2-17-16052/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Merit Helm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16052

Tsiviilasi

Mindreks Grupp OÜ hagi BonCredit OÜ vastu nõude

tunnustamiseks Doneright OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.novembri 2021.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

BonCredit OÜ 16.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Mindreks Grupp

OÜ (registrikood 11378629, aadress Põik 4, 50603 Tartu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (e-post

XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): BonCredit OÜ

(registrikood 12649740, aadress Herne 25-14, 10135 Tallinn),

seaduslik esindaja IP (e-post:XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 03.03.2022

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2021 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. BonCredit OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta BonCredit OÜ kanda.

4. Jätta rahuldamata apellandi taotlus 03.03.2022 toimunud istungi protokolli

parandamiseks.

2(15)

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja Mindreks Grupp OÜ palub tunnustada Doneright OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankrotimenetluses Mindreks Grupp OÜ nõuet summas 294 006,57 eurot, sh 50 000 euro

ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja 244 006,57 eurot ulatuses

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 27.04.2017 kohtumäärusega välja

Doneright OÜ pankroti. Hageja esitas 08.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses

nõudeavalduse.

26.09.2017

võlausaldajate

üldkoosolekul

esitasid

võlausaldajad

BonCredit OÜ ja Argo Hollo hageja nõudele täies ulatuses vastuväited. Seega jäi hageja

nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.

3. Hageja nõue tuleneb ehitustööde eest tasumata arvetest ja laenulepingutest.

4. Hageja on esitanud Doneright OÜ-le ehitustööde eest arved nr 15124, 15178, 16022 ja

16037 kokku summas 19 951,20 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised summas

1 955,42 eurot, kokku summas 21 906,62 eurot. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva

suhtega. Töövõtja on oma kohustuse täitnud, tellija võttis töö vastu, kuid jättis töö eest

osaliselt tasumata.

5. Hageja ja tellija vahelise suulise töövõtulepingu olemasolu kinnitab asjaolu, et koostatud

on tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr

16/03-2. Tehtud tööde vastuvõtmist kinnitab kõigil aktidel vastuvõtja allkiri. Tööd võttis

vastu ja allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liige AA, kes oli üks kahest

juhatuse liikmest.

6. Hageja on andnud Doneright OÜ-le laenu 10 laenulepingu alusel kokku 219 310,84 eurot.

Nendelt laenudelt on arvestatud intressi 1 796,83 eurot ning viivist 48 527,18 eurot, kokku

on võlgnevus summas 269 625,85 eurot:

• 18.08.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-08-18 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 91 482,04 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54%

aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja kolmes osas: ülekanne

Doneright OÜ pangakontole 19.08.2015 maksekorraldusega nr 5 (20 000 eurot),

ülekanne Doneright OÜ pangakontole 02.09.2015 maksekorraldusega nr 8 (15

0000 eurot) ning ülekanne notar Mati Alliku notarikontole 24.09.2015

maksekorraldusega nr 1852 (56 482,04 eurot), mis kanti edasi Doneright OÜ

kohustuse täitmiseks OÜ Nummus ees. Laenu tagasimakseid ei ole toimunud.

Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa

91 482,04 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 980,21 eurot ning viivis (01.01.2016

3(15)

kuni 27.04.2017) 22 092,91 eurot. See nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud

hüpoteegiga Võru 18-1 korteriomandile.

• 01.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-01 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 9808 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 06.10.2015 maksekorraldusega nr 15 (10 000 eurot, millest 7000

eurot oli laenu väljamakse) ning 14.10.2015 maksekorraldusega nr 1857 (2808

eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on

laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 9808 eurot, intressid (kuni 31.12.2015)

80,57 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 2368,63 eurot.

• 12.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-12 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 23 900 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54%

aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 12.10.2015 maksekorraldusega nr 1856 (7500 eurot) ning

21.10.2015 maksekorraldusega nr 1860 (16 400 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole

toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus:

põhiosa 23 900 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 173,44 eurot ning viivis

(01.01.2016 kuni 27.04.2017) 5771,85 eurot.

• 03.11.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-11-03 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 56 660 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54%

aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole: 03.11.2015 maksekorraldusega nr 1863 (10 000 eurot), 03.11.2015

maksekorraldusega nr 1867 (1860 eurot), 12.11.2015 maksekorraldusega nr 1925

(9800 eurot), 23.11.2015 maksekorraldusega nr 1866 (5000 eurot), 11.12.2015

maksekorraldusega nr 1869 (10000 eurot), 18.12.2015 maksekorraldusega nr 1870

(10000 eurot) ning 22.12.2015 maksekorraldusega nr 1873 (10000 eurot). Laenu

tagasimakseid

ei

ole

toimunud.

Pankroti

väljakuulutamise

seisuga

on

laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 56 600 eurot, intressid (kuni

31.12.2015) 172,71 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 13 683,39

eurot.

• 20.01.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-01-20 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 16 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.04.2016 intressiga 2,65%

aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole: 20.01.2016 maksekorraldusega nr 1875 (1000 eurot) ning

02.02.2016 maksekorraldusega nr 1872 (15 000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole

toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus:

põhiosa 16 000 eurot, intressid (kuni 30.04.2016) 104,05 eurot ning viivis

(01.05.2016 kuni 27.04.2017) 2896,00 eurot.

• 10.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-10 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 5000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 11.03.2016 maksekorraldusega nr 1882 (5000 eurot). Laenu

tagasimakseid

ei

ole

toimunud.

Pankroti

väljakuulutamise

seisuga

on

laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 5000 eurot, intressid (kuni 30.06.2016)

47,28 eurot ning viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 752,50 eurot.

• 15.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-15 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 3000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas,

4(15)

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 16.03.2016 maksekorraldusega nr 1883 (3000 eurot). See on ainus

laen, mille võlgnik tagasi maksis: 23.03.2016 laekus hageja kontole 3000 eurot,

millest 2998,20 on arvestatud põhiosa katteks ja 1,80 eurot intressi katteks. Selle

tulemusena jäi põhiosast tasumata 1,80 eurot, millele lisandub intress (kuni

30.06.2016) 2,05 eurot ning viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 0,27 eurot.

• 05.05.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-05-05 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 6000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,13% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 05.05.2016 maksekorraldusega nr 1885 (6000 eurot). Laenu

tagasimakseid

ei

ole

toimunud.

Pankroti

väljakuulutamise

seisuga

on

laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 6000 eurot, intressid (kuni 31.12.2016)

123,66 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 351,00 eurot.

• 3.07.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-07-13 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 500 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 13.07.2016 maksekorraldusega nr 1889 (500 eurot). Laenu

tagasimakseid

ei

ole

toimunud.

Pankroti

väljakuulutamise

seisuga

on

laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 500 eurot, intressid (kuni 31.12.2016)

8,76 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 29,25 eurot.

