2-20-17583/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17583

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu

dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

(registrikood 80089899), esindaja Sulev Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus tühistada osas, milles maakohus avalduse

rahuldas ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtulahendi jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ise või advokaadi

vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 27.11.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a

korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) vastu dokumentidega tutvumiseks.

Avaldaja taotles, et kohus kohustaks puudutatud isiku juhatust andma teavet ja võimaldama

avaldajal tutvuda dokumentidega, mis olid juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt koostatud

või saadud seoses 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud hekkide lõikuse ja elektripirnide

vahetus töödega (näiteks, dokumentide all oli mõeldud töödega seotud juhatuse otsused,

lepingud töövõtjaga, tööde vastuvõtmise aktid, töövõtja arved, maksekorraldused).

2. Avaldaja oli korteriühistu liige. Korteriühistu teavitas 30.10.2020, et kinnisasjal viiakse läbi

töid. 24.11.2020 saadeti e-kiri oktoobrikuu majanduskulude arvega. Seoses eeltooduga esitas

avaldaja 30.10.2020 korteriühistule teabenõude, millele korteriühistu ei vastanud kahe nädala

jooksul. Puudutatud isik, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust, peab vormistama

raamatupidamise algdokumendid selliselt, et oleks võimalik majandustehingu asjaolusid ja

õiguspärasust tõendada. Arvete esitamine juriidilisele isikule on kohustuslik.

Avaldaja soovis dokumentidega tutvuda nii kiiresti kui võimalik. Avaldaja selgitas, et ta tahtis

dokumentide alusel kontrollida, kas tööde teostamiseks oli õiguslik alus ja kas tööd vastasid

majanduskavale, hinnata teostatud tööde majanduslikku mõtekust ja kas anonüümselt saadetud

e-kiri oli ühistu liikmetele kohustuslik. Avaldaja taotles dokumentidega tutvumise

võimaldamist ühistu majandustegevuse asukohas.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbivaatamata. Avaldaja soovis

saada korteriühistult teavet. Samas tõi avaldaja esile, et korteriühistul oli kehtiv majanduskava

ning tema lõplikuks huviks oli üksnes tuvastada, kas ühistu poolt tellitud tööd vastavad

majanduskavale, kas need olid vajalikud ja majanduslikult mõttekad. Majanduskava nägi ette

juba jooksvad tööd ning muud kulud. Avaldaja esitas ise kohtule tõendid, millest nähtus,

milliseid töid plaanib korteriühistu teha. Avaldajale selgitati, milliste kululiikide alla

majanduskavas plaanitavad tööd lähevad. Vastavad kululiigid oli majanduskavas ka reaalselt

olemas. Seega olid avaldajal olemas kõik andmed, mis puudutasid ühistu tegevust ning midagi

juurde esitada polnud võimalik. Hinnang, kas tööd olid otstarbekad, oli subjektiivne hinnang

mitte korteriühistu tegevuse küsimus. Teabe andmist võis piirata tulenevalt hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest. Teabenõudmise õigust ei saanud tõlgendada laiendavalt, st ühistu

liige ei või nõuda ükskõik, millist teavet.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ja

rahuldas avaldaja avalduse osaliselt. Kohus kohustas korteriühistu juhatust võimaldama

avaldajal tutvuda lepingutega, mis olid sõlmitud seoses 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud

hekkide lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega ning määras kindlaks, et

korteriühistu on kohustatud võimaldama dokumentidega tutvumist enda asukohas hiljemalt 20

päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus lahendas avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, lg 5, lg 7,

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 45 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel hagita menetluses.

Avaldusega oli võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Avaldaja

pöördus korteriühistu poole 30.10.2020 ja kohtusse 27.11.2020 ning seega oli avaldus

tähtaegne.

Korteriühistu liige sai nõuda tutvumist selliste dokumentidega, mis olid olemas või mida ühistu

on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha

soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Avaldaja põhistas

ja selgitas piisavalt, miks ta arvas, et puudutatud isikul oli võimalik täita avaldaja esitatud nõue.

Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et kõnealuste tööde (heki pügamine ja valgustusega

seotud tööd) teostamiseks olid vajalikud lepingud ja muud dokumendid, sh arved. Puudutatud

isik polnud avaldaja teabenõudele vastanud ega ka kohtule selgitanud, milliste lepingute alusel

töid teostati. Puudutatud isik ei märkinud, et tööde teostamise aluseks olid suulised lepingud.

Seega sai eeldada, et olid kirjalikud lepingud.

Korteriomanikul on õigus tutvuda kantavate kulude kujunemise aluseks olevate lepingutega.

Puudutatud isiku esitatud majandamiskava ei tõendanud lepingute sõlmimist. Puudutatud isik

keeldumise aluseid ei põhistanud. Kohus ei lahendanud käesolevas menetluses vaidlust selle

üle, kas teostatud tööd olid põhjendatud või mitte.

