2-21-133963/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-133963

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi J. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6332,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 09.09.2019 J. K. ja PLACET

GROUP OÜ vahel sõlmitud krediidilepingus nr KK3455414 tulenev võlgnevus kokku

4840,96 eurot (millest 3692,43 eurot põhivõlgnevus; 365,11 eurot intress, 35 eurot võla

sissenõudmiskulud, 748,42 eurot põhivõlalt perioodi 26.06.2021 kuni 27.12.2021 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3692,43 eurot) alates 28.12.2021 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 29.03.2022 summas 372,18 eurot.

4. Välja mõista J. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 3692,43 eurot) alates 30.03.2022 kuni põhivõla täitmiseni määras 39,99%

aastas.

5. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes J. K. vastu summas 15,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,76% ulatuses J. K. kanda ja 0,24% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 610 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

450 eurot ja 160 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), millest 608.54 eurot mõista J.

K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-21-133963

2 (5)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg

2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416

lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

Swedbank

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302

(SWIFT:

NDEAEE2X)

Luminor

Bank

AS-s

või

a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja

riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 4532,54 euro saamiseks. Kohus tegi 02.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.11.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning

nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.11.2021 kohus kohustas

hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma

täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist

Tsiviilasi nr 2-21-133963

3 (5)

kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.12.2021 hagiavalduse J. K. vastu põhivõlgnevuse 3692,43

euro, intressi 365,11 euro, võla sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

748,42 euro ja täiendavate viiviste tasumise nõudes alates 28.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 39,99 % aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

450,00 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub

hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

3. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis PLACET GROUP OÜ-ga 09.09.2019 krediidilepingu nr

KK3455414, mille alusel kostja sai krediiti kokku 7730,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama

kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 4037,57

eurot. Kostja põhivõlgnevus on 3692,43 eurot. PLACET GROUP OÜ ütles võlgnevuse tõttu lepingu

üles 25.06.2021 ja loovutas 29.06.2021 kostja vastu nõude hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas

tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 29.12.2021 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja

kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 04.03.2022. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 18.03.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab

hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud

tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles

asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja

põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on

need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei

näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Kostja ei ole

kohaselt täitnud PLACET GROUP OÜ-ga 09.09.2019 sõlmitud krediidilepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja

põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on

krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3

kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. PLACET GROUP OÜ andis krediidilepingu nr KK3455414 alusel kostjale krediiti

kokku 7730 eurot ning kostja kohustus tagastama krediidi vastavalt maksegraafikule. Kostja ei ole

täitnud PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101

Tsiviilasi nr 2-21-133963

4 (5)

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt

üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

summas 3692,43 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. PLACET GROUP

OÜ ja kostja on lepingu nr KK3455414 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras

39,99% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni krediidilepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud

asjaoludel kokku 365,11 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 365,11 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 50,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p

3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud

järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 25 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult

sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud

sissenõudmiskulud summas (25€ + 5€ + 5€) 35,00 eurot.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud

asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi

esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 3692,43 eurot lepingus kokkulepitud

intressimääras 39,99% aastas ajavahemiku eest 26.06.2021 kuni 27.12.2021 summas 748,42 eurot

ning alates 28.12.2021 lepingus kokkulepitud intressimääras 39,99% aastas kuni põhinõude 3692,43

euro täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi

eest 26.06.2021 kuni 27.12.2021 summas 748,42 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-133963

5 (5)

11. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 28.12.2021 kuni otsuse tegemiseni, so

29.03.2022 välja kindla summana, so 372,18 eurot (3692,43€ x 39,99% / 365 kp x 92 kp perioodi

eest 28.12.2021 kuni 29.03.2022) ning alates 30.03.2022 protsendina lepingus kokkulepitud

intressimääras 39,99% aastas.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450,00 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve kohaselt on hageja poolt esindajale

makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h

ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et

kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei

ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi,

asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09.

detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi

ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Neil

kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€). Lepingulise esindaja arve on

esitatud ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik