1-10-13375/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-13375

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-13375 (10260100064) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses U.V süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav U.V

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud 3 korral, 2 korral määratud trahvid maksmata (tl 26-27), tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Li Uiga RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.V KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada U.V-le mõistetud karistusest maha 3 (kolm) päeva vangistust, s.o kohustusena pandud üldkasuliku töö täidetud osa. U.V kandmata karistus on 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui U.V 18

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

2(3) kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.V katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 3408 (kolm tuhat nelisada kaheksa) krooni 80 senti vandeadvokaat Li Uiga

poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osutatud õigusabi ees. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda U.V-lt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma kohtukulude katteks 5000 (viis tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. U.V-lt sissenõutud menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks)

kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

U.V suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.V süüdistatakse selles, et tema alaealisena 10.04.2009 ajavahemikul 00:00-st kuni kella 01:00-ni Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asulas majas nr xx korteris nr x, s o oma elukohas, ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult voodi madratsi

puidust kandetalaga (pikkusega 795 mm ja laiusega 67 mm) ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxe

lagipähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - verevalumi vasaku

küünarnuki juurde ning ca 2 cm haava pähe. Seega pani U.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale U.V-le karistuseks kolm kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada kohustusena pandud

üldkasuliku töö täidetud osa 5 tundi (2 tundi = 1 päev vangistust), s o kolm päeva vangistust, karistusest täidetuks ning kandmata osaks on kaks kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.V 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada

3(3) kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrata U.V Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on

menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsja esitas taotluse, milles palus tulenevalt KrMS §

180 lg 3 jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Prokurör toetas esitatud taotlust ja leidis, et menetluskulusid võiks vähendada. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevalt on tegemist süüdimõistetuga, kes pani kuriteo toime ajal, kui ta oli veel alaealine. Kuigi hetkel on ta juba täisealine, ei oma ta regulaarset sissetulekut – elatub juhutöödest ja on enda ütluste kohaselt vanemate ülalpidamisel, mistõttu kogu menetluskulu

tasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu. Kohus arvestab ka kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kriminaalhooldaja kohtueelses ettekandes väljatoodud asjaolusid U.V arengu ja eluolu kohta ning sellest tulenevaid võimalusi süüdimõistetu resotsialiseerimiseks.

Kohtunik