• 16.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-09-16 kohaselt andis hageja Doneright

OÜ-le laenu 9950 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas,

viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ

pangakontole 16.09.2016 maksekorraldusega nr 1924 (1300 eurot) ning

21.09.2016 maksekorraldusega 1927 (8650 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole

toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus:

põhiosa 9950 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 104,10 eurot ning viivis

(01.01.2017 kuni 27.04.2017) 582,08 eurot.

7. Lepingutes on erinevad intressimäärad, sest iga lepingu koostamisel võeti aluseks

pangalaenude keskmine intressimäär. Võlgnik kasutas laenuna saadud raha Võru 18

objekti ehitustööde eest arvete tasumiseks (eelkõige Äksi Puhkemaja OÜ-le), mistõttu olid

laenusummad tihti vastavuses tasumisele kuuluvate arvete summadega. Asjaolu, miks

hageja andis võlgnikule uusi tagatiseta laene, kuigi eelmiste laenude tagastamise tähtaeg

oli juba saabunud, oli tingitud sellest, et võlgnik esitas oma majandusliku seisundi ning

korterite müügi kohta hagejale ebaõiget ja eksitavat teavet. Hageja lähtus uute laenude

andmisel eelkõige soovist hoida ära suuremat kahju, mis oleks tekkinud, kui võlgnik

poleks olnud suuteline ehitustööde eest maksma ning kortereid ei oleks suudetud ehitada

sellisesse valmimisjärku, mis võimaldas kaheksast korterist kuue müüki. Kui hageja

poleks võlgnikule sellises mahus laenu andnud, oleks olnud risk, et kogu Võru 18 hoone

oleks

pooleliolevana

läinud

võlgade

katteks

müüki

kas

täitemenetluses

või

pankrotimenetluses ning kõik võlausaldajad oleksid kandnud veel suuremaid kahjusid.

8. Laenulepingust 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese

järjekoha hüpoteegiga korteriomandile Tartu Võru 18-1 (registriosa 4328550). Õigeks

pandiga tagatud nõude aluseks on 27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu

korteriomanditeks jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra

seadmise leping; kokkulepped“ (Tartu notar Mati Allik, reg.nr 87) ja 18.10.2016

notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi

võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“ (Tartu notar Paavo Uibopuu, reg.nr 3503).

5(15)

Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded Doneright OÜ

vastu, mis tulenevad 18.08.2015 sõlmitud laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud lisaks

laenusummale ka intressid, viivised, leppetrahvid, nõuete sissenõudmisest tekkivad

kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule

tagasiloovutamisest

tekkivad

kulud,

kulud

notarile

ja

kinnistusosakonnale,

hüpoteegipidaja poolt tasutud kindlustusmaksed ja muud nõuete alusel tekkinud

kõrvalnõuded.

9. Vastavalt 18.08.2015 laenulepingule nr 2015-08-18 andis hageja Doneright OÜ-le laenu

91 482,04 eurot intressiga 3,54% aastas tagastamise tähtajaga 31.12.2015. Laenu

väljamakse toimus ülekannetega Doneright OÜ pangakontole 19.08.2015 (20 000 eurot)

ja 02.09.2015 (15 0000 eurot) ning ülekandega notarikontole 24.09.2015 (56 482,04

eurot), mis kanti edasi Doneright OÜ kohustuse täitmiseks OÜ Nummus 8 ees (kes

loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi omanikuhüpoteegiks, mis omakorda kanti üle

Mindreks Grupp OÜ-le). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise

seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 91 482,04 eurot, intressid 980,21

eurot, viivis 22 092,91 eurot.

10. Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5%

hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt

kohustus omanik kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja

kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud

täitmata, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5%

laenusummast 91 482,04).

Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119 128,56 eurot (91 482,04 +

980,21 + 22 092,91 + 4574,10).

11. Hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot ja moodustuvad alljärgnevalt:

• Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot;

• Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot;

• Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot;

• Tasaarvestus Võru 18-1 üüriga -2100 eurot.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

13. Kostja hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus tekitatud pahatahtlikult ja planeeritud

tegevuse tulemusena. Võlgnik on asutatud ühe kinnisvaraprojekti asukohaga Võru 18,

Tartu linn elluviimiseks. Nimetatud kinnisvaraarendus seisnes vaid kaheksa korteriga

elamu rekonstrueerimises ja müügis. Sedavõrd väikse arendusprojekti puhul on võlgniku

suhtes esitatud nõudeid 635 790,66 euro ulatuses, kusjuures peaaegu pool sellest summast

moodustab hageja väidetav nõue. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud

Äriregistrile ühtegi aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja

meeldetuletustele esitanud ajutisele haldurile ega pankrotihalduritele mitte ühtki

raamatupidamisdokumenti. Nii võlgniku ajutine haldur kui ka pankrotihaldur on

möönnud, et tegelikult puudub objektiivne võimalus hinnata võlgniku finantsandmeid ja

tehtud tehinguid. Tänaseks teadaolevatel andmetel on võlgniku ainsaks varaks Tartus

Võru 18 asuvad: korteriomand (registriosa 4328550), mille reaalosaks on 30,6 m ²

suurune korter nr 1; korteriomand (registriosa 4329150), mille reaalosaks on 28,50 m ²

suurune korter nr 7.

6(15)

14. Kostjal on õigus vaielda hageja nõudele vastu, kuna hageja ning kostja vahelised tehingud

on näilikud. Võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 10.11.2017. a Tartu

Maakohtule hagi võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA vastu kahju hüvitamiseks

summas 216 480 eurot. Võlgniku endised juhatuse liikmed MP´i ja AA´i poolt välja

võetud võlgniku pangakaartidega välja võetud sularaha ja üle kantud summade edasise

käsutamise suhtes ei ole endised juhatuse liikmed veenvaid selgitusi andnud ega

tõendanud, et sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuse huvides. Seega on

pankrotihaldur hagi esitades eeldanud, et see on endiste juhatuse liikmete poolt

omastatud. Perioodil, mil MP ja AA olid võlgniku juhatuse liikmeteks, so 19.08.2014.a.

kuni 17.10.2016.a, on võlgniku arvelduskontolt tehtud nendele ülekandeid ja sularaha

väljamakseid kogusummas 216 480,00 eurot. Võlgniku kontolt sularahas välja võetud

summa ja hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenude kogusumma on peaaegu

kattuvad – hageja on 10 laenulepingu alusel väidetavalt andnud laenu 219 310, 84 euro.

