

menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr.

10220034800017 SEB Pank või 221023778608 Swedbank,

maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „L.I, 4-10-3536, ekspertiisikulud“. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasjade kantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasi nr.4-10-3536

2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 13.10.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1196583 selle kohta, et L.I 11.08.2010.a. kella 18.05 ajal Harju maakonnas, Retke

tee 24, Tallinn maja juures oli eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta

narkootilisi aineid fentanüül, amfetamiin ja klonasepaami metaboliit, pannes sellega toime

NPALS § 151 ettenähtud väärteo. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktist 1097 T nähtub, et L.I ´l esines narkootilise aine fentanüül, amfetamiin ja klonasepaami metaboliit sisaldus uriinis.

Kohus hoiatab tõlki KarS § 318, 321 järgi, võtab sellekohase allkirja. Kohus selgitas 14.10.2010.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik L.I kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, on nõus protokolliga

ja tarvitas narkootilisi aineid. Jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste

juurde. Kahetseb. Karistusega põhimõtteliselt nõus, kuid soovib karistust kanda ositi, kuna töötab mitteametlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis

toodu juurde ning leidis, et L.I ´t tuleks karistada arestiga 8 päeva. L.I ei ole eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Rahatrahvid on tasumata.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos NPALS § 151 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollis tooduga ( t lk.4); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktist 1097T ( t lk.5); teatisega karistatuse kohta ( t lk.7-9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. L.I ´le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.I ´t edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.I ´t tuleb karistada lühiajalise arestiga, kuna isikut on varem karistatud korduvalt samasuguste väärtegude eest, kuid

isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude

toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Uue väärteo toimepanemine

kinnitab kohtu veendumust, et menetlusalune isik on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks

õiguskorrale. Neil motiividel pole õigustatud ka L.I ootus, et uue väärteo

toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik

kohtlemine. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et L.I suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid

karistuse kandmiseks ositi, kuna kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed isiku töökoha olemasolu kohta. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; NPALS § 151 järgi; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Kohtunik