2-19-13178/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13178

Kohtuasi

X avaldus Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu vastu

korterelamu

Nikolai

rekonstrueerimisega

korteritele Nikolai 18-1 ja 18-2 tekitatud kahjustuste

likvideerimiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu,

(registrikood 80139031), esindajad JS ja TL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X 23.07.2021 määruskaebuse ja 18.02.2022 menetlusdokumendi lisadena

esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).

Täiendada Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määruse põhjendusi ja täpsustada määruse

resolutsiooni vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikule sõnastusele.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Maakohtul jätkata menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis X nõuetes

kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut lõpetama alates veebruarist 2015

kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus

paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu,

võrreldes

kõigile

teistele

puudutatud

isiku

liikmetele

esitatava

rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada korteriühistut edaspidi hoiduma

samasuguste rikkumiste toimepanemisest ja välja mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest

veebruar 2015 kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

2-19-13178

5.1. Jätta rahuldamata järgmised X nõuded Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu

vastu:

5.1.1. Kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama korteris 1

elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja

Nikolai 18 ehitusprojektile.

5.1.2. Kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama elamu

rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade

ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad

ja kinni ehitama vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning

taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus.

5.1.3. Kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina

külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber

põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla.

5.1.4. Välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade

parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või

esitatud arvetele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Nikolai tn 18

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu järgmised nõuded: 1) kohustada puudutatud

isikut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-

4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile (nõue 1); 2) kohustada puudutatud isikut taastama elamu

rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed

seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad ja kinni ehitama vanade akende

eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne olukord

siseviimistluse osas (nõue 2); alternatiivselt palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista

kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt

hinnapakkumisele või esitatud arvetele (alternatiivne nõue).

2. Maakohus jättis 08.10.2019 määrusega avalduse käiguta, paludes avaldajal välja tuua selgelt

väljendatud nõue ja asjaolud.

3. 22.12.2019 menetlusdokumendis esitas avaldaja lisaks algselt esitatud nõuetele järgmised

nõuded: 1) kohustada puudutatud isikut lõpetama alates veebruarist 2015 kuni avalduse

esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest

osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu, võrreldes kõigile teistele puudutatud isiku

liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada korteriühistut edaspidi

2-19-13178

hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest (nõue 3); 2) välja mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest veebruar 2015

kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot (nõue 4) (I kd, tl 39).

4. Maakohus võttis 29.01.2020 määrusega avaldaja nõuded menetlusse.

5. Pärast nõuete menetlusse võtmist täiendas avaldaja 04.02.2020 oma nõudeid ja palus

kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud

radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna

alla (nõue 5) (I kd, tl 108-110).

6. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt rekonstrueeriti elamu Pärnu Linnavalitsuse poolt

22.01.2014 väljastatud ehitusloa EL-4527 alusel, mille kohaselt peab korteriühistu mh taastama

korteris 1 kasutusse võtmise aegse olukorra ning vahetama korterites 1 ja 2 vanad puitaknad

uute akende vastu. Avaldajale kuuluvates korterites vahetati aknad ning tehti fassaaditööd

augustis 2014. Avaldaja väidab, et korteriühistu ei ole kuni käesoleva ajani likvideerinud 2014

elamu rekonstrueerimisega tema korteritele tekitatud kahjustusi.

7. Avaldaja esitas vastuväite aegumise kohaldamisele, leides, et tegemist on asjaõigusseaduse

(AÕS) § 89 alusel esitatud negatoorhagiga, kus avaldaja nõuab omandiõiguse vältava rikkumise

lõpetamist. Negatoornõude aegumistähtaeg on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-st 149 kümme aastat.

Puudutatud isiku seisukoht

8. Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista ja leiab, et avaldaja nõuded on TsÜS § 150

lg-st 1 tulenevalt aegunud.

9. Puudutatud isik toob esile, et akende vahetus otsustati 29.06.2005 üldkoosolekul ja nimetatud

otsust ei vaidlustatud. 2005. aastal vahetasid kõik omanikud oma korterite aknad, v.a avaldaja.