Kostja arvates ei ole välistatud, et võlgniku kontolt välja võetud sularaha on osaliselt või

täielikult antud hageja käsutusse ja laenulepingud on sõlmitud eesmärgiga tekitada

võlgniku suhtes fiktiivne nõue, millega kontrollida võlgniku pankrotimenetlust ning saada

veel pankrotimenetluse raames täiendavat tulu võlgnikule kuuluva kinnistu müügist ja

pankrotipessa laekuvatest vahenditest. Kostja on seisukohal, et hageja ning võlgniku

vahel sõlmitud laenulepingud on näilised. Laenulepingud on küll kirjalikult sõlmitud,

laenude väljastamine on toimunud 5 pangaülekannete kaudu, kuid kostja on arvamusel, et

laenud on hagejale tagastatud või anti hagejale üle sularaha, misjärel sõlmiti laenuleping

ja “laen” kanti üle võlgnikule. Välistatud ei ole, et laenulepingud sõlmiti üldse 2017 aastal

tagantjärele.

15. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud töövõtusuhte olemasolu. Hageja ei ole esitanud

töövõtulepingut. On arusaamatu, missuguseid töid, mis maksumuses ja mis tähtajaks pidi

hageja teostama vastavalt väidetavale töövõtulepingule. Hagiavaldusele lisatud arvetel ja

aktidel on tööde üleandja nimi JT/JT ja üks allkiri. Võlgniku esindaja nimi puudub ja aktil

on vaid üks allkiri, kuid ei ole märgitud, kellele see kuulub ning jääb arusaamatuks, kes

võttis võlgniku nimel ja eest väidetavalt teostatud tööd vastu. Väidetavad tööd on

võlgnikule enamjaos teostatud 2016 aastal ehk siis, kui võlgnik oli juba viivitanud

märkimisväärse laenu tagastamisega. Ei ole eluliselt usutav, et hageja soostus võlgnikule

teostama töid ilma ettemaksuta ega ühegi tasumise tagatiseta.

16. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgnikule 2015. aastal laenanud kokku 181 850,04

eurot, kusjuures kõigi laenude tagastamise tähtaeg on 31.12.2015. 18.08.2015 sõlmitud

laenulepingu alusel laenu andmine võlgnikule toimus ülekannetega pangakontole 20 000

eurot 19.08.2015 ja 15 0000 eurot 2.09.2015. Lisaks veel ülekandega summas 56 482,04

eurot 24.09.2015, mis maksti välja notar Mati Allik deposiitkontole. Deposiitkontole

laekunud summa edasise kasutamise kohta puuduvad andmed. Arvestades võlgniku poolt

tehtud tehingud ei ole välistatud, et see on tagasi kantud kasvõi näiteks hagejale. Hageja

on väitnud, et makse toimus võlgniku (väidetava) kohustuse täitmiseks OÜ Nummus ees,

kes loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi omanikuhüpoteegiks, mis lepingu punkti 2

kohaselt seati omakorda edasi Mindreksi kasuks. Reaalse laenutehingu puhul oleks seatud

hüpoteek kohe laenuandja ehk hageja kasuks vältimaks tagamata riskantse laenu

väljaandmist. Hageja nõudeavaldusele ei ole lisatud nõuet tõendavaid alusdokumente.

Asjaolu, et hageja laenas läbi notari deposiitkonto võlgnikule väidetavalt 56 482,04 eurot,

et omandada väidetav Nummus OÜ nõue ja hüpoteek, ei tõenda iseenesest, et võlgnikul

oli Nummus OÜ ees kohustus sellises ulatuses. Hagiavaldusele ega ka hageja

nõudeavaldusele pole lisatud väidetava õiguseelneja – Nummus OÜ – nõuet tõendavaid

dokumente. Asjaolu, et laen on näilik, tõendab ka see, et väidetavast laenulepingust 2015-

7(15)

08-18 tulenev nõue summas 91 482, 04 eurot on vaid 50 000 euro ulatuses tagatud

esimese järjekoha hüpoteegiga. Ehk väidetav laen koos kõrvanõuetega on kaks korda

suurem kui laenu tagav hüpoteek. Äriregistrile esitatud hageja 2015. aasta majandusaasta

aruande bilansis ei kajasta hageja üldse, et ta oleks 2015, aastal laenu andnud.

17. Hoolimata asjaolust, et mitte ainsatki 2015. aastal antud laenu võlgnik ei tagastanud, ei

tasunud intressi ega asunud mingil moel laenulepinguid täitma, on hagiavalduse kohaselt

hageja võlgnikule jätkanud laenude andmist ja laenanud 2016. aastal täiendavalt

põhisummana 37451,80 eurot. Äriregistrile esitatud hageja 2016. aasta majandusaasta

aruandes sisalduva konsolideeritud rahavoogude ülevaates ei sisaldu kannet, et ta oleks

2016. aastal üldse laenu andnud.

18. Hagejale on laenu tagastatud teiste tehingute arvelt. Võlgnik on asutatud ühe

kinnisvaraprojekti

asukohaga

Võru

18,

Tartu

linn

elluviimiseks.

Nimetatud

kinnisvaraarendus seisnes kaheksa korteriga elamu rekonstrueerimises ja müügis. Lisaks

laenutehingutele oli hageja ning võlgniku ärilised suhtes äärmiselt läbipõimunud Võru 18,

Tartu linn asuvate korteriomandite tehingute kaudu:

• 03.12.2014 hageja kui ostja ning võlgniku kui müüja vahel sõlmitud kinnistu

jagamisel korteriomanditeks tekkiva korteriomandi nr 5 võlaõiguslik müügileping,

avaldus eelmärke kinnistamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad pooled, et

võlgnik müüs lepingu eseme hagejale hinnaga 67 500 eurot, millest 30 000 eurot

on ostja poolt müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja mille kättesaamist

müüja esindaja tõendab käesoleval lepingul oma allkirjaga. Müügisummas ei

sisaldu ega müügisummale ei lisandu käibemaksu. Müügisummast 37 500 eurot

kohustus hageja/ostja tasuma müüja kontole nr EE871010220233902224 hiljemalt

16.01.2015, mida hageja kostjale teadaolevalt täitnud ei ole.