Avaldaja sai kohtus esitada samasisulise taotluse nagu kohtueelselt. Lubatud ei olnud taotleda

tutvumist selliste dokumentidega, mida ei olnud korteriühistult enne kohtusse pöördumist

küsitud. Avalduses palutud juhatuse otsuste, tööde vastuvõtmise akti, arvete ja

maksekorralduste esitamist avaldaja taotleda ei saanud, kuna puudutatud isikule esitatud

teabenõudes avaldaja nimetatud dokumentide esitamist ei palunud. Avaldust ei saanud

rahuldada teabe osas, mida korteriühistult varasemalt ei nõutud.

Puudutatud isiku määruskaebus

5. Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus, millega jätta avaldus

läbivaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldus oli perspektiivitu ja sellega polnud võimalik saavutada eesmärki. Avaldaja soov

polnud saada teavet korteriühistu tegevuse kohta. Avaldaja pidi põhistama, miks ta arvas, et

ühistul olid küsitud dokumendid olemas. Avaldaja seda ei teinud.

Avaldaja sai mh tutvuda kõikide korteriühistu dokumentidega, viibida korteriühistu liikmete

üldkoosolekutel ja vajalikku teavet kõikidest korteriühistuga seotud tehingutest ja toimingutest.

Avaldaja ei põhistanud, miks ta arvas, et ühistul oli võimalik tema nõuet täita. Kohus ei uurinud,

kas küsitud lepingud tegelikult olemas olid. Puudutatud isiku hinnangul polnud tal võimalik

maakohtu määrust täita. Ühistul puudusid määruse resolutsioonis väljatoodud lepingud.

Lisaks ei nõustunud puutatud isik sellega, et ta jättis avaldaja teabenõudele vastamata. E-posti

aadress, millelt saadetakse arveid ja muid dokumente ei olnud mõeldud ühistu liikmetega

suhtlemiseks, vaid ühistu poolt kirjade saatmisteks, st tegemist oli nn mittevastatava e-posti

aadressiga (noreply email). Juhatuse liikmel oli e-posti aadress, mis oli ka avaldajale teada, kuid

sellele avaldaja teabenõuet ei saatnud. Sellest tulenevalt polnud avaldajal alust teabe

nõudmiseks kohtu kaudu.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja määruskaebust ei toetanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue

määruse, millega jätab avalduse selles osas rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus

menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult korteriühistu. Avaldaja ei

vaidlustanud maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas. Seega on maakohtu määrus TsMS §

463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles

maakohus jättis avalduse rahuldamata.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg-d

1 ja 3. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta

tutvuda soovib (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid

peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata

jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse,

on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17.01.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas

või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida

avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu

(Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1. ja p 14.2).

Väite põhistamine TsMS § 235 kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib

kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldaja oli avaldust piisavalt selgitanud

ja põhistanud. Maakohus lähtus eeldusest, et korteriühistul pidid olemas olema kirjalikud

lepingud tööde teostamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga. Esiteks kehtib

hagita menetluses uurimisprintsiip. Maakohus oleks pidanud vajadusel määrama puudutatud

isikule tähtaja täiendavate selgituste andmiseks ja küsima selget seisukohta lepingute sõlmimise

kohta. Teiseks jättis maakohus arvestamata, et töövõtuleping võib olla sõlmitud ka suuliselt

(võlaõigusseaduse § 11 lg 1 ja § 635). Sellisel juhul ei saa eeldada, et korteriühistul oleksid

sellised dokumendid olemas. Seega nähtub, et maakohus lähtus avalduse lahendamisel

ebaõigetest eeldustest. Praegusel juhul vaidles puudutatud isik avaldusele vastu, kuna küsitud

kirjalikke lepinguid tal pole olemas. Asja lahendamisel tuli kohtul arvestada, et puudutatud

isikule negatiivse asjaolu tõendamise võimalused olid piiratud. Ringkonnakohus leiab, et

praegusel juhul polnud avaldaja väited piisavalt veenvad ja avaldaja polnud avaldust piisavalt

põhistanud, miks ta arvas, et korteriühistul olid olemas küsitud lepingud. Seetõttu puudus alus

avalduse rahuldamiseks.

Maakohus jättis õigesti puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata

ning lahendas avalduse sisuliselt. Praegusel juhul ei esinenud ühtegi alust avalduse

läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 423) nagu korteriühistu soovis. Seega rahuldab

ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse

muudele väidetele.

9. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus. Kuna

avaldus jäi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud maakohtus TsMS § 172

lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel samuti avaldaja kanda. Asjaolu, et määruskaebus kuulus rahuldamisele

osaliselt (ringkonnakohus jätab avalduse rahuldamata, mitte läbivaatamata) ei anna alust

menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)