28.03.2013 üldkoosoleku otsusega kohustati avaldajat korraldama oma akende vahetus (sh ukse

taastamine aknaks, avaldaja oli selle ukse omavoliliselt paigaldanud) ja arutati laenu võtmist

maja renoveerimiseks. 22.01.2014 väljastati Pärnu Linnavalitsuse poolt ehitusluba, mille

aluseks on ehitusprojekt, kus on ette nähtud, et taastatakse elamu kasutusele võtmise aegne

olukord korteri 1 osas. 08.05.2014 otsustati esitada avaldajale nõue akende vahetamise eest, see

otsus kinnitati veelkord 17.12.2014 üldkoosolekul. Avaldaja vaidlustas mõlemad otsused, kuid

tema hagi korteriühistu vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäeti Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega

tsiviilasjas nr 2-14-55713 rahuldamata (jõustunud 07.11.2016). 2014. aastal toimusid elamu

renoveerimistööd ehitusprojekti ja ehitusloa EL-4527 alusel, sh korraldas korteriühistu avaldaja

akende vahetuse 29.08.2014 avaldaja juuresolekul ja augustis–septembris 2014 renoveeriti

majas küttesüsteem ja mh paigaldati avaldaja korterisse vaidlusalune radiaator. Peale

rekonstrueerimistööde lõppemist on 16.02.2015 korteriühistule väljastatud tehtud tööde kohta

kasutusluba.

Menetluse käik

10. Maakohus korraldas avaldaja nõude selgitamiseks 12.04.2021 eelistungi.

2-19-13178

Maakohtu määrus

11. Maakohus jättis 01.06.2021 määrusega avaldaja avalduse, milles avaldaja palub kohustada

korteriühistut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale

EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile, täies ulatuses nõude aegumise tõttu rahuldamata.

Samuti jättis maakohus nõude aegumise tõttu rahuldamata avaldaja alternatiivse nõude, milles

avaldaja palub korteriühistult välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade

parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks välja

menetluslukud 790 eurot.

12. Esmalt võttis maakohus seisukoha pärast avalduse menetlusse võtmist esitatud avaldaja

täiendatud nõuete osas. Kohus asus seisukohale, et avaldaja nõuete täiendamine kütteprojekti

puudutavate asjaolude osas, s.o kohustada korteriühistut eemaldama korteris Nikolai 18-1

eluruumi põhjapoolse seina külge paigaldatud keskkütteradiaator ja paigaldama selle

projektikohaselt ümber korteri põhjapoolse otsa fassaadil asuva uue projektijärgse akna alla, ei

kujuta endast avalduse muutmist TsMS § 376 lg 4 mõttes. Kuigi avaldaja ei ole neid täpsustusi

enne menetlusse võtmist esitanud, on puudutatud isik täiendustega tutvunud ja saanud

võimaluse nende osas oma seisukohad esitada. Puudutatud isik on ka nende nõuete osas

esitanud aegumise vastuväite ja lisaks ka sisulised vastuväited. Menetlusosaliste vahel puudub

vaidlus selles, et tegemist on augustis 2014 puudutatud isiku poolt läbi viidud remonttöödega.

Seega ei ole avaldaja keskkütteradiaatoreid puudutav nõue oma olemuselt uus nõue, mis erineb

esialgsest nõudest eseme ja asjaolude poolest.

13. Nõude kvalifitseerimisel selgitas maakohus, et kehtiva õiguspraktika kohaselt ei kuulu asja

muutmine, kahjustamine või hävitamine, mis on lõpule viidud, AÕS § 89 kohaldamisalasse.

Avaldaja selgitas kohtule, et vaidlusalused tööd tehti 2014. Peale rekonstrueerimistööde

lõppemist on 16.02.2015 korteriühistule väljastatud kasutusluba, mida avaldaja kinnitas oma

avalduses. Avaldaja välja toodud nõuete aluseks olevate asjaolude põhjal on ilmne, et tegemist

on puudutatud isiku poolt ühekordselt augustis 2014 tehtud remonttöödega ning avaldaja

hinnangul on tema omandiõiguse rikkumine 2014. aastal lõpule viidud. Seda tüüpi lõpule viidud

omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine on kahju hüvitamise õiguse ülesandeks.