• 19.08.2015 sõlmitud kokkulepe võlaõigusliku müügilepingu lõpetamiseks, tekkiva

korteriomandi nr 3 müügileping (omandi üleandmiseta), abieluvaraleping ja

avaldus eelmärke kustutamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad et võlgniku ja

hageja vahel kehtib 08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslik müügileping, mis on

tõestatud Tartu notar Mati Allik büroos ametitoimingu nr 823 all. Nimetatud

müügilepinguga müüs müüja lepingu eseme Mindreks Grupp OÜ´le hinnaga 42

490 eurot ja Mindreks Grupp OÜ kasuks kanti kinnistusraamatusse lepingu eseme

omandi üleandmist tagav eelmärge. Müüja ja Mindreks Grupp OÜ kinnitavad, et:

2.1.1. Nimetatud müügileping on neile käesoleva notariaalakti tõestamise juures

esitatud digitaalärakirja väljatrükina, nad on nimetatud dokumendiga tutvunud,

selle sisu on neile teada ning nad loobuvad selle ettelugemisest notariaalakti

tõestaja poolt ning käesolevale notariaalaktile lisamisest. 2.1.2. Nimetatud

müügileping on kehtiv ja seda ei ole muudetud. Mindreks Grupp OÜ on Müüjale

tasunud lepingu eseme ostuhinna summas 42 490 eurot. Kostja valduses pole

08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslikku lepingut, kuid kostja andmetel ei ole hageja

42 490 eurot tasunud. 19.08.2015 Tartu notar Edgar Grünbergi büroos 19.08.2015

tõestatud lepingu kohaselt (nr 2269) lõpetati 08.06.2015 Tartu notar Mati Allik

büroos tõestatud (nr 823) võlaõiguslik müügileping Tartu Võru 18-3 korteri müügi

kohta ning võlgnik pidi tagastama hagejale algse lepingu alusel tasutud

müügihinna 42 490 eurot. Sama lepinguga müüdi korter 3 VKle, kes pidi osa

ostuhinnast tasuma võlgniku asemel otse hagejale. Lepingu 1.7. kohaselt oli

lepingu esemeks Võru tn 18, Tartu linnas asuva kinnistu korteriomanditeks

jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on korter number 3. Nimetatud

lepingust tuleneva kohustuse täitmine toimus hageja nõudeavalduse järgmiselt:

8(15)

21.08.2015 laekus notar Edgar Grünbergi notarikontolt 20 000 eurot; 05.05.2016

laekus VK-lt 16 000 eurot; 15.08.2016 laekus Doneright OÜ-lt 4 500 eurot. Kokku

sai hageja 19.08.2015 lepingu alusel seega 40 500 eurot. Kuna hageja ei tasunud

08.06.2015 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 42 490 eurot, siis ei pidanud ka

võlgnik midagi tagastama ja hageja on 19.08.2015 a lepingu alusel alusetult

saanud 40 500 eurot.

• 16.10.2015 võlaõigusliku müügilepingu muutmine, tekkiva korteriomandi nr 7

müügileping (omandi üleandmiseta) ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Lepingu

p. 2.4. sätestab, et „võlgnik ja hageja lepivad kokku, et seoses müügilepingu

muutmisega tagastab võlgnik hagejale enam tasutud rahasumma 28 500 eurot ja

tasub lepingu muutmise eest hagejale hüvitist summas 28 000 eurot. Rahasumma

56 500 eurot kohustub võlgnik hagejale tasuma käesoleva lepingu punktis 3.7.

kuni 3.8. nimetatud korras.“ Kõnealuse lepingu p. 3.7. sätestab, et „ostuhinnast 10

000 eurot on enne käesoleva lepingu sõlmimist hoiustatud Ostja poolt Tartu notar

Andrus Ruul notarikontole ning osalejad lepivad kokku, et notar edastab

hoiustatud rahasumma Müüja soovil Müüja punktis 2.4. nimetatud rahaliste

kohustuse osaliseks täitmiseks Hageja kontole nr EE972200221058503079 3

pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.“ Seega punktis 2.10.1

nimetatud tehingu järgselt sai hageja vähemalt 10 000 eurot ja väidetavat hüvitist

summas 28 000 eurot.

• 26.09.2016 sõlmitud võlgniku, hageja ja hageja seadusliku esindaja IM vahelise

lepingu alusel omandas IM notar Mati Alliku poolt 03.12.2014 ametitoimingute

raamatus nr 3200 all tõestatud lepingu alusel võlgnikule kuulunud korteriomandi –

korter 5. Lepingu punkt 4.4. sätestab: „Ülejäänud tasumisele kuuluva summa 56

700 eurot kohustub ostja IM tasuma 3 pangapäeva jooksul arvates punktis 1.1.

nimetatud

kinnistu

registriossa

käesolevas

notariaalaktis

sisalduvate

kinnistamisavalduste kinnistusosakonnale esitamist kajastava viite tegemise

päevast, eeldusel, et müügilepingu eseme suhtes ei ole esitatud mingeid muid

kinnistamisavaldusi, alljärgnevatele arvetele: 10 000 eurot RLGL GROUP OÜ

arvele

nr

EE782200221063382036;

eurot

hageja

arvele

nr

EE591700017001995660.“ Seega raha oleks müügitehingust pidanud saama

võlgnik, kuid viimane palus selle ilma lepingus sisalduva selgituseta kanda lihtsalt

hagejale. Lepingu kohaselt tasus hageja seaduslik esindaja juhatuse liige IM

füüsilise isikuna hagejale ilma ühegi arusaadava põhjuseta 46 700 eurot.

Eelpool kirjeldatud tehingud moodustavad vaid osa hageja ning võlgniku vahelistest

tehingutest, millest hageja on kasu saanud. Kostja hinnangul toimus läbi nende tehingute raha

kandmine hagejale. Kostja hinnangul on hetkel võimatu tõsikindlalt väita, kas nende

tehingute alusel kantud raha oli kantud enne väidetavate laenud andmist juba hagejale antud

sularahas või tagastati nende tehingute arvelt hageja väidetavaid laene.

Esimese astme kohtu otsus

19. Maakohus rahuldas hagi ja leidis, et tunnustada tuleb Mindreks Grupp OÜ nõuet

Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 294 006,57 eurot, sh 50 000,00

euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena ja 244 006,57

euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.

20. Otsuse põhjenduste kohaselt moodustuvad hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot

alljärgnevalt:

9(15)

• Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot;

• Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot;

• Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot;

• Tasaarvestus Võru 18-1 üüriga -2100 eurot (296 106.57-2100).

21. Hagis kirjeldatu kohaselt on hageja andnud võlgnikuga sõlmitud laenulepingute nr 2015-

08-18 (sõlmitud 18.08.2015), nr 2015-10-01 (sõlmitud 01.10.2015), nr 2015-10-12

(sõlmitud 12.10.2015), nr 2015-11-03 (sõlmitud 03.11.2015), nr 2016-01-20 (sõlmitud

20.01.2016), nr 2016-03-10 (sõlmitud 10.03.2016), nr 2016-03-15 (sõlmitud 15.03.2016),

nr 2016-05-05 (sõlmitud 05.05.2016), nr 2016-07-13 (sõlmitud 13.07.2016), nr 2016-09-

16 (sõlmitud 16.09.2016) alusel võlgnikule laenu, millest on tagastamata 219 310,84

eurot ning millelt arvestatud intress moodustab 1796,83 eurot ja viivis 48 527,18 eurot.

Kokku on laenulepingute alusel tekkinud hageja nõudesummaks 269 625,85 eurot.

Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese

järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa nr

4328550). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise

kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10

eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost).

22. Kostja väitel ei ole eluliselt usutav, et hageja finantseeris laenudega võlgniku

ehitustegevust, kui ta ka samaaegselt krediteeris seda töövõtusuhte kaudu. Laenud tulnuks

tagastada juba 31.12.2015 seisuga, mida aga ei tehtud, vastupidiselt panustati võlgnikule

ehistustööde tegemisega ilma ettemaksuta. Kohtu korraldaval istungil 20.02.2021 kinnitas

kostja esindaja, et selle üle, et laenud on kantud märgitud summas, vaidlust ei ole. Kostja

väitel on raha muul viisil ehk sularahas tagastatud. Kohus leiab, et kostja väide, et raha on

sularahas välja võetud endiste juhatuse liikmete poolt, ei ole käesoleva vaidluse

tuvastamise esemeks. Kohtu hinnangul on tõendatud laenusuhe ja laenude ülekandmine,

laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes, 2015 aruande lisas 7 ja 2016

aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10 ning kostja kohustus on tõendada, et laen on kohasele isikule

tagastatud. Kostja leiab, et väidetavatel laenudel puudub majanduslik sisu, need on

loomult kinke iseloomuga. Selline laenude andmine võlgnikule on sisult ebarealistlik ja

seetõttu on tehingud ilmselt näilikud. Kohus kostjaga ei nõustu, sest ümberlükkavaid

tõendeid ülekannete sisu kohta esitatud ei ole. Seega lähtub kohus asja esitatud tõenditest,

kuivõrd tehingu poolte muid võimalikke tahteavaldusi ei ole tõendatud. Kostja on

14.06.2021 loobunud võlgniku endiste juhatuse liikmete ülekuulamise taotlusest. Kohus

on tõendist loobumise vastu võtnud, kuivõrd hageja sellele vastu ei vaielnud.

23. Töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt

hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) sõlmisid töövõtulepingu. Õige on hageja seisukoht, et

seaduses ei ole töövõtulepingule ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. Kohtu hinnangul

vaidlusalust töövõtusuhet kinnitavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr

15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr 16/03-2. Tehtud tööde teostajaks on aktidel hageja ja

tellija võlgnik. Hageja on esile toonud, et tööd võttis vastu ja allkirjastas Doneright OÜ

(pankrotis) juhatuse liige AA. Töövõtulepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida

teostatavate tööde maht samuti hind. 12.12.2014 koostatud hinnapakkumise nr 14/12-07

kohaselt

oli

torustike

paigaldustööde

kogumaksumus

koos

materjalide

ja

projekteerimisega 74 400 eurot. Tööde 07.09.2015 akt nr 15/09-2 kohaselt teostas hageja

Doneright

OÜ

(pankrotis)

tellimusel

Võru

18,

Tartu

objektil

ühe

tööna

kanalisatsioonitöid. Hinnapakkumine sisaldas hoonesisest torustikku koos isolatsiooniga

(tlk 293, 294, IIIkd). Kanalisatsiooni paigaldamisega seotud töödest teostas hageja

07.09.2015 akti seisuga 35% hinnapakkumises märgitud tööde mahust. 12.01.2016 akt nr

16/1-2 kohaselt teostas hageja Võru 18 objektil veevarustusega seotud tööd (akteeritud

10(15)

70% kogu tööde mahust), radiaatorküttega seotud tööd (akteeritud 50% kogu tööde

mahust), küttesüsteemid koos tarbeveevarustuse (akteeritud 10% kogu tööde mahust) ja

ventilatsiooni töid (akteeritud 40% kogu tööde mahust). Sarnaselt kanalisatsioonile

sisaldasid ka veevarustuse ja radiaatoriküttega seotud tööd kogu hoonesisest torustikku,

akti loetelus oli tööde teostamiseks vajamineva materjalikuluna eelisoleeritud toru 19x74

hinnaga 1406 eurot. 03.02.2016 akt nr 16/02-4 sisaldas üksnes töövõtulepingu alusel

soovitud tööde teostamiseks vajamineva materjali soojapuhurid ja pikendused akteerimist

hinnaga 340 eurot. 03.03.2016 akt nr 16/03-2 sisaldas igale korterile soojustustagastusega

ventilatsiooniagregaati ja selle paigaldamist. Konkreetse aktiga akrediteeriti 30 % kogu

ventilatsioonitöödega projektijärgselt ettenähtud töödest maksumusega 3600 eurot (ilma

käibemaksuta) ning kogu väliterasside ehitamisega seotud tööde maksumus 2105 eurot

(ilma käibemaksuta). Tööde reaalset teostamist kinnitab asjaolu, et väliterasside ehitus

sisaldas endas sh tööde teostamiseks vajamineva miniekskavaatori renti, planeerkopa

renti, diislikütust, liiva koos transpordiga jm. Kohtu hinnangul on esitatuga piisavalt

tõendatud nii töövõtusuhe kui ka teostatud tööd hagetavas hinnas. Kohus küsis ka kostjalt

korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi, mida kostja ei teadnud.

Kostja tegi ettepaneku ka kostjal täpsustada, mis konkreetseid töid ta vaidlustab, kuid ta

ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Seega leiab kohus, et kostja väited, et

hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid

esile toodud ulatuses.

24. Hageja on 29.10.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.1 selgitanud, et õigeks pandiga

tagatud

nõude

aluseks

on

27.01.2016

notariaalne

leping

„Avaldus

kinnistu

korteriomanditeks jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra

seadmise leping; kokkulepped“ ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise

vabastamise kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“.

Hageja, Doneright OÜ ja AK sõlmisid 18.10.2016 uue notariaalselt tõestatud lepingu,

mille kohaselt tagas hageja nõudeid Doneright OÜ vastu edaspidi Võru 18-1, Tartu

korteriomandile seatud hüpoteek. Hageja omandas hüpoteegi varasemalt hüpoteegipidajalt

AKelt. Võru 18-1, Tartu kinnistu kinnistusraamatu registriosa 4328550 kohaselt on hageja

nõue tagatud järgmiselt „Hüpoteek summas 50 000,00 eurot Mindreks Grupp OÜ

(registrikood 11378629) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on IV

jao kande nr 1 ees. 50 000,00 EUR Sisse kantud 21.04.2016. 18.10.2016

kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.2016. Eelnevast tulenevalt tagas hageja ja

Doneright OÜ (pankrotis) vahelistest laenulepingutest tulenvaid hageja nõudeid

kinnistusraamatust nähtuv hageja kasuks Võru 18-1, Tartu korteriomandile seatud

hüpoteek. Kinnistusraamatust nähtuva pandi ja sellega tagatud nõudeõiguse õigeks

aluseks on 27.01.2016 ja 18.10.2016 notariaalselt tõestatud lepingud.

25. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese

järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa nr

4328550). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise

kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10

eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost). Pandilepingu punkti

5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% hüpoteegiga tagatud

täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt kohustus omanik

kindlustama

hüpoteegiga

koormatud

vara

ning

määrama

hüpoteegipidaja

kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud

täitmata, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5%

11(15)

laenusummast 91 482,04).Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119

128,56 eurot (91 482,04 + 980,21 + 22 092,91 + 4574,10).

26. Seega töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot, tagastamata laenud koos

intresside ja viivistega 269 625,85 eurot ning leppetrahvi nõue 4574,10 eurot. Hageja nõue

on osaliselt, summas 2100 eurot, lõppenud tasaarvestusega. Hageja nõue on võlgniku

vastu kokku summas 294 006,57 eurot (21906,62+269625,85+4574,10-2100). Kohus

leiab, et hagi on tõendatud.

Kostja apellatsioonkaebus

27. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles tuvastati

laenulepingutest tuleneva nõude ja leppetrahvi nõude põhjendatus, alternatiivselt tühistada

kogu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

28. Vastustaja on esitanud võlgniku pankrotipessa 294 006,57 euro suuruse fiktiivse nõude

väites, et tegemist on laenuga. Kostja on nõude vaidlustanud ja hageja on pöördunud

nõude tunnustamise hagiga kohtusse. Hageja on väidetavat laenu üle kandnud kümnete

ülekannetega. Samas on võlgniku ja hageja vahel hulgaliselt teisi pangaülekandeid ja selle

ringluse kaudu on tekitatud näilik nõue summas 294 006,57 eurot. Harju Maakohus tegi

hagejale ülesandeks tõendada sellise summa laenamise võimekust, samuti seda, et

laenusuhe on jätkuvalt kehtiv. Hageja seda ei tõendanud. Laenuvõimekuse all ei saa

apellandi arvates mõista pelgalt pangaülekannete sooritamist, hagejal pidi olema vabu

vahendeid 300 000 euro ulatuses, et anda tagatiseta 3% aastaintressiga laene. Hageja ei ole

suutnud selliste vabade vahendite olemasolu tõendada, samuti seda, et laenusuhe on

jätkuvalt kehtiv. Võlgniku ja hageja koostöös tekitati pankrotipessa fiktiivne nõue.

29. Kuna kostja esitas 04.06.2021 kohtule soomekeelsed dokumendid, siis kohustas kohus

28.07.2021 hagejat esitama TsMS § 33 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlke.

Tähtaega kohus tõlgete esitamiseks ei määranud. Kostja märgib siinjuures, et hageja oli

kahe lehekülje tõlkimiseks aega peaaegu kaks kuud. Ometi esitas hageja kohtu poolt

nõutud dokumendid soomekeelsetena. Kohtu nõudmisel esitas hageja dokumentide tõlked

alles koos teesidega 26.08.2021. Hoolimata hageja pahatahtlikkusest on kostjal

õnnestunud teha soomekeelsed dokumendid endale enam-vähem arusaadavaks.

30. Tutvudes hageja poolt esitatud tõendite ja selgitustega laenu andmise võimekuse kohta ja

arvestades asjaolu, et hageja ei selgitanud laenusuhte olemasolu hoolimata kohtu nõudest,

siis näis kostjale, et hageja on jätnud täielikult oma tõendamiskohustuse täitmata. Kostja

loobus tunnistajate ülekuulamisest, olles veendunud, et kui kohus tutvub hageja poolt

04.06.2021 ja hiljem 26.08.2021 tõlgituna esitatud dokumentidega veendub ta ka ise, et

hageja ei ole tõendanud, et tal oleks võimalus anda 300 000 eurot 3% aastaintressiga

tagatiseta laenu ega ka asjaolu, et laenusuhe oli jätkuvalt olemas, seda hageja isegi ei

üritanud selgitada ega põhistada.

31. Kostja on esitanud seisukoha, et kinnisasjade müügilepingust nähtub, et hageja on saanud

laenu tagasi teiste võlgniku soorituste kaudu. Otsuses ei ole maakohus neid väiteid ega

neid kinnitavaid tõendeid käsitlenud.

32. Otsuse punktides 29-30 käsitleb kohus töövõtulepingust tulenevat nõuet summas 21

906,62 eurot. Kohus ei ole vastanud ega käsitlenud sisuliselt mitte ainsatki kostja

vastuväidet. Kostja leiab, et töövõtusuhe pole tõendatud. Hageja on 04.06.2021.a.

menetlusdokumendis teinud kohtule korraldusliku tonaalsusega taotluse jätta 14.05.2021

kostja seisukoht kui ajasse mittepuutuv seisukoht tervenisti tähelepanuta. Arvestades, et

kohus ei arvestanud ega käsitlenud kostja vastuväteid, võib järeldada justkui olekski

kohus rahuldanud hageja 04.06.2021 taotluse jätta kõik kostja vastuväited arvestamata.

12(15)

Kostja on 14.05.2021 seisukohtades täpsustanud oma vastuväiteid hageja väidetava

töövõtusuhtest tuleneva nõude suhtes. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna

Ringkonnakohus on 19.06.2020 otsuses sedastanud, et hageja ei ole hagiavalduses toonud

välja töövõtulepingu sisu, s.o milliseid töid, millises maksumuses ja milliseks tähtajaks

pidi hageja tegema, samuti millised tööd on hageja teostanud ning milliste tööde eest on

võlgnikul tasumata. Hageja on 27.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et enne Võru

18, Tartu kinnistul ehitustöödega alustamist tegi hageja Doneright OÜ-le (pankrotis)

kavandatud tööde hinnapakkumised nr 14/10-16 ja nr 14/12- 07. Mõlemad

hinnapakkumised on lisatud 29.10.2020 menetlusdokumendile. Harju Maakohus on selle

kostja osundatud vastuolu jätnud tähelepanuta ja millegipärast arvanud, et kehtis

hinnapakkumine summas 74 400 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab just seda

hinnapakkumist siduvaks. Samas punktis leidis kohus, et kostja väited, et

hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid

esile toodud ulatuses. Maakohus ei arvestanud, et Ringkonnakonnkohus oli juba

19.06.2020 otsuse punktis 22 andud selge juhise, et vaja on välja selgitada, milliseid töid,

millises maksumuses ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema, samuti millised tööd on

hageja teostanud ning milliste ööde eest on võlgnikul tasumata. Kostja osundas,

14.05.2021 menetlusdokumendis, et kõik hageja poolt esitatud aktid (hagiavalduse lisad 3-

6) on sarnased – need on üldsõnalised ja nende alusel ei ole võimalik järeldada

konkreetseid tööde mahte, sisu ja maksumust. Ainuüksi protsentuaalsest arvestusest ei saa

järeldada konkreetsete tööde teostamiste ulatust, järjekorda, nõuetele vastavust ega mitte

ainsatki töövõtusuhtele iseloomulikku muud omadust, kui puudub selge ja ühemõtteline

kokkulepe töö lõpptulemuse, selle maksumuse ja selle saavutamise etappide osas.