Seega ei ole tegemist mitte negatoorhagiga, vaid kahju hüvitamise nõudega. Tulenevalt TsÜS

§ 150 lg-st 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada

saama. Avaldaja on kahju tekitanud isikust (puudutatud isik) olnud hagiavalduses toodud

asjaoludest nähtuvalt teadlik juba augustis 2014. Seega pidi hageja esitatud nõue aeguma

hiljemalt augustis 2017. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude rikkumise

kõrvaldamiseks 28.08.2019. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldaja nõue on aegunud ja

menetlus tuleb lõpetada TsÜS § 150 lg 1 alusel aegumise tõttu.

14. Lisaks märkis maakohus, et esitatud selgitustest ja asjaoludest nähtuvalt on avaldajal

avalduses toodud asjaolude suhtes tsiviilasja nr 2-14-55713 otsusest nähtuvalt talumiskohustus,

kuna avaldaja hagi korteriühistu vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäeti Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega

rahuldamata täies ulatuses (jõustunud 07.11.2016). 28.03.2013 üldkoosolek kohustas avaldajat

korraldama hiljemalt 01.05.2013 olemasolevas aknaavas ukse asemel akna taastamise ning

juhul, kui avaldaja aknaava ei taasta, korraldab korteriühistu ava taastamise endises mahus, kuid

akna paigaldamise korraldab omanik ise. Avaldajat oli teavitatud üldkoosoleku otsusest, kuid

avaldaja otsust ei täitnud. Kuna avaldaja ei vahetanud oma aknaid ise, oli korteriühistu sunnitud

ise korraldama projektijärgsete tööde tegemise. 08.05.2014 toimunud korteriühistu üldkoosolek

2-19-13178

otsustas esitada tasunõue akende vahetamise eest avaldajale, milline otsus kinnitati teistkordselt

17.12.2014 toimunud üldkoosoleku otsusega. Samuti on peale rekonstrueerimistööde lõppemist

16.02.2015 korteriühistule väljastatud kasutusluba. Seega ei ole avalduses välja toodud alustel

avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik.

Määruskaebus

15. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega määruskaebus rahuldada ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

16. Maakohus lõpetas menetluse aegumise tõttu ilma õigusliku aluseta. Maakohus rikkus

oluliselt materiaal- ja menetlusõigusnorme.

17. Maakohus võttis menetlusse avaldaja kaks nõuet ja alternatiivse kahju hüvitamise nõude,

kuid määruse resolutsioonist nähtuvalt jäeti aegumise tõttu rahuldamata avaldaja esimene nõue

ja alternatiivne nõue. Aegumist ei ole kohaldatud avaldaja esitatud nõude 2 osas. Lisaks ei ole

maakohus teinud osade nõuete kohta menetlusse võtmisest keeldumise määrust, kuid ei ole neid

nõudeid samas ka menetlenud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta neid nõudeid ei menetle.

18. Avaldaja hinnangul on nõue ebaõigesti kvalifitseeritud ja seetõttu valesti ka aegumist

kohaldatud. Maakohus tugines ebaõigesti TsÜS § 150 lg-le 1. Nimetatud säte ei kuulu

praeguses asjas kohaldamisele, kuna elamu rekonstrueerimise käigus on korteriühistu rikkunud

avaldaja põhi- ja omandiõigusi põhiseaduse (PS) §-de 32, 33, AÕS § 89, võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1045 lg 1 p 5 ja § 1055 lg 1 tähenduses. Avaldajal on seadusest tulenev nõue seoses

korteriühistu poolt õigusvastaselt toimepandud omandiõiguse rikkumisega, millele kohaldub

TsÜS § 149 lg 1, mistõttu on aegumistähtaeg kümme aastat. Tegemist on omandi rikkumisega

ning selline õigusrikkumine on kestev ja aegumatu. Muu hulgas väidab avaldaja, et sai

kütteradiaatori olemasolust teada jaanuaris 2020, s.o pärast üürilepingu lõppemist ja korteri

vabastamist üürniku poolt.

19. Maakohus ei analüüsinud ega hinnanud ühtegi avaldaja esitatud tõendit, rikkudes sellega

TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg 8 kolmandas lauses sätestatud kohustust.

20. Menetluskulud jäeti ebaõiglaselt avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tuleb

kulud jätta korteriühistu kanda seoses sellega, et viimane esitas kohtule valeandmeid.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse.

Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS

§ 657 lg 1 p 21 (koostoimes TsMS §-ga 659) alusel tuleb täpsustada maakohtu määruse

2-19-13178

resolutsiooni ja täiendada vaidlustatud määrust käesoleva määruse põhjendustega. Kuna

ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel. Nõuete 3 ja 4 osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks, kuna maakohus ei ole nimetatud nõudeid kohaselt menetlenud.

24. Järgnevalt määratleb ringkonnakohus, millised nõuded on avaldaja esitanud ja kas

maakohus on need menetlusse võtnud ning lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on vaidlustatud määrusega lahendanud avaldaja nõuded 1, 2 ja 5 ning alternatiivse nõude.

Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus on jätnud nõude 2 osas otsustuse tegemata. Küll aga

on maakohus puudulikult menetlenud nõudeid 3 ja 4 ning tsiviilasja toimikust ei ole võimalik

aru saada, kas maakohus on need nõuded menetlusse võtnud või mitte.

25. TsMS § 371 ja § 477 lg 1 järgi tuleb hagita menetluses esitatud avaldus menetlusse võtta.

Avalduse menetlusse võtmise määrusega määratletakse kohtuvaidluses menetlusosalised,

avalduse ese ja avalduse hind. Kui avaldaja on esitanud mitu nõuet, siis peab menetlusse

võtmise määrusest täpselt nähtuma, millised avaldaja nõuded on maakohus menetlusse võtnud.

26. Nõuded 1 ja 2 ning alternatiivse nõude esitas avaldaja 28.08.2019 avalduses (I kd tl 3-6),

nõude 5 04.02.2020 esitatud menetlusdokumendis (I kd, tl 108-110). 22.12.2019

menetlusdokumendis esitas avaldaja maakohtule lisaks eelnevatele nõuded 3 ja 4 (I kd, tl 28-

39). Maakohus võttis 29.01.2020 määrusega menetlusse avaldaja nõuded 1 ja 2 ja alternatiivse

nõude, kuid nõuete 3 ja 4 osas ei ole maakohus selgesõnalist seisukohta võtnud. 29.01.2020

määruse resolutsiooni järgi on võetud avaldaja avaldus menetlusse, kuid määruse kirjeldavas

osas on maakohus märkinud ainult nõuded 1 ja 2 ning alternatiivse nõude (I kd, tl 104).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldaja nõuete menetlusse võtmisel teinud 29.01.2020

vastuolulise määruse, mille resolutsioonist saab järeldada, et maakohus on kõik avaldaja enne

29.01.2020 esitatud nõuded menetlusse võtnud, kuid kirjeldavas osas on esile toodud ainult

nõuded 1 ja 2 ning alternatiivne nõue. Nõuete 3 ja 4 osas ei ole maakohus üheti mõistetavat

otsustust teinud, kas võtta nõuded menetlusse või mitte. Määruskaebuses on õigesti viidatud

sellele, et arusaadav ei ole, kas kohus on keeldunud osade nõuete menetlusse võtmisest.

27. Pärast nõuete menetlusse võtmist täiendas avaldaja 04.02.2020 oma nõudeid. Seejärel palus

maakohus pärast nõuete korduvat täpsustamist esitada avaldajal oma lõplikult täpsustatud

nõuded hiljemalt 01.04.2021 (I kd, tl 174 pöördel). Avaldaja esitas 01.04.2021

menetlusdokumendi p-s 26 sõnaselgelt nõuded 1, 2 ja 5, kuid p-s 9 on esile toodud nõuete 3 ja

4 aluseks olevad asjaolud (I kd, tl 196). Nõude 5 osas võttis maakohus seisukoha vaidlustatud

määruses, leides, et see ei ole oma olemuselt uus nõue, mis erineb esialgse nõude esemest, kuna

asjaoludest nähtuvalt on nii nõue 1 kui ka nõue 5 esitatud sooviga, et korter 1 vastaks

ehitusprojektile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõuded osaliselt kattuvad, kuna

mõlema nõude eesmärgiks on korteris 1 projektijärgse olukorra taastamine. Seega leidis

maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et nõue 5 on hõlmatud nõudega 1, mistõttu

nõude eraldi menetlusse võtmata jätmine ei eksitanud menetlusosalisi. Puudutatud isik on

saanud aru, et maakohus menetleb nõuet 5 ja on esitanud sellele vastuväited.

28. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud ainult osade avaldaja

nõuete (nõuded 1, 2, 5 ja alternatiivne nõue) aegumise kohta määruse. Seega on tegemist

ringkonnakohtu arvates TsMS § 449 lg 3, § 450 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi olukorraga, kus on tehtud

vahemäärus osamäärusena. Avaldaja nõuete 3 ja 4 osas on menetlus pooleli ja maakohtul tuleb

selles osas menetlust jätkata. Eelviidatud nõuete osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule

2-19-13178

menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus peab esmalt selgesõnaliselt

otsustama, kas ta võtab nõuded 3 ja 4 menetlusse või mitte.

29. Järgnevalt vastab ringkonnakohus avaldaja väitele, et ta on esitanud lisaks ringkonnakohtu

poolt käsitatud nõuetele ka muid nõudeid, mille kohta ei ole maakohus otsustust teinud.

Ringkonnakohus rõhutab, et kohtule esitatud nõuded peavad olema selgelt formuleeritud ja

väljendatud eelistatult ühes menetlusdokumendis konkreetse taotlusena. Õigeks ja TsMS § 363

lg 1 p-le 1 vastavaks ei saa pidada nõuete esitamist viisil, kus igas järgnevalt esitatud

menetlusdokumendis tuuakse esile juba esitatud väidete vahel uusi väiteid ja asjaolusid ning

võimalikke uusi nõudeid, muutes sellega avaldaja menetlusdokumendid raskesti jälgitavaks nii

kohtu kui puudutatud isiku jaoks. Maakohus selgitas avaldajale 25.02.2020 kirjaga TsMS § 363

lg 1 p-de 1-3 sisu ja andis tähtaja lõplike nõuete esitamiseks kuni 01.04.2020 (I kd, tl 174).

Vaatamata sellele, jätkas avaldaja ebaselgete menetlusdokumentide esitamist.

30. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.

31. Avaldaja esitas oma kõigi nõuete, mille kohta on vaidlustatud määrus tehtud, alusena väite,

et korteriühistu tegi 2014. aastal ebaseaduslikke ehitustöid, mis ei vasta elamu ehitusprojektile,

mistõttu avaldaja soovib korteriühistu poolt elamu renoveerimisel avaldajale kuuluvates

korterites 1 ja 2 muudetud olukorra taastamist või alternatiivselt kahju hüvitamist.

32. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel

(Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Riigikohus on asunud

seisukohale, et korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Sellise

korteriomaniku

nõude

aegumisele

kohaldub

TsÜS § 146

lg 1 järgi

kolmeaastane

aegumistähtaeg (Riigikohtu 22.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17). Eeltoodust

tulenevalt asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et avaldaja nõuete aegumisele tuleb

kohaldada TsÜS § 150 lg 1. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

33. Kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab

korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama

kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 147 lg 1 esimese

lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates

ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seadusest

ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kohustuse

täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte

olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82

lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

möödumisel

pärast

kohustuse tekkimist

(Riigikohtu 17.02.2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-168-10, p 13). Aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal

möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi pärast

lepingu rikkumist (Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p 15). Sealjuures ei

saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (Riigikohtu

29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-15, p 9). Eelnevast tulenevalt tekib kohustuse

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist

ning muutub sissenõutavaks kohustuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel pärast

kohustuse tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul on nii akende vahetus kui ka radiaatori

paigaldus sellised toimingud, mille toimumine ja vähemalt osaline tagajärg on kohe nähtavad.

Riigikohtu praktika järgi hakkas seega praegusel juhul aegumine kulgema kolm kuud pärast

2-19-13178

nimetatud tööde tegemist, s.o hiljemalt detsembris 2014 (Riigikohtu 22.11.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 18).

34. Praegusel juhul on esile toodud, et 2014. aastal toimusid elamu renoveerimistööd

ehitusprojekti ja ehitusloa EL-4527 alusel, sh korraldas korteriühistu avaldaja akende vahetuse

29.08.2014 avaldaja juuresolekul ja augustis–septembris 2014 renoveeriti majas küttesüsteem,

s.t paigaldati avaldaja korterisse vaidlusalune radiaator (II kd, tl 38 pöördel). Avaldaja nõustub,

et akende vahetus toimus augustis 2014 ja möönab, et radiaatorite paigaldamine toimus samal

aastal, kuid ta väidab, et tema sai radiaatorite paigaldamisest teada alles jaanuaris 2020.

Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav avaldaja paljasõnaline väide, et ta ei olnud 6 aastat teadlik

enda korterisse paigaldatud radiaatorist. Asja materjalidest, sh korteriomanike üldkoosoleku

protokollides kajastatud teemadest ja aruteludest, nähtuvalt on avaldaja olnud teadlik elamus

planeeritavatest töödest, sh akende ja radiaatorite vahetusest, samuti korteriomanike poolt

üldkoosolekutel vastu võetud vastavatest otsustest. Seega muutusid võimalikud avaldaja kahju

hüvitamise nõuded korteriühistu vastu, mis tulenevad elamu renoveerimistöödest, sh akende ja

radiaatorite vahetusest, sissenõutavaks 2014. aastal ja aegusid TsÜS § 146 lg 1 järgi hiljemalt

2017. aasta lõpuks.

35. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus jättis avaldaja nõude 2

lahendamata. Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud määruse resolutsioon on eksitav,

mistõttu täpsustab ringkonnakohus seda ja esitab määruse tervikresolutsiooni. Maakohtu

põhjendustest on aru saada, et maakohus käsitles elamu renoveerimistöödest tulenevaid

nõudeid koos ja järeldas, et kõik avaldaja esitatud nõuded on aegunud, kuid määruse

resolutsioonis on maakohus toonud ekslikult eraldi punktidena välja vaid nõude 1 ja

alternatiivse nõude. Seega saab maakohtu määruse resolutsiooni mõistlikult tõlgendada nii, et

maakohus kohaldas aegumist avaldaja nõuetele 1, 2 ja 5 ning alternatiivsele nõudele.

TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause järgi teeb kohus asjas lõppotsuse, kui ta leiab, et nõue on

aegunud. Leides, et nõuded 1, 2 ja 5 ning alternatiivne nõue on aegunud, pidanuks maakohus

määruse resolutsioonis märkima, et avaldus jääb nende nõuete osas rahuldamata (Riigikohtu

18.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 11). Eeltoodud põhjendustel täpsustab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni, jättes eelviidatud nõuete osas avalduse rahuldamata.

Nõuete 3 ja 4 osas tuleb maakohtul viia läbi korrektne menetlus, esmalt otsustada, kas võtta

nõuded menetlusse.

36. Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus ei analüüsinud ega hinnanud ühtegi avaldaja

esitatud tõendit. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamise jaoks ei ole tähtsust küsimustel,

mis puudutavad nõude põhjendatust. Maakohus pidi analüüsima ja hindama tõendeid üksnes

sellises ulatuses, mis oli vajalik aegumise kontrollimiseks.

37. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Avaldaja esitas määruskaebusega koos remonttööde hinnapakkumise ning 18.02.2022

menetlusdokumendiga koos puudutatud isiku üldkoosoleku protokolli väljavõtte aastast 2014,

hooneregistri õiendi aastast 1996, 22.05.1995 plaani korteri 1 ümberehitamiseks ja

muinsuskaitseameti inspektsiooni 30.01.2017 tõendi. Kuna maakohus jättis avalduses esitatud

neli nõuet rahuldamata aegumise tõttu, siis ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse

lahendamisel üksnes seda, kas maakohtu järeldus aegumise kohaldamisel on õige. Seega ei ole

praegusel juhul asjakohased tõendid, mis on esitatud nõude sisuliseks põhjendamiseks, ja

ringkonnakohus jätab need vastu võtmata.

2-19-13178

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse.

39. Kuna maakohus ei ole lahendanud kõiki avaldaja poolt esitatud nõudeid, siis

menetluskulude jaotamine praeguses menetlusetapis on ennatlik ja vastuolus TsMS § 173 lg-

ga 1. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotamise ja rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas.

40. Maakohtul tuleb menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust

lõpetavas lahendis, arvestades sealjuures ka seda, et nõuded 1, 2, 5 ja alternatiivne nõue on

jäetud rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)