Objektiivselt ei ole võimalik aru saada, missuguseid töid tegelikult missuguseks tähtajaks

telliti, missuguseks tähtajaks neid tehti ja kuna need üle anti. Kostja väide puudutas kõik

hageja poolt esitatud tööde üle andmise akte, mis on esitatud hagiavalduse lisades 3-6 ja

mida hageja on käsitlenud 29.10.2020 menetlusdokumendi punktides 2.1.5 kuni 2.1.8.

Tööettevõtusuhtena ei saa tõlgendada kokkulepet, kus ainsaks mõõdetavaks kriteeriumiks

on protsendimäär väljendatuna 100% ja kõik konkreetsed tööd on kokku leppimata.

Kostja on 14.05.2021 menetlusdokumendis kirjeldanud, et hageja töövõtusuhtest tuleneva

nõude tõendamiseks esitatud selgitused ja tõendid (hinnapakkumised, aktid jms) on

vastuolulised ja nende dokumentides esitatud töövõttu kajastav sisu on nii erinev, et nad

tervikuna ei tõenda selget ja arusaadavat töövõtusuhet, millest võiks kujuneda ka selge

nõue. Selle peale on hageja möönnud 04.06.2021 menetlusdokumendis, et ei saa

dokumentaalsete tõenditega tõendada suusõnaliste töövõtulepingute sõlmimist. Kui hageja

ise tunnistab, et ta ei saa dokumentaalsete tõenditega tõendada tööde teostamist, siis on

maakohtu järeldus tööde teostamise kohta täiesti ebaõige. Otsuse punktis 30 selgitab

kohus, et ta küsis ka kostjalt korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi,

mida kostja ei teadnud. Kostja on korduvalt selgitanud, et ainuüksi maja valmimine ei

tõenda asjaolu, et hageja maja ehitas ja teostas aktides kajastatud tööd on tehtud. Kostja

on juba selgitanud, et korterelamus Võru tn 18, Tartu oli mitmed ehitajaid, pole tegelikult

üldse selge, kas ja kui palju hageja ja kui suures ulatuses teised ehitajad töid teostasid.

Hageja nõuab ju raha konkreetselt tema poolt teostatud tööde eest ja mitte abstraktselt

maja valmimise eest. Hageja peab suutma tõendada, missuguseid töid, kui suures ulatuses

ja mis maksumuses ta Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel väidetavalt teostas.

Vastus apellatsioonkaebustele

33. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta

teise poole kanda.

13(15)

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses

seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

35. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja tugines

laenulepingute tühisusele, väites, et laenulepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab

tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (Riigikohus 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-137-09, p 11, 02.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 12). Kostja avaldas

arvamust, et Doneright OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) kontolt välja võetud sularaha

on osaliselt või täielikult antud hageja käsutusse ja laenulepingud on sõlmitud eesmärgiga

tekitada võlgniku suhtes fiktiivne nõue, millega kontrollida võlgniku pankrotimenetlust

ning saada veel pankrotimenetluse raames täiendavat tulu võlgnikule kuuluva kinnistu

müügist ja pankrotipessa laekuvatest vahenditest. Maakohus leidis, et asjas puudub

vajadus hinnata seda, kas võlgniku juhatuse liikmed võtsid võlgniku kontolt sularaha.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja väidete järgi võtsid võlgniku juhatuse liikmed

võlgniku kontolt sularaha selleks, et see edasi anda hagejale, siis on maakohus eksinud,

jättes kostja nimetatud väitele hinnangu andmata. Siiski ei muuda see minetus

ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest kostja väited

võlgniku juhatuse liikmete tegutsemise kohta hageja huvides ei leidnud tõendamist.

Kostja väited ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega ning ka eluliselt usutavad.

36. Kostja tõi asjas esile, et võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 10.11.2017. a Tartu

Maakohtule hagi võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA vastu kahju hüvitamiseks

summas 216 480 eurot, kuivõrd perioodil, mil MP ja AA olid võlgniku juhatuse

liikmeteks, so 19.08.2014.a. kuni 17.10.2016.a, on võlgniku arvelduskontolt tehtud

nendele ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480,00 eurot. Kostja on

seisukohal, et kuivõrd võlgniku kontolt sularahas välja võetud summa ja hageja poolt

võlgnikule väidetavalt antud laenude kogusumma kattuvad, siis saab järeldada seda, et

võlgniku juhatuse liikmete poolt anti esiteks hagejale üle sularaha, seejärel sõlmiti

laenuleping ja “laen” kanti võlgnikule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited ei

haaku faktiliste asjaoludega, seetõttu, et vaidlustatud laenulepingud sõlmiti 2015.a teises

pooles ja 2016.a esimeses pooles (va 16.09.2016 sõlmitud laenuleping), kuid halduri poolt

võlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi asjaoludena on esile toodud, et võlgniku

kontolt on juhatuse liikmete poolt välja võetud summasid juba alates 2014.a, sh suurema

summa üks juhatuse liikmetest 2015.a alguses (I kd, tlk 197-202). Eluliselt ei ole ka

usutav, et hageja kandis võlgnikule üle reaalselt alates 2015.a märkimisväärses ulatuses

laenusummasid, et tekitada võlgniku vastu fiktiivne nõue pankrotimenetluse tarbeks,

arvestades, et pankrotimenetlus algas 2017.a. Hageja ise on väitnud, et andis laenu

seetõttu, et võlgnik saaks tasuda Võru 18 objekti ehitustööde eest. Kuna asjas puudub

vaidlus selles, et võlgnik tegeles laenu andmise ajal nimetatud korterelamu ehitustöödega

ning asja materjalidest nähtuvalt oli ka hageja ise sõlminud võlgnikuga osade valmivate

korterite võlaõiguslikud müügilepingud, siis võib hageja väiteid laenu andmise põhjuste

kohta usutavaks pidada.

14(15)

37. Käesolevas asjas oli eelkõige kostjal kohustus esitada väiteid ja nende tõendamiseks

tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid laenulepingute pooled jätta mulje tehingu

olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide,

et arvestades kostja menetluses avaldatud seisukohti, pani maakohus ka hagejale

tõendamiskoormise tõendada, et tal oli majanduslik võimekus võlgnikule laenu anda.

Pooled ei vaielnud menetluses selle üle, et laenulepingute järgsed laenusummad võlgniku

pangakontole üle kanti. Hageja esitas asjas tõendid, et ta müüs Soomes asuva

tütarühingule kuulunud ettevõtte, millest laekus piisavalt summasid, et laenu anda.

Eeltoodust nähtuvalt, ei keeldunud hageja laenulepingute sõlmimise asjaolude

esiletoomisest ning täiendavate tõendite esitamisest. Apellatsioonkaebuses on kostja esile

toonud mitmeid argumente, millega soovib ümber lükata hageja väited, et ettevõtte

müügist laekus hagejale piisavalt materiaalseid vahendeid laenu andmiseks, kuid jätnud

tähelepanuta, et hageja väidetel ei müünud ta mitte äriühingut (selle osa) vaid

tütarühingule kuulunud ettevõtte. Nõustuda ei saa seetõttu kostja väitega, et laenude

andmine jäi hageja poolt tõendamata.

38. Kostja seisukohtadest võib aru saada nii, et temal puudus oma väidete tõendamiskoormis

maakohtu juhistest tulenevalt. Sellega nõustuda ei saa. Kuigi maakohtu juhistest tulenevalt

pandi hagejale, hoolimata sellest, et ta oli tõendanud laenusummade ülekandmise

laenusaajale, veel kohustus teha usutavaks, et tal oli laenu andmiseks materiaalseid

võimalusi, ei nähtu maakohtu seisukohtadest, et maakohus vabastas kostja täielikult oma

väidete tõendamisest. Asjast nähtuvalt lootis kostja, et maakohus, hinnates asjas tõendeid,

tuvastab

kostja

väidete

tõendatuse.

Loobudes

seetõttu

taotletud

tunnistajate

ülekuulamisest, võttis kostja riski, et väited lepingute näilikkuse kohta võivad jääda

tõendamata. See risk realiseerus, sest kostja väited jäid tõendamata.

39. Asjas väitis kostja ka seda, et hagejale on laen(ud) tagastatud teiste tehingute arvelt.

Kostja tõi esile 03.12.2014 hageja kui ostja ning võlgniku kui müüja vahel sõlmitud

kinnistu jagamisel korteriomanditeks tekkiva korteriomandi nr 5 võlaõigusliku

müügilepingus, 19.08.2015 sõlmitud kokkuleppe võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise

ja tekkiva korteriomandi nr 3 müügilepingus, 16.10.2015 võlaõigusliku müügilepingu

muutmise, tekkiva korteriomandi nr 7 müügilepingus ja 26.09.2016 sõlmitud võlgniku,

hageja ja hageja seadusliku esindaja IM vahelise lepingu alusel IM poolt võlgnikule

kuulunud korteriomandi – korter 5 omandamisega seotud lepingus kokkulepitud

müüginna tasumise kokkulepped. Kostja on arvamusel, et nimetatud tehingutes sisalduv

tõendab seda, et hageja jättis võlgnikule tehingusummad tasumata, mistõttu saab lugeda

hageja poolt antud laenusummad tagastatuks. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb

apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus jättis kostja seisukohtadele hinnangu

andmata. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et ka nimetatud minetus ei muuda

maakohtu otsuses lõppjäreldust ebaõigeks. Asjas on esitatud hageja poolt tõenditena arved

ja maksekorraldused (II kd, tlk 82-85) ja selgitused kostja poolt esiletoodud tehingute

sõlmimise asjaolude kohta 22.01.2019 menetlusdokumendi p-des 1.11-1.14.2. Nimetatust

nähtub, et kostja seisukoht hagejale laenu tagasimaksmise kohta teiste tehingute kaudu ei

ole põhjendatud ega tõendatud.

40. Apellatsioonkaebuses väidab kostja ka seda, et hageja ei ole tõendanud võlgnikuga

sõlmitud töövõtulepingust tulenevat nõuet. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuigi

õige on kostja väide, et hagi aluseks oleva töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse

tuvastamiseks tuli hagejal esile tuua, milliseid töid pidi hageja tegema, millises ulatuses ta

neid tegi ning kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, on maakohus need

asjaolud tuvastanud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus avaldatud seisukohti,

kuid jätab seejuures tähelepanuta, et maakohtu poolt hinnatud tõendites sisaldub nii hageja

15(15)

hinnapakkumine tööde teostamiseks, kui ka võlgniku poolt tööde vastuvõtmine. Viimasele

järgnes nõude sissenõutavaks muutumine. Kostja väidete järgi ei ole võimalik aru saada,

miks asjas esitatud kahest hinnapakkumisest tööde tegemiseks ajaliselt hilisem on

kõrgema maksumusega. Ringkonnakohus osutab, et hinnapakkumistes nähtuvatest tööde

kirjeldustest on lihtsalt aru saadav, et hilisem hinnapakkumine sisaldab täiendavaid töid ja

materjale, mistõttu on loogiline, et tellitavad tööd muutusid kallimaks.

41. Kostja leiab, et arusaamatu on ka see, et teostatud tööde aktides märgitud tasumisele

kuuluvad summad tehtud tööde eest on mõnevõrra väiksemad hinnapakkumises

kajastatust. Arvestades, et hagejal tuli tõendada töövõtulepingust tulenev nõue võlgniku

vastu väidetud ulatuses, ei muuda asjaolu, et hinnapakkumises toodud tööde hind on

vähesel määral madalam tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitud hinnast, hageja

nõuet põhjendamatuks.

42. Kokkuvõtvalt

on

ringkonnakohus

seisukohal,

et

hageja

on

27.10.2020

menetlusdokumendis

selgitanud

tulenevalt

kostja

vastuväidetest

töövõtulepingu

sõlmimise, tööde tegemise ja tööde vastuvõtmise asjaolusid. See, et kostja hageja

väidetega ei nõustu ning tööde teostamise ning töövõtulepingust tuleneva nõude

sissenõutavuse kohta esitatud tõendid kahtluse alla seab, ei võimalda esitatud tõendeid

hinnata maakohtust erinevalt.

43. Asjast nähtuvalt on kostja seisukohal, et kuna hageja ja võlgniku vahel sõlmiti

mitmeliigilisi tehinguid, sh sõlmiti laenulepingud, müügilepingud, töövõtuleping, tuleks

nimetatust järeldada hageja rikastumine võlgniku arvel ning hagi tuleks jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud erinevaid

tehinguid, kuid ainuüksi see ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on

tõendanud oma sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu, kostja oma väiteid

veenvalt tõendada ei suutunud.

44. Ringkonnakohu ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi ning nõustub

nendega TsMS § 654 lg-st 4 tulenevalt, va arvatud osas, milles ringkonnakohus

käesolevas otsuses muutis maakohtu seisukohti.

45. Apellant esitas taotluse ringkonnakohtus toimunud istungi protokolli parandamiseks.

Vastustaja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta

rahuldamata, sest apellant on esitanud sisuliselt protokolli täiendamise taotluse. Kuna

TsMS § 50 sätestab protokolli kohustuslikku sisu, apellandi ja vastustaja seisukohad on

asjas esitatud kirjalikes dokumentides avaldatud, siis ei pea protokoll kajastama sõna

sõnalt apellandi või vastustaja avaldatut. Protokollimata pole jäänud asja lahendamise või

edasikaebamise seisukohalt olulist.

Menetluskulude jaotus

46. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS §

171 lg 1 järgi